|
+V LISA Keskkonnajalajälg |
V LISA Keskkonnajalajälg
V LISA Keskkonnajalajälg I osa Mõisted Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„tegevusandmed“ – protsessidega seotud teave olelusringi andmike modelleerimisel, kus protsessi tegevusi esindavate protsessiahelate olelusringi andmike koondtulemused korrutatakse vastavate tegevusandmetega ja liidetakse seejärel kokku, et tuletada selle protsessiga seotud keskkonnajalajälg;
b)
„materjalide loetelu“ – uuringuga hõlmatud toote tootmiseks vajalike toormete, alakoostude, vahekoostude, alakomponentide ja osade ning nende koguste loetelu;
c)
„ettevõttespetsiifilised andmed“ või „esmased andmed“ – ühest või mitmest üksusest otse mõõdetud või kogutud andmed (asukohaspetsiifilised andmed), mis esindavad ettevõtte tegevust;
d)
„mõjuhindamismeetod“ – menetlus, mille kohaselt teisendatakse olelusringi andmiku andmed uuritava keskkonnamõju kvantitatiivseteks osakaaludeks;
e)
„mõjukategooria“ – ressursikasutuse või keskkonnamõju klass, millega olelusringi andmiku andmed on seotud;
f)
„olelusring“ – tootesüsteemi järjestikused omavahel seotud etapid alates toorme hankimisest või loodusvaradest tootmisest kuni toote lõpliku kõrvaldamiseni (ISO 14040:2006);
g)
„olelusringi andmik“ – elementaar-, jäätme- ja tootevoogude vastasmõjude kogum olelusringi andmiku andmekogumis;
h)
„olelusringi andmiku andmekogum“ – dokument või fail, mis sisaldab konkreetse toote või muu võrdlusaluse, nagu tegevuskoht või protsess, olelusringi teavet ning hõlmab kirjeldavaid metaandmeid ja olelusringi kvantitatiivset andmikku; see võib olla protsessiüksuse andmekogum, osaliselt koondatud andmete andmekogum või koondatud andmete andmekogum;
i)
„teisesed andmed“ – andmed, mis ei ole saadud keskkonnajalajälje uuringut tegeva ettevõtte tarneahelas konkreetse protsessi käigus, täpsemalt andmed, mille saamiseks ettevõte ei kasuta otsest andmekogumist, mõõtmist ega hindamist, vaid mis on saadud kolmanda isiku olelusringi andmike andmebaasist või muudest allikatest, sealhulgas tööstusharu keskmised andmed, nagu avaldatud tootmisandmed, valitsuse statistika ja tööstusliitude andmed, kirjandusuuringud, tehnilised uuringud ja patendid ning teisesed andmed, ning võivad põhineda ka finantsandmetel ja sisaldada asendusandmeid ja muid üldisi andmeid; ja sealhulgas esmased andmed, mis läbivad horisontaalse liitmise etapi;
j)
„süsteemipiirid“ – olelusringi uuringuga hõlmatud või sellest välja jäetud aspektid. Kriitilise toorme keskkonnajalajälje arvutamise reeglid peavad sisaldama muid nende tõlgendamiseks vajalikke määratlusi. II osa Kohaldamisala Käesolevas lisas on esitatud olulised elemendid kriitiliste toormete keskkonnajalajälje arvutamiseks. Konkreetsete kriitiliste toormete keskkonnajalajälje arvutamise reeglid põhinevad käesolevas lisas esitatud olulistel elementidel ning neis võetakse arvesse teaduslikult põhjendatud hindamismeetodeid ja asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid olelusringi hindamise valdkonnas. Kriitilise toorme keskkonnajalajälje arvutamisel võetakse aluseks kriitilise toorme tootmisega seotud rajatistes kasutatav materjalide loetelu, energia, tootmismeetodid ja abimaterjalid. Konkreetsete kriitiliste toormete keskkonnajalajälje arvutamise reeglite kehtestamisel püüab komisjon tagada kooskõla asjaomaseid kriitilisi toormeid sisaldavate vahe- ja lõpptoodete keskkonnajalajälje arvutamise reeglitega. III osa Deklareeritav ühik Deklareeritav ühik on 1 kg asjaomast liiki kriitilist tooret. Konkreetsete kriitiliste toormete keskkonnajalajälje arvutamise reeglites võib ette näha suurema või väiksema kilogrammides väljendatud deklareeritava ühiku, kui see on vajalik, et võtta arvesse asjaomase kriitilise toorme laadi või otstarvet. Kõik valmistaja poolt CO2 jalajälje mõõtmiseks kogutud kvantitatiivsed sisend- ja väljundandmed arvutatakse selle deklareeritava ühiku kohta. IV osa Süsteemipiirid 1. Kaevandamine, rikastamine ja rafineerimine on kolm olelusringi etappi, mis peavad kuuluma esmaste kriitiliste toormete süsteemipiiridesse ning mis hõlmavad järgmisi protsesse, kui need on konkreetse toorme puhul asjakohased:
a)
eelneva etapi protsessid, sealhulgas maagi kaevandamine toorme tootmiseks, kemikaalide ja abiainete tootmine ja tarnimine, sealhulgas transport, kõrvalprotsessid, kütuste tootmine ja tarnimine, sealhulgas transport, elektrienergia tootmine ja tarnimine ning materjalide transport sõidukitega, mis ei kuulu organisatsioonile või mida organisatsioon ei käita;
b)
maagi, kontsentraatide ja toormete transport sõidukitega, mida organisatsioon omab või käitab;
c)
maagi, kontsentraatide ja toormete ladustamine;
d)
maagi purustamine ja puhastamine;
e)
toorme kontsentraadi tootmine;
f)
metalli eraldamine keemiliste, füüsikaliste või bioloogiliste vahendite abil;
g)
sulatamine;
h)
metalli muundamine;
i)
räbu puhastamine;
j)
metalli rafineerimine;
k)
metalli elektrolüüs;
l)
metallivalu või pakendamine;
m)
kasutatud materjali ja räbu töötlemine;
n)
kõik seotud kõrvalprotsessid, nagu reovee puhastamine kohapeal, sealhulgas tööstusvee, otsejahutusvee ja pindmise äravooluvee puhastamine, heitgaaside vähendamise süsteemid, sealhulgas primaarsete ja sekundaarsete heitgaaside jaoks, katelde kasutamine, sealhulgas toitevee eelpuhastus, sisemine logistika. 2. Teiseste kriitiliste toormete süsteemipiiridesse, mis piiritlevad olelusringi ringlussevõtuetapi, kuuluvad järgmised protsessid, kui need on konkreetse ringlussevõetud toorme puhul asjakohased:
a)
eelneva etapi protsessid, sealhulgas sisendtoorme teke (jäägid ja primaarkontsentraadid), kemikaalide ja abiainete tootmine ja tarnimine (transport), kõrvalprotsessid, kütuste tootmine ja tarnimine (transport), elektrienergia tootmine ja tarnimine ning materjalide transport sõidukitega, mis ei kuulu organisatsioonile;
b)
kontsentraatide ja jääkide transport sõidukitega, mida organisatsioon omab või käitab;
c)
jääkide, kontsentraatide ja toormete ladustamine;
d)
teiseste materjalide eeltöötlus;
e)
sulatamine;
f)
metalli muundamine;
g)
metalli rafineerimine;
h)
metalli elektrolüüs;
i)
metallivalu või pakendamine;
j)
kasutatud materjali töötlemine;
k)
kõik seotud kõrvalprotsessid, nagu reovee puhastamine kohapeal, sealhulgas tööstusvee, otsejahutusvee ja pindmise äravooluvee puhastamine, heitgaaside vähendamise süsteemid, sealhulgas primaarsete ja sekundaarsete heitgaaside jaoks, katelde kasutamine, sealhulgas toitevee eelpuhastus, ja sisemine logistika. 3. Kasutusetapp või olelusringi lõpu etapp jäetakse keskkonnajalajälje arvutustest välja, kuna see ei ole vastutava ettevõtja otsese mõju all. Muid protsesse võib välja jätta, kui nende mõju konkreetse kriitilise toorme keskkonnajalajäljele on tühine. V osa Mõjukategooriad Arvutusreeglites täpsustatakse mõjukategooriad, mida tuleb keskkonnajalajälje arvutamisel arvesse võtta. Valik põhineb tulipunktide analüüsil, mis on tehtud kooskõlas rahvusvahelisel tasandil välja töötatud teaduslikult põhjendatud metoodikaga ja milles võetakse arvesse järgmist:
a)
eri mõjude suhteline tähtsus, sealhulgas nende suhteline tähtsus liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel;
b)
selliste järgneva etapi ettevõtjate vajadused, kes soovivad anda teavet enda kasutatavate kriitiliste toormete keskkonnajalajälje kohta. VI osa Ettevõttespetsiifiliste ja teiseste andmekogumite kasutamine Arvutusreeglites täpsustatakse ettevõttespetsiifiliste või teiseste andmekogumite kasutamist kõigi asjakohaste protsesside ja materjalide puhul. Kui arvutusreeglid võimaldavad valida ettevõttespetsiifilise andmekogumi ja teisese andmekogumi vahel, kaalub komisjon ettevõttespetsiifilise andmekogumi kasutamise stimuleerimist. Ettevõttespetsiifiliste andmete kasutamist nõutakse vähemalt protsesside puhul, mis on vastutava ettevõtja otsese mõju all, ning nende panus asjaomastesse mõjukategooriatesse on suurim. Ettevõttespetsiifilisi tegevusandmeid kasutatakse koos asjakohaste teiseste andmekogumitega, mis vastavad keskkonnajalajälje leidmise nõuetele. Arvutusreeglites täpsustatakse, kas proovivõtt on rahvusvahelisel tasandil välja töötatud teaduslikult põhjendatud metoodikates sätestatud kriteeriumide kohaselt lubatud. Juhul kui teatava kriitilise toorme tootmiseks kasutatavate materjalide loetelu või energiaallikate jaotus muutub, tuleb keskkonnajalajälg uuesti arvutada. Arvutusreeglite kehtestamisel, sealhulgas kriitiliste toormete tootmiseks elektri kasutamisega tekitatud kasvuhoonegaaside heite kohta, tagab komisjon kooskõla ja vastavuse muu asjakohase liidu õigusega, välja arvatud juhul, kui selle tegematajätmine on põhjendatud. Delegeeritud õigusaktiga väljatöötatavad arvutusreeglid peavad hõlmama järgmiste olelusringi etappide üksikasjalikku modelleerimist:
a)
esmase toorme kaevandamine, rikastamine ja rafineerimine;
b)
teisese toorme hankimise ja töötlemise etapp. VII osa Mõjuhindamismeetodid Keskkonnajalajälje arvutamisel kasutatakse teaduslikult põhjendatud mõjuhindamismeetodeid, milles võetakse arvesse rahvusvahelisel tasandil toimunud muutusi kliimamuutuste, vee, õhu, pinnase, ressursside, maakasutuse ja toksilisusega seotud asjakohaste mõjukategooriate puhul. Tulemused esitatakse kirjeldatud tulemustena ilma normaliseerimise ja kaalumiseta. VIII osa Keskkonnajalajälje tulemusklassid Olenevalt siseturule lastud keskkonnajalajälje deklaratsioonides esitatud väärtuste jaotusest määratakse selleks, et turul olevaid tooteid oleks võimalik eristada, kindlaks otstarbekas arv tulemusklasse, kusjuures A-kategooria on parim klass, mille puhul mõju on olelusringi jooksul väikseim. Iga tulemusklassi künnisväärtuse ja klassi ulatuse kindlaksmääramine põhineb eelneva kolme aasta jooksul turule lastud asjaomaste kriitiliste toormete tõhususe jaotusel, eeldatavatel tehnoloogilistel täiustustel ja muudel tehnilistel teguritel, mis tuleb kindlaks määrata. Komisjon vaatab tulemusklasside arvu ja künnisväärtused üle iga kolme aasta järel, et need kajastaksid turu tegelikku olukorda ja selle eeldatavat arengut. IX osa Vastavushindamine Arvutus- ja kontrollireeglites täpsustatakse otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud moodulite hulgast kohaldatav vastavushindamismenetlus ning asjaomaste materjalide seisukohast vajalikud kohandused. Kohaldatava vastavushindamismenetluse kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume:
a)
asjaomase mooduli sobivus materjaliliigi jaoks ja selle proportsionaalsus teenitavat avalikku huvi arvestades;
b)
millise riski võib toode endaga kaasa tuua ning millises ulatuses on vastavushindamine kooskõlas riski liigi ja suurusega;
c)
kui kolmanda isiku kaasamine on kohustuslik, siis peab valmistajal olema võimalik valida otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa kohaste kvaliteeditagamise ja tootesertifitseerimise moodulite vahel. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|