Artikkel 16 Saastunud alade alapõhine riskihindamine ja haldamine

1.   Liikmesriigid kehtestavad saastunud alade alapõhise riskihindamise konkreetse metoodika. Sellise metoodika kehtestamisel tagavad liikmesriigid, et võetakse arvesse V lisas osutatud etappe ja põhimõtteid.

2.   Liikmesriigid määravad kindlaks, mida käsitatakse saastunud alade puhul inimeste tervise ja keskkonna suhtes esineva lubamatu riskina, võttes arvesse olemasolevaid teaduslikke teadmisi, tervishoiuasutuste arvamusi, ettevaatuspõhimõtet, kohalikke eripärasid ning praegust ja kavandatud maakasutust.

3.   Iga artikli 15 kohaselt või muul viisil kindlaksmääratud saastatud ala puhul tagavad liikmesriigid alapõhise hindamise läbiviimise praeguse ja kavandatud maakasutuse kohta, et teha kindlaks, kas saastatud ala puhul esineb inimeste tervise keskkonna suhtes lubamatu risk. Kui artikli 15 kohaselt kogutud teave on piisav järeldamaks, et mulla saastatusest ei tulene lubamatut riski inimeste tervisele või keskkonnale, või järeldamaks, et vaja on mulla tervendamist, võivad liikmesriigid otsustada alapõhist riskihindamist mitte teha.

4.   Lõikes 3 osutatud alapõhise riskihindamise tulemuste põhjal või kõnealuse lõike kohaselt tehtud järelduse põhjal, et mulla tervendamine on vajalik, tagavad liikmesriigid, et võetakse ja rakendatakse põhjendamatu viivituseta asjakohaseid riskivähendusmeetmeid, et vähendada riski inimeste tervisele ja keskkonnale lubatava tasemeni.

5.   Asjakohaste riskivähendusmeetmete üle otsustamisel võtavad liikmesriigid mulla saastatusest puhastamise, sealhulgas edasise saastumise ärahoidmise eesmärgil arvesse olemasolevate riskivähendusmeetmete pikaajalisi kulusid, kasu, tulemuslikkust, kestvust ja tehnilist teostatavust. Riskivähendusmeetmed võivad hõlmata IV lisas osutatud meetmeid.

6.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada IV ja V lisa teaduse ja tehnika arengule.