EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/858, 30. mai 2022, mis käsitleb hajusraamatu tehnoloogial põhinevate turutaristute katsekorda ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 909/2014 ning direktiivi 2014/65/EL (EMPs kohaldatav tekst)

(1)

On oluline tagada, et finantsteenuseid käsitlevad liidu õigusaktid sobiksid digiajastusse ning aitaksid kaasa tulevikukindla ja inimeste hüvanguks töötava majanduse loomisele, võimaldades muu hulgas uuenduslike tehnoloogiate kasutamist. Liidul on poliitiline huvi uurida, arendada ja edendada finantssektoris murranguliste tehnoloogiate, sealhulgas hajusraamatu tehnoloogia (edaspidi ka „DLT“ – ingl k distributed ledger technology) kasutuselevõttu. Krüptovara on üks peamisi hajusraamatu tehnoloogia rakendusi finantssektoris.

(2)

Suurem osa krüptovarast jääb finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamisalast välja ja tekitab muu hulgas probleeme seoses investorite kaitse, turu tervikluse, energiatarbimise ja finantsstabiilsusega. Seepärast on sellise krüptovara jaoks vaja spetsiaalset liidu tasandi õigusraamistikku. Seevastu muu krüptovara kvalifitseerub finantsinstrumendiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (4) tähenduses. Kui krüptovara kvalifitseerub finantsinstrumendiks kõnealuse direktiivi tähenduses, võidakse selliste krüptovara emitentide ja sellise krüptovaraga tegelevate ettevõtete suhtes kohaldada finantsteenuseid käsitlevaid liidu õigusakte tervikuna, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 236/2012, (5) (EL) nr 596/2014, (6) (EL) nr 909/2014 (7) ja (EL) 2017/1129 (8) ning direktiive 98/26/EÜ (9) ja 2013/50/EL (10).

(3)

Finantsinstrumentide esitamine tokenitena, st finantsinstrumentide digitaalne esitamine hajusraamatutes või traditsiooniliste varaklasside emiteerimine tokenite kujul, et neid oleks võimalik emiteerida, säilitada ja üle kanda hajusraamatus, peaks avama võimalusi tõhususe suurendamiseks kauplemis- ja kauplemisjärgses protsessis. Kuna aga krediidiriski ja likviidsusega seotud põhimõttelised kompromissid jäävad tokenitega toimivasse maailma, sõltub tokenipõhiste süsteemide edukus vähemalt vahepealsel ajal sellest, kui hea on nende koostoime traditsiooniliste kontopõhiste süsteemidega.

(4)

Finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusaktide väljatöötamisel ei mõeldud hajusraamatu tehnoloogiale ega krüptovarale ning need sisaldavad sätteid, mis võivad takistada või piirata hajusraamatu tehnoloogia kasutamist finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovara emiteerimisel, sellega kauplemisel ja sellega arveldamisel. Praegu puudub ka tegevusloaga finantsturutaristu, mis kasutaks hajusraamatu tehnoloogiat kauplemis- või arveldusteenuste või selliste teenuste ühendatud osutamiseks finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovara puhul. Sellise krüptovara järelturu areng võib anda mitmesugust kasu, nagu kauplemis- ja arveldustegevusega seotud suurem tõhusus, läbipaistvus ja konkurents.

(5)

Samal ajal on õiguslikke lünki, mis tulenevad hajusraamatu tehnoloogia ja finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovara kasutamise õiguslikust, tehnoloogilisest ja tegevuslikust eripärast. Näiteks ei ole kehtestatud läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja turvanõudeid protokollidele ja nutilepingutele, mis on finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovara aluseks. Alustehnoloogiaga võivad kaasneda ka mõned uudsed riskid, mida ei ole kehtivates õigusnormides asjakohaselt käsitletud. Liidus on välja töötatud mitmeid finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovaraga kauplemise ja kauplemisjärgsete teenuste ja tegevuste projekte, kuid vähesed neist juba toimivad ning needki on piiratud ulatusega. Ka tooks – nagu on rõhutanud Euroopa Keskpanga (EKP) väärtpaberite ja tagatiste turutaristute nõuanderühm ja maksete turutaristute nõuanderühm – hajusraamatu tehnoloogia kasutamine kaasa sarnaseid probleeme nendega, mis esinevad tavapärasel tehnoloogial, nagu killustatuse ja koostalitlusvõime küsimused, ning tõenäoliselt tekiks ka uusi probleeme, näiteks seoses tokenite õigusliku kehtivusega. Võttes arvesse väheseid kogemusi seoses finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovaraga kauplemise ja seonduvate kauplemisjärgsete teenuste ja tegevustega, oleks praegu ennatlik teha liidu finantsteenuseid käsitlevatesse õigusaktidesse olulisi muudatusi, et võimaldada sellise krüptovara ja selle aluseks oleva tehnoloogia täielikku kasutuselevõttu. Samal ajal piiravad finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovara finantsturutaristu loomist praegu liidu finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide nõuded, mis ei ole hästi kohandatud finantsinstrumendiks kvalifitseeruvale krüptovarale ja hajusraamatu tehnoloogia kasutamisele. Näiteks annavad krüptovara kauplemisplatvormid tavaliselt jaeinvestoritele otsese juurdepääsu, samal ajal kui traditsioonilised kauplemiskohad annavad tavaliselt jaeinvestoritele juurdepääsu üksnes finantsvahendajate kaudu.

(6)

Selleks et oleks võimalik arendada finantsinstrumendiks kvalifitseeruvat krüptovara ja hajusraamatu tehnoloogiat, tagades samal ajal investorite kaitse, turu tervikluse, finantsstabiilsuse ja läbipaistvuse kõrge taseme ning vältides õiguslikku arbitraaži ja lünki, oleks kasulik luua hajusraamatu tehnoloogia põhise turutaristu katsekord sellise DLT turutaristu testimiseks (edaspidi „katsekord“). Katsekord peaks võimaldama ajutiselt vabastada teatavad DLT turutaristud kohustusest täita liidu finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide teatavaid nõudeid, mis vastasel korral võiksid takistada finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovaraga kauplemise ja selliste tehingute arveldamise lahenduste väljatöötamist, vähendamata seejuures traditsioonilise turutaristu suhtes kehtivaid nõudeid ja kaitsemeetmeid. DLT turutaristud ja nende korraldajad peaksid kehtestama hajusraamatu tehnoloogia kasutamisega seotud piisavad kaitsemeetmed, et tagada investorite tõhus kaitse, sealhulgas selgelt kindlaks määratud vastutusliinid klientide ees tegevushäiretest tuleneva kahju korral. Samuti peaks katsekord võimaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (11) asutatud Euroopa Järelevalveasutusel (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) ja pädevatel asutustel teha järeldusi katsekorra kohta ning saada kogemusi võimaluste ja konkreetsete riskide kohta, mis on seotud finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovara ja selle aluseks oleva tehnoloogiaga. Katsekorra raames saadud kogemused peaksid aitama selgitada välja võimalikud praktilised ettepanekud sobiva õigusraamistiku kohta, et sihipäraselt kohandada liidu õigust, mis käsitleb DLT finantsinstrumentide emiteerimist, hoidmist ja varateenuse osutamist ning nendega kauplemist ja nende arveldamist.

(7)

Katsekorra eesmärkide saavutamiseks tuleks luua DLT turutaristuga uus liidu staatus, millega tagatakse, et liit saab täita juhtivat rolli seoses tokenitena esitatud finantsinstrumentidega ja aidata kaasa sellise vara järelturu arengule. DLT turutaristu staatus peaks olema vabatahtlik ega tohiks takistada finantsturutaristutel, nagu kauplemiskohad, väärtpaberite keskdepositooriumid ja kesksed vastaspooled, arendada liidu kehtivate finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide alusel kauplemis- ja kauplemisjärgseid teenuseid ja tegevusi krüptovara jaoks, mis kvalifitseerub finantsinstrumendiks või põhineb hajusraamatu tehnoloogial.

(8)

DLT turutaristu peaks võtma hajusraamatus kauplemisele või seal registreerima üksnes DLT finantsinstrumente. DLT finantsinstrument peaks olema krüptovara, mis kvalifitseerub finantsinstrumendiks ning mida emiteeritakse, kantakse üle ja säilitatakse hajusraamatus.

(9)

Finantsteenuseid käsitlevad liidu õigusaktid peaksid olema neutraalsed ühe või teise tehnoloogia kasutamise suhtes. Seetõttu tuleb vältida viiteid teatavat liiki hajusraamatu tehnoloogiale. DLT turutaristute korraldajad peaksid tagama suutlikkuse täita kõiki kohaldatavaid nõudeid, olenemata kasutatavast tehnoloogiast.

(10)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks võtta arvesse tehnoloogilise neutraalsuse, proportsionaalsuse, võrdsete võimaluste ning „sama tegevus, samad riskid, samad reeglid“ põhimõtet, et tagada turuosalistele õigusruum, mis võimaldab tegeleda innovatsiooniga, ning järgida selliseid väärtusi nagu läbipaistvus, õiglus, stabiilsus, investorite kaitse, vastutus ja turu terviklus ning tagada eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8.

(11)

Juurdepääs katsekorrale ei tohiks piirduda üksnes olemasolevate ettevõtjatega, vaid peaks olema avatud ka uutele turuletulijatele. Üksus, kellele ei ole antud tegevusluba määruse (EL) nr 909/2014 või direktiivi 2014/65/EL alusel, võib taotleda kas nimetatud määruse või direktiivi kohast tegevusluba ja samal ajal käesoleva määruse kohast eriluba. Sellistel juhtudel ei peaks pädev asutus hindama, kas selline üksus vastab määruse (EL) nr 909/2014 või direktiivi 2014/65/EL nõuetele, mille täitmisest ta on käesoleva määruse alusel vabastust taotlenud. Sellistel üksustel peaks olema võimalik korraldada DLT turutaristuid üksnes kooskõlas käesoleva määrusega ning nende tegevusluba tuleks tunnistada kehtetuks, kui eriluba on kaotanud kehtivuse, välja arvatud juhul, kui üksused esitavad tegevusloa täieliku taotluse määruse (EL) nr 909/2014 või direktiivi 2014/65/EL alusel.

(12)

DLT turutaristu mõiste hõlmab DLT mitmepoolset kauplemissüsteemi, DLT arveldussüsteemi ning DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi. DLT turutaristu peaks suutma teha koostööd teiste turuosalistega, et katsetada hajusraamatu tehnoloogial põhinevaid uuenduslikke lahendusi finantsteenuste väärtusahela eri segmentides.

(13)

DLT mitmepoolne kauplemissüsteem peaks olema mitmepoolne kauplemissüsteem, mida korraldab direktiivi 2014/65/EL kohast tegevusluba omav investeerimisühing või turukorraldaja ja mis on saanud eriloa käesoleva määruse alusel. Direktiivi 2013/36/EL alusel tegevusloa saanud krediidiasutusel, kes osutab investeerimisteenuseid või tegeleb investeerimistegevusega, peaks olema lubatud korraldada DLT mitmepoolset kauplemissüsteemi üksnes juhul, kui ta on saanud direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa investeerimisühingu või turukorraldajana tegutsemiseks. DLT mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja nende korraldajate suhtes tuleks kohaldada kõiki nõudeid, mida kohaldatakse mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja nende korraldajate suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 600/2014, (12) direktiivile 2014/65/EL või muudele kohaldatavatele finantsteenuseid käsitlevatele liidu õigusaktidele, välja arvatud nõuded, mille täitmisest on pädev asutus andnud vabastuse kooskõlas käesoleva määrusega.

(14)

Hajusraamatu tehnoloogia kasutamine, mille puhul kõik tehingud registreeritakse hajusraamatus, võib kauplemist ja arveldamist kiirendada ja ühendada reaalajalähedaselt ning võimaldada kauplemis- ja kauplemisjärgsete teenuste ja tegevuste ühendamist. Kehtivad õigusnormid ei näe siiski ette kauplemis- ja kauplemisjärgsete tegevuste ühendamist ühes üksuses (sõltumata kasutatavast tehnoloogiast), tulenevalt poliitilistest valikutest, mis on seotud riskialase spetsialiseerumise ja lahtisidumisega konkurentsi ergutamise eesmärgil. Katsekord ei tohiks luua pretsedenti, mis õigustaks kauplemis- ja kauplemisjärgsete tegevuste eraldatuse või finantsturutaristute maastiku põhjalikku uuendamist. Võttes aga arvesse hajusraamatu tehnoloogia võimalikku kasu kauplemise ja arveldamise ühendamisel, on põhjendatud luua katsekorras spetsiaalne DLT turutaristu, nimelt DLT kauplemis- ja arveldussüsteem, mis ühendab mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja väärtpaberiarveldussüsteemide tavapärased tegevused.

(15)

DLT kauplemis- ja arveldussüsteem peaks olema kas DLT mitmepoolne kauplemissüsteem, mis ühendab DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi ja DLT arveldussüsteemi osutatavad teenused, ning seda peaks korraldama investeerimisühing või turukorraldaja, kes on saanud käesoleva määruse alusel eriloa DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldamiseks, või DLT arveldussüsteem, mis ühendab DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi ja DLT arveldussüsteemi osutatavad teenused, ning seda peaks korraldama keskdepositoorium, mis on saanud käesoleva määruse alusel eriloa DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldamiseks. Direktiivi 2013/36/EL alusel tegevusloa saanud krediidiasutusel, kes osutab investeerimisteenuseid või tegeleb investeerimistegevusega, peaks olema lubatud korraldada DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi üksnes juhul, kui ta on saanud direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa investeerimisühingu või turukorraldajana tegutsemiseks. DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldava investeerimisühingu või turukorraldaja suhtes tuleks kohaldada DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi suhtes kohaldatavaid nõudeid ning DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldava keskdepositooriumi suhtes tuleks kohaldada DLT arveldussüsteemi suhtes kohaldatavaid nõudeid. Kuna DLT kauplemis- ja arveldussüsteem võimaldaks investeerimisühingul või turukorraldajal osutada ka arveldusteenuseid ning keskdepositooriumil osutada ka kauplemisteenuseid, on vaja, et ka investeerimisühingud või turukorraldajad täidaksid DLT arveldussüsteemi suhtes kohaldatavaid nõudeid ning et keskdepositoorium täidaks DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi suhtes kohaldatavaid nõudeid. Kuna keskdepositooriumide suhtes ei kohaldata teatavaid direktiivi 2014/65/EL kohaseid tegevusloa andmise ja organisatsioonilisi nõudeid, kui nad osutavad investeerimisteenuseid või tegelevad investeerimistegevusega kooskõlas määrusega (EL) nr 909/2014, on asjakohane kasutada katsekorras sarnast käsitust nii investeerimisühingute kui ka turukorraldajate ning DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldavate keskdepositooriumide suhtes. Seepärast tuleks DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldav investeerimisühing või turukorraldaja vabastada teatavate määruse (EL) nr 909/2014 kohaste tegevusloa ja organisatsiooniliste nõuete täitmisest, kuna investeerimisühing või turukorraldaja peab täitma direktiivi 2014/65/EL kohaseid tegevusloa ja organisatsioonilisi nõudeid. Seevastu tuleks DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium vabastada teatavate direktiivi 2014/65/EL kohaste tegevusloa ja organisatsiooniliste nõuete täitmisest, kuna keskdepositoorium peab täitma määruse (EL) nr 909/2014 kohaseid tegevusloa ja organisatsioonilisi nõudeid. Sellised vabastused peaksid olema ajutised ja neid ei tohiks kohaldada väljaspool katsekorda toimiva DLT turutaristu suhtes. ESMA peaks saama hinnata määruse (EL) nr 909/2014 kohaselt vastu võetud tehnilisi standardeid andmete säilitamise ja operatsiooniriskide kohta, et tagada nende proportsionaalne kohaldamine investeerimisühingute või turukorraldajate suhtes, kes korraldavad DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi.

(16)

DLT kauplemis- ja arveldussüsteemide korraldajatel peaks olema võimalik taotleda samu vabastusi, mida võimaldatakse DLT mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja DLT arveldussüsteemide korraldajatele, tingimusel et nad täidavad vabastustega seotud tingimusi ja pädevate asutuste nõutud kompensatsioonimeetmeid. DLT kauplemis- ja arveldussüsteemidele võimaldatavate vabastuste ning nendega seotud tingimuste ja kompensatsioonimeetmete puhul peaksid kehtima sarnased kaalutlused nagu DLT mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja DLT arveldussüsteemide suhtes.

(17)

Selleks et näha ette lisapaindlikkus määruse (EL) nr 909/2014 teatavate nõuete kohaldamisel DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldavate investeerimisühingute või turukorraldajate suhtes, tagades samal ajal võrdsed võimalused katsekorra alusel arveldusteenuseid osutavate keskdepositooriumidega, peaks DLT arveldussüsteemi või DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldavatele keskdepositooriumidele ja DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldavatele investeerimisühingutele ja turukorraldajatele võimaldatama teatavaid vabastusi kõnealuse määruse nõuetest, mis käsitlevad arvelduse ebaõnnestumiste ennetamise ja lahendamise meetmeid, vabastusi osalemis- ja läbipaistvusnõuetest ning vabastusi turuosaliste ja muude turutaristutega suhtlemise viiside nõuetest. Vabastuste kohaldamine sõltuks vabastusega seotud tingimustest, sealhulgas teatavate miinimumnõuete täitmisest, ning pädeva asutuse nõutud kompensatsioonimeetmetest, et saavutada määruse (EL) nr 909/2014 nende sätete eesmärgid, mille suhtes vabastust taotletakse, ning et tagada investorite kaitse, turu terviklus või finantsstabiilsus. DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldaja peaks tõendama, et taotletud vabastus on proportsionaalne ja põhjendatud hajusraamatu tehnoloogia kasutamisega.

(18)

DLT arveldussüsteem peaks olema arveldussüsteem, mida korraldab määruse (EL) nr 909/2014 alusel tegevusloa saanud keskdepositoorium, mis on saanud käesoleva määruse alusel eriloa korraldada DLT arveldussüsteemi. DLT arveldussüsteemi ja seda korraldava keskdepositooriumi suhtes tuleks kohaldada kõiki määruse (EL) nr 909/2014 asjakohaseid nõudeid ja muid kohaldatavaid liidu finantsteenuseid käsitlevaid õigusakte, välja arvatud nõuded, mille suhtes on antud vabastus kooskõlas käesoleva määrusega.

(19)

Kui EKP ja liikmesriikide keskpangad või muud sarnaseid ülesandeid täitvad liikmesriikide asutused või muud avaliku sektori asutused, kelle ülesanne on hallata liidus valitsemissektori võlga või mis on kaasatud valitsemissektori võla haldamisse, korraldavad DLT arveldussüsteemi, ei tuleks neilt käesoleva määruse kohase vabastuse saamiseks nõuda konkreetse loa taotlemist pädevalt asutuselt, kuna sellised üksused ei pea pädevatele asutustele aru andma ega nende korraldusi täitma ning nende suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 909/2014 kohaselt piiratud arvu nõudeid.

(20)

Katsekorra loomine ei tohiks piirata EKP ja liikmesriikide keskpankade ülesandeid ja kohustusi Euroopa Keskpankade Süsteemis, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ning protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta, et edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist ning tagada tõhusad ja usaldusväärsed kliiringu- ja maksesüsteemid liidus ja kolmandate riikidega.

(21)

Käesolevas määruses sätestatud järelevalveülesannete määramine on põhjendatud katsekorra eripära ja riskidega. Seetõttu ei tohiks katsekorra järelevalvestruktuuri käsitada pretsedendi loomisena ühegi tulevase liidu finantsteenuseid käsitleva õigusakti jaoks.

(22)

DLT turutaristute korraldajad peaksid vastutama rahaliste vahendite, tagatise või DLT finantsinstrumendi kaotamise korral. DLT turutaristu korraldaja vastutus peaks piirduma kaotatud vara turuväärtusega kahju tekkimise ajal. DLT turutaristu korraldaja ei peaks vastutama juhtumite eest, mis ei ole seotud korraldajaga, eelkõige selliste juhtumite eest, mille osas korraldaja tõendab, et need leidsid aset tema tegevusest sõltumatult, sealhulgas probleemide eest, mis olid tingitud välisest sündmusest, mille üle tal puudus mõistlik kontroll.

(23)

Võimaldamaks innovatsiooni ja katsetamist usaldusväärses regulatiivses keskkonnas, tagades samal ajal investorite kaitse, turu tervikluse ja finantsstabiilsuse, peaksid DLT turutaristus kauplemisele võetud või registreeritud finantsinstrumendid piirduma selliste aktsiate, võlakirjade ja investeerimisfondi osakutega, millele laieneb direktiivi 2014/65/EL kohane ainult täitmist puudutav vabastus. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada piirmäärad, mida saaks teatavates olukordades alandada. Eelkõige selleks, et hoida ära oht finantsstabiilsusele, tuleks seada piirang DLT turutaristus kauplemisele võetud või registreeritud DLT finantsinstrumentide agregeeritud turuväärtusele.

(24)

Selleks et saavutada võrdsemad tingimused nende finantsinstrumentide osas, mis on võetud kauplemisele traditsioonilises kauplemiskohas direktiivi 2014/65/EL tähenduses, ning selleks, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse, turu terviklus ja finantsstabiilsus, tuleks DLT finantsinstrumentide suhtes, mis on võetud kauplemisele DLT mitmepoolses kauplemissüsteemis või DLT kauplemis- ja arveldussüsteemis, kohaldada määruse (EL) nr 596/2014 sätteid, millega keelatakse turu kuritarvitamine.

(25)

DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja taotluse alusel peaks pädeval asutusel olema võimalik anda üks või mitu ajutist vabastust, kui kõnealune korraldaja vastab vabastuse andmise tingimustele ja lisanõuetele, mis on kehtestatud käesoleva määruse alusel hajusraamatu tehnoloogia kasutamisest tulenevate uudsete riskide leevendamiseks. Samuti peaks DLT mitmepoolne kauplemissüsteem järgima kõiki kompensatsioonimeetmeid, mille pädev asutus on kehtestanud, et saavutada selle sätte eesmärgid, mille suhtes vabastust taotleti, ning ka selleks, et tagada investorite kaitse, turu terviklus või finantsstabiilsus.

(26)

DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja taotlusel peaks pädeval asutusel olema võimalik anda vabastus direktiivi 2014/65/EL kohasest vahenduskohustusest. Traditsioonilised mitmepoolsed kauplemissüsteemid võivad praegu liikmeks või osaliseks võtta üksnes investeerimisühinguid, krediidiasutusi ja muid isikuid, kellel on piisav kauplemisvõime ja pädevus ning kes omavad piisavat organisatsioonilist korda ja vahendeid. Seevastu paljud krüptovara kauplemisplatvormid pakuvad vahendajateta ja otsest juurdepääsu jaeinvestoritele. Üks võimalik DLT finantsinstrumentide mitmepoolsete kauplemissüsteemide arengut takistav regulatiivne tõke võib olla direktiivis 2014/65/EL sätestatud vahenduskohustus. DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja taotlusel peaks pädeval asutusel olema seetõttu võimalik anda ajutine vabastus sellisest vahenduskohustusest, et pakkuda otsest juurdepääsu jaeinvestoritele ja võimaldada neil kaubelda oma arvel, tingimusel et investorite kaitseks on kehtestatud piisavad kaitsemeetmed ja et sellised jaeinvestorid vastavad teatavatele tingimustele ning et kõnealune korraldaja vastab täiendavatele investorite kaitse meetmetele, mida pädev asutus nõuab. Jaeinvestorit, kellel on liikme või osalisena otsene juurdepääs DLT mitmepoolsele kauplemissüsteemile ja kelle suhtes kohaldatakse vabastust vahenduskohustusest, ei tohiks käsitada investeerimisühinguna direktiivi 2014/65/EL tähenduses üksnes seetõttu, et ta on DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi liige või osaline.

(27)

DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja taotlusel peaks pädeval asutusel olema samuti võimalik anda vabastus määruse (EL) nr 600/2014 kohastest tehinguaruandluse nõuetest, tingimusel et DLT mitmepoolne kauplemissüsteem vastab teatavatele tingimustele.

(28)

Käesoleva määruse alusel vabastuse saamiseks peaks DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja tõendama, et taotletav vabastus on proportsionaalne ja piirdub hajusraamatu tehnoloogia kasutamisega, nagu on kirjeldatud tema äriplaanis, ning et taotletav vabastus piirdub DLT mitmepoolse kauplemissüsteemiga ega laiene ühelegi muule mitmepoolsele kauplemissüsteemile, mida korraldab sama investeerimisühing või turukorraldaja.

(29)

DLT arveldussüsteemi korraldava keskdepositooriumi taotlusel peaks pädeval asutusel olema võimalik anda talle ajutiselt üks või mitu vabastust, kui ta vastab selliste vabastustega seotud tingimustele ja lisanõuetele, mis on kehtestatud käesolevas määruses hajusraamatu tehnoloogia kasutamisest tulenevate uudsete riskide leevendamiseks. Samuti peaks DLT arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium järgima pädeva asutuse nõutavaid kompensatsioonimeetmeid, et saavutada selle sätte eesmärgid, mille suhtes vabastust taotleti, või selleks, et tagada investorite kaitse, turu terviklus või finantsstabiilsus.

(30)

DLT arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium tuleks vabastada teatavate määruse (EL) nr 909/2014 sätete täitmisest, mis tõenäoliselt tekitavad regulatiivseid takistusi DLT arveldussüsteemide arengule. Näiteks peaks olema võimalik vabastus, kui nimetatud määruse normid kohalduksid keskdepositooriumile ning viitaksid mõistetele „elektrooniline vorm“, „väärtpaberikonto“ ja „ülekandekorraldus“ sellisel viisil, et neid norme ei kohaldataks DLT arveldussüsteemi korraldavatele keskdepositooriumidele, välja arvatud keskdepositooriumi ühendustele seatavad nõuded, mis peaksid kohalduma mutatis mutandis. Mõiste „väärtpaberikonto“ puhul kataks vabastus väärtpaberite registreerimise, emissiooni terviklikkuse ja kontode eristamise reegleid. Kuigi keskdepositooriumid korraldavad väärtpaberiarveldussüsteemi, krediteerides ja debiteerides oma osaliste väärtpaberikontosid, ei pruugi DLT arveldussüsteemis siiski alati olla kahekordse või mitmekordse kirjendamisega väärtpaberikontosid. Seepärast peaks olema võimalik DLT arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium vabastada ka määruse (EL) nr 909/2014 nende normide täitmisest, kus osutatakse mõistele „registrikanne“, kui sellist vabastust on vaja, et võimaldada DLT finantsinstrumentide registreerimist hajusraamatus. Siiski peaks iga DLT arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium tagama DLT finantsinstrumentide hajusraamatuemissiooni terviklikkuse ja eri liikmetele kuuluvate DLT finantsinstrumentide eristamise.

(31)

DLT arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium peaks jätkuvalt järgima määruse (EL) nr 909/2014 sätteid, mille kohaselt keskdepositoorium, mis annab teenuseid või tegevusi edasi kolmandale isikule, jääb täielikult vastutavaks kõigi oma kõnealusest määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest ning on kohustatud tagama, et ühegi edasiandmisega ei kaasne keskdepositooriumi vastutuse delegeerimist. Määrus (EL) nr 909/2014 lubab üksnes DLT arveldussüsteemi korraldaval keskdepositooriumil põhiteenust või -tegevust edasi anda pärast pädevalt asutuselt loa saamist. DLT arveldussüsteemi korraldaval keskdepositooriumil peaks seetõttu olema võimalik taotleda vabastust kõnealusest loanõudest juhul, kui keskdepositoorium tõendab, et nõue ei ole ühitatav hajusraamatu tehnoloogia kasutamisega, nagu on ette nähtud tema äriplaanis. DLT arveldussüsteemi toimimise või hajusraamatu tehnoloogia kasutamisega seotud ülesannete delegeerimist arvelduse tegemiseks ei tohiks käsitada edasiandmisena määruse (EL) nr 909/2014 tähenduses.

(32)

Kohustus kasutada vahendajana krediidiasutust või investeerimisühingut, et hoida ära jaeinvestorite otsene juurdepääs keskdepositooriumi korraldatavatele arveldus- ja ülekandesüsteemidele, võib tekitada regulatiivse takistuse selliste hajusraamatu tehnoloogial põhinevate alternatiivsete arveldusmudelite väljatöötamisele, mis võimaldavad jaeinvestoritele otsest juurdepääsu. Seepärast tuleks võimaldada DLT arveldussüsteemi korraldavale keskdepositooriumile erandit selles mõttes, et direktiivi 98/26/EÜ mõistet „osaline“ käsitatakse selliselt, et see hõlmab teatavatel tingimustel ka muid kui nimetatud direktiivis osutatud isikuid. Määruse (EL) nr 909/2014 kohasest vahenduskohustusest vabastuse taotlemisel peaks DLT arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium tagama, et osalisteks võetavad isikud vastavad teatavatele tingimustele. DLT arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium peaks tagama, et tema osalistel on piisav suutlikkus, pädevus, kogemused ja teadmised kauplemisjärgsetest tegevustest ja hajusraamatu tehnoloogia toimimisest.

(33)

Üksused, kellel on õigus määruse (EL) nr 909/2014 alusel osaleda keskdepositooriumis, vastavad üksustele, kellel on õigus osaleda väärtpaberiarveldussüsteemis, mis on määratud ja millest on teatatud vastavalt direktiivile 98/26/EÜ, kuna määrusega (EL) nr 909/2014 on ette nähtud, et keskdepositooriumide korraldatavad väärtpaberiarveldussüsteemid tuleb määrata ja nendest teatada vastavalt direktiivile 98/26/EÜ. Seetõttu ei oleks hajusraamatu tehnoloogial põhineva väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, kes taotleb vabastust määruse (EL) nr 909/2014 osalemisnõuetest, kooskõlas direktiivi 98/26/EÜ osalemisnõuetega. Seepärast ei saa sellist väärtpaberiarveldussüsteemi kõnealuse direktiivi alusel määrata ega sellest teatada ning seetõttu ei viidata sellele käesolevas määruses mitte kui „DLT väärtpaberiarveldussüsteemile“, vaid kui „DLT arveldussüsteemile“. Käesolev määrus peaks võimaldama keskdepositooriumil korraldada DLT arveldussüsteemi, mis ei kvalifitseeru direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratud väärtpaberiarveldussüsteemiks, ning kuna direktiivi 98/26/EÜ kohaseid maksejõuetusega seotud kaitsemeetmeid ei kohaldata, siis peaks teatavate kompensatsioonimeetmete, sealhulgas maksejõuetusest tulenevate riskide maandamiseks võetavate kompensatsioonimeetmete võtmise korral olema võimalik vabastada keskdepositoorium määruse (EL) nr 909/2014 arvelduse lõplikkuse normide täitmisest. Selline vabastus ei välista siiski kõigile direktiivi 98/26/EÜ nõuetele vastava DLT arveldussüsteemi määramist kõnealuse direktiivi kohaseks väärtpaberiarveldussüsteemiks ja sellest teatamist.

(34)

Määrusega (EL) nr 909/2014 soodustatakse tehingute arveldamist keskpangarahas. Kui rahamaksete arveldamine keskpangarahas ei ole praktiline ega võimalik, peaks olema võimalik arveldada keskdepositooriumi enda kontode kaudu kooskõlas nimetatud määrusega või krediidiasutuses avatud kontode kaudu (edaspidi „kommertspangaraha“). Seda nõuet võib olla raske kohaldada DLT arveldussüsteemi korraldava keskdepositooriumi puhul, kuna selline keskdepositoorium peaks tegema rahakontodel liikumisi samal ajal väärtpaberite ülekandmise registreerimisega hajusraamatus. Seetõttu tuleks võimaldada DLT arveldussüsteemi korraldavale keskdepositooriumile ajutist vabastust nimetatud määruse rahaarvelduse sätetest, et töötada katsekorra raames välja uuenduslikud lahendused, hõlbustades juurdepääsu kommertspangarahale või e-raha tokenite kasutamist. Arveldamist keskpangarahas saaks pidada ebapraktiliseks ja võimatuks, kui keskpangarahas ei saa arveldada hajusraamatus.

(35)

Lisaks nõuetele, mis on osutunud hajusraamatu tehnoloogia keskkonnas ebapraktiliseks, kohaldatakse määruse (EL) nr 909/2014 kohaseid rahaarveldusega seotud nõudeid jätkuvalt väljaspool katsekorda. DLT turutaristu korraldajad peaksid seetõttu oma äriplaanis kirjeldama, kuidas nad kavatsevad täita määruse (EL) nr 909/2014 IV jaotise nõudeid, juhul kui nad katsekorrast lõpuks loobuvad.

(36)

Määruse (EL) nr 909/2014 kohaselt peab keskdepositoorium andma kedagi diskrimineerimata ja läbipaistvalt juurdepääsu teisele keskdepositooriumile või teistele turutaristutele. Juurdepääsu andmine DLT arveldussüsteemi korraldavale keskdepositooriumile võib olla tehniliselt keerulisem, koormav või raskesti saavutatav, kuna pärandsüsteemide koostalitlust hajusraamatu tehnoloogiaga ei ole veel testitud. Seetõttu peaks olema võimalik ka anda vabastus DLT arveldussüsteemile kõnealuse nõude täitmisest, kui ta tõendab, et nõude kohaldamine on DLT arveldussüsteemi tegevuse ulatusega võrreldes ebaproportsionaalne.

(37)

Olenemata nõudest, mille suhtes vabastust taotleti, peaks DLT arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium tõendama, et taotletav vabastus on proportsionaalne ja põhjendatud hajusraamatu tehnoloogia kasutamisega. Vabastus peaks piirduma DLT arveldussüsteemiga ega tohiks hõlmata teisi sama keskdepositooriumi korraldatavaid arveldussüsteeme.

(38)

DLT turutaristute ja nende korraldajate suhtes tuleks võrreldes traditsiooniliste turutaristutega kohaldada lisanõudeid. Lisanõudeid on vaja, et vältida hajusraamatu tehnoloogia kasutamise või DLT turutaristu toimimisega seotud riske. Seepärast peaks DLT turutaristu korraldaja koostama selge äriplaani, milles on üksikasjalikult kirjeldatud hajusraamatu tehnoloogia kasutamist ja kohaldatavaid õiguslikke tingimusi.

(39)

DLT turutaristu korraldajad peaksid kehtestama või asjakohasel juhul dokumenteerima nende kasutatava hajusraamatu tehnoloogia toimimise reeglid, sealhulgas hajusraamatule juurdepääsu ja hajusraamatu raames kauplemisele võtmise reeglid, valideerivate sõlmede osalemise reeglid, võimalike huvide konfliktide lahendamise reeglid ning riskijuhtimismeetmed.

(40)

DLT turutaristu korraldaja peaks olema kohustatud teavitama liikmeid, osalisi, emitente ja kliente sellest, kuidas ta kavatseb oma tegevusi ellu viia ja kuidas hajusraamatu tehnoloogia kasutamine kaldub kõrvale sellest, kuidas tavapärane mitmepoolne kauplemissüsteem või väärtpaberiarveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium tavaliselt teenust osutab.

(41)

DLT turutaristul peaks olema hajusraamatu tehnoloogia kasutamisega seotud asjakohane ja kindel IT- ja küberkord. See kord peaks olema proportsionaalne DLT turutaristu korraldaja äriplaani laadi, ulatuse ja keerukusega. See kord peaks tagama ka osutatavate teenuste järjepidevuse ja jätkuva läbipaistvuse, kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja turvalisuse, sealhulgas võimalike kasutatavate nutilepingute usaldusväärsuse, olenemata sellest, kas need nutilepingud on loonud DLT turutaristu ise või kolmas isik allhanke korras. DLT turutaristud peaksid tagama ka hajusraamatus säilitatavate andmete tervikluse, turvalisuse, konfidentsiaalsuse, kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse. DLT turutaristu pädeval asutusel peaks olema lubatud nõuda auditit, et tagada DLT turutaristu üldise IT- ja küberkorra otstarbekohasus. Auditi kulud peaks kandma DLT turutaristu korraldaja.

(42)

Kui DLT turutaristu korraldaja äriplaan hõlmab klientide rahaliste vahendite, näiteks raha või raha ekvivalendi või DLT finantsinstrumentide, või sellistele DLT finantsinstrumentidele juurdepääsu vahendite hoidmist, sealhulgas krüptograafiliste võtmete kujul, peaks DLT turutaristul olema asjakohane kord sellise vara kaitseks. DLT turutaristu korraldajad ei tohiks kasutada klientide vara oma arvel, välja arvatud klientide eelneval sõnaselgel kirjalikul nõusolekul. DLT turutaristu peaks eristama klientide rahalisi vahendeid või DLT finantsinstrumente või sellisele varale juurdepääsu vahendeid oma või teiste klientide varast. DLT turutaristu üldine IT- ja küberkord peaks tagama, et klientide vara on kaitstud pettuse, küberrünnakute või muude tõsiste talitlushäirete eest.

(43)

Eriloa andmise ajal peaks DLT turutaristu korraldajal olema kehtestatud ka usaldusväärne väljumisstrateegia juhuks, kui katsekord lõpetatakse või eriluba või mõned antud vabastused tunnistatakse kehtetuks või kui ületatakse käesolevas määruses sätestatud piirmäärasid. Väljumisstrateegia peaks hõlmama hajusraamatu tehnoloogia toimingutelt üleminekut traditsioonilisele turutaristule või nende ümberkorraldamist vastavalt traditsioonilisele turutaristule. Sel eesmärgil peaksid uued turuletulijad või DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldajad, kes ei korralda traditsioonilist turutaristut, kuhu nad saaksid DLT finantsinstrumente üle kanda, püüdma leppida traditsioonilise turutaristu korraldajatega kokku asjakohases korras. See on eriti oluline DLT finantsinstrumentide registreerimisel. Seepärast tuleks keskdepositooriumide suhtes kohaldada teatavaid nõudeid sellise korra kehtestamiseks. Lisaks peaksid keskdepositooriumid leppima sellises korras kokku mittediskrimineerivalt ja neil peaks olema võimalik võtta tegelikel kuludel põhinevat mõistlikku kommertstasu.

(44)

DLT turutaristu korraldajale eriloa andmisel tuleks üldjoontes järgida samu menetlusi kui tegevusloa andmisel määruse (EL) nr 909/2014 või direktiivi 2014/65/EL alusel. Käesoleva määruse alusel eriloa taotlemisel peaks taotleja siiski märkima, milliseid vabastusi ta kavatseb taotleda. Enne DLT turutaristule eriloa andmist peaks pädev asutus esitama ESMA-le kogu asjakohase teabe. Vajaduse korral peaks ESMA esitama mittesiduva arvamuse taotletavate vabastuste või hajusraamatu tehnoloogia asjakohasuse kohta käesoleva määruse kohaldamisel. Sellist mittesiduvat arvamust ei tuleks käsitada arvamusena määruse (EL) nr 1095/2010 tähenduses. ESMA peaks arvamuse koostamisel konsulteerima teiste liikmesriikide pädevate asutustega. Oma mittesiduvas arvamuses peaks ESMA püüdma tagada investorite kaitse, turu tervikluse ja finantsstabiilsuse. Selleks et tagada kogu siseturul võrdsed tingimused ja aus konkurents, peaks ESMA mittesiduva arvamuse ja suuniste eesmärk olema tagada liidus eri pädevate asutuste poolt antud vabastuste järjepidevus ja proportsionaalsus, sealhulgas hinnates korraldajate poolt kasutatava hajusraamatu tehnoloogia eri liikide asjakohasust käesoleva määruse tarvis.

(45)

Väärtpaberite registreerimine, väärtpaberikontode haldamine ja arveldussüsteemide haldamine on tegevused, mida reguleeritakse ka liikmesriikide õiguse, nagu äriühinguõiguse ja väärtpaberiõiguse ühtlustamata sätetega. Seepärast on oluline, et DLT turutaristu korraldajad järgiksid kõiki kohaldatavaid norme ja võimaldaksid oma kasutajatel seda samuti teha.

(46)

DLT turutaristu korraldaja esitatud taotlust menetleval pädeval asutusel peaks olema võimalik eriloa andmisest keelduda, kui on põhjust arvata, et DLT turutaristu ei suuda täita liidu õiguse kohaldatavaid sätteid või liidu õiguse kohaldamisalast välja jäävaid liikmesriigi õiguse sätteid ning kui on alust arvata, et DLT turutaristu ohustaks investorite kaitset, turu terviklust või finantsstabiilsust või kui taotluse eesmärk on kehtivatest nõuetest kõrvale hoida.

(47)

Pädeva asutuse poolt DLT turutaristule antud eriloas peaksid olema märgitud kõnealusele DLT turutaristule antud vabastused. Luba peaks kehtima kogu liidus, kuid ainult katsekorra kestuse ajal. ESMA peaks avaldama oma veebisaidil DLT turutaristute loetelu ja igaühele neist antud vabastuste loetelu.

(48)

Eriluba ja vabastused tuleks anda ajutiselt kuni kuueks aastaks alates eriloa andmise kuupäevast ning need peaksid kehtima ainult katsekorra kestuse ajal. See kuueaastane periood peaks andma DLT turutaristute korraldajatele piisavalt aega, et kohandada oma ärimudeleid katsekorra võimalike muudatustega ja tegutseda katsekorra raames majanduslikult tasuval viisil. See võimaldaks ESMA-l ja komisjonil koguda kasulikke andmeid katsekorra toimimise kohta pärast kriitilise massi erilubade ja seonduvate vabastuste andmist ning selle kohta aru anda. Lõppkokkuvõttes annaks see ka DLT turutaristute korraldajatele aega astuda vajalikke samme kas oma tegevuse lõpetamiseks või üleminekuks uuele õigusraamistikule pärast ESMA ja komisjoni aruannete avaldamist.

(49)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 909/2014 ja direktiivi 2014/65/EL kohaldamist, peaks pädevatel asutustel olema õigus tunnistada DLT turutaristule antud eriluba või vabastus kehtetuks, kui alustehnoloogias või DLT turutaristu osutatavas teenuses või tegevuses on avastatud puudus, ning tingimusel, et see puudus kaalub üles asjaomasest teenusest või tegevusest saadava kasu, või kui DLT turutaristu korraldaja on rikkunud kohustusi, mis on seotud pädeva asutuse antud lubade või vabastustega, või kui DLT turutaristu korraldaja on registreerinud finantsinstrumente, mis ületavad käesolevas määruses sätestatud piirmäärasid või mis ei vasta muudele tingimustele, mida kohaldatakse DLT finantsinstrumentide suhtes käesoleva määruse alusel. Oma tegevuse käigus peaks DLT turutaristul olema võimalik taotleda täiendavaid vabastusi lisaks neile, mida taotleti esialgses taotluses. Sellisel juhul tuleks kõnealuseid täiendavaid vabastusi taotleda pädevalt asutuselt samamoodi nagu DLT turutaristule esmase loa andmise ajal taotletud vabastusi.

(50)

Kuna DLT turutaristu korraldajad võidakse kehtivate liidu õigusaktide teatavate sätete täitmisest katsekorra raames ajutiselt vabastada, peaksid nad eriloa kehtivuse ajal tegema tihedat koostööd pädevate asutuste ja ESMAga. DLT turutaristu korraldajad peaksid teavitama pädevaid asutusi kõigist olulistest muudatustest seoses äriplaani ja kriitilise tähtsusega töötajatega, tõenditest küberrünnete või muude küberohtude kohta, pettustest või tõsistest kuritarvitustest, muutustest eriloa esmase taotlemise ajal esitatud teabes, tehnilistest või tegevusraskustest, eelkõige hajusraamatu tehnoloogia kasutamisega seotud raskustest, ning investorite kaitset, turu terviklust või finantsstabiilsust ohustavatest riskidest, mida ei suudetud eriloa andmise ajal ette näha. Investorite kaitse, turu tervikluse ja finantsstabiilsuse tagamiseks peaks pädeval asutusel olema võimalik nõuda juhul, kui teda teavitatakse sellisest olulisest muudatusest, et DLT turutaristu korraldaja taotleks uut eriluba või vabastust või võtaks parandusmeetmeid, mida pädev asutus peab asjakohaseks. Samuti peaksid DLT turutaristu korraldajad esitama pädevale asutusele kogu asjakohase teabe, kui seda nõutakse. Pädevad asutused peaksid edastama DLT turutaristu korraldajatelt saadud teabe ja parandusmeetmeid käsitleva teabe ESMA-le.

(51)

DLT turutaristu korraldajad peaksid esitama oma pädevatele asutustele korrapäraselt aruandeid. ESMA peaks korraldama nende aruannete üle arutelusid, et kõigil pädevatel asutustel liidus oleks võimalik saada kogemusi hajusraamatu tehnoloogia mõjust ja aru saada, kas finantsteenuseid käsitlevaid liidu õigusakte tuleks muuta, et hajusraamatu tehnoloogiat saaks ulatuslikumalt kasutada.

(52)

Katsekorra ajal on oluline selle raamistiku ja toimimise sagedane seire ja hindamine, et anda DLT turutaristu korraldajatele võimalikult palju teavet. ESMA peaks avaldama iga-aastased aruanded, et anda turuosalistele parem ülevaade turgude toimimisest ja muutustest ning selgitada katsekorra kohaldamist. Need aruanded peaksid sisaldama ajakohastatud teavet kõige olulisemate suundumuste ja riskide kohta. Nimetatud iga-aastased aruanded tuleks esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

(53)

Kolme aasta möödumisel käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast peaks ESMA esitama komisjonile aruande, mis sisaldab tema hinnangut katsekorrale. ESMA aruande põhjal peaks komisjon esitama aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Nimetatud aruandes tuleks hinnata kulusid ja eeliseid, mis kaasnevad katsekorra pikendamisega täiendavaks ajavahemikuks, katsekorra laiendamisega muud tüüpi finantsinstrumentidele, katsekorra muutmisega muul viisil, katsekorra muutmisega alaliseks, tehes ettepanekuid finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusaktide asjakohaseks muutmiseks, või katsekorra lõpetamisega. Oleks ebasoovitav, kui DLT-põhiste ja muude kui DLT-põhiste turutaristute jaoks oleks kaks paralleelset korda. Kui katsekord on edukas, võiks selle muuta alaliseks, muutes finantsteenuseid käsitlevaid asjaomaseid liidu õigusakte, et luua ühtne ja sidus raamistik.

(54)

Kehtivates finantsteenuseid käsitlevates liidu õigusaktides on tuvastatud mõned võimalikud lüngad seoses nende kohaldamisega krüptovara suhtes, mis kvalifitseeruvad finantsinstrumentideks. Eelkõige ei ole hajusraamatu tehnoloogia abil emiteeritavate finantsinstrumentide jaoks kohandatavad määruse (EL) nr 600/2014 alusel vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid, mis käsitlevad teatavaid aruandlusnõudeid ning kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõudeid. Hajusraamatu tehnoloogia või sarnase tehnoloogia abil emiteeritud finantsinstrumentide järelturud on alles kujunemisjärgus ja seepärast on võimalik, et nende omadused erinevad traditsioonilist tehnoloogiat kasutavate finantsinstrumentide turgude omadest. Kõnealustes regulatiivsetes tehnilistes standardites sätestatud reegleid tuleks kohaldada kõigi finantsinstrumentide suhtes, olenemata kasutatavast tehnoloogiast. Seepärast peaks ESMA kooskõlas määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud volitusnormiga töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu põhjalikult hindama kõnealuseid regulatiivseid tehnilisi standardeid ja esitama vajalikud muudatusettepanekud, et tagada neis sätestatud reeglite tulemuslik kohaldamine DLT finantsinstrumentide suhtes. Sellise hindamise käigus peaks ESMA võtma arvesse DLT finantsinstrumentide eripära ja seda, kas nende jaoks on vaja standardeid kohandada, et neid finantsinstrumente saaks arendada ilma määruse (EL) nr 600/2014 alusel vastu võetud regulatiivsetes tehnilistes standardites sätestatud reeglite eesmärke kahjustamata.

(55)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid põhjusel, et regulatiivsed takistused finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovara DLT turutaristute arendamisele tulenevad finantsteenuseid käsitlevatest liidu õigusaktidest, paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(56)

Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 (13) kohaldamist. Samal ajal tuleks direktiivi 2014/65/EL alusel tegevusloa saanud üksuste puhul kasutada määruse (EL) nr 600/2014 või direktiivi 2014/65/EL rikkumistest teatamise korda, mis on kehtestatud kõnealuse direktiivi alusel. Määruse (EL) nr 909/2014 kohaselt tegevusloa saanud üksuste puhul tuleks kasutada kõnealuse määruse rikkumistest teatamise korda, mis on kehtestatud kõnealuse määruse alusel.

(57)

DLT turutaristute korraldamine võib hõlmata isikuandmete töötlemist. Kui käesoleva määruse kohaldamisel on vaja töödelda isikuandmeid, siis tuleks seda teha kooskõlas kohaldatava isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega. Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/679 (14) ja (EL) 2018/1725 (15) kohaldamist. Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas oma arvamuse 23. aprillil 2021.

(58)

Määruses (EL) nr 600/2014 on ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul ei kohaldata kõnealuse määruse kohast mittediskrimineerivat juurdepääsu kesksele vastaspoolele ega kauplemiskohale selliste kesksete vastaspoolte või kauplemiskohtade puhul, kes on esitanud oma pädevatele asutustele taotluse kasutada börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide osas üleminekukorda. Ajavahemik, mille jooksul pädevad asutused võisid keskse vastaspoole või kauplemiskoha börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide osas mittediskrimineeriva juurdepääsu nõuete täitmisest vabastada, lõppes 3. juulil 2020. Kesksete vastaspoolte ja kauplemiskohtade operatsiooniriske hakkasid negatiivselt mõjutama turgude suurem ebakindlus ja volatiilsus ning seetõttu lükati börsil kaubeldavate tuletisinstrumentidega seotud kauplemis- ja kliirimisteenuseid pakkuvate kesksete vastaspoolte ja kauplemiskohtade jaoks ette nähtud uue avatud juurdepääsu korra kohaldamise kuupäev Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 (16) artikliga 95 ühe aasta võrra edasi, kuni 3. juulini 2021. Uue avatud juurdepääsu korra kohaldamise kuupäeva edasilükkamise põhjused ei ole kuhugi kadunud. Lisaks võib avatud juurdepääsu kord olla vastuolus paralleelse poliitikaeesmärgiga edendada kauplemist ja innovatsiooni liidus, kuna see võib pärssida innovatsiooni börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide valdkonnas, võimaldades avatud juurdepääsuga konkurentidel tugineda olemasolevate ettevõtjate taristule ja investeeringutele, et pakkuda konkureerivaid tooteid, mille algkulud on madalad. Sellise süsteemi säilitamine, mille puhul tuletisinstrumente kliiritakse ja nendega kaubeldakse vertikaalselt integreeritud üksuses, on kooskõlas ka pikaajaliste rahvusvaheliste suundumustega. Uue avatud juurdepääsu korra kohaldamise kuupäev tuleks seetõttu veel kahe aasta võrra edasi lükata, kuni 3. juulini 2023.

(59)

Praegu ei hõlma direktiivis 2014/65/EL esitatud finantsinstrumendi mõiste sõnaselgelt finantsinstrumente, mis on emiteeritud sellist liiki tehnoloogia abil, mis toetab krüpteeritud andmete hajusat salvestamist, nimelt hajusraamatu tehnoloogiat. Et tagada turul selliste finantsinstrumentidega kauplemine kehtiva õigusraamistiku alusel, tuleks nende hõlmamiseks muuta direktiivis 2014/65/EL esitatud finantsinstrumendi mõiste määratlust.

(60)

Kuigi käesolevas määruses sätestatakse DLT turutaristute, sealhulgas arveldusteenuseid osutavate taristute õigusraamistik, on keskdepositooriumide korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide üldine õigusraamistik sätestatud määruses (EL) nr 909/2014, mis sisaldab arveldusdistsipliini käsitlevaid sätteid. Arveldusdistsipliini kord hõlmab arvelduse ebaõnnestumistest teatamise, rahatrahvide kogumise ja jaotamise ning kohustuslike sisseostude nõudeid. Vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 alusel vastu võetud regulatiivsetele tehnilistele standarditele kohaldatakse arveldusdistsipliini käsitlevaid sätteid alates 1. veebruarist 2022. Sidusrühmad on siiski esitanud tõendeid selle kohta, et kohustuslikud sisseostud võivad suurendada likviidsussurvet ja sisseosturiskiga väärtpaberite kulusid. Selline mõju võib turu volatiilsuse korral veelgi süveneda. Seda arvesse võttes võib määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud kohustusliku sisseostu nõude kohaldamine avaldada negatiivset mõju kapitaliturgude tõhususele ja konkurentsivõimele liidus. See mõju võib omakorda kaasa tuua suurema ostu- ja müügihinna vahe, vähenenud turu tõhususe ja vähem stiimuleid laenata väärtpabereid väärtpaberite laenuks andmise ja repotehingute turgudel või arveldada tehinguid liidus asutatud keskdepositooriumidega. Seetõttu eeldatakse, et kohustusliku sisseostu nõude kohaldamise kulud kaaluvad üles võimaliku kasu. Arvestades kõnealust võimalikku negatiivset mõju, tuleks määrust (EL) nr 909/2014 muuta, et võimaldada iga arveldusdistsipliini meetme puhul erinevat kohaldamise alguskuupäeva, nii et kohustusliku sisseostu nõude kohaldamise alguskuupäeva saaks veel edasi lükata. Edasilükkamine võimaldaks komisjonil hinnata määruse (EL) nr 909/2014 läbivaatamise käigus ning tulevases seadusandlikus ettepanekus, kuidas arveldusdistsipliini raamistikku ja eelkõige kohustusliku sisseostmise nõuet muuta, et võtta arvesse ja käsitleda eespool loetletud probleeme. Lisaks tagaks edasilükkamine, et turuosalised, sealhulgas need DLT turutaristud, mille suhtes kohaldataks arveldusdistsipliini korda, ei kannaks rakendamiskulusid kaks korda, juhul kui neid nõudeid määruse (EL) nr 909/2014 läbivaatamise tulemusena muudetakse.

(61)

DLT turutaristu korraldamine ei tohiks kahjustada liikmesriikide kliimapoliitikat. Seega on oluline soodustada vähese heitega või heitevabade hajusraamatu tehnoloogiate arendamist ja neisse investeerimist,