+Artikkel 9 Turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine
---+Article 9 1.
---+Article 9 2.
---+Article 9 3.
---+Article 9 4.
---+Article 9 5.
---+Article 9 6.

Artikkel 9 Turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

Artikkel 9

Turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

1.  Turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised arvutatakse hinnatava riskipositsiooni tasandil (individuaalsed, turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised).

2.  Turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise väärtus võib olla null ainult siis, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

a) 

krediidiasutusel või investeerimisühingul on kindlad tõendid hinnatava riskipositsiooni turukõlbliku hinna kohta või hind on võimalik määrata kindlaks usaldusväärsete andmete alusel sellise likviidse kahesuunalise turu põhjal, mida on kirjeldatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 338 lõike 1 teises lõigus;

b) 

artikli 3 lõike 2 kohased turuandmete allikad ei viita sellele, et esineks mingit olulist hindamise ebakindlust.

3.  Kui hinnatava riskipositsiooni väärtuse täiendav korrigeerimine ei tohi olla null, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise hindamisel kasutama artiklis 3 osutatud andmeallikaid. Turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendav korrigeerimine arvutatakse sellisel juhul lõigetes 4 ja 5 kirjeldatud viisil.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad väärtuse täiendavad korrigeerimised kõigi asjaomases hindamismudelis kasutatud hindamissisenditega seotud hinnatavate riskipositsioonide puhul.

a) 

Väärtuse täiendavaid korrigeerimisi hinnatakse ühel järgmisel detailsuse tasemel:

i) 

kõik hinnatava positsiooni väljumishinna arvutamiseks vajalikud hindamissisendid eraldi võetuna;

ii) 

instrumendi hind,

▼C1

b) 

Igat punkti a alapunktis i osutatud hindamissisendit käsitletakse eraldi. Kui hindamissisend koosneb parameetrite maatriksist, arvutatakse väärtuse täiendavad korrigeerimised iga maatriksisse kuuluva parameetriga seotud hinnatavate riskipositsioonide põhjal. Kui hindamissisend ei ole seotud kaubeldavate instrumentidega, seostavad krediidiasutused ja investeerimisühingud hindamissisendi ja sellega seotud hinnatavad riskipositsioonid turul kaubeldavate instrumentidega. Väärtuse täiendavate korrigeerimiste arvutamiseks asjakohaste meetodite abil võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud vähendada hindamissisendi parameetrite arvu, eeldusel et väiksem kogus parameetreid vastab kõigile järgmistele nõuetele:

i) 

väiksema hinnatava riskipositsiooni koguväärtus võrdub esialgse hinnatava riskipositsiooni koguväärtusega;

ii) 

väiksemat arvu parameetreid on võimalik seostada turul kaubeldavate instrumentide kogumiga;

iii) 

allpool määratletud dispersiooni 2 ja allpool määratletud dispersiooni 1 suhtarv viimase 100 kauplemispäeva andmete põhjal on väiksem kui 0,1.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab dispersioon 1 piiramata hindamissisendil põhineva hinnatava riskipositsiooni kasumi ja kahjumi dispersiooni ning dispersioon 2 sellise piiramata hindamissisendil põhineva hinnatava riskipositsiooni kasumi ja kahjumi dispersiooni, millest on lahutatud piiratud hindamissisendil põhinevad hinnatavad riskipositsioonid.

c) 

Kui väärtuse täiendavate korrigeerimiste arvutamiseks kasutatakse väiksemat arvu parameetreid, toimub punktis b osutatud kriteeriumide täitmist käsitleva otsusega seoses vähemalt kord aastas sõltumatu kontrolli funktsiooni raames tasaarvestusmetoodika ja sisemise valideerimise läbivaatamine.

▼B

5.  Turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised määratakse kindlaks järgmiselt:

a) 

kui hindamissisendi usutavate väärtuste vahemike leidmiseks on piisavalt andmeid toimitakse järgmiselt:

i) 

sellise hindamissisendi korral, mille usutavate väärtuste vahemik põhineb väljumishindadel, leiavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vahemiku hinnapunkti, mille puhul neil on 90 % kindlus, et nad saavad hinnatavast riskipositsioonist väljuda sama või parema hinnaga;

ii) 

sellise hindamissisendi korral, mille usutavate väärtuste vahemik põhineb parima ostu- ja müügihinna keskmistel hindadel, leiavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vahemiku hinnapunkti, mille puhul neil on 90 % kindlus, et parima ostu- ja müügihinna keskmine hind, mille nad hinnatavast riskipositsioonist väljumise korral võiksid saavutada, oleks sama või veelgi parem;

b) 

kui hindamissisendi väärtuste usutavate vahemike leidmiseks ei ole piisavalt andmeid, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eksperdipõhist meetodit, kasutades kättesaadavaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid, et saavutada hindamissisendi usaldusväärse väärtuse kindlustase, mis on võrdne punktis a osutatud sihttasemega. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele, milliste hinnatavate riskipositsioonide suhtes seda meetodit kohaldatakse ning millist metoodikat väärtuse täiendava korrigeerimise kindlaksmääramiseks kasutatakse;

c) 

krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise ühel järgmisel viisil:

i) 

nad kohaldavad kas punkti a või punkti b kohaselt leitud hindamissisendite väärtuste ja õiglase väärtuse arvutamiseks kasutatud hindamissisendi väärtuste vahet iga hinnatava positsiooni riskipositsiooni suhtes.

ii) 

nad liidavad kas punkti a või punkti b kohaselt leitud hindamissisendite väärtused ning hindavad hinnatavad positsioonid nende väärtuste põhjal ümber. Seejärel leiavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ümberhinnatud positsioonide ja õiglases väärtuses hinnatud positsioonide vahe.

6.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kategooria tasandi väärtuse kogu täiendava korrigeerimise seoses turuhindade ebakindlusega, kohaldades individuaalsetele, turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendavatele korrigeerimistele kas 1. või 2. meetodi valemeid, mis on esitatud lisas.

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon
Article 9 1.
Market price uncertainty AVAs shall be calculated at valuation exposure level (‘individual market price uncertainty AVAs’).
Article 9 2.

The market price uncertainty AVA shall only be assessed to have zero value where both of the following conditions are met:

(a) 

the institution has firm evidence of a tradable price for a valuation exposure or a price can be determined from reliable data based on a liquid two-way market as described in the second subparagraph of Article 338(1) of Regulation (EU) No 575/2013;

(b) 

the sources of market data set out in Article 3(2) do not indicate any material valuation uncertainty.

Article 9 3.
Where a valuation exposure cannot be shown to have a zero AVA, when assessing the market price uncertainty AVA institutions shall use the data sources defined in Article 3. In this case the calculation of the market price uncertainty AVA shall be performed as described in paragraphs 4 and 5.
Article 9 4.

Institutions shall calculate AVAs on valuation exposures related to each valuation input used in the relevant valuation model.

(a) 

The granularity at which those AVAs shall be assessed shall be one of the following:

(i) 

where decomposed, all the valuation inputs required to calculate an exit price for the valuation position;

(ii) 

the price of the instrument.

▼C1

(b) 

Each of the valuation inputs referred to in point (a)(i) shall be treated separately. Where a valuation input consists of a matrix of parameters, AVAs shall be calculated based on the valuation exposures related to each parameter within that matrix. Where a valuation input does not refer to tradable instruments, institutions shall map the valuation input and the related valuation exposure to a set of market tradable instruments. Institutions may reduce the number of parameters of the valuation input for the purpose of calculating AVAs using any appropriate methodology provided the reduced parameters satisfy all of the following requirements:

(i) 

the total value of the reduced valuation exposure is the same as the total value of the original valuation exposure;

(ii) 

the reduced set of parameters can be mapped to a set of market tradable instruments;

(iii) 

the ratio of variance measure 2 defined below over variance measure 1 defined below, based on historical data from the most recent 100 trading days, is less than 0,1.

For the purposes of this paragraph, ‘variance measure 1’ shall mean profit and loss variance of the valuation exposure based on the unreduced valuation input and ‘variance measure 2’ shall mean profit and loss variance of the valuation exposure based on the unreduced valuation input minus the valuation exposure based on the reduced valuation input.

(c) 

Where a reduced number of parameters is used for the purpose of calculating AVAs, the determination that the criteria set out in point (b) are met shall be subject to independent control function review of the netting methodology and internal validation on at least an annual basis.

▼B

Article 9 5.

Market price uncertainty AVAs shall be determined as follows:

(a) 

where sufficient data exists to construct a range of plausible values for a valuation input:

(i) 

for a valuation input where the range of plausible values is based on exit prices, institutions shall estimate a point within the range where they are 90 % confident they could exit the valuation exposure at that price or better;

(ii) 

for a valuation input where the range of plausible values is created from mid prices, institutions shall estimate a point within the range where they are 90 % confident that the mid value they could achieve in exiting the valuation exposure would be at that price or better;

(b) 

where insufficient data exists to construct a plausible range of values for a valuation input, institutions shall use an expert-based approach using qualitative and quantitative information available to achieve a level of certainty in the prudent value of the valuation input that is equivalent to that targeted under point (a). Institutions shall notify competent authorities of the valuation exposures for which this approach is applied, and the methodology used to determine the AVA;

(c) 

institutions shall calculate the market price uncertainty AVA based on one of the following approaches:

(i) 

they shall apply the difference between the valuation input values estimated according to either point (a) or point (b), and the valuation input values used for calculating fair value to the valuation exposure of each valuation position;

(ii) 

they shall combine the valuation input values estimated according to either point (a) or point (b) and they shall revalue valuation positions based on those values. Institutions shall then take the difference between the revalued positions and fair-valued positions.

Article 9 6.
Institutions shall calculate the total category level AVA for market price uncertainty by applying to individual market price uncertainty AVAs the formulae for either Method 1 or Method 2 laid down in the Annex.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue
  • Builddate: 26.06.2020 00:00:00 -Doknr: CELEX:32016R0101
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.