KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2024/856, 1. detsember 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks järelevalvealased šokistsenaariumid, ühised modelleerimise ja parameetrite eeldused ning see, millal on tegemist märkimisväärse vähenemisega (EMPs kohaldatav tekst)
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2024/856,
1. detsember 2023,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks järelevalvealased šokistsenaariumid, ühised modelleerimise ja parameetrite eeldused ning see, millal on tegemist märkimisväärse vähenemisega
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, (1) eriti selle artikli 98 lõike 5a kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1)
Baseli pangajärelevalve komitee (BCBS) (2) on järelevalvealased šokistsenaariumid kindlaks määranud ja need kajastuvad Euroopa Pangandusjärelevalve suunistes kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski juhtimise kohta, (3) mida kohaldatakse alates 30. juunist 2019. On asjakohane, et käesolevas määruses sätestatud järelevalvealased šokistsenaariumid tuginevad kõnealusele kirjeldusele ja metoodikale.
(2)
Omakapitali majandusliku väärtuse ja netointressitulu arvutamiseks on vaja kindlaks määrata ühised modelleerimise ja parameetrite eeldused, mida finantsinstitutsioonid peaksid kasutama. Selleks tuleks netointressitulu arvutamisel kasutada üheaastase perioodi staatilise bilansi eeldust, seevastu omakapitali majandusliku väärtuse arvutamisel tuleks kasutada äravooluga bilansi eeldust, kui tähtajale lähenevaid positsioone ei asendata. Nende eelduste eesmärk on tagada hea tasakaal arvutustäpsuse, hinnangute usaldusväärsuse ja tegevuse keerukuse mõistes.
(3)
Selleks et saavutada õige tasakaal tulemuste võrreldavuse tagamise ning pikaajalise perspektiivi tõttu vajaliku paindlikkuse ja tegevuse olemusliku keerukuse vahel, tuleks netointressitulu arvutamisel arvesse võtta kommertsmarginaale ja hinnavahe komponente, kuid omakapitali majandusliku väärtuse arvutamisel peaksid finantsinstitutsioonid järgima kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski sisejuhtimis- ja mõõtmismeetodit.
(4)
Baseli pangajärelevalve komitee standardite kohaselt tuleks lisaks omakapitali majandusliku väärtuse testile ette nähtava võõrväärtustesti puhul kasutada erandlike pankade kindlakstegemiseks künnist, mis on vähemalt sama range kui see, mida kohaldati omakapitali majandusliku väärtuse hindamisel (15 % esimese taseme omavahenditest). See künnis peaks kajastama praegust tegelikku keskkonda usaldusväärselt ja proportsionaalselt, aidates seeläbi kaasa õiguskindlusele ja ühtlustamisele kogu liidus, võttes arvesse ka asjaolu, et omakapitali majandusliku väärtuse ja netointressitulu võõrväärtustestide künniste ületamisel ei nõuta finantsinstitutsioonidelt tingimata nende sisekorra, -protsesside või -mehhanismide ning vastavate mudelite ja meetodite ümberkalibreerimist ning sellele ei järgne automaatselt järelevalvevolituste kasutamist, kui finantsinstitutsioon juhib kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski piisavalt, proportsionaalselt ärimudeliga ning finantsinstitutsioon ei ole kõnealusele riskile ülemäära avatud.
(5)
Selleks et tagada ühtlustatud metoodika, millega teha järelevalvealase võõrväärtustestiga kindlaks, millal on tegemist netointressitulu märkimisväärse vähenemisega, mis on tingitud intressimäärade järsust ja ootamatust muutusest, tuleks kehtestada vähemalt sama range võrdluskünnis kui omakapitali majandusliku väärtuse järelevalvealases võõrväärtustestis ning kirjeldada netointressitulu arvutamist.
(6)
Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.
(7)
Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avaliku konsultatsiooni käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Arvestades iga valuuta c jaoks määratud „riskivaba“ intressimäära paralleelsete, lühiajaliste ja pikaajaliste šokkide suurust, tuleb rakendada järgmisi kuue järelevalvealase šokistsenaariumi parameetreid:
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(6) Komisjoni 1. detsembri 2023. aasta delegeeritud määrus (EL) 2024/857, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks standardmeetod ja lihtsustatud standardmeetod, et hinnata võimalikust intressimäärade muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii omakapitali majanduslikku väärtust kui ka finantsinstitutsiooni kauplemisportfellivälise tegevuse netointressitulu (ELT L, 2024/857, 24.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2024/857/oj).
Part B: Calibration of interest rate shocks for currencies not referred to in Part A
(1)
Institutions shall first calculate the daily average interest rate by collecting a 16-year time series of daily ‘risk-free’ interest rates, without instrument-specific or entity-specific credit spreads or liquidity spreads, for each currency for the maturities 3M, 6M, 1Y, 2Y, 5Y, 7Y, 10Y, 15Y and 20Y and then calculate the arithmetic average interest rate for each currency c across all observations in the time series and for all maturities. The result shall be a single measure per currency.
(2)
Where the average interest rate calculated in accordance with point (1) for the first seven years is greater than 700 basis points, the data from the most recent 10 years shall be used, subject to data availability. Where the average interest rate calculated in accordance with point (1) for the first seven years is equal to or less than 700 basis points, the full 16-year time series of data shall be used.
(3)
The parallel, short and long interest rate shock by currency shall be derived from applying the relevant global shock parameter from Table 1 to the average interest rate calculated in accordance with point (1) and (2).
Table 1
Baseline global interest rate shock parameters
Parallel
60 %
Short
85 %
Long
40 %
(4)
Institutions shall apply a floor of 100 basis points as well as variable caps of 500 basis points for the short-term shock, 400 basis points for the parallel shock and 300 basis points for the long-term shock, respectively.
(5)
The set of interest rate shocks by currency shall then be rounded to the nearest 50 basis points.
