+I LISA MULLA TUNNUSED, HEAS SEISUNDIS MULLA KRITEERIUMID NING MULLA KATMISE JA MULLA KÕRVALDAMISE NÄITAJAD

I LISA MULLA TUNNUSED, HEAS SEISUNDIS MULLA KRITEERIUMID NING MULLA KATMISE JA MULLA KÕRVALDAMISE NÄITAJAD

I LISA

MULLA TUNNUSED, HEAS SEISUNDIS MULLA KRITEERIUMID NING MULLA KATMISE JA MULLA KÕRVALDAMISE NÄITAJAD

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„looduslik maa“ – maa-ala, kus domineerivad looduslikud protsessid ja inimsekkumine on minimaalne või olematu ning mille peamisi ökoloogilisi funktsioone ja liigilist koosseisu ei ole oluliselt muudetud;

2)

„netokatmine“ – mulla katmise tulemus, millest on lahutatud mulla tehiskatte eemaldamine;

3)

„asulapiirkond“ – asulapiirkond riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) 2006. aasta suuniste tähenduses;

4)

„turvasmuld“ – turvasmuld riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste tähenduses;

5)

„mineraalmuld“ – mineraalmuld riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste tähenduses;

6)

„majandatav muld“ – muld, mille puhul rakendatakse mullaharimisvõtteid.

Mulla degradeerumise aspekt

Mulla tunnus (1)

Heas seisundis mulla kriteeriumid – mittesiduvad kestlikud sihtväärtused (2)

Maa-alad, kus ei tule asjaomast kriteeriumi täita

A osa. Mulla tunnused, mille kohta on kehtestatud heas seisundis mulla kriteeriumid liidu tasandil

Sooldumine (3)

Elektrijuhtivus (detsisiimensit meetri kohta)

< 4 dS m – 1, kui kasutatakse küllastunud mullapasta ekstrakti (eEC) mõõtmismeetodit, või samaväärne kriteerium, kui kasutatakse muud mõõtmismeetodit

Looduslikult sooldunud maa-alad, alad, kus maismaa jääb regulaarselt merevee alla, ja alad, mis jäävad mereveepritsmete alla

Mulla orgaanilise süsiniku (Corg) kadu

Corg kontsentratsioon (g/kg)

—

Turvasmuldade puhul: järgida sihtmäärasid, mis on kehtestatud selliste muldade jaoks riiklikul tasandil kooskõlas määruse (EL) 2024/1991 artikli 4 lõigetega 2 ja 4 ning artikli 11 lõikega 4

Eranditeta

—

Mineraalmuldade puhul: Corg/savi suhtarv > 1/13 (see on Corg sisalduse ja savi fraktsiooni sisalduse suhe (fraktsioon, mille diameeter on alla 0,002  mm))

Eeldatakse, et liikmesriigid kasutavad selle suhtarvu puhul paranduskoefitsiente, kui see on konkreetse mullatüübi või kliimatingimuste puhul õigustatud, võttes arvesse seost mullastruktuuri stabiilsusega.

Majandamata muld looduslikel maa-aladel

Alusmulla tihenemine

Alusmulla lasuvustihedus (g cm3 kohta)

Mulla lõimis (4)

Vahemik

Majandamata muld looduslikel maa-aladel ja looduslikult tihenenud mullaga aladel

Liiv, saviliiv, kerge liivsavi, keskmine liivsavi

< 1,80

Liivakas raske liivsavi, keskmine liivsavi, raske liivsavi, tolm, tolmjas keskmine liivsavi

< 1,75

Tolmjas keskmine liivsavi, tolmjas raske liivsavi

< 1,65

Liivakas savi, tolmjas savi, raske liivsavi savi osakaaluga 35–45 %

< 1,58

Savi

< 1,47

Liikmesriigid võivad kohaldada erinevaid lõimise klasse või väärtusi, mis vastavad tasemetele, mida peetakse taime juuresüsteemi arenemisel problemaatiliseks.

Valikuline:

—

Küllastunud mulla veejuhtivus – Ksat (cm päevas)

—

Aeratsioonipoorsus (%)

≥ 10 cm/päev (5)

Liikmesriigid võivad seda väärtust kohandada vastavalt oma kohalikele mullatingimustele.

≥ 5 % (6)

Liikmesriigid võivad seda väärtust kohandada vastavalt oma kohalikele mullatingimustele.

B osa. Mulla tunnused, mille kohta kehtestatakse heas seisundis mulla kriteeriumid liikmesriikide tasandil

Mulla ülemäärane toitainesisaldus

Ekstraheeruv fosfor (mg kg kohta)

< „maksimumväärtus“;

Liikmesriigid määravad oma maksimumväärtuse tasemel, mis ei kahjusta inimeste tervist ega keskkonda.

Majandamata muld looduslikel maa-aladel

Mullaerosioon

Mulla ärakanne

(tonni hektari kohta aastas)

< „maksimumväärtus“;

Liikmesriigid määravad oma maksimumväärtuse tasemel, mis ei kahjusta inimeste tervist ega keskkonda.

Badland ja looduslikud maa-alad, välja arvatud juhul, kui need põhjustavad märkimisväärset katastroofiohtu

Mulla saastatus

—

raskmetallide kontsentratsioon mullas: As, Sb, Cd, Co, Cr (kokku), Cu, Hg, Pb, Ni, Tl, V, Zn (mg kg kohta)

—

liikmesriigi poolt valitud orgaaniliste saasteainete kontsentratsioon, mille puhul võetakse arvesse liidu õigusaktides sätestatud kontsentratsiooni piirmäärasid, näiteks vee kvaliteedi või õhusaasteainete heite kohta

Mullaproovide võtmise, võimalikult saastunud alade kindlakstegemise ja uurimise ning muu asjakohase teabe põhjal saadud piisav kinnitus selle kohta, et puudub mulla saastatusest tulenev lubamatu risk inimeste tervisele ja keskkonnale.

Riskihindamisel tuleb arvesse võtta looduslikke ja inimtekkelisi taustatasemeid.

Kui ainus lubamatute riskide põhjustaja on looduslik taustatase, tuleb lugeda, et muld vastab heas seisundis mulla kriteeriumidele, tingimusel et seda majandatakse viisil, mis ei põhjusta lubamatut riski inimeste tervise suhtes.

Looduslikult suure raskmetallide kontsentratsiooniga elupaigad, mis on kantud direktiivi 92/43/EMÜ I lisasse, jäävad kaitse alla.

Eranditeta

Mulla veehoiu- ja infiltreerimisvõime vähenemine

Vee säilitamine:

—

mullaproovi veehoiuvõime (vee % kogu mullas (maht või mass))

Vee infiltratsioon:

—

küllastunud mulla veejuhtivus – Ksat (cm päevas)

—

aeratsioonipoorsus (%)

Mullastikuüksuse mulla koguveehoiuvõime, küllastunud mulla veejuhtivuse ja mulla aeratsioonipoorsuse hinnanguline väärtus ületab künnist ning seda võib hinnata ka valgla või alamvalgla järgi, võttes arvesse selles mõõtkavas toimuvaid veeprotsesse.

Liikmesriik kehtestab künnise (tonnides) asjakohases mõõtkavas, et leevendada tugevast vihmast tingitud üleujutuste või põuast tingitud vähese mullaniiskusega perioodide mõju.

Eranditeta

Corg kadu

Corg varud (tC ha -1 )

Valikuline:

—

Corg kontsentratsioon (g/kg)

Aidata kaasa kasvuhoonegaaside netoeemaldamise riiklike eesmärkide saavutamisele LULUCFi sektoris, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/841 artikli 4 lõikes 3.

> „miinimumväärtus“;

Liikmesriigid kehtestavad miinimumväärtuse mulla lõimise järgi.

Eranditeta

C osa. Mulla tunnused, millel ei ole kriteeriume

Mulla degradeerumise aspekt

Mulla tunnus

Mulla ülemäärane toitainesisaldus

Üldlämmastiku sisaldus mullas (mg g -1 )

Corg ja lämmastiku suhtarv

Hapestumine

Mulla happesus (pH)

Liikmesriigid võivad kasutada ka valikulist tunnust:

—

küllastusaste (st (Ca + Mg + K) / efektiivne katioonide neelamismahutavus)

Huumushorisondi tihenemine

Lasuvustihedus huumushorisondis (A-horisont) (7) (g cm-3)

Valikuline:

—

küllastunud mulla veejuhtivus (cm päevas)

—

aeratsioonipoorsus (%)

Mulla elurikkuse vähenemine

Seente ja bakterite DNA ribakoodistamine

Liikmesriigid võivad elurikkuse puhul kasutada ka vähemalt üht valikulist mulla tunnust, nagu:

—

arhede, protistide ja loomade ribakoodistamine;

—

fosfolipiidi rasvhappeanalüüs (PLFA);

—

ümarusside arvukus ja mitmekesisus;

—

vihmausside arvukus ja mitmekesisus;

—

hooghännaliste arvukus ja mitmekesisus;

—

pärismaiste sipelgate arvukus ja mitmekesisus;

—

lülijalgsetel põhinev mulla bioloogiline kvaliteet (QBS-ar);

—

invasiivsete võõrliikide ja taimekahjurite esinemine;

—

mulla basaalne hingamisaktiivsus.

Mulla saastatus (8)

Järgmiste ainete kontsentratsioonid: PFAS-21 (9) või PFAS-43 (10) või valitud PFASid, mille liikmesriigid on kindlaks määranud kooskõlas artikli 7 lõikega 4,

Järgmiste ainete kontsentratsioonid: valitud pestitsiidide ja nende metaboliitide toimeained, mille liikmesriigid on kindlaks määranud kooskõlas artikli 7 lõikega 4.

Valikuline:

—

järgmiste ainete kontsentratsioonid või esinemine: valitud muud esilekerkivad mulla saasteained, mille liikmesriigid on kindlaks määranud kooskõlas artikli 7 lõikega 4

D osa. Mulla katmise ja mulla kõrvaldamise näitajad

Mulla degradeerumise aspekt

Mulla katmise ja mulla kõrvaldamise näitajad

Mulla katmine ja mulla kõrvaldamine

Kaetud mulla ja alade, kust mulda kõrvaldati, pindala kokku (km2 ja % liikmesriigi pindalast)

Mulla katmine ja mulla kõrvaldamine, tehiskatte eemaldamine ja netokatmine (keskmiselt aastas – km2 ja % liikmesriigi pindalast)

Asulapiirkonnad kokku (km2 ja % liikmesriigi pindalast)

Maakasutuse muutumine asulapiirkonna suunas ja vastupidi (aasta keskmine – km2 ja % liikmesriigi pindalast)

Liikmesriigid võivad mõõta ka muid seotud, valikulisi näitajaid, nagu:

—

mulla tehislikuks muutmine;

—

maakasutuse killustatus;

—

maa ringlussevõtu määr;

—

äritegevuse, logistikakeskuste, taastuvenergia ning näiteks lennujaamade, maanteede ja kaevanduste jaoks hõivatud maa;

—

mulla katmise ja mulla kõrvaldamise tagajärjed, nagu ökosüsteemiteenuste vähenemise, üleujutuste intensiivsuse muutuse kvantifitseerimine.

(1)  Mulla tunnuste kohapealse proovide võtmise metoodika miinimumnõuded on esitatud II lisa A osas ja neid kirjeldatakse üksikasjalikumalt vastavalt artiklile 24.

(2)  Täiendavad üksikasjad I lisa A ja B osas ning võimaluse korral C osas loetletud mulla tunnuste kestlike sihtväärtuste ja operatiivsete läviväärtuste kehtestamise metoodika kohta tuleb esitada vastavalt artiklile 24.

(3)  Sooldumisriskita alad võib elektrijuhtivuse mõõtmisest välja jätta. Sooldumisriskita alade hindamise metoodika kohta esitatakse üksikasjalikumat teavet vastavalt artiklile 24.

(4)  Nagu on määratletud IUSSi WRB töörühmas. 2022. World Reference Base for Soil Resources. International soil classification system for naming soils and creating legends for soil maps. 4th edition. International Union of Soil Sciences (IUSS), Vienna, Austria.

(5)  Lebert, M., Böken, H., Glante, F. 2007. Soil compaction – indicators for the assessment of harmful changes to the soil in the context of the German Federal Soil Protection Act. Journal of Environmental Management 82(3): 388–397.

(6)  Lebert, M., Böken, H., Glante, F. 2007. Soil compaction – indicators for the assessment of harmful changes to the soil in the context of the German Federal Soil Protection Act. Journal of Environmental Management 82(3): 388–397.

(7)  Nagu on määratletud FAO suunistes „Guidelines for Soil Description“, 5. peatükk (https://www.fao.org/3/a0541e/a0541e.pdf)

(8)  Võib mõõta piiratud arvul proovivõtukohtades.

(9)  6:2 FTS, PFBA, PFBS, PFDA, PFDoDA, PFDoDS, PFDS, PFHpA, PFHpS, PFHxA, PFHxS, PFNA, PFNS, PFOA, PFOS, PFPeA, PFPeS, PFTrDA, PFTrDS, PFUnDA, PFUnDS või muud 21 PFASi, nagu need on laborites kättesaadavad.

(10)  PFOS, PFOA, PFHxS, PFNA, PFBS, PFPeS, PFHpS, PFNS, PFDS, PFUnDS, PFDoDS, PFTrDS, PFBA, PFPeA, PFHxA, PFHpA, PFDA, PFUnDA, PFDoDA, PFTrDA, PFTeDA, PFOSA, N-EtFOSA, N-MeFOSA, FOSAA, N-EtFOSAA, N-MeFOSAA, FHxSA, N-EtFHxSA, N-MeFHxSA, FHxSAA, N-EtFHxSAA, N-MeFHxSAA, FBSA, N-EtFBSA, N-MeFBSA, FBSAA, N-EtFBSAA, N-MeFBSAA, 6:2 FTS, 8:2 FTS, 5:3 FTCA, 7:3 FTCA või muud 43 PFASi, nagu need on laborites kättesaadavad.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 26.11.2025 00:00:00 -Doknr: CELEX:32025L2360
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.