|
+Artikkel 11 Mudeliriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine ---+Article 11 1. ---+Article 11 2. ---+Article 11 3. ---+Article 11 4. ---+Article 11 5. ---+Article 11 6. ---+Article 11 7. |
Artikkel 11 Mudeliriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamineArtikkel 11 Mudeliriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine 1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad mudeliriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise iga hindamismudeli puhul (individuaalne, mudeliriskiga seotud väärtuse täiendav korrigeerimine), võttes arvesse hindamismudeli riski, mis on põhjustatud asjaolust, et turuosalised võivad kasutada mitmeid erinevaid mudeleid või erinevalt kalibreeritud mudeleid, ning konkreetse hinnatava toote kindla väljumishinna puudumist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta arvesse hindamismudeli riski, mis tuleneb turupõhiste parameetrite põhisest kalibreerimisest; seda kajastatakse vastavalt artiklile 9. 2. Mudeliriskiga seotud väärtuse täiendav korrigeerimine arvutatakse ühe lõigetes 3 ja 4 osutatud meetodi kohaselt. 3. Võimaluse korral arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mudeliriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise, määrates kindlaks usutavate väärtuste vahemiku, mis põhineb alternatiivsetel asjakohastel modelleerimise ja kalibreerimise meetoditel. Sellisel juhul hindavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, millise saadud väärtuste vahemiku punkti puhul on neil 90 % kindlus, et nad saavad hinnatavast riskipositsioonist väljuda sama või parema hinnaga. 4. Kui neil ei ole võimalik kasutada lõike 3 kohast meetodit, kasutavad nad mudeliriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise leidmiseks eksperdipõhist meetodit. 5. Eksperdipõhise meetodi puhul võetakse arvesse kõike järgmist:
a)
mudeliga seotud toodete keerukus;
b)
võimalike matemaatiliste lähenemisviiside ja mudeli parameetrite mitmekesisus, kui mudeli parameetrid ei ole turumuutujatega seotud;
c)
ulatus, milles asjaomaste toodete turg on ühesuunaline;
d)
asjaomaste toodete mittemaandatavate riskide olemasolu;
e)
mudeli asjakohasus portfelli kuuluvate toodetega seotud maksete muutumise kajastamisel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele, milliste mudelite suhtes seda meetodit kohaldatakse ning millist metoodikat väärtuse täiendava korrigeerimise kindlaksmääramiseks kasutatakse. 6. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad lõikes 4 kirjeldatud meetodit, tuleb selle usaldusväärsust igal aastal järgmiste aspektide võrdlemise teel kinnitada:
a)
väärtuse täiendavad korrigeerimised, mis on arvutatud lõikes 4 kirjeldatud meetodiga, kui seda kohaldataks selliste hindamismudelite olulise valimi suhtes, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing kasutab lõike 3 kohast meetodit, ning
b)
lõike 3 kohase meetodiga saadud väärtuse täiendavad korrigeerimised sama hindamismudelite valimi puhul. 7. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kategooria tasandi väärtuse kogu täiendava korrigeerimise seoses mudeliriskiga, kohaldades individuaalsetele, mudeliriskiga seotud väärtuse täiendavatele korrigeerimistele kas 1. või 2. meetodi valemeid, mis on esitatud lisas. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|