EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/1252, 11. aprill 2024, millega sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/1252,

11. aprill 2024,

millega sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020

(EMPs kohaldatav tekst)

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

1. Ülevaade

Pealkiri	Regulatsioon
1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED	1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED
2. PEATÜKK STRATEEGILISED JA KRIITILISED TOORMED	2. PEATÜKK STRATEEGILISED JA KRIITILISED TOORMED
3. PEATÜKK LIIDU TOORMETE VÄÄRTUSAHELA TUGEVDAMINE	3. PEATÜKK LIIDU TOORMETE VÄÄRTUSAHELA TUGEVDAMINE
4. PEATÜKK RISKISEIRE JA -MAANDAMINE	4. PEATÜKK RISKISEIRE JA -MAANDAMINE
5. PEATÜKK KESTLIKKUS	5. PEATÜKK KESTLIKKUS
6. PEATÜKK JUHTIMINE	6. PEATÜKK JUHTIMINE
7. PEATÜKK DELEGEERITUD VOLITUSED JA KOMITEEMENETLUS	7. PEATÜKK DELEGEERITUD VOLITUSED JA KOMITEEMENETLUS
8. PEATÜKK MUUDATUSED	8. PEATÜKK MUUDATUSED
9. PEATÜKK LÕPPSÄTTED	9. PEATÜKK LÕPPSÄTTED
I LISA Strateegilised toormed	I LISA Strateegilised toormed 1. jagu Strateegiliste toormete loetelu Strateegilistena käsitatakse järgmisi toormeid: a) boksiit/alumiiniumoksiid/alumiinium b) vismut c) boor – metallurgiline d) koobalt e) vask f) gallium g) germaanium h) liitium – akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega i) magneesiummetall j) mangaan – akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega k) grafiit – akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega l) nikkel – akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega m) plaatinarühma metallid n) haruldased muldmetallid püsimagnetite jaoks (Nd, Pr, Tb, Dy, Gd, Sm ja Ce) o) ränimetall p) titaanmetall q) volfram 2. jagu Strateegiliste toormete valimise metoodika 1. Strateegiline tähtsus määratakse kindlaks lähtuvalt toorme olulisusest rohe- ja digipöörde ning kaitse- ning lennundus-, sealhulgas kosmoselennundusrakenduste jaoks vastavalt järgmistele kriteeriumidele: a) selliste strateegiliste tehnoloogiate hulk, mille tootmiseks tooret sisendina kasutatakse; b) asjaomaste strateegiliste tehnoloogiate tootmiseks vajaliku toorme kogus; c) eeldatav ülemaailmne nõudlus asjaomaste strateegiliste tehnoloogiate järele. 2. Prognoositav nõudluse kasv (DF/C,τ) arvutatakse järgmiselt: kus: DFτ on prognoositav ülemaailmne aastane nõudlus toorme järele aastal τ; GSτο on toorme ülemaailmne aastane toodang vaatlusperioodil τ0. 3. Toodangu suurendamise raskuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse vähemalt järgmist: a) toorme praegune ülemaailmne aastane tootmismaht; b) toorme varude ja tootmise suhe, mis põhineb toorme teadaolevatel geoloogilistel varudel, mida on võimalik majanduslikult kaevandada, ja praegusel ülemaailmsel aastatoodangul; c) tarnevõimekust suurendavate uute projektide teostusaeg, kui usaldusväärne teave on kättesaadav.
II LISA Kriitilised toormed	II LISA Kriitilised toormed 1. jagu Kriitiliste toormete loetelu Kriitiliste toormetena käsitatakse järgmisi toormeid: a) antimon b) arseen c) boksiit/alumiiniumoksiid/alumiinium d) barüüt e) berüllium f) vismut g) boor h) koobalt i) koksisüsi j) vask k) päevakivi l) fluoriit m) gallium n) germaanium o) hafnium p) heelium q) rasked haruldased muldmetallid r) kerged haruldased muldmetallid s) liitium t) magneesium u) mangaan v) grafiit w) nikkel – akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega x) nioobium y) fosforiit z) fosfor aa) plaatinarühma metallid ab) skandium ac) ränimetall ad) strontsium ae) tantaal af) titaanmetall ag) volfram ah) vanaadium 2. jagu Majandusliku tähtsuse ja tarneriski arvutamine 1. Hinnatava toorme majanduslik tähtsus (EI) arvutatakse järgmiselt: kus: s tähistab majanduse NACE (kahenumbrilise taseme) sektoreid; As on hinnatava toorme lõppkasutuse osakaal NACE (kahenumbrilise taseme) sektoris (kasutades liidu väärtusi, kui need on kättesaadavad, muudel juhtudel ülemaailmseid osakaale); Qs on asjaomase NACE sektori (kahenumbriline tase) lisaväärtus osakaaluna kogumajandusse; SIEI on majandusliku tähtsusega seotud asendatavustegur. 2. Hinnatava toorme majandusliku tähtsusega seotud asendatavustegur (SIEI) arvutatakse selle kõige asjakohasemate tööstuslike rakenduste põhjal järgmiselt: kus: i tähistab konkreetset asendusmaterjali; a tähistab toorme konkreetset kasutusala; SPPi,a; EI on iga asendusmaterjali i majandusliku tähtsuse parameeter võrreldes hinnatava toormega, mis põhineb iga kasutusala a tehnilisel suutlikkusel, sealhulgas funktsionaalsusel, ja kulutõhususel; Sharea on toormete osakaal lõppkasutuses; Sub_share i,a on iga asendusmaterjali osakaal igal kasutusalal. 3. Hinnatava toorme tarnerisk (SR) arvutatakse järgmiselt: kus: GS tähistab hinnatava toorme ülemaailmset aastast toodangut; EU_sourcing tähistab tegelikku toorme hankimist liidus, st liidusisest toodangut ja importi kolmandatest riikidest või ülemeremaadest ja -territooriumidelt liitu; HHI on Herfindahli-Hirschmani indeks (kasutatakse riigi tasandi tarnete kontsentratsiooni näitajana); WGI on Maailmapanga valitsemiskorralduse näitajatel põhinev kohandatud indeks (kasutatakse riigi juhtimise näitajana); tc on WGI-d kohandav kaubandusparameeter, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse riigi c kehtestatud võimalikke ekspordimakse (mida võib vähendada kehtiv kaubandusleping), füüsilise ekspordi kvoote või ekspordikeelde; EoLRIR on olelusringijärgne ringlussevõtu määr, mis tähendab sisendina kasutatavate teiseste materjalide (mis on saadud ringlussevõetud jääkidest) ja kogu sisendina kasutatava toorme (esmane ja teisene) suhet; SISR on tarneriskiga seotud asendatavustegur; IR on sõltuvus impordist. 4. Toormete puhul esinev sõltuvus impordist IR arvutatakse järgmiselt: 5. Hinnatava toorme Herfindahli-Hirschmani indeks (HHIWGI) arvutatakse järgmiselt: kus: c tähistab riike, kes tarnivad hinnatavat tooret; Sc on riigi c osakaal hinnatava toorme tarnetes (GS või EU_sourcing) WGIc on riigi c Maailmapanga valitsemiskorralduse näitajatel põhinev kohandatud indeks; tc on WGI-d kohandav riigi kaubandusparameeter, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse riigi c kehtestatud võimalikke ekspordimakse (mida võib vähendada kehtiv kaubandusleping), füüsilise ekspordi kvoote või ekspordikeelde. 6. Tarneriskiga seotud hinnatava toorme asendatavustegur (SISR) arvutatakse järgmiselt: kus: i tähistab konkreetset asendusmaterjali; a tähistab kandidaatmaterjali konkreetset kasutusala; SPPi; SR on iga asendusmaterjali i tarneriski parameeter, mis põhineb selle ülemaailmsel toodangul, kriitilisel tähtsusel ja majanduslikul tähtsusel (esmatoode, kaastoode, kõrvalsaadus); Sharea on kandidaatmaterjalide osakaal lõppkasutuses; Sub_sharei,a on iga asendusmaterjali osakaal igal kasutusalal. 7. Kui struktuurilised või statistilised muutused mõjutavad horisontaalselt kõigi hinnatavate materjalide majandusliku tähtsuse ja tarneriski mõõtmist, korrigeeritakse vastavaid väärtusi selliste muutuste tasaarvestamiseks. Käesoleva jao valemite alusel arvutused põhinevad viimase viie aasta (mille kohta on andmed kättesaadavad) keskmisel. Arvesse võetakse andmete prioriteetsust, kvaliteeti ja kättesaadavust.
III LISA Strateegiliste projektide tunnustamise kriteeriumide hindamine	III LISA Strateegiliste projektide tunnustamise kriteeriumide hindamine 1. Hinnangus, kas liidus elluviidav projekt vastab artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud kriteeriumile, võetakse arvesse järgmist: a) kas projekt aitab kaasa artikli 5 lõike 2 punktis a sätestatud sihttasemete saavutamisele; b) kas projekt aitab säilitada või tugevdada liidu võimsuse osakaalu liidu iga-aastases strateegilise toorme tarbimises, võttes arvesse liidu tarbimise eeldatavat suurenemist; c) kas projekt aitab kaasa liidu võimsuse tugevdamisele innovaatiliste toormete tootmisel, mis saaksid asendada strateegilisi toormeid ühe või mitme strateegilise tehnoloogia valdkonnas, võttes samal ajal meetmeid samaväärse või väiksema keskkonnajalajälje saavutamiseks võrreldes strateegilise toormega, mida asendatakse. Hinnates, mil määral projekt toetab asjaomase võimsuse sihttaseme saavutamist, võetakse arvesse projekti äriplaani ja taotluses selle tõenduseks esitatud tehnilist teavet ning projekti eeldatavat turulejõudmise aega. 2. Hinnangus, kas kolmandas riigis või ÜMTdes elluviidav projekt vastab artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud kriteeriumile, võetakse arvesse järgmist: a) kas projekt aitab kaasa artikli 5 lõike 2 punktis b sätestatud sihttasemete saavutamisele või aitab säilitada liidus strateegiliste toormete tarneahela vastupanuvõimet; b) kas kohaldatav õigusraamistik või muud tingimused tagavad, et projektiga seotud kaubandust ja investeeringuid ei moonutata, võttes eelkõige arvesse seda, kas liit on sõlminud asjaomase kolmanda riigiga või ÜMTdega artiklis 37 osutatud strateegilise partnerluse või kaubanduslepingu, mis sisaldab toormete peatükki, ning kas kohaldatav õigusraamistik on kooskõlas liidu ühise kaubanduspoliitikaga; c) kui palju on ettevõtjaid, kes on sõlminud või valmis sõlmima projektiarendajaga väljaostulepingud, et kasutada või töödelda liidus elluviidavate asjaomaste projektide raames toodetud strateegilisi toormeid; d) kas projekt on kooskõlas liidu arengukoostöö ja välispoliitika eesmärkidega. Hinnates, mil määral projekt aitab kaasa punktis a osutatud sihttasemete saavutamisele, võetakse arvesse projekti äriplaani ja taotluses selle tõenduseks esitatud tehnilist teavet, projekti eeldatavat turulejõudmise aega ning punktis c osutatud olemasolevate või võimalike väljaostulepingutega kaetud osa projekti väljunditest. Punktiga c seotud tõendite hulka võivad kuuluda lepingulised kokkulepped, kavatsusavaldused või vastastikuse mõistmise memorandumid. 3. Hinnangus, kas projekt vastab artikli 6 lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumile, võetakse arvesse järgmist: a) projekti arendamise potentsiaali kohta tehtud teostatavusuuringute kvaliteet; b) kas tehnoloogiat, mida kavatsetakse kasutada, on asjaomases keskkonnas demonstreeritud. 4. Punkti 3 alapunktis a osutatud teostatavusuuringute eesmärk on: a) hinnata, kas kavandatav projekt on tõenäoliselt edukas, analüüsides tehnoloogilisi ja keskkonnakaalutlusi; b) teha kindlaks võimalikud tehnilised küsimused ja probleemid, mis võivad projekti käigus tekkida. Projekti teostatavuse kinnitamiseks võib olla vaja lisauuringuid. 5. Hinnangus liidus asuvate projektide vastavusele artikli 6 lõike 1 punktis c sätestatud kriteeriumile võetakse arvesse üldhinnangut selle kohta, kas projekt vastab asjaomasele liidu või riigisisesele õigusele, ning asjakohaseid täiendavaid tõendeid, arvestades projekti asukohta. Hinnangus kolmandates riikides või ÜMTdes elluviidavate projektide vastavusele artikli 6 lõike 1 punktis c sätestatud kriteeriumile võetakse arvesse vastavust kohaldatavale riigisisesele õigusele, kui asjaomane riigisisene õigus annab piisava kindluse kriteeriumi või selle aspektide täitmise kohta, ja järgmistele rahvusvahelistele õigusaktidele: a) ILO kolmepoolne deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta; b) vastutustundlikku ettevõtlust käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised, eelkõige korruptsioonivastase võitlusega seotud suunised; c) konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised; d) sidusrühmade sisukat kaasamist kaevandussektoris käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised, sealhulgas juhul, kui viidatakse ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis sätestatud põhimõtetele; e) OECD äriühingute üldjuhtimise põhimõtted; f) OECD hargmaistele ettevõtjatele mõeldud vastutustundliku ärikäitumise suunised; g) ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted; h) IFC tulemusstandard 5 maa omandamise ja sunniviisilise ümberasustamise kohta. 6. Projektiarendajad võivad tõendada vastavust artikli 6 lõike 1 punktis c sätestatud kriteeriumile ka järgmiselt: a) esitades tõendid selle kohta, et asjaomane projekt on eraldi sertifitseeritud ühe või mitme artikli 30 lõike 2 kohaselt tunnustatud kava raames, mis hõlmavad ühiselt kõiki IV lisa punktis 2 loetletud nõudeid, või b) võttes kohustuse hankida asjaomasele projektile sertifikaat ühe või mitme artikli 30 lõike 2 kohaselt tunnustatud kava raames, mis hõlmavad ühiselt kõiki IV lisa punktis 2 loetletud nõudeid, ja esitades piisavad tõendid selle kohta, et asjaomane projekt vastab rakendamise ajal sellise sertifitseerimise kriteeriumidele. 7. Hinnangus, kas liidus elluviidav projekt vastab artikli 6 lõike 1 punktis d sätestatud kriteeriumile, võetakse arvesse järgmist: a) kas projektis osalevad eri liikmesriikide ettevõtjad; b) kas ka võimalikud väljaostjad asuvad rohkem kui ühes liikmesriigis; c) mõju strateegiliste toormete kättesaadavusele allkasutajate jaoks rohkem kui ühes liikmesriigis. 8. Hinnangus, kas kolmandas riigis elluviidav projekt vastab artikli 6 lõike 1 punktis e sätestatud kriteeriumile, võetakse arvesse, mil määral projekt aitab asjaomases kolmandas riigis: a) tugevdada rohkem kui üht toormete väärtusahela etappi selles riigis või selle laiemas piirkonnas; b) soodustada erainvesteeringuid riigisisesesse toormete väärtusahelasse; c) tuua laiemat majanduslikku või sotsiaalset kasu, sealhulgas luua töökohti.
IV LISA Sertifitseerimiskavade kriteeriumid	IV LISA Sertifitseerimiskavade kriteeriumid 1. Tunnustatud sertifitseerimiskava peab vastama järgmistele kriteeriumidele: a) kavas võivad läbipaistvatel, õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel osaleda kõik ettevõtjad, kes soovivad ja suudavad täita kava nõudeid, ning kavas kasutatakse mitut sidusrühma hõlmavat juhtimist; b) õigusnormidele vastavuse kontroll ja järelevalve on objektiivsed, põhinevad rahvusvahelistel, liidu või riiklikel standarditel, nõuetel ja menetlustel ning neid tehakse asjaomasest ettevõtjast sõltumatult; c) kava hõlmab piisavaid nõudeid ja menetlusi, et tagada vastutavate tõendajate pädevus ja sõltumatus; d) kava sisaldab nõudeid, et tagada tegevuskoha tasandil koostatud auditiaruanne. 2. Sertifitseerimisnõuete hulka kuulub vähemalt järgmine: a) nõuded, millega tagatakse keskkonnakestlikud tavad, sealhulgas nõuded, millega tagatakse keskkonnajuhtimine ja mõju leevendamine järgmiste keskkonnariskide kategooriate puhul: i) õhk, sealhulgas õhusaaste, näiteks kasvuhoonegaaside heide; ii) vesi, k.a merepõhi ja merekeskkond, ning veereostus, veekasutus, veekogused, võttes arvesse üleujutusi või põudasid, ja juurdepääs veele; iii) pinnas, sealhulgas pinnasereostus, mullaerosioon, maakasutus ja mulla degradeerumine; iv) elurikkus, sealhulgas elupaikade, eluslooduse, taimestiku ja ökosüsteemide, k.a ökosüsteemi teenuste kahjustamine; v) ohtlikud ained; vi) müra ja vibratsioon; vii) taimeohutus; viii) energiatarbimine; ix) jäätmed ja jäägid; b) nõuded, millega tagatakse sotsiaalselt vastutustundlike tavade, sealhulgas inimõiguste ja töötajate õiguste, kaasa arvatud põlisrahvaste kogukonnaelu austamine; c) nõuded, millega tagatakse äritegevuse ausus ja läbipaistvus, sealhulgas finants-, keskkonna- ja sotsiaalküsimuste usaldusväärse haldamise nõuded ning korruptsiooni ja altkäemaksu vastu võitlemise poliitika.
V LISA Keskkonnajalajälg	V LISA Keskkonnajalajälg I osa Mõisted Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „tegevusandmed“ – protsessidega seotud teave olelusringi andmike modelleerimisel, kus protsessi tegevusi esindavate protsessiahelate olelusringi andmike koondtulemused korrutatakse vastavate tegevusandmetega ja liidetakse seejärel kokku, et tuletada selle protsessiga seotud keskkonnajalajälg; b) „materjalide loetelu“ – uuringuga hõlmatud toote tootmiseks vajalike toormete, alakoostude, vahekoostude, alakomponentide ja osade ning nende koguste loetelu; c) „ettevõttespetsiifilised andmed“ või „esmased andmed“ – ühest või mitmest üksusest otse mõõdetud või kogutud andmed (asukohaspetsiifilised andmed), mis esindavad ettevõtte tegevust; d) „mõjuhindamismeetod“ – menetlus, mille kohaselt teisendatakse olelusringi andmiku andmed uuritava keskkonnamõju kvantitatiivseteks osakaaludeks; e) „mõjukategooria“ – ressursikasutuse või keskkonnamõju klass, millega olelusringi andmiku andmed on seotud; f) „olelusring“ – tootesüsteemi järjestikused omavahel seotud etapid alates toorme hankimisest või loodusvaradest tootmisest kuni toote lõpliku kõrvaldamiseni (ISO 14040:2006); g) „olelusringi andmik“ – elementaar-, jäätme- ja tootevoogude vastasmõjude kogum olelusringi andmiku andmekogumis; h) „olelusringi andmiku andmekogum“ – dokument või fail, mis sisaldab konkreetse toote või muu võrdlusaluse, nagu tegevuskoht või protsess, olelusringi teavet ning hõlmab kirjeldavaid metaandmeid ja olelusringi kvantitatiivset andmikku; see võib olla protsessiüksuse andmekogum, osaliselt koondatud andmete andmekogum või koondatud andmete andmekogum; i) „teisesed andmed“ – andmed, mis ei ole saadud keskkonnajalajälje uuringut tegeva ettevõtte tarneahelas konkreetse protsessi käigus, täpsemalt andmed, mille saamiseks ettevõte ei kasuta otsest andmekogumist, mõõtmist ega hindamist, vaid mis on saadud kolmanda isiku olelusringi andmike andmebaasist või muudest allikatest, sealhulgas tööstusharu keskmised andmed, nagu avaldatud tootmisandmed, valitsuse statistika ja tööstusliitude andmed, kirjandusuuringud, tehnilised uuringud ja patendid ning teisesed andmed, ning võivad põhineda ka finantsandmetel ja sisaldada asendusandmeid ja muid üldisi andmeid; ja sealhulgas esmased andmed, mis läbivad horisontaalse liitmise etapi; j) „süsteemipiirid“ – olelusringi uuringuga hõlmatud või sellest välja jäetud aspektid. Kriitilise toorme keskkonnajalajälje arvutamise reeglid peavad sisaldama muid nende tõlgendamiseks vajalikke määratlusi. II osa Kohaldamisala Käesolevas lisas on esitatud olulised elemendid kriitiliste toormete keskkonnajalajälje arvutamiseks. Konkreetsete kriitiliste toormete keskkonnajalajälje arvutamise reeglid põhinevad käesolevas lisas esitatud olulistel elementidel ning neis võetakse arvesse teaduslikult põhjendatud hindamismeetodeid ja asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid olelusringi hindamise valdkonnas. Kriitilise toorme keskkonnajalajälje arvutamisel võetakse aluseks kriitilise toorme tootmisega seotud rajatistes kasutatav materjalide loetelu, energia, tootmismeetodid ja abimaterjalid. Konkreetsete kriitiliste toormete keskkonnajalajälje arvutamise reeglite kehtestamisel püüab komisjon tagada kooskõla asjaomaseid kriitilisi toormeid sisaldavate vahe- ja lõpptoodete keskkonnajalajälje arvutamise reeglitega. III osa Deklareeritav ühik Deklareeritav ühik on 1 kg asjaomast liiki kriitilist tooret. Konkreetsete kriitiliste toormete keskkonnajalajälje arvutamise reeglites võib ette näha suurema või väiksema kilogrammides väljendatud deklareeritava ühiku, kui see on vajalik, et võtta arvesse asjaomase kriitilise toorme laadi või otstarvet. Kõik valmistaja poolt CO2 jalajälje mõõtmiseks kogutud kvantitatiivsed sisend- ja väljundandmed arvutatakse selle deklareeritava ühiku kohta. IV osa Süsteemipiirid 1. Kaevandamine, rikastamine ja rafineerimine on kolm olelusringi etappi, mis peavad kuuluma esmaste kriitiliste toormete süsteemipiiridesse ning mis hõlmavad järgmisi protsesse, kui need on konkreetse toorme puhul asjakohased: a) eelneva etapi protsessid, sealhulgas maagi kaevandamine toorme tootmiseks, kemikaalide ja abiainete tootmine ja tarnimine, sealhulgas transport, kõrvalprotsessid, kütuste tootmine ja tarnimine, sealhulgas transport, elektrienergia tootmine ja tarnimine ning materjalide transport sõidukitega, mis ei kuulu organisatsioonile või mida organisatsioon ei käita; b) maagi, kontsentraatide ja toormete transport sõidukitega, mida organisatsioon omab või käitab; c) maagi, kontsentraatide ja toormete ladustamine; d) maagi purustamine ja puhastamine; e) toorme kontsentraadi tootmine; f) metalli eraldamine keemiliste, füüsikaliste või bioloogiliste vahendite abil; g) sulatamine; h) metalli muundamine; i) räbu puhastamine; j) metalli rafineerimine; k) metalli elektrolüüs; l) metallivalu või pakendamine; m) kasutatud materjali ja räbu töötlemine; n) kõik seotud kõrvalprotsessid, nagu reovee puhastamine kohapeal, sealhulgas tööstusvee, otsejahutusvee ja pindmise äravooluvee puhastamine, heitgaaside vähendamise süsteemid, sealhulgas primaarsete ja sekundaarsete heitgaaside jaoks, katelde kasutamine, sealhulgas toitevee eelpuhastus, sisemine logistika. 2. Teiseste kriitiliste toormete süsteemipiiridesse, mis piiritlevad olelusringi ringlussevõtuetapi, kuuluvad järgmised protsessid, kui need on konkreetse ringlussevõetud toorme puhul asjakohased: a) eelneva etapi protsessid, sealhulgas sisendtoorme teke (jäägid ja primaarkontsentraadid), kemikaalide ja abiainete tootmine ja tarnimine (transport), kõrvalprotsessid, kütuste tootmine ja tarnimine (transport), elektrienergia tootmine ja tarnimine ning materjalide transport sõidukitega, mis ei kuulu organisatsioonile; b) kontsentraatide ja jääkide transport sõidukitega, mida organisatsioon omab või käitab; c) jääkide, kontsentraatide ja toormete ladustamine; d) teiseste materjalide eeltöötlus; e) sulatamine; f) metalli muundamine; g) metalli rafineerimine; h) metalli elektrolüüs; i) metallivalu või pakendamine; j) kasutatud materjali töötlemine; k) kõik seotud kõrvalprotsessid, nagu reovee puhastamine kohapeal, sealhulgas tööstusvee, otsejahutusvee ja pindmise äravooluvee puhastamine, heitgaaside vähendamise süsteemid, sealhulgas primaarsete ja sekundaarsete heitgaaside jaoks, katelde kasutamine, sealhulgas toitevee eelpuhastus, ja sisemine logistika. 3. Kasutusetapp või olelusringi lõpu etapp jäetakse keskkonnajalajälje arvutustest välja, kuna see ei ole vastutava ettevõtja otsese mõju all. Muid protsesse võib välja jätta, kui nende mõju konkreetse kriitilise toorme keskkonnajalajäljele on tühine. V osa Mõjukategooriad Arvutusreeglites täpsustatakse mõjukategooriad, mida tuleb keskkonnajalajälje arvutamisel arvesse võtta. Valik põhineb tulipunktide analüüsil, mis on tehtud kooskõlas rahvusvahelisel tasandil välja töötatud teaduslikult põhjendatud metoodikaga ja milles võetakse arvesse järgmist: a) eri mõjude suhteline tähtsus, sealhulgas nende suhteline tähtsus liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel; b) selliste järgneva etapi ettevõtjate vajadused, kes soovivad anda teavet enda kasutatavate kriitiliste toormete keskkonnajalajälje kohta. VI osa Ettevõttespetsiifiliste ja teiseste andmekogumite kasutamine Arvutusreeglites täpsustatakse ettevõttespetsiifiliste või teiseste andmekogumite kasutamist kõigi asjakohaste protsesside ja materjalide puhul. Kui arvutusreeglid võimaldavad valida ettevõttespetsiifilise andmekogumi ja teisese andmekogumi vahel, kaalub komisjon ettevõttespetsiifilise andmekogumi kasutamise stimuleerimist. Ettevõttespetsiifiliste andmete kasutamist nõutakse vähemalt protsesside puhul, mis on vastutava ettevõtja otsese mõju all, ning nende panus asjaomastesse mõjukategooriatesse on suurim. Ettevõttespetsiifilisi tegevusandmeid kasutatakse koos asjakohaste teiseste andmekogumitega, mis vastavad keskkonnajalajälje leidmise nõuetele. Arvutusreeglites täpsustatakse, kas proovivõtt on rahvusvahelisel tasandil välja töötatud teaduslikult põhjendatud metoodikates sätestatud kriteeriumide kohaselt lubatud. Juhul kui teatava kriitilise toorme tootmiseks kasutatavate materjalide loetelu või energiaallikate jaotus muutub, tuleb keskkonnajalajälg uuesti arvutada. Arvutusreeglite kehtestamisel, sealhulgas kriitiliste toormete tootmiseks elektri kasutamisega tekitatud kasvuhoonegaaside heite kohta, tagab komisjon kooskõla ja vastavuse muu asjakohase liidu õigusega, välja arvatud juhul, kui selle tegematajätmine on põhjendatud. Delegeeritud õigusaktiga väljatöötatavad arvutusreeglid peavad hõlmama järgmiste olelusringi etappide üksikasjalikku modelleerimist: a) esmase toorme kaevandamine, rikastamine ja rafineerimine; b) teisese toorme hankimise ja töötlemise etapp. VII osa Mõjuhindamismeetodid Keskkonnajalajälje arvutamisel kasutatakse teaduslikult põhjendatud mõjuhindamismeetodeid, milles võetakse arvesse rahvusvahelisel tasandil toimunud muutusi kliimamuutuste, vee, õhu, pinnase, ressursside, maakasutuse ja toksilisusega seotud asjakohaste mõjukategooriate puhul. Tulemused esitatakse kirjeldatud tulemustena ilma normaliseerimise ja kaalumiseta. VIII osa Keskkonnajalajälje tulemusklassid Olenevalt siseturule lastud keskkonnajalajälje deklaratsioonides esitatud väärtuste jaotusest määratakse selleks, et turul olevaid tooteid oleks võimalik eristada, kindlaks otstarbekas arv tulemusklasse, kusjuures A-kategooria on parim klass, mille puhul mõju on olelusringi jooksul väikseim. Iga tulemusklassi künnisväärtuse ja klassi ulatuse kindlaksmääramine põhineb eelneva kolme aasta jooksul turule lastud asjaomaste kriitiliste toormete tõhususe jaotusel, eeldatavatel tehnoloogilistel täiustustel ja muudel tehnilistel teguritel, mis tuleb kindlaks määrata. Komisjon vaatab tulemusklasside arvu ja künnisväärtused üle iga kolme aasta järel, et need kajastaksid turu tegelikku olukorda ja selle eeldatavat arengut. IX osa Vastavushindamine Arvutus- ja kontrollireeglites täpsustatakse otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud moodulite hulgast kohaldatav vastavushindamismenetlus ning asjaomaste materjalide seisukohast vajalikud kohandused. Kohaldatava vastavushindamismenetluse kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume: a) asjaomase mooduli sobivus materjaliliigi jaoks ja selle proportsionaalsus teenitavat avalikku huvi arvestades; b) millise riski võib toode endaga kaasa tuua ning millises ulatuses on vastavushindamine kooskõlas riski liigi ja suurusega; c) kui kolmanda isiku kaasamine on kohustuslik, siis peab valmistajal olema võimalik valida otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa kohaste kvaliteeditagamise ja tootesertifitseerimise moodulite vahel.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

Builddate: 03.05.2024 00:00:00 -Doknr: CELEX:32024R1252
EULAW -
EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.