Artikkel 3 Mõisted

„muld“ – maakoore pindmine kiht, mis asub aluskivimi või lähtekivimi ja maapinna vahel ja mis koosneb mineraalsetest osakestest, orgaanilisest ainest, veest, õhust ja elusorganismidest;

„ökosüsteem“ – taime-, looma- ja mikroorganismikoosluste dünaamilisest kompleksist ja eluta keskkonnast koosnev ja nende vastastikustel mõjudel põhinev toimiv üksus;

„ökosüsteemiteenused“ – ökosüsteemide otsene või kaudne panus keskkonna-, majanduslikesse, sotsiaalsetesse, kultuurilistesse ja muudesse hüvedesse, mida inimesed nendest ökosüsteemidest saavad;

„mulla elurikkus“ – mitmekesisus, mis esineb mullaelustikus alates geenidest kuni elusorganismide kooslusteni ja ökoloogilistes kompleksides, millesse nad kuuluvad, see tähendab kompleksides alates mulla mikroelupaikadest kuni maastikeni;

„mulla seisund“ – mulla füüsikaline, keemiline ja bioloogiline seisund, mis määrab mulla võime toimida elujõulise elussüsteemina ja pakkuda ökosüsteemiteenuseid;

„mulla vastupidavus“ – mulla võime säilitada oma funktsioonid ja pakkuda järjepidevalt ökosüsteemiteenuseid ning pidada vastu häiringutele ja neist taastuda;

„mullaharimisvõtted“ – võtted, mis mõjutavad mulla füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi omadusi;

„mullastikupiirkond“ – liikmesriigi territooriumi osa, mille liikmesriik on käesoleva direktiivi kohaselt piiritlenud;

„mullastikuüksus“ – mullastikupiirkonna ruumiliselt eraldiseisev ala, mis tekib ruumiandmestiku ühisosast, mida kasutatakse selles mullastikupiirkonnas statistilise homogeensuse tegurina;

„mulla tunnus“ – parameeter, mis kirjeldab mulla seisundi füüsikalist, keemilist või bioloogilist omadust;

„mulla seisundi hindamine“ – mulla seisundi hindamine, mis põhineb mulla tunnuste väärtuste mõõtmisel või hindamisel;

„mulla saastatus“ – aine esinemine mullas tasemel, mis võib olla otseselt või kaudselt inimeste tervisele või keskkonnale kahjulik;

„saasteaine“ – aine, mis võib põhjustada mulla saastatust või aluskivimi või lähtekivimi saastatust;

„võimalikult saastunud ala“ – piiritletud ala, kus kahtlustatakse asjakohaste tõendite põhjal mulla saastatust või aluskivimi või lähtekivimi saastatust, mille on põhjustanud inimtegevusega seotud punktsaasteallikas;

„saastunud ala“ – piiritletud ala, kus on kinnitust leidnud mulla saastatus või aluskivimi või lähtekivimi saastatus, mille on põhjustanud inimtegevusega seotud punktsaasteallikas;

„maa“ – Maa pind, mis ei ole korrapäraselt kaetud veekogudega;

„maakate“ – Maa pinna elutust või elusainest kate;

„mulla katmine“ – mulla katmine täielikult või osaliselt läbilaskmatu materjaliga;

„kaetud muld“ – mulla-ala, kus on toimunud mulla katmine;

„mulla kõrvaldamine“ – mingil alal mulla täielik või osaline eemaldamine ajutiselt või pikaks ajaks;

„mulla tehiskatte eemaldamine“ – kaetud mulla ümberkujundamine mullaks, mis ei ole kaetud muld;

„ülekandefunktsioon“ – matemaatiline reegel, mis võimaldab teisendada referentsmetoodikast erineva mõõtmismetoodikaga saadud mõõteväärtuse väärtuseks, mis saadaks mullanäitajate mõõtmisel referentsmetoodika abil;

„asjaomane üldsus“ – üldsus, keda mulla degradeerumine mõjutab või tõenäoliselt mõjutab või kes on huvitatud käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste rakendamisega seotud otsustamismenetlustest, sealhulgas maaomanikud, maahaldajad ja maakasutajad, samuti inimeste tervise või keskkonna kaitset edendavad valitsusvälised organisatsioonid, kes vastavad riigisisese õiguse nõuetele;

„mulla taastamine“ – sihilik tegevus, mille eesmärk on viia mulla seisund degradeerunust heasse seisundisse;

„risk“ – tõenäosus, et mulla saastatusevõi aluskivimi või lähtekivimi saastatusega kokkupuutumine avaldab inimeste tervisele või keskkonnale kahjulikku mõju;

„mulla uurimine“ – protsess, mida saab läbi viia mitmes ja järkjärgulises etapis, et hinnata saasteainete esinemist ja sisaldust mullas, aluskivimis või lähtekivimis, ning kui see on asjakohane, saastatud ala iseloomustada ja teha kindlaks selle ulatus;

„mulla tervendamine“ – meetmed, millega vähendatakse saasteaineid mullas, aluskivimis või lähtekivimis või need isoleeritakse või muudetakse liikumatuks;

„riskivähendusmeetmed“ – meetmed, mille eesmärk on vähendada saastunud aladega seotud riske inimeste tervisele ja keskkonnale mulla tervendamise kaudu või muutes saasteallika, kokkupuutetee ja vastuvõtja vahelisi seoseid saastatuse omadusi muutmata.