EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2025/2360, 12. november 2025, mis käsitleb mullaseiret ja mulla vastupidavust (mullaseire direktiiv)

(1)

Muld on elutähtis ja piiratud ressurss ning seda peetakse inimese eluea mastaabis taastumatuks ja asendamatuks. See on ülioluline majanduse, keskkonna ja ühiskonna jaoks üldiselt.

(2)

Heas seisundis muld on muld, mille keemiline, bioloogiline ja füüsikaline seisund on hea, ja mis võimaldab seetõttu pakkuda inimestele ja keskkonnale elutähtsaid ökosüsteemiteenuseid, nagu ohutut, toitainerikast ja piisavat toitu, biomassi, puhast vett, toitainete ringlust, süsiniku talletamist ja elupaika elurikkuse jaoks. Muld on asendamatu ka toiduga kindlustatuse tagamiseks. Euroopa Liidus on aga hinnanguliselt 60–70 % mullast degradeerunud ja jätkuvalt halvenevas seisundis.

(3)

Muld pakub ka muid teenuseid, näiteks toimides taristu ja inimtegevuse füüsilise platvormina, tooraineallikana ning geoloogilise, geomorfoloogilise ja arheoloogilise pärandi arhiivina. Sugugi mitte kõik nimetatud muud teenused ei vaja toimivat ökosüsteemi. Sellised muud teenused on sageli mulla kõige levinumad kasutusviisid, mis põhjustab elutähtsate teenuste märkimisväärset kadumist. Seetõttu on oluline leida tasakaal nende mulla pakutavate kahte liiki teenuste vahel.

(4)

Mulla degradeerumine mõjutab mulla pakutavaid ökosüsteemiteenuseid ja sellel on negatiivne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Mulla degradeerumine võib hõlmata füüsilise degradeerumisega seotud aspekte, nagu mulla katmine ja mulla tehislikuks muutmine üldiselt, mullaerosioon, mulla tihenemine ning mulla veehoiu- ja infiltreerimisvõime vähenemine, ning keemilise või bioloogilise degradeerumisega seotud aspekte, näiteks toitainete üleküllus ja ammendumine, hapestumine, sooldumine ja mulla saastatus, ning mulla orgaanilise süsiniku, mulla elurikkuse ja mulla bioloogilise aktiivsuse kadu.

(5)

Mulla degradeerumine läheb liidule maksma kümneid miljardeid eurosid aastas. Ökosüsteemiteenustest tõuseb märkimisväärset majanduslikku kasu ja mulla seisund mõjutab nende pakkumist. Mulla seisundi parandamine on majanduslikult otstarbekas ning võib märkimisväärselt tõsta maa hinda ja väärtust liidus. Lisaks võib kuluda sadu aastaid, et tekiks vaid 1 cm huumushorisonti, samas kui degradeerumisprotsess ja mulla täielik kadu võib toimuda kiiresti.

(6)

Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ on esitatud ulatuslik tegevuskava, mille abil muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, et kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta oma kodanike tervist ja heaolu. Osana Euroopa rohelisest kokkuleppest võttis komisjon vastu ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, mis on esitatud komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“, strateegia „Talust taldrikule“, mis on esitatud komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“, nullsaaste tegevuskava, mis on esitatud komisjoni 12. mai 2021. aasta teatises „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““, ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia, mis on esitatud komisjoni 24. veebruari 2021. aasta teatises „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ ning ELi mullastrateegia 2030. aastaks, mis on esitatud komisjoni 17. novembri 2021. aasta teatises „ELi mullastrateegia 2030. aastaks. Heas seisundis muld inimeste, toidu, looduse ja kliima hüvanguks“.

(7)

Liit on pühendunud ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkide elluviimisele. Heas seisundis muld aitab otseselt saavutada mitut kestliku arengu eesmärki, eelkõige eesmärke nr 2 (kaotada nälg), nr 3 (hea tervis ja heaolu), nr 6 (puhas vesi ja sanitaartingimused), nr 11 (kestlikud linnad ja kogukonnad), nr 12 (vastutustundlik tarbimine ja tootmine), nr 13 (kliimameetmed) ja nr 15 (elurikkus ja maismaa-ökosüsteemid). Kestliku arengu eesmärgi nr 15 alleesmärk 3 on võidelda kõrbestumisega, taastada degradeerunud maa ja muld, sealhulgas kõrbestumise, põua ja üleujutuste tagajärjel rikutud maa, ning püüelda 2030. aastaks maailma poole, kus maa enam ei degradeeru.

(8)

Liit ja selle liikmesriigid, kes on nõukogu otsusega 93/626/EMÜ (4) heaks kiidetud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (5) osalised, leppisid nimetatud konventsiooni osaliste 15. konverentsil kokku Kunmingi-Montréali üleilmses elurikkuse raamistikus, mis sisaldab mitut mulla seisundi seisukohast olulist tegevusele suunatud üleilmset eesmärki 2030. aastaks. Selle raamistiku kohaselt tuleks taastada inimelu toetavad looduse elemendid, sealhulgas mulla hea seisund, ning neid tuleb säilitada ja parandada.

(9)

Liit ja selle liikmesriigid, kes on nõukogu otsusega 98/216/EÜ (6) heaks kiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni, mis käsitleb kõrbestumise tõkestamist tõsise põua ja/või kõrbestumise all kannatavates riikides, eelkõige Aafrikas (UNCCD), (7) osalised, on võtnud kohustuse võidelda kõrbestumise vastu ja leevendada põua tagajärgi mõjutatud riikides. Neliteist liikmesriiki, nimelt Bulgaaria, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Malta, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia, on UNCDD alusel teatanud, et on kõrbestumisest mõjutatavad riigid.

(10)

Nõukogu otsusega 94/69/EÜ (8) heaks kiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) kontekstis käsitatakse maad ja mulda samaaegselt süsiniku allika ja sidujana. Liit ja selle liikmesriigid kui UNFCCC osalised on võtnud kohustuse edendada süsiniku sidujate ja talletajate kestlikku majandamist, säilitamist ja tõhustamist.

(11)

ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 on märgitud, et on tingimata tarvis suurendada jõupingutusi, et kaitsta mulla viljakust, vähendada selle erosiooni ja suurendada selle orgaanilise aine sisaldust, juurutades kestlikke mullaharimisvõtteid. Samuti märgitakse selles, et tuleb teha märkimisväärseid edusamme selleks, et teha kindlaks saastunud mullaga maad, taastada degradeerunud muld, määrata kindlaks mulla hea ökoloogilise seisundi tingimused, kehtestada taastamiseesmärgid ja parandada mulla seisundi seiret.

(12)

ELi mullastrateegias aastani 2030 on esitatud pikaajaline visioon, et 2050. aastaks on kõik liidu mullaökosüsteemid heas seisundis ja seega vastupidavamad. Heas seisundis muld on üks võtmetähtsusega lahendus, mis aitab liidul jõuda oma eesmärkideni saavutada kliimaneutraalsus ja kliimamuutustele vastupanu võime, arendada välja puhas ja ringluspõhine majandus, sealhulgas puhas ja ringluspõhine biomajandus, pöörata tagasi elurikkuse vähenemine, kaitsta inimeste tervist, peatada kõrbestumine ja pöörata tagasi maa degradeerumine.

(13)

Mulla seisundi parandamiseks on hädavajalik tagada rahastamine. Nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (9) sätestatud 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus pakutakse mitmeid rahastamisvõimalusi mulla kaitseks, kestlikuks majandamiseks ja taastamiseks. „Euroopa mullakokkulepe“ on üks viiest ELi missioonist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (10) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames ning see on konkreetselt pühendatud mulla seisundi edendamisele. ELi missioon „Euroopa mullakokkulepe“ on üks käesoleva direktiivi rakendamise võtmetähtsusega vahend ja selle eesmärk on juhtida üleminekut heas seisundis mullale, rahastades ambitsioonikat teadus- ja innovatsiooniprogrammi, luues maa- ja linnapiirkondades tegutsevast 100 eluslaborist ja majakaprojektist võrgustiku, edendades ühtse mullaseireraamistiku väljatöötamist ja suurendades teadlikkust mulla tähtsusest. Muud liidu poliitikameetmed ja programmid, mille eesmärkidega panustatakse mulla hea seisundi saavutamisse, on ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), ühtekuuluvuspoliitika fondid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/783 (11) loodud keskkonna- ja kliimameetmete programm LIFE, programm „Euroopa horisont“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (12) loodud tehnilise toe instrument, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (13) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (14) loodud programm „InvestEU“. Kuna eesmärk tagada kogu liidu mulla hea seisund on ühistes huvides, on vaja suurendada ressursside, sealhulgas erakapitali kasutuselevõttu ning tõhustada koostööd asjaomaste finantsasutustega, näiteks Euroopa Investeerimispangaga, et toetada mulla seisundit ja mullavastupidavust.

(14)

ELi mullastrateegias aastani 2030 teatas komisjon, et esitab mulla seisundit käsitleva seadusandliku ettepaneku, et oleks võimalik viia ellu nimetatud strateegia eesmärgid ja saavutada 2050. aastaks mulla hea seisund kogu liidus. Euroopa Parlament rõhutas oma 28. aprilli 2021. aasta resolutsioonis mullakaitse kohta mullakaitse ja mulla hea seisundi edendamise tähtsust liidus, arvestades, et mulla degradeerumine jätkub, hoolimata mõnes liikmesriigis kasutusele võetud piiratud ja ebaühtlastest meetmetest. Euroopa Parlament kutsus komisjoni üles töötama subsidiaarsuse põhimõtet täielikult järgides välja kogu liitu hõlmava mulla kaitsmise ja kestliku kasutamise ühise õigusraamistiku, milles käsitletaks kõiki peamisi mulda ohustavaid tegureid. Eriti rõhutas Euroopa Parlament võrdsete võimaluste puudumisest siseturu toimimise jaoks tulenevaid riske ning mulda käsitleva ühise õigusraamistiku tugevat potentsiaali stimuleerida ausat konkurentsi erasektoris, arendada uuenduslikke lahendusi ja oskusteavet ning tugevdada tehnoloogiate eksporti väljapoole liitu.

(15)

Nõukogu toetas oma 23. oktoobri 2020. aasta järeldustes komisjoni suuremaid jõupingutusi, et paremini kaitsta mulda ja mulla elurikkust kui eluliselt olulist taastumatut ressurssi.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (15) on esitatud siduv eesmärk saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja pärast seda negatiivsed heitkogused ning seada prioriteediks vähendada kiiresti ja prognoositavalt kasvuhoonegaaside heidet ning samal ajal suurendada nende eemaldamist looduslikes sidujates. Mulla kestlik majandamine tagab süsiniku suurema talletamise ning enamikul juhtudel kaasnevad sellega ka hüved ökosüsteemide ja elurikkuse seisukohast. Komisjoni 15. detsembri 2021. aasta teatises „Kestlikud süsinikuringed“ rõhutati vajadust teha selgelt ja läbipaistvalt kindlaks tegevused, millega ühetähenduslikult eemaldatakse atmosfäärist süsinikku, näiteks töötada välja liidu raamistik looduslikes ökosüsteemides, sealhulgas mullas süsiniku eemaldamise sertifitseerimiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/841 (16) ei seata mullasüsinikku mitte ainult kesksele kohale kliimaneutraalse Euroopa suunas liikumise eesmärkide saavutamisel, vaid kutsutakse liikmesriike ka üles valmistama ette mulla süsinikuvaru seiresüsteemi, milles kasutataks muu hulgas maakasutuse raamuuringu (LUCAS) andmekogumeid.

(17)

ELi kliimamuutustega kohanemise strateegias rõhutati, et looduspõhiste lahenduste kasutamine sisemaal, näiteks mulla käsnataolise funktsiooni taastamine, parandab puhta mageveega varustatust, vähendab üleujutuste ohtu ja leevendab põudade mõju. On oluline suurendada mulla võimet hoida kinni ja puhastada vett ning vähendada reostust.

(18)

Nullsaaste tegevuskavas esitatakse visioon aastaks 2050, mille kohaselt õhu-, vee- ja mullasaastet vähendatakse tasemeni, mida ei peeta enam tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks ning mille puhul arvestatakse meie planeedi taluvuspiire, luues seega mürgivaba keskkonna.

(19)

Komisjoni 23. märtsi 2022. aasta teatises „Toiduga kindlustatuse tagamine ja toidusüsteemide toimekindlamaks muutmine“ rõhutati, et toidu kestlikkus on toiduga kindlustatuse jaoks äärmiselt oluline. Heas seisundis muld muudab liidu toidusüsteemi toimekindlamaks, kuna need on aluseks toitainerikkale ja piisavale toidule.

(20)

On vaja kehtestada kogu liitu hõlmavad mulla seisundi ja mulla vastupidavuse ühtlustatud seire, hindamise ja toetamise ning saastunud aladega tegelemise meetmed, et saavutada 2050. aastaks mulla hea seisund ja hoida seda ning täita liidu kliima- ja elurikkusega seotud eesmärgid, ennetada põudasid ja looduskatastroofe ning neile reageerida, kaitsta inimeste tervist ning tagada toiduga kindlustatus ja toiduohutus.

(21)

Muld on koduks rohkem kui 25 %-le kogu elurikkusest, samuti on muld planeedi suuruselt teine süsinikutalletaja. Tänu oma võimele siduda ja talletada süsinikku aitab heas seisundis muld saavutada liidu kliimamuutustega seotud eesmärke. Mulla elurikkus hõlmab mikroorganisme, sealhulgas baktereid, seeni, protiste ja nematoode, samuti suuremaid organisme, nagu vihmaussid ja putukad, ja taimejuuri, mis üheskoos aitavad kaasa mulla ökosüsteemide ökoloogilisele ja toimivale elurikkusele. Heas seisundis muld on ka soodne elupaik organismidele ning see on määrava tähtsusega elurikkuse ja sellega seotud ökosüsteemide stabiilsuse suurendamiseks. Maa-alune ja maapealne elurikkus on tihedalt seotud ja mõjutavad teineteist liikidevaheliste vastastikuste suhete kaudu, näiteks mükoriisa ühendab taimejuuri. Seepärast tuleks tunnistada mullabakterite ja seente esinemist käsitleva teabe kogumise ja analüüsimise tähtsust ning see peaks olema alus elurikkuse seire võimalikuks tulevaseks laiendamiseks.

(22)

Mulla orgaaniline aine on mulla ökosüsteemiteenuste pakkumiseks ja selle funktsioonide täitmiseks väga oluline, kuna see vähendab mulla degradeerumist, näiteks erosiooni ja tihenemist, suurendades samal ajal mulla puhverdamis-, veehoiu-, infiltreerimisvõimet ja katioonide neelamismahutavust. Mulla orgaaniline aine võib parandada mitte üksnes mullastruktuuri stabiilsust, vaid ka biomassi arengut, sealhulgas põllukultuuride saagikust. Mulla orgaaniline aine mõjutab samuti positiivselt mulla elurikkust ja võib suurendada süsiniku sidumist mullas ja seega mulla orgaanilise süsiniku varusid, aidates seeläbi leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda.

(23)

Kõige enam muret tekitavad looduskatastroofiohud Euroopas on üleujutused, metsa- ja maastikupõlengud ning äärmuslikud ilmanähtused. Mure põua ja veenappuse pärast kasvab kogu liidus kiiresti. 2020. aastal pidas 24 liikmesriiki põudasid ja veenappust peamisteks uuteks või kliimaga seotud katastroofiohtudeks (2015. aastal vaid 11 liikmesriiki). Heas seisundis muld on äärmiselt oluline, et tagada vastupanuvõime põua ja looduskatastroofide suhtes. Võtted, mis parandavad vee säilitamist ja toitainete kättesaadavust mullas, mullastruktuuri, mulla elurikkust ja süsiniku talletamist, suurendavad ökosüsteemide, taimede ja põllukultuuride vastupidavust tulevikus kliimamuutuste tõttu üha sagenevate põudade, looduskatastroofide, kuumalainete ja äärmuslike ilmanähtuste suhtes ning nendest taastumise võimet. Mulla asjakohase majandamiseta põhjustavad põuad ja looduskatastroofid aga mulla degradeerumist ja muudavad selle seisundi halvaks. Mulla seisundi parandamine aitab leevendada kliimaga seotud äärmuslikest nähtustest tingitud surmajuhtumeid ja majanduslikku kahju, mis ulatusid aastatel 1980–2021 liidus rohkem kui 182 000 inimohvrini ja ligikaudu 560 miljardi euroni.

(24)

Mulla seisund mõjutab otseselt inimeste tervist ja heaolu. Heas seisundis muld tagavad ohutu ja toitainerikka toidu ning neil on võime filtreerida välja saasteaineid ja hoida seeläbi joogivee head kvaliteeti. Mulla saastatus võib kahjustada inimeste tervist saasteainete allaneelamise, sissehingamise või nahaga kokkupuute kaudu. Inimeste kokkupuude heas seisundis mulla mikroobikooslusega seevastu aitab arendada immuunsüsteemi ning vastupanuvõimet teatavate haiguste ja allergiate suhtes. Heas seisundis muld toetab puude, lillede ja rohttaimede kasvu ning loob rohelist taristut, mis pakub esteetilist väärtust, suurendab heaolu ja parandab elukvaliteeti.

(25)

Mulla degradeerumine mõjutab mulla viljakust, saagikust, kahjurikindlust ja toidu toiteväärtust. Kuna 95 % meie toidust kasvatatakse otseselt või kaudselt mullal ning maailma elanikkond aina kasvab, on äärmiselt oluline, et see piiratud loodusvara püsiks heas seisundis, et tagada pikas perspektiivis toiduga kindlustatus ning liidu põllumajanduse tootlikkus ja kasumlikkus. Oluline on säilitada või parandada mulla seisundit ja nii edendada toidusüsteemi kestlikkust ja vastupidavust.

(26)

Käesoleva direktiivi pikaajaline eesmärk, mille poole püüeldakse, on saavutada 2050. aastaks mulla hea seisund. Kuna teadmised mulla seisundi ning selle taastamise meetmete tulemuslikkuse ja kulude kohta on piiratud, keskendutakse käesolevas direktiivis mullaseireraamistiku loomisele ja mulla olukorra hindamisele kogu liidus. Käesolev direktiiv hõlmab ka toetust mulla seisundile ja mulla vastupidavusele ning saastunud aladega seotud riskide hindamisele ja juhtimisele. Siiski ei panda sellega liikmesriikidele kohustust saavutada 2050. aastaks mulla hea seisund ega sätestata vahe-eesmärke. Niipea kui mulla seisundi esimese hindamise ja sellega seotud suundumuste analüüsi tulemused on kättesaadavad, peaks komisjon tegema kokkuvõtte käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest ja hindama direktiivi võimaliku muutmise vajadust.

(27)

Selleks et tegeleda mulda mõjutavate surveteguritega ja toetada mulla head seisundit ja mulla vastupidavust, tuleb arvesse võtta erinevaid omadusi, nimelt erinevaid mullatüüpe, konkreetseid kohalikke olusid ja kliimatingimusi ning maakasutust või maakatet. Seepärast on asjakohane, et liikmesriigid määraksid kindlaks mulla seisundi seireks ja hindamiseks kogu oma territooriumil mullastikupiirkonnad ja mullastikuüksused. Mullastikupiirkonnad peaksid kajastama asjakohaste juhtimisstruktuuride vastutusalasse kuuluvaid haldusterritooriume ja hõlmama ühte või mitut tervet mullaüksust. Mullastikuüksused peaksid omakorda kajastama nende omaduste teatavat homogeensust mulla seisundi seireks ja hindamiseks kogu liikmesriikide territooriumil. Mullastikuüksuste eest peaksid vastutama nimetatud juhtimisstruktuurid, mis võimaldavad liikmesriikidel tagada, et mulla seisundi seire ja hindamine toimub nõuetekohaselt ning et mulla seisundi ja mulla vastupidavuse toetamine on kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega.

(28)

Mullaseire valikuuringu kavandamiseks peavad liikmesriigid oma mullastikupiirkondi ja -üksusi arvesse võtma. Selleks et tagada liikmesriikide vahel piisaval tasemel ühtlus, tuleks mullastikuüksuste määratlemise miinimumkriteeriumid määrata kindlaks liidu tasandil, kusjuures arvesse tuleks võtta vähemalt mullatüüpi ja maakasutust. Selleks võiks kasutada Euroopa Liidu ja piirnevate riikide mullaregioonide kaarti mõõtkavaga 1:5 000 000, mille on avaldanud Saksamaa Liitvabariigi geoteaduste ja loodusvarade instituut (BGR) koostöös Teadusuuringute Ühiskeskusega (JRC). See kaart põhineb mullatüüpidel, mis on määratletud maailma muldade klassifikatsioonis World Reference Base for Soil Resources ja mille on kooskõlastanud Rahvusvaheline Mullateaduste Liit, ning maailmajao tasandi täielikult võrreldavatel ja ühtlustatud alusandmetel, näiteks kliima, topograafia, reljeefi, geoloogia ja taimestiku kohta. Mis puutub maakasutusse, siis maakasutuse aruandluse ühtlustatud aluseks on määruses (EL) 2018/841 ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) suunistes määratletud kategooriad. Seega peaksid liikmesriigid mullastikuüksuste piiritlemiseks võtma arvesse vähemalt mullastikupiirkondi, samuti mullaregioone ja maakasutuse kategooriaid. Mulla omaduste ja maakasutuse ruumilise varieeruvuse tõttu võib mullastikuüksus koosneda aladest, mis ei piirne üksteisega. Lisaks võib mullastikuüksuste piiritlemisel arvesse võtta kliima- ja keskkonnatingimusi. Võimaluse korral võiks kasutada liidu, riikliku või piirkondliku tasandi üksikasjalikumat või ajakohastatud teavet. Mullastikuüksuste kehtestamisel võivad liikmesriigid tugineda täiendavatele kättesaadavatele andmetele kliima, keskkonnavööndite või vesikondade kohta. Sellega seoses on eriti asjakohane Alterra 2012. aasta jaanuari aruanne 2281 „Descriptions of the European Environmental Zones and Strata“, kuna selles on esitatud Euroopa keskkonnatingimuste (mis on koondatud keskkonnavöönditesse) üldise liigituse andmekogumid, mida liikmesriigid saavad kasutada mullastikuüksuste loomiseks.

(29)

Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad määraksid pädevad asutused, kes asjakohasel tasandil vastutavad käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmise eest, sealhulgas ühe või mitu pädevat asutust iga mullastikupiirkonna kohta. Liikmesriikidel peaks olema lubatud määrata täiendav pädev asutus asjakohasel tasandil, sealhulgas riigi või piirkondlikul tasandil. On tingimata vaja, et liikmesriigid esitaksid komisjonile määratud pädevate asutuste kohta ajakohastatud teavet.

(30)

Liikmesriikidel peaks olema lubatud määrata asjakohane pädev asutus, kes täidab käesoleva direktiiviga kehtestatud kohustusi militaarobjektidel. Lisaks ei tohiks avaldada militaarobjektidega seotud andmeid ja teavet, kui nende avalikustamine kahjustaks avalikku julgeolekut või riigikaitset. Seepärast peaks liikmesriikidel olema lubatud mitte teha üldsusele kättesaadavaks andmeid ja teavet, mille avalikustamine kahjustaks avalikku julgeolekut või riigikaitset, isegi komisjoni ja Euroopa Keskkonnaameti loodava mulla seisundi andmete digitaalse portaali või liikmesriikide loodavate võimalikult saastunud alade ja saastunud alade registrite kaudu, ning olema lubatud mitte esitada neid andmeid komisjonile ja Euroopa Keskkonnaametile.

(31)

Selleks et oleks ühine arusaam heas seisundis mullast, on vaja määrata kindlaks ühised mõõdetavad miinimumkriteeriumid, mille täitmata jätmise korral võib kriitiliselt väheneda mulla võime toimida elujõulise elussüsteemina ja pakkuda ökosüsteemiteenuseid. Sellised kriteeriumid peaksid kajastama olemasolevat mullateaduse taset ja sellel põhinema.

(32)

Mulla degradeerumise kirjeldamiseks on vaja kindlaks määrata ühised mulla tunnused, mida saab mõõta või hinnata. Kuigi mullatüüpide, kliimatingimuste ja maakasutusviiside osas esineb suuri erinevusi, saab praeguste teaduslike teadmiste alusel kehtestada mõne sellise mulla tunnuse jaoks kriteeriumid liidu tasandil. Mõnede nende mulla tunnuste puhul peaks liikmesriikidel siiski olema võimalik kriteeriume kohandada, lähtudes konkreetsetest riigi tasandi või kohalikest tingimustest, samuti peaksid nad saama määrata kriteeriumid muude mulla tunnuste jaoks, mille puhul ei ole praeguses etapis võimalik kehtestada liidu tasandil ühiseid kriteeriume. Nende mulla tunnuste puhul, mille puhul ei ole praeguses etapis võimalik kindlaks määrata selgeid kriteeriume heas ja halvas seisundis mulla eristamiseks, hõlbustab nende seire ja hindamine selliste kriteeriumide võimalikku väljatöötamist tulevikus.

(33)

Mulla tunnuste alla kuuluvad heas seisundis mulla kriteeriumid tuleks jagada mittesiduvateks kestlikeks sihtväärtusteks ja operatiivseteks läviväärtusteks. Mittesiduvad kestlikud sihtväärtused peaksid kajastama käesoleva direktiivi püüeldavat pikaajalist eesmärki ning ei tekita kohustust tegutseda. Need mittesiduvad kestlikud sihtväärtused peaksid kajastama praegustele teaduslikele teadmistele tuginedes ideaalset olukorda, kus mulla võime ökosüsteemiteenuseid pakkuda ei vähene ning ei kahjustata märkimisväärselt inimeste tervist ega keskkonda. Pidades siiski silmas vajadust tõhususe järele ja piiratud ressursse ning selleks, et kajastada kohalikke tingimusi, on vaja liikmesriikide kehtestatud operatiivseid läviväärtusi. Need operatiivsed läviväärtused peaksid aktiveerima toetuse mulla seisundi ja mulla vastupidavuse saavutamiseks. Mulla degradeerumise iga aspekti jaoks tuleks kehtestada üks või mitu proportsionaalset ja teostatavat operatiivset läviväärtust. Läviväärtuste kehtestamine liikmesriigi tasandil tagab, et kohalikke tingimusi ja võtteid, mullakasutust ja praegust poliitikat saab täielikult arvesse võtta. Liikmesriigid saaksid otsustada kehtestada ühe või mitme mulla degradatsiooni aspekti kohta sellise operatiivse läviväärtuse, mis on samal tasemel kui nimetatud mulla degradatsiooni aspektide mittesiduv kestlik sihtväärtus. Komisjon peaks mittesiduvate kestlike sihtväärtuste ja operatiivsete läviväärtuste kehtestamisel liikmesriike toetama.

(34)

Mõnel mullal on eriomadused kas seetõttu, et see muld on juba oma olemuselt ebatüüpiline ja kujutab endast haruldast elupaika elurikkuse seisukohast või ainulaadset maastikku, või seetõttu, et inimesed on seda mulda palju muutnud ja see võib sisaldada ainelisi jälgi inimkonna ajaloost. Neid omadusi tuleks arvesse võtta heas seisundis mulla määratlemisel ja mulla hea seisundi saavutamise nõuete täitmisel.

(35)

Sarnaselt selle püüeldavale pikaajalisele eesmärgile saavutada 2050. aastaks mulla hea seisund ning et aidata kaasa ELi mullastrateegia 2030. aasta eesmärkide saavutamisele ja eelkõige maade netohõive nulli viimise eesmärgi saavutamisele, on käesoleva direktiivi üks eesmärk võtta maahõive küsimuses vastu etapiviisiline lähenemisviis. Selle pikaajalise eesmärgi saavutamisele kaasaaitamiseks on oluline hinnata erinevaid maahõive protsesse ning püüda vähendada ja leevendada nende mõju mulla seisundile ja ökosüsteemiteenustele. Seega on käesoleva direktiivi üks eesmärk luua mullaseireraamistik maahõive nähtavamate aspektide, nimelt mulla katmise ja mulla kõrvaldamise jaoks, kasutades vahendeid, mis on liidu tasandil juba kättesaadavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/696 (17) loodud liidu kosmoseprogrammi Copernicuse komponendi raames osutatavate teenuste (edaspidi „Copernicuse teenused“) kaudu ning mida võib täiendada riiklike kaugseireandmete ja riiklike inventuuridega. Eesmärk on jõuda ühisele arusaamale mulla katmisest ja mulla kõrvaldamisest ning algatada riiklikul tasandil esialgsed arutelud, mis põhinevad usaldusväärsetel andmetel.

(36)

Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust maksustamisel ja põhimõtet, et saastaja maksab, ei tohiks käesoleva direktiivi II peatüki mulla seisundi seiret käsitlevaid sätteid mõista nii, et need tekitavad rahalist koormust muudele maaomanikele ja -haldajatele kui liikmesriigid ja pädevad asutused.

(37)

Muld on piiratud ressurss, mille pärast konkureeritakse eri kasutusviiside nimel üha enam. Maahõive on protsess, mille tagajärjeks on maakasutuse ja mulla omaduste muutumine. Seda võib pidada üldiseks arusaamaks, mida saab jagada mitmeks aspektiks. Maahõive esimene aspekt on maakasutuse muutmine looduslikult ja poollooduslikult maakasutuselt asulapiirkondade suunas. Maahõive teine aspekt on mulla tehislikuks muutmine, mis on tingitud mulla komponentide ja mulla omaduste püsivast muutumisest, mille tagajärjel väheneb mulla võime pakkuda ökosüsteemiteenuseid. Mulla tehislikuks muutmise aspekti võib jagada kolmeks põhiprotsessiks: mulla katmine, mulla kõrvaldamine ja muud mulla tehislikuks muutmise liigid. Mulla katmine on mulla katmine täielikult või osaliselt läbilaskmatute tehismaterjalidega. Hooned on näide läbilaskmatust mulla katmisest. Läbilaskvate materjalidega ehitatud rööbasteed on üks mulla poolläbilaskva katmise liike. Teed, jäätmete ladustamiskohad ja kaadamiskohad võivad olla mulla katmise teised näited. Mulla kõrvaldamine on teatud alal mullapindmise kihi ja mõnikord ka alusmulla ajutine või pikaajaline eemaldamine. See toimub näiteks ehitustööde ja avamaakaevandamise ajal. Muud, vähem nähtavad mulla tehislikuks muutmise liigid on näiteks mulla tahtlik stabiliseerimine ja tihendamine, mulla- või alusmulla kihtide muutmine tehismaterjalide lisamise teel või mulla osaline katmine komposiitmaterjalidega. Kõige nähtavamad ja suurima mõjuga mulla tehislikuks muutmise alaliigid, nimelt mulla katmine ja mulla kõrvaldamine, on kõige kergemini jälgitavad, eriti kaugseire ja masinõppe abil. Seetõttu tuleks mulla katmist ja mulla kõrvaldamist seirata üheskoos nende mõjuga mulla võimele pakkuda ökosüsteemiteenuseid.

(38)

Maahõive aspektide hulgas on asulapiirkondade kasvu protsess, mis sageli põhineb majandusarengu vajadustel ning mis hõlmab maakasutuse muutumist looduslike ja poollooduslike alade, sealhulgas kaitsealused metsad, looduslikud rohumaad, turbaalad, põllumajandus- ja metsamaad, aiad ja pargid, maakasutuselt asulapiirkondade suunas, näiteks linnaarenduse raames. Määruses (EL) 2018/841 kirjeldatud asulapiirkonnad hõlmavad kogu arendatud maad, see tähendab mis tahes suurusega elamu-, transpordi-, kaubandus- ja tootmistaristut, välja arvatud juhul, kui need on juba hõlmatud muude maakasutuskategooriatega. Asulapiirkonnad hõlmavad ka mulda, mitmeaastaseid rohttaimestikke, nagu muru ja aiataimed, ning puid maa-asulates, koduaedades ja linnapiirkondades. Eelkõige mõjutab põllumajandusmaa hõivamine asulates sageli mulla toiduga varustamise funktsiooni. Selline maakasutuse muutus on sageli sissejuhatus mõnele maahõive muule aspektile, eelkõige mulla katmisele, ning seetõttu on oluline seda muutust seirata, et ennetada vähemalt ühte osa mulla katmise protsessist. Samuti on oluline märkida, et asulad ei ole alati täielikult kaetud. Vastupidi, märkimisväärses hulgas linnapiirkondadest on endiselt suurel hulgal mulda, mis ei ole kaetud, ning mõnes linnapiirkonnas moodustab see rohkem kui 50 % nende pindalast. Ainuüksi sellest maahõivega seotud näitajast ei piisa maahõive kui terviku täielikuks seiramiseks, kuna see ei tee vahet kaetud ja katmata mullal ning muudab asulapiirkonnas asuvad rohealad nähtamatuks, mistõttu on nende seire ja kestlik majandamine raskem.

(39)

Asulapiirkondade ja eelkõige tihedalt asustatud linnapiirkondade katmata muld on kestlikuks seireks ja majandamiseks sama oluline kui mis tahes muu muld, kuna see pakub endiselt ökosüsteemiteenuseid, mis on linnapiirkondades hea elukvaliteedi säilitamiseks elutähtsad. Palju erinevaid keskkonnaprobleeme esineb suhteliselt väikesel alal, tihedalt asustatud linnapiirkondades ja on sinna koondunud. Nende probleemide hulka võivad muu hulgas kuuluda varasema tööstustegevuse põhjustatud suurem saastunud alade määr, mulla katmisest tulenev suurem üleujutusrisk, soojussaarte suurem levimus ja piiratud juurdepääs rohealadele, mis on asendamatud vaimse ja füüsilise heaolu jaoks. Linnapiirkondade heas seisundis mulla pakutavad mulla ökosüsteemiteenused võivad nimetatud konkreetsete probleemide leevendamisega avaldada väga suurt positiivset mõju suurele hulgale inimestele ning nende tähtsust ei tohiks alahinnata. Nii avaliku kui ka erasektori linnarohealad aitavad samuti kaasa sinise ja rohelise võrgustiku loomisele ja elurikkusele ning on muude keskkonnapoliitikameetmete üks võtmetähtsusega osa. See on kooskõlas ka linnaökosüsteemide taastamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991 (18) artikliga 8, mis kajastab liikmesriikide vajadust linna rohealade pindala säilitada ja suurendada.

(40)

Mulla katmine ja mulla kõrvaldamine – osana mulla tehislikuks muutmise aspektist maahõives – erinevad aga asulate kasvust, kuna nad ei kujuta endast ilmtingimata maakasutuse muutust, vaid pigem mullakatte ja mulla omaduste konkreetset ja mõõdetavat muutust. Mulla katmise ja mulla kõrvaldamise tulemusena võib sageli pöördumatult kaduda mulla võime pakkuda elutähtsaid ökosüsteemiteenuseid, näiteks toidu ja biomassi tootmine, vee- ja toitaineringlus, elurikkuse alusena toimimine või süsiniku talletamine. Samuti põhjustab mulla katmine asulates suuremaid üleujutusi ja tugevamat soojussaareefekti.

(41)

Liikmesriigid võivad taastuvenergia tootmiskohtade puhul olenevalt ehitise liigist liigitada mulla kaetuks, mullaks alal, kust mulda eemaldati, mullaks, mis ei ole kaetud, või mullaks alal, kus mulda ei eemaldatud. Näiteks võib päikeseparkide käsitada mulla katmisena või mitte, olenevalt sellest, mida tehakse päikesepaneelide all oleva mullaga. Kui muld suudab jätkuvalt ökosüsteemi piisavalt hoida, ei loeta, et päikesepargid katavad mulda. Selle hindamine peaks põhinema mõjul, mida mullale avaldatakse, olenemata asjaomase ehitise eesmärgist või välimusest. Sellist liiki ehitistega kaetud alade inventuurid, mille puhul on olemas teave selle kohta, mida sellise ehitise all oleva mullaga on tehtud, võib ühendada mulla katmise kaugseirekaartidega, et liigitada need alad katmata mullaks.

(42)

Leevendamine on hädavajalik mulla katmise ja mulla kõrvaldamise üldise mõju seisukohast. Seega on asjakohane kehtestada teatavad põhimõtted mulla katmise ja mulla kõrvaldamise mõju leevendamiseks, milleks võetakse kasutusele jõupingutustel põhinev lähenemisviis, pidades silmas suurt hulka häid tavasid, mille eesmärk on minimeerida mulla ökosüsteemiteenuste osutamise võime vähenemine ja kompenseerida seda. Need põhimõtted peaksid põhinema ELi mullastrateegia 2030 maahõive hierarhial, võttes arvesse liikmesriikide erinevaid tingimusi ning geograafilisi ja halduslikke olusid. Käesoleva direktiivi sätted maahõive kohta ei kehtesta uusi loamenetlusi ega tohiks takistada tegevuse lubamist, sealhulgas ülekaalukat avalikku huvi pakkuvate projektide puhul, ega tohiks mõjutada ruumilise planeerimise otsuseid, mis kuuluvad riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste pädevusse. Need põhimõtted võivad hõlmata mitmesuguseid võtteid, nagu mulla katmise minimeerimine, varem kaetud mulla tehiskatte eemaldamine ja varem kaetud mulla rekonstrueerimine, linnastunud alade ratsionaalne tihendamine, säilitades samal ajal rohealasid, sealhulgas linna rohealasid, ja looduslikke maastikke, mahajäetud tööstusalade taaselustamine, ajaliselt piiratud maahõive eelistamine ja maa taastamine pärast maahõive lõppemist. Mulla katmise ja mulla kõrvaldamise üldise mõju võimalikult kestlikuks leevendamiseks peaksid kompensatsioonmeetmed sõltuvalt kompenseerimiseks valitud ökosüsteemiteenusest olema ökosüsteemiteenuse kadumise kohale geograafiliselt võimalikult lähedal. Tõepoolest, selliste põhimõtete väära rakendamise üks kõrvalmõju võib olla roheliste ja väärtuslike ökosüsteemialade ja -teenuste viimine väga kaugele kaetud mullaga aladest, nii et mulla katmine ja mulla kõrvaldamine koonduvad täielikult nendele aladele.

(43)

Seirevõrgustikul põhinev mulla seisundi hindamine peaks olema täpne, kuid samal ajal tuleks sellise seire kulud hoida mõistlikul tasemel. Seepärast on asjakohane sätestada kriteeriumid mullastikuüksusi esindavatele proovivõtukohtadele, mis kajastavad eri mullatüüpide, kliimatingimuste ja maakasutuse puhul mulla seisundi teatavat homogeensust. Samuti on asjakohane võtta arvesse konkreetset olukorda liidu äärepoolseimates piirkondades, mis on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349, milles on sätestatud erimeetmed nende piirkondade toetamiseks. Seepärast peaks liikmesriikidel olema võimalik vajaduse korral kohandada mulla seisundiga seotud kohustuste seiret ja hindamist vastavalt oma äärepoolseimate piirkondade eripäradele. Proovivõtukohtade võrgustik tuleks kindlaks määrata geostatistiliste meetodite abil, selle aluseks peaksid olema mullastikuüksused ja see peaks olema piisavalt tihe, et anda hinnang degradeerunud mulla pindala kohta kogu liikmesriikide territooriumil kuni 5 % suuruse veamääraga mullastikuüksuse tasandil. Üldiselt leitakse, et see väärtus annab statistiliselt usaldusväärse hinnangu ja piisava kindluse selle kohta, et eesmärk on saavutatud. Mullaseire valikuuringu ülesehitus peaks põhinema parimal kättesaadaval teabel mulla omaduste jaotuse kohta, näiteks varasematest riiklikest või piirkondlikest uuringutest saadud teabel, mullamajandajate teostatud asjakohastel mõõtmistel ning sellistel mõõtmistel, mis on tehtud liidu ja rahvusvahelise õiguse või eriprogrammide alusel, nagu LUCASe mullakampaania või metsadele õhusaaste poolt avaldatava mõju hindamise ja seire rahvusvaheline koostööprogramm (ICP Forests). Ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi saastunud alade majandamiseks, võib saastunud aladel mulla uurimise käigus proovivõtukohtadest saadud andmeid kasutada heas seisundis mulla kriteeriumide hindamiseks.

(44)

Mullaarhiivides säilitatakse esinduslik osa mullaproovidest, mis võimaldab kasutada üht proovi mitmel otstarbel, sealhulgas teadusuuringuteks, vähendades seega kohapealse seire pikaajalisi kulusid. Lisaks võimaldavad mullaarhiivid hinnata minevikus võetud mullaproove uuesti tänapäeva kontekstis, et paremini mõista mulla pikaajalisi muutusi, või muudel teaduslikel eesmärkidel, sealhulgas meditsiiniuuringuteks. Komisjon, sealhulgas sellised teenistused nagu Teadusuuringute Ühiskeskus, ja liikmesriigid peaksid tagama, et esinduslikku osa mullaproovidest säilitatakse füüsilistes arhiivides hoolikalt ning et need on kättesaadavad edasiste teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks. Kui liikmesriigid sellist arhiveerimist teostavad, tuleks esinduslikku osa mullaproovidest säilitada spetsiaalsetes mullaarhiivides vähemalt kaks seiretsüklit. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada edastada oma mullaproovide esinduslik osa komisjoni spetsiaalsesse mullaarhiivi.

(45)

Komisjon peaks abistama ja toetama liikmesriike, kui nad seda taotlevad, nende mulla seisundi seire tegemisel, jätkates ja täiustades korrapärast kohapealset mullaproovide võtmist ja seonduvaid mullanäitajate mõõtmisi (LUCAS Soil) osana LUCASest, mida viiakse läbi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009 (19). Selleks, ja liikmesriikide nõusolekul, tuleb LUCASt ajakohastada ja täiustada, et viia see täielikult kooskõlla konkreetsete kvaliteedinõuetega, mida tuleb käesoleva direktiivi kohaldamisel täita. Haldus- ja finantskoormuse leevendamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta arvesse LUCASe raames kogutud mulla seisundi andmeid. Need mulla seisundi andmed tuleks teha liikmesriikidele õigeaegselt kättesaadavaks. Selliselt toetatavad liikmesriigid peaksid võtma vajalikke õiguslikke meetmeid tagamaks, et komisjon saab kooskõlas kohaldatavate liidu või liikmesriigi õigusaktidega selliseid kohapealseid mullaproove võtta, sealhulgas eraomandis oleval maal.

(46)

Komisjon töötab määrusega (EL) 2021/696 loodud Copernicuse kui kasutajakeskse programmi raames välja kaugseireteenuseid ja toetab seeläbi samuti liikmesriike. Selleks et mulla seisundi seire toimuks õigeaegsemalt ja tulemuslikumalt, peaksid liikmesriigid asjakohasel juhul kasutama kaugseireandmeid, sealhulgas Copernicuse teenuste väljundeid, asjaomaste mulla tunnuste ning mulla katmise ja mulla kõrvaldamisega seotud näitajate seireks ja asjakohasel juhul mulla seisundi hindamiseks. Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet peaksid toetama mulla kaugseiretoodetega seotud võimaluste uurimist ja nimetatud vahendite arendamist, et aidata liikmesriikidel seirata asjakohaseid mulla tunnuseid ning mulla katmise ja mulla kõrvaldamisega seotud näitajaid.

(47)

Olemasolevale ELi mullaseirekeskusele tuginedes ja seda ajakohastades peaks komisjon looma mulla seisundi andmete digitaalse portaali, mis peaks olema kooskõlas komisjoni 19. veebruari 2020 teatises „Euroopa andmestrateegia“ kehtestatud ELi andmestrateegiaga ning ELi andmeruumidega. Mulla seisundi andmete digitaalne portaal peaks olema keskus, mille kaudu võimaldatakse juurdepääsu eri allikatest pärit mullaandmetele koondkujul mullastikuüksuse tasandil, või kui see on asjakohane, üksikasjalikumal tasandil, tingimusel et üksikuid väärtusi või aluseks olevate geoviidetega varustatud proovide asukohta ei ole võimalik kindlaks teha. Kõnealune portaal peaks eelkõige sisaldama kõiki andmeid, mida liikmesriigid ja komisjon käesoleva direktiivi kohaselt peavad koguma. Nimetatud andmete töötlemine ja neile juurdepääs, sealhulgas teaduslikel eesmärkidel, peaks olema kooskõlas asjaomaste liidu õigusnormidega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2003/4/EÜ, (20) 2007/2/EÜ (21) ja (EL) 2019/1024 (22) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2854 (23) ja määrusega (EÜ) nr 223/2009. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik mulla seisundi andmed läbi vaadata ja nõuda vigade parandamist enne selliste andmete avalikustamist mulla seisundi andmete digitaalse portaali kaudu. Lisaks peaks olema võimalik vabatahtlikult integreerida portaali ka muid asjakohaseid mullaandmeid, mille on kogunud liikmesriigid või mõni muu osaline (eelkõige programmi „Euroopa horisont“ ja ELi missiooni „Euroopa mullakokkulepe“ projektide raames saadud andmeid), tingimusel, et need andmed vastavad teatavatele vormi ja spetsifikatsioonidega seotud nõuetele. Komisjon peaks need nõuded kindlaks määrama rakendusaktidega.

(48)

Samuti on vaja parandada liikmesriikides kasutatavate mullaseiresüsteemide ühtlustamist ning kasutada ära liidu ja riiklike seiresüsteemide sünergiat, et kogu liidus kogutavad andmed oleksid paremini võrreldavad. Väga oluline on tagada mullamõõtmiste kvaliteet ja võrreldavus, rakendades asjaomastes laborites kvaliteedijuhtimissüsteemi praktikat. Laborite halduskoormuse minimeerimiseks võib liikmesriik pidada piisavaks, kui laboritel on vaid üks akrediteering mulla tunnuste väärtuste kindlaksmääramise mis tahes metoodika jaoks. Mullanäitajate mõõtmisi tegevad laborid või laboritega lepingu sõlminud laboratooriumid peaksid rakendama kvaliteedijuhtimissüsteemi praktikat kooskõlas standardiga EN ISO/IEC-17025. Liidu või rahvusvahelisel tasandil võiks kasutada samaväärseid standardeid, ja kui see on asjakohane, võiks püüda saavutada sünergiat ICP Forestsi kvaliteedijuhtimissüsteemiga.

(49)

Mulla analüüsimiseks on oluline kasutada metoodikaid, mille on sertifitseerinud rahvusvaheliselt tunnustatud asutused, nagu Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) ja Euroopa Standardikomitee (CEN), ning mida tunnustab ka ülemaailmne teadusringkond, tingimusel et sellised metoodikad on kättesaadavad. Samuti on mulla analüüsimiseks võimalik kasutada muid samaväärseid metoodikaid, nimelt analüüsimenetlusi, millega määratakse kindlaks sama parameeter või tunnus ja mille puhul on tõendatud, et saadakse samasugused tulemused nende korratavuskoefitsiendi (0,95) piires. Muud samaväärsed metoodikad peaks olema samuti sertifitseeritud rahvusvaheliselt tunnustatud asutuste poolt, nagu ISO ja CEN, ning ülemaailmsed teadusringkonnad peaksid selliseid samaväärseid metoodikaid tunnustama.

(50)

Selleks et tagada mulla kaitse selliste ainete põhjustatud saastatusest, mis võivad põhjustada märkimisväärset riski inimeste tervise suhtes ning saastada ümbritsevat õhku, pinnavett, põhjavett ja seejärel ookeane, tuleks kehtestada poliitikamehhanismid nende probleemsete ainete kindlaks tegemiseks ja hindamiseks. Sellega seoses tuleks mulla saastatuse jaoks välja töötada lähenemisviis, mis võimaldab seirata ja analüüsida selliseid aineid või ainerühmi soovitusliku loetelu kaudu, sarnaselt pinna- ja põhjavee suhtes kasutatava lähenemisviisiga. Sellisesse soovituslikku loetellu kantavad ained või ainerühmad peaksid hõlmama aineid, millest tuleneb märkimisväärne risk mulla seisundile ja mulla vastupidavusele, inimeste tervisele või keskkonnale, ning aineid, mille kohta kättesaadav teave näitab, et need võivad kujutada endast märkimisväärset riski mullale või selle kaudu, ning mille kättesaadavad seireandmed ei ole piisavad. Seire ja analüüsi eesmärgil mulla saasteainete soovituslikku loetellu lisatavate ainete või ainerühmade arvule ei tohiks kehtestada ülempiiri.

(51)

On vaja koguda andmeid selliste mulla saasteainete kohta, mis võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda, sealhulgas pestitsiidide, nende metaboliitide, per- ja polüfluoritud alküülühendite (PFAS) ning muude uute mulla saasteainete esinemise kohta. Seepärast tuleks käesoleva direktiiviga luua raamistik selliste saasteainete lisamiseks soovituslikku loetellu mulla saasteainetest, mille kohta on vaja rohkem mullaseireandmeid, et käsitleda inimeste tervise ja keskkonna suhtes esinevat riski. Seirekulude piiramiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud teha mõõtmisi piiratud arvul kõnealuste saasteainete proovivõtukohtades. Komisjon võiks liikmesriike toetada, mõõtes teatavaid LUCASe mulla saasteainete soovituslikku loetellu kantud saasteaineid.

(52)

Mikroplast ja nanoplast on ained, mis võivad kujutada endast ohtu mulla seisundile ja ka sellistele olulistele tegevustele nagu põllumajanduslik tootmine. Nende esinemine mullas võib mõjutada mulla viljakust, kahjustades seeläbi põllukultuuride seisundit ja normaalset kasvamist. Seepärast on tingimata vaja, et käesolev direktiiv võimaldaks lisada mikroplasti ja nanoplasti mulla saasteainete seiresse.

(53)

Selleks et võimalikult laialdaselt kasutada käesoleva direktiivi alusel tehtava seire käigus saadud andmeid mulla seisundi kohta, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad hõlbustaksid üldsusele juurdepääsu sellistele andmetele koondkujul mullastikuüksuse tasandil, või kui see on asjakohane, üksikasjalikumal tasandil, tingimusel et üksikuid väärtusi või aluseks olevate geoviidetega varustatud proovide asukohta ei ole võimalik kindlaks teha. Konfidentsiaalseid andmeid, mida komisjon või liikmesriigid koguvad Euroopa statistika koostamiseks, tuleks kaitsta vastavalt määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatud õigusnormidele ja meetmetele, et võita ja säilitada teabe edastamise eest vastutavate poolte usaldus. Kui komisjon või liikmesriigid koostavad mulla seisundit käsitlevat statistikat, peaksid nad tagama, et konfidentsiaalsed andmed vastavad määruse (EÜ) nr 223/2009 põhimõtetele. Lisaks on andmete omandiõiguse kaitsmiseks oluline, et komisjon, Euroopa Keskkonnaamet või liikmesriigid avalikustaksid andmed üksnes andmete omaniku nõusolekul. Samuti peaksid liikmesriigid edastama mulla seisundi andmed ja mulla seisundi hindamise tulemused asjaomastele sidusrühmadele, nagu põllumajandustootjad, metsamajandajad, maaomanikud ja kohalikud ametiasutused. On oluline, et võimalikud maa ostjad ja rentnikud saaksid kooskõlas riigisisese õigusega ja nende taotlusel mulla seisundi andmed ja mulla seisundi hindamise tulemused. Lisaks võib käesoleva direktiivi kohaselt kättesaadavaks tehtud mulla seisundit käsitlevaid andmeid kasutada selliseks mullaga seotud aspektide seireks, mis tehakse muude liidu õigusaktide kohaselt, kui see on asjakohane.

(54)

Käesoleva direktiivi alusel tehtud mulla seisundi hindamiste tulemuste põhjal töötatakse välja mulla kestlikuks majandamiseks vajalikud konkreetsed võtted ja seega ka toetus, mida liikmesriigid peaksid andma mulla seisundi ja mulla vastupidavuse parandamiseks. Ilma et see piiraks muudest liidu ja liikmesriikide õigusaktidest tulenevaid kohustusi, ei kehtestata käesoleva direktiivi sätetega mulla seisundi ja mulla vastupidavuse toetamise kohta maaomanikele ja -haldajatele lisakohustusi. Samas peaks toetama mullamajandajaid, maaomanikke, maahaldajaid ja asjaomaseid asutusi, et parandada mulla seisundit ja mulla vastupidavust. See toetus peaks muu hulgas hõlmama järgmist: teave ja nõuanded võtete kohta, mis parandab mulla seisundit ja mulla vastupidavust, võttes arvesse kohalikke mullatingimusi; suutlikkuse suurendamine; teadlikkuse suurendamine mulla seisundit ja mulla vastupidavust parandavatest võtetest saadava kasu kohta; teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine; tehniliste ja rahaliste vajaduste hindamine, ning rahalistele vahenditele juurdepääsu ja olemasolevate rahaliste vahendite kasutamise hõlbustamine.

(55)

Majanduslikel vahenditel, sealhulgas ÜPP vahenditel, millega toetatakse põllumajandustootjaid, on määrav roll mulla ning vähemal määral metsamulla seisundi ja vastupidavuse säilitamisel ja parandamisel. ÜPP raames soovitakse toetada mulla seisundit tingimuslikkuse, ökokavade ja maaelu arengu meetmete rakendamise kaudu. Rahalist toetust põllumajandustootjatele ja metsamajandajatele, kes kasutavad mulla seisundit ja mulla vastupidavust parandavaid võtteid, võib pakkuda ka erasektor. Näiteks erasektori sidusrühmade loodud vabatahtlikud kestlikkusmärgised toidu- ja puidu-, bioressursipõhises ja energiatööstuses võivad võtta arvesse põllumajandustootjate ja metsamajandajate panust mulla seisundi ja mulla vastupidavuse parandamisse kooskõlas käesoleva direktiiviga. Sellised märgised võivad võimaldada toidu- ja puidutootjatel ning muudel biomassitootjatel, kes järgivad oma tootmises neid võtteid, kajastada seda ka oma toodete väärtuses. ELi missiooni „Euroopa mullakokkulepe“ eluslaborite ja majakaprojektide kaudu eraldatakse täiendavat rahastust tegelikes kohalikes tingimustes katsetamiseks, tutvustamiseks ja laiendamiseks, sealhulgas süsinikupõllunduse valdkonnas. Ilma et see piiraks põhimõtte „saastaja maksab“ kohaldamist, peaksid liikmesriigid pakkuma toetust ja nõu, et aidata maaomanikke, -haldajaid ja -kasutajaid, keda käesoleva direktiivi alusel võetavad meetmed mõjutavad, arvestades eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi ja piiratud suutlikkust.

(56)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/2115 (24) peavad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades kirjeldama, kuidas nende kavade keskkonna- ja kliimaaspektid peaksid aitama saavutada kõnealuse määruse XIII lisas loetletud seadusandlikes aktides sätestatud või nendest tulenevaid pikaajalisi riiklikke sihtväärtusi ja olema nende sihtväärtustega kooskõlas.

(57)

Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad jälgiksid tähelepanelikult mulla seisundi ja mulla vastupidavuse toetamise mõju, võttes arvesse teadusuuringutest ja innovatsioonist saadud uusi teadmisi. Sellega seoses oodatakse väärtuslikku panust ELi missioonilt „Euroopa mullakokkulepe“ ning eelkõige selle eluslaboritelt ja tegevuselt, mille eesmärk on toetada mullaseiret, mullaharidust ja kodanike kaasamist.

(58)

Mulla taastamisega viiakse degradeerunud muld uuesti heasse seisundisse. Mulla taastamise kontekstis võib võtta arvesse mulla seisundi hindamiste tulemusi ja on asjakohane kohandada taastamismeetmeid vastavalt olukorra eripäradele, mulla tüübile, kasutusele ja seisundile, samuti kohalikele oludele ning kliima- ja keskkonnatingimustele. Alade puhul, kus mulda on kaetud või kõrvaldatud, on selleks, et taastada mulla võime pakkuda ökosüsteemiteenuseid, vaja kõigepealt muld taastada, et saavutada selline mulla toimimine ja ökosüsteemiteenuste osutamine, mis on võimalikult lähedane selle loomulikule toimimisele ja selle ökosüsteemiteenuste osutamise optimaalsele tasemele.

(59)

Selleks et tagada muude liidu õigusaktide alusel vastu võetud mulla seisundit mõjutada võivate erinevate meetmete koostoime, peaksid liikmesriigid tagama, et mulla seisundi ja mulla vastupidavuse toetamiseks mõeldud tegevused on kooskõlas: määruse (EL) 2024/1991 kohaselt koostatud riiklike taastamiskavadega; ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni artikli 6 kohaselt kehtestatud riiklike bioloogilise mitmekesisuse strateegiate ja tegevuskavadega; liikmesriikide poolt määruse (EL) 2021/2115 kohaselt koostatud ÜPP strateegiakavadega; nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (25) kohaselt vastu võetud hea põllumajandustava eeskirjade ja määratud tundlike alade tegevusprogrammidega; nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (26) kohaselt Natura 2000 alade jaoks kehtestatud kaitsemeetmete ja tähtsuse järjekorda pandud tegevuskavaga; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (27) kohaselt koostatud vesikondade majandamiskavadega hõlmatud veekogude hea ökoloogilise seisundi ja hea keemilise seisundi saavutamiseks mõeldud meetmetega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/60/EÜ (28) kohaselt kehtestatud üleujutusriski maandamise meetmetega; ELi kliimamuutustega kohanemise strateegias edendatavate põuaohjekavadega; ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni artikli 10 kohaselt vastu võetud riiklike tegevusprogrammidega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2018/841 ja (EL) 2018/842 sätestatud eesmärkidega; (29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (30) kohaselt koostatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 (31) kohaselt koostatud riiklike õhusaaste kontrolli programmidega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL (32) kohase riskihindamise ja suurõnnetustega seotud riskijuhtimise kavandamisega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ (33) artikli 4 kohaselt vastu võetud riiklike tegevuskavade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL (34) kohaselt tehtud keskkonnamõju hindamistega. Mulla seisundit ja vastupidavust toetavad tegevused tuleks võimalikult suures ulatuses lõimida nimetatud programmidesse, normidesse, tegevuskavadesse, eesmärkidesse, kavadesse ja meetmetesse niivõrd, kuivõrd need aitavad kaasa nende eesmärkide saavutamisele. Sellest tulenevalt peaks pädevatel asutustel olema juurdepääs sellistele asjakohastele näitajatele ja andmetele nagu määruse (EL) 2021/2115 kohased mullaga seotud tulemusnäitajad ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 (35) alusel esitatavad statistilised andmed põllumajanduse sisendite ja väljundite kohta, et neile andmetele ja näitajatele saaks vastastikku ristviidata ja seeläbi võimaldada valitud meetmete tulemuslikkust võimalikult täpselt hinnata.

(60)

Sageli on saastunud alad liidus aastakümneid kestnud tegevuste, näiteks tööstus- või militaartegevuse pärand ning need võivad nii praegu kui ka tulevikus põhjustada riske inimeste tervisele ja keskkonnale. Seepärast on vaja kõigepealt võimalikult saastunud alad kindlaks teha ja neid uurida ning seejärel, kui saastatus leiab kinnitust, hinnata saastatud ala puhul esinevaid riske ja võtta meetmeid, et tegeleda lubamatute riskidega. Sellega seoses on tingimata vaja võtta arvesse ka saastunud alade mõju muudele keskkonnaelementidele või -maatriksitele kui muld, näiteks põhja- või pinnaveele. Mõned neist tegevustest, näiteks ohtlike ainete maa-aluste hoidlate kasutamine, võisid toimuda aluskivimis või lähtekivimis. Kui selline maa-alune hoidla on lekkinud, võivad saasteained olla kandunud aluskivimisse või lähtekivimisse ning tõenäoliselt neid mullas ei leidu. Saasteained võivad aga levida ja seega mõjutada inimeste tervist või keskkonda. Seega, kui selline tegevus toimub võimalikult saastunud aladel, tuleb uurida ka tegevuse läheduses olevat aluskivimit või lähtekivimit, et kontrollida, kas tegevus on põhjustanud saastumist, mis mõjutab inimeste tervist või keskkonda.

(61)

Mulla uurimise käigus tuleb kindlaks teha, kas võimalikult saastunud ala on tõesti saastunud ning kas saastatuse tõttu esineb risk inimeste tervisele või keskkonnale. Käesoleva direktiiviga ei nõuta, et mulla uurimise osana analüüsitaks muid mulla tunnuseid peale mulla saastatuse. Kuna maakasutus võib aja jooksul muutuda, on oluline hoida saastatust käsitlev teave üldsusele kättesaadavana. Näiteks juhul, kui tuleb teha otsus maakasutuse muutmise kohta, on oluline hinnata, kas varasema mulla uurimise käigus tuvastatud saastatusest võib tuleneda risk kavandatava uue maakasutusele. Seega, et hinnata, kas võimalikult saastunud ala on tõesti saastunud, tuleb arvesse võtta ka ala tundliku kasutamisega seotud riske inimeste tervisele või keskkonnale. Alade tundlik kasutamine hõlmab mänguväljakute, koolide või lastehoiuks kasutatavate alade või nende läheduses asuvate alade kasutamist, elamupiirkondade kasutamist või haavatavate elanikkonnarühmade poolt muude alade kasutamist. Kui mulla uurimine tõendab, et võimalikult saastunud ala ei ole tegelikult saastunud, ei peaks liikmesriik seda ala enam võimalikult saastunud alaks pidama, välja arvatud juhul, kui saastatust kahtlustatakse uute tõendite põhjal.

(62)

Kuna võimalikult saastunud alade ja saastunud alade arv võib olla väga suur ning saastatud alaga kaasneva riski tase võib varieeruda väga madalast väga kõrgeni, on asjakohane järgida riskipõhist ja etapilist lähenemisviisi võimalikult saastunud alade kindlakstegemiseks ja uurimiseks ning saastunud alade haldamiseks. Selline lähenemisviis võib võimaldada liikmesriikidel teatavaid alasid prioriseerida. Teatavaid alasid prioriseerides saavad liikmesriigid võtta arvesse võimalikku riski, mis arvatava või kinnitatud saastatuse puhul inimeste tervise ja keskkonna suhtes esineb, samuti sotsiaalset või majanduslikku konteksti. Sellise prioriteetide seadmisega kaasnev võimaliku riski hindamine on palju üldisem kui saastatud alal läbi viidav alapõhine riskihindamine.

(63)

Võimalikult saastunud alade kindlakstegemiseks peaksid liikmesriigid koguma tõendeid, sealhulgas ajaloolise uuringute abil, mille käigus uuritakse teavet tööstustegevuse, -intsidentide ja -õnnetuste kohta, kasutades vanu kaarte, arhiive, ajakirjandusartikleid, keskkonnalubasid ja üldsuselt või ametiasutustelt saadud teateid ning uurimisprojektidest pärinevaid inimeste bioseire või keskkonnaseire andmeid. Liikmesriigid peaksid koostama võimalikult saastavate tegevuste loetelu ja nad peaksid saama prioriseerida teatavaid võimalikult saastunud alasid, mille puhul esineb kõige tõenäolisemalt võimalik risk inimeste tervisele või keskkonnale, võttes aluseks tegevuse liigi, võimaliku saastatuse ulatuse, märgi sellest, et esineb vahetu risk, või muu asjakohase teabe. Kuna võimalikult saastunud alade arv võib aja jooksul muutuda, tuleks selliste alade esimene kindlakstegemine lõpule viia kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, tuginedes olemasolevatele tõenditele, samal ajal kui selliste alade edasisel kindlakstegemisel tuleks järgida süstemaatilist lähenemisviisi.

(64)

Tagamaks, et võimalikult saastunud aladel uuritakse mulda õigeaegselt ja tõhusalt, peaksid liikmesriigid lisaks kohustusele kehtestada ajavahemik, mille jooksul tuleks mulda uurida, olema kohustatud määrama kindlaks ka konkreetsed sündmused, mille korral selline uuring tuleb teha. Sellised lähtesündmused võivad olla muu hulgas keskkonna- või ehitusloa või liidu või riigisisese õiguse kohaselt nõutava loa taotlemine või läbivaatamine, mullakaeve, maakasutuse muutused või maa- või kinnisvaratehingud. Mulla uurimine võib koosneda erinevatest etappidest, nagu dokumendipõhine esialgne uurimine, alapõhine ajalooline uurimine teabe kogumiseks varasemate tööstustegevuste, -intsidentide või -õnnetuste kohta, ala külastus, eel- või ülevaatlik uurimine, üksikasjalikum või kirjeldav uurimine ja väli- või laborikatsed, ning võib hõlmata saastatusest tingitud inimeste tervise ja keskkonnariskide alapõhist hindamist. Kui saastatus tuvastatakse, peaks mulla uurimine olema aluseks saastatuse ja selle keskkonnakonteksti kirjeldamisele ning andma põhiteavet alapõhiseks riskihindamiseks ja võimalike vajaminevate riskivähendusmeetmete kavandamiseks. Lähteolukorra aruandeid ja seiremeetmeid, mida rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL, (36) võib samuti käsitada mulla uurimisena, kui see on asjakohane.

(65)

Saastunud alade haldamiseks on vaja paindlikkust, et võtta arvesse kulusid, tulusid ja kohalikke eripärasid. Seepärast peaksid liikmesriigid võtma kasutusele vähemalt riskipõhise ja etapiviisilise lähenemisviisi võimalikult saastunud alade kindlakstegemiseks ja uurimiseks ning saastunud alade haldamiseks, võttes arvesse nende kahe kategooria erinevust ja võimaldades seeläbi eraldada ressursse lähtuvalt konkreetsest keskkonnaalasest, sotsiaalsest ja majanduslikust kontekstist. Otsuste tegemisel saastunud alade haldamise kohta, sealhulgas riskipõhise ja etapilise lähenemisviisi kohta, tuleks võtta aluseks, millist laadi ja kui ulatuslikud on võimalikud riskid inimeste tervisele, sealhulgas haavatavate elanikkonnarühmade, näiteks rasedate, puuetega inimeste, eakate ja laste kokkupuude saasteainetega, ning võimalikud riskid keskkonnale, mis tulenevad kokkupuutest mulla saasteainetega või põhjavette liikunud saasteainetega, ning võimaluse korral see, milline on nende kumulatiivne mõju inimeste tervisele, mulla ökosüsteemidele ja seonduvatele ökosüsteemiteenustele.

(66)

Riskihindamisel tuleks arvesse võtta looduslikke ja inimtekkelisi taustatasemeid, sest need võivad samuti aidata seada mulla tervendamise või haldamise eesmärke.

(67)

Alapõhise riskihindamise või mulla tervendamise kulude-tulude analüüsi tulemused peaksid olema positiivsed. Näiteks väikesemahuliste saastunud alade puhul võib üksikasjalik alapõhine riskihindamine olla kallim kui mulla viivitamatu tervendamine või ala võib olla nii selgelt ja põhjalikult saastunud, et üksikasjalik alapõhine riskihindamine ei oleks mulla tervendamise otsuse tegemiseks vajalik. Sellistel juhtudel saab võimalikult saastunud alade kindlakstegemise ja uurimise ning saastunud alade haldamise riskipõhise ja etapilise lähenemisviisi etappide arvu vähendada, sest üksikasjalik alapõhine riskihindamine ei anna erilist lisaväärtust. Liikmesriigid peaksid kehtestama konkreetse metoodika saastunud alade alapõhiseks riskihindamiseks. Samuti peaksid liikmesriigid määratlema saastatud alast tuleneva lubamatu riski, tuginedes teaduslikele teadmistele, ettevaatuspõhimõttele, kohalikele eripäradele ning praegusele ja kavandatud maakasutusele.

(68)

Selleks et vähendada inimeste tervisele ja keskkonnale saastunud aladest tulenev risk lubatava tasemeni, peaksid liikmesriigid tagama, et võetakse kasutusele asjakohaseid riskivähendusmeetmeid, sealhulgas mullatervendusmeetmeid. Optimaalsed riskivähendusmeetmed peaksid olema kestlikud ja need tuleks valida tasakaalustatud otsustusprotsessi kaudu, milles võetakse arvesse keskkonna-, sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Meetodi või meetme valik sõltub selliste kriteeriumide kombinatsioonist nagu saasteainete laad, mulla omadused, saastatuse maht, käsutuses olev aeg ja ruum, eelarvepiirangud, mulla tervendamise eesmärgid, praegune ja kavandatud maakasutus ning mulla seisundi parandamise potentsiaal. Riskivähendusmeetmed ei tohiks avaldada negatiivset mõju Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 (37) artikli 8 kohasele olmevee veevõtukohtade valgalade riskihindamisele ja riskijuhtimisele. Kuna mulla tervendamisel keskendutakse riski kõrvaldamisele, mis mulla saastatusega kaasneb inimeste tervisele või keskkonnale, võib juhtuda, et mulla tervendamine ei paranda muid mulla tunnuseid. Lisaks võivad teatavad mulla tervendamise meetodid mulla seisundit ka kahjustada. Seepärast tuleks arvesse võtta tervendamismeetodite kõiki eeliseid ja puudusi. Muude liidu õigusaktide alusel võetud meetmeid peaks olema võimalik lugeda käesoleva direktiivi kohasteks riskivähendusmeetmeteks, kui need meetmed vähendavad tulemuslikult saastunud aladest tulenevat riski.

(69)

Võimalikult saastunud alade uurimisel ja saastunud alade haldamisel tuleks järgida põhimõtet „saastaja maksab“ ning ettevaatus- ja proportsionaalsuse põhimõtet. Liikmesriigid peaksid püüdma teha kindlaks saastaja ning peaksid selgitama välja vastutuse hierarhia või vastutuse otsustusahela, et teha kindlaks füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab mulla uurimise, riskihindamise ja riskivähendusmeetmete kulude kandmise eest. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada teha rohkem vahet ajalooliselt ja hiljuti saastunud alade vahel ning kohaldada pärast teatavat kuupäeva põhjustatud saastatuse suhtes rangemat lähenemisviisi. Kui tegu on saastunud aladega, mille puhul saastatuse eest vastutavat füüsilist või juriidilist isikut ei ole võimalik kindlaks teha, peaks liikmesriikidel olema võimalik mulla uurimise ja mulla tervendamisega seotud kohustuste täitmiseks kasutada rahastamisvahendeid ja liidu rahastamisprogramme.

(70)

Mulla saastatust reguleeritakse juba liidu õigusaktidega, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2010/75/EL või 2004/35/EÜ (38). Käesoleva direktiivi sätted ei piira asjakohasest liidu õigusest tulenevate nõuete kohaldamist.

(71)

Mulla uurimisi, riskihindamisi või riskivähendusmeetmeid, mis on võimalikult saastunud aladel või saastunud aladel viidud läbi enne 16. detsembrit 2025 ja mis vastavad käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, tuleks pidada käesolevas direktiivis selliste alade kohta sätestatud nõuete täitmise seisukohast asjakohaseks.

(72)

Käesoleva direktiivi kohaselt võetavate meetmete puhul tuleks arvesse võtta ka muid liidu poliitikaeesmärke, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1252 (39) taotletavaid eesmärke, nimelt eesmärki tagada liidu tööstusele kriitiliste toormete kindlad ja kestlikud tarned.

(73)

Läbipaistvus on mullapoliitika oluline osa, mis tagab avaliku vastutuse ja teadlikkuse, õiglased turutingimused ning edusammude jälgitavuse. Seepärast peaksid liikmesriigid looma võimalikult saastunud alade ja saastunud alade riikliku registri ning seda registrit haldama. Need registrid peaksid sisaldama alapõhist teavet ja need tuleks teha üldsusele kättesaadavaks veebipõhise geoviidetega varustatud ruumiandmebaasi kujul. Kui registrid luuakse piirkondlikul tasandil, peaksid liikmesriigid looma erinevate piirkondlike registrite koordineeritud riikliku kontaktpunkti, näiteks veebilinke sisaldava tsentraliseeritud riikliku veebisaidi. Registrid peaks sisaldama teavet, mis on vajalik selleks, et üldsus oleks kursis võimalikult saastunud alade olemasolu ja saastunud alade haldamisega. Arvestades, et nende määratluse kohaselt saab võimalikult saastunud aladel mulla saastatust üksnes kahtlustada, tuleks üldsust võimalikult saastunud alade ja saastunud alade erinevusest teavitada ja see erinevus neile selgelt lahti seletada, et hoida ära ebavajalikku muretsemist. Registreid, mis on 16. detsembril 2025 juba olemas ja mis vastavad käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, tuleks pidada sobivaks, et täita käesolevas direktiivis sätestatud nõuded.

(74)

Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaselt peavad liikmesriigid nägema ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades. Lisaks peab vastavalt keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile (40) (edaspidi „Århusi konventsioon“), mis kiideti Euroopa Ühenduse poolt heaks nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsusega 2005/370/EÜ, (41) olema asjaomasel üldsusel õigus pöörduda kohtusse, et aidata kaitsta õigust elada keskkonnas, mis vastab inimeste tervise ja heaolu vajadustele.

(75)

Nagu on selgitatud Euroopa Liidu Kohtu praktikas, (42) ei ole liikmesriikidel lubatud piirata kaebeõigust avaliku võimu organi otsuse vaidlustamiseks vaid nendele asjaomastele üldsuse liikmetele, kes osalesid otsustusprotsessis, mille tulemusena vaidlustatud otsus vastu võeti. Lisaks peaks läbivaatamismenetlus olema aus, õiglane ja õigeaegne ega tohiks olla takistavalt kulukas ning sellega tuleks näha ette piisavad õiguskaitsevahendid, sealhulgas asjakohasel juhul esialgse õiguskaitse meetmed. Peale selle tuleb kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga (43) tagada õigus pöörduda kohtusse vähemalt asjaomasele üldsusele.

(76)

Direktiivi (EL) 2019/1024 kohaselt tuleb avaliku sektori valduses olev teave avaldada tasuta ja avatud vormingus. Direktiivi (EL) 2019/1024 üldeesmärk on jätkata liidu andmemajanduse tugevdamist taaskasutamiseks kättesaadava koostalitlusvõimelise avaliku sektori teabe hulga suurendamisega, ausa konkurentsi ja avaliku sektori teabele lihtsa juurdepääsu tagamisega ning piiriülese andmepõhise innovatsiooni edendamisega. Kõnealuse direktiivi peamine põhimõte on, et avaliku sektori valduses olevad andmed peaksid olema vaikimisi ja kavandatult avaandmed. Direktiivi 2003/4/EÜ eesmärk on tagada liikmesriikides keskkonnateabele juurdepääsu õigus kooskõlas Århusi konventsiooniga. Århusi konventsioon ja direktiiv 2003/4/EÜ hõlmavad ulatuslikke kohustusi, mis on seotud nii keskkonnateabe taotluspõhise kättesaadavaks tegemisega kui ka sellise teabe aktiivse levitamisega. Direktiivis 2003/4/EÜ on sätestatud piiratud loetelu keskkonnateabe levitamise või avalikustamise suhtes tehtavatest eranditest, võttes arvesse levitamisega teenitavat avalikku huvi, kui teabe levitamine või avalikustamine kahjustaks teatavaid huve. Sellised huvid hõlmavad avalikku julgeolekut ja riigikaitset; äri- või tööstusteabe konfidentsiaalsust, kui selline konfidentsiaalsus on sätestatud liidu või riigisiseste õigusnormidega, et kaitsta seaduslikke majandushuve, sealhulgas avalikku huvi säilitada statistiline konfidentsiaalsus ja maksude salastatus; ning isikuandmete või füüsilise isikuga seotud toimikute konfidentsiaalsust, kui see isik ei ole nõus teabe avalikustamisega ja kui selline konfidentsiaalsus on ette nähtud liidu või riigisisese õigusega. Ka direktiivi 2007/2/EÜ kohaldamisala on lai ja hõlmab ruumiandmete, sealhulgas mitmesuguste keskkonnaküsimustega seotud andmestike jagamist. On tähtis, et käesoleva direktiivi sätetega, mis on seotud teabele juurdepääsu ja andmejagamiskorraga, täiendatakse direktiive (EL) 2019/1024, 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ ega looda eraldi normistikku. Seega ei tohiks käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad üldsuse teavitamist ja rakendamise jälgimisega seotud teavet, piirata nimetatud direktiivide kohaldamist.

(77)

Samuti on oluline, et käesoleva direktiivi sätted, mis on seotud andmete jagamise korraga, võimaldaksid liikmesriikidel taaskasutada direktiivide (EL) 2019/1024 ja 2007/2/EÜ kohaselt loodud olemasolevaid andmetaristuid, et tagada tõhusa ja õigeaegse teabevahetuse toimumine. Seetõttu võiksid liikmesriigid ja komisjon kasutada selliseid vahendeid nagu Euroopa Keskkonnaameti hallatav REPORTNET. See lähenemisviis vastab ühekordsuse põhimõttele ja sellega välditakse käesoleva direktiivi kohase sihtotstarbelise andmetaristu loomisega seotud lisakoormuse tekitamist liikmesriikidele.

(78)

Selleks et tagada mulla seisundi seire ja saastunud alade haldamise normide vajalik kohandamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, et kohandada mulla seisundi seire meetodeid, riskivähendusmeetmete soovituslikku loetelu ning alapõhise riskihindamise etappe ja põhimõtteid teaduse ja tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (44) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(79)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada formaadid või meetodid mulla seisundi andmete jagamiseks või kogumiseks ja nende andmete integreerimiseks mulla seisundi andmete digitaalsesse portaali ning kehtestada komisjonile andmete ja teabe elektroonilise esitamise formaat, struktuur ja üksikasjalik kord. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (45).

(80)

Selleks et toetada liikmesriike käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmisel, peaks komisjon koostöös liikmesriikide ja muude sidusrühmadega, kui see on asjakohane, koostama dokumendid ja töötama välja teaduslikud vahendid, sealhulgas võimalikud meetodid ja menetlused, mida saaks kohaldada. Need dokumendid ja teaduslikud vahendid annaksid liikmesriikidele õigeaegselt asendamatut teavet, tagades samal ajal paindlikkuse tugineda juba olemasolevatele meetoditele ja menetlustele. Neid dokumente ja teaduslikke vahendeid tuleks täiendada vajaliku abi ja suutlikkuse suurendamisega. Komisjon peaks tagama liikmesriikidele vajaliku suutlikkuse suurendamise ja abi ning toetama meetodite mitmepoolset ühtlustamist ja kõrvaldama seeläbi olemasolevaid andmelünki ja tööprotsesside kitsaskohti, jagades eksperditeadmisi. Selleks peaks komisjon tuginema olemasolevatele liidu ja rahvusvahelise tasandi mehhanismidele, sealhulgas algatusele Soil BON, üleilmsele mullaalasele partnerlusele, platvormile SOILveR, võrgustikule NICOLE, võrgustikule EUROSOLAN, ELi missiooni „Euroopa mullakokkulepe“ töörühmadele ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgule (EIONET). Komisjon peaks toetama liikmesriikide piiriülest koostööd, et tagada mullaseirel ühtlustatud lähenemisviisi järgimine ja kõrvuti asuvate mullastikupiirkondade võrdsed võimalused.

(81)

Lisaks dokumentide koostamisele ja teaduslike vahendite väljatöötamisele peaks komisjon korraldama käesoleva direktiivi kohaldamist käsitlevaid korrapäraseid teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamisi liikmesriikide ja asjakohasel juhul muude sidusrühmade vahel. Selline teabevahetus võiks ühtlasi anda võimaluse arutleda järgmistel teemadel: mulla seisundi hindamise tulemuste üldsusele edastamine; mulla vastupidavust parandavad võtted; muu saastatus kui see, mille on põhjustanud inimtegevusega seotud punktsaasteallikas; saastunud alade haldamise eest vastutava(te) isiku(te) kindlaksmääramiseks mõeldud vastutuse hierarhia kohaldamine; omanikuta alade majandamine; saastunud alade mulla tervendamise meetodid; looduslike ja inimtegevusega seotud taustatasemete kindlaksmääramine ja hindamine; lähenemisviisid selliste alade kindlakstegemiseks, kus heas seisundis mulla individuaalsed kriteeriumid ei ole täidetud; laborite kvaliteedijuhtimissüsteemiga seotud tavad; maahõive leevendamise põhimõtted.

(82)

Hiljemalt 17. juuniks 2033 peaks komisjon viima läbi käesoleva direktiivi tõenditel põhineva hindamise ja asjakohasel juhul direktiivi muutma, võttes aluseks mulla seisundi hindamise tulemused. Nimetatud hindamisel tuleks eelkõige hinnata vajadust kehtestada konkreetsemad nõuded, et tagada käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamine. Hindamise käigus tuleks hinnata ka vajadust kohandada teaduse ja tehnika arenguga heas seisundis mulla määratlust, lisades sätted teatavate mulla tunnuste või heas seisundis mulla kriteeriumide kohta lähtuvalt mullakaitsega seotud uutest teaduslikest tõenditest või liikmesriigis uute keskkonna- või kliimatingimuste tõttu ilmnevast probleemist. Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe artiklile 22 peaks nimetatud hindamine tuginema sellistele kriteeriumitele nagu tõhusus, tulemuslikkus, asjakohasus, sidusus ja lisaväärtus ning moodustama aluse võimalike tulevaste meetmete mõju hindamisele.

(83)

Selleks et viia ellu nägemus, et kogu muld oleks 2050. aastaks heas seisundis, ja et tagada pikas perspektiivis kogu liidus mulla ökosüsteemiteenused, on vaja kõigi liikmesriikide kooskõlastatud meetmeid. Liikmesriikide poolt eraldi võetavad meetmed on osutunud ebapiisavaks, kuna mulla degradeerumine jätkub ja isegi süveneb. Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(84)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (46) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 11. detsembril 2023.

(85)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (47) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud,