+Artikkel 8 Energiasäästukohustus
---+Artikkel 8 1.
---+Artikkel 8 2.
---+Artikkel 8 3.
---+Artikkel 8 4.
---+Artikkel 8 5.
---+Artikkel 8 6.
---+Artikkel 8 7.
---+Artikkel 8 8.
---+Artikkel 8 9.
---+Artikkel 8 10.
---+Artikkel 8 11.
---+Artikkel 8 12.
---+Artikkel 8 13.
---+Artikkel 8 14.

Artikkel 8 Energiasäästukohustus

1. Ülevaade

,
Artikkel 8 1.

Liikmesriigid peavad saavutama lõppkasutuse kumulatiivse energiasäästu, mis on vähemalt võrdne järgmisega:

a) 

igal aastal 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 uus energiasääst 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2013 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena. Transpordis kasutatava energia müügi mahu võib sellest arvutusest täielikult või osaliselt välja jätta;

b) 

igal aastal alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 uus energiasääst:

i) 

0,8 % aastasest energia lõpptarbimisest perioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena;

ii) 

1,3 % aastasest energia lõpptarbimisest perioodil 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena;

iii) 

1,5 % aastasest energia lõpptarbimisest perioodil 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2027, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena;

iv) 

1,9 % aastasest energia lõpptarbimisest perioodil 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2030, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena.

Erandina esimese lõigu punkti b alapunktist i peavad Küpros ja Malta igal aastal 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 saavutama uue energiasäästu, mis on võrdne 0,24 %-ga aastasest energia lõpptarbimisest, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena.

Erandina esimese lõigu punkti b alapunktidest ii, iii ja iv peavad Küpros ja Malta igal aastal 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2030 saavutama uue energiasäästu, mis on võrdne 0,45 %-ga aastasest energia lõpptarbimisest, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena.

Liikmesriigid otsustavad, kuidas jaotada uue säästu arvutatud kogus esimese lõigu punktides a ja b osutatud ajavahemike peale, tingimusel et nõutav lõppkasutuse summaarne kumulatiivne energiasääst on saavutatud kummagi kohustusperioodi lõpuks.

Kooskõlas esimese lõigu punkti b alapunktis iv esitatud energiasäästu määraga peavad liikmesriigid jätkuvalt saavutama uue iga-aastase säästu kümneaastastel ajavahemikel pärast 2030. aastat.
Artikkel 8 2.
Liikmesriigid peavad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt nõutava energiasäästu koguse saavutamiseks looma artiklis 9 osutatud energiatõhususkohustuste süsteemi või võtma artiklis 10 osutatud alternatiivseid poliitikameetmeid. Liikmesriigid võivad ühendada energiatõhususkohustuste süsteemi alternatiivsete poliitikameetmetega. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 9 ja 10 ning artikli 30 lõikes 14 osutatud poliitikameetmetest tulenev energiasääst arvutatakse kooskõlas V lisaga.
Artikkel 8 3.
Liikmesriigid rakendavad energiatõhususkohustuste süsteeme, alternatiivseid poliitikameetmeid või nende kombinatsiooni või riiklikust energiatõhususe fondist rahastatavaid programme või meetmeid esmajärjekorras, kuid mitte üksnes energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste suhtes, kes elavad sotsiaaleluruumides. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohaselt rakendatud poliitikameetmed ei kahjusta kõnealuseid isikuid. Asjakohasel juhul kasutavad liikmesriigid parimal võimalikul viisil ära rahalisi vahendeid, sealhulgas avaliku sektori vahendeid, liidu tasandil loodud rahastamisvahendeid ja artikli 24 lõike 3 punkti b kohaselt heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavat tulu, eesmärgiga kõrvaldada kahjulik mõju ning tagada õiglane ja kaasav energiaüleminek.

Lõike 1 kohase energiasäästu saavutamiseks ning ilma et see piiraks määruse (EL) 2019/943 ja direktiivi (EL) 2019/944 kohaldamist, võtavad liikmesriigid selliste poliitikameetmete kavandamiseks arvesse ja edendavad taastuvenergiakogukondade ja kodanike energiakogukondade rolli nende poliitikameetmete rakendamises.

Liikmesriigid kehtestavad ja saavutavad teatava osa nõutavast lõpptarbimise kumulatiivsest energiasäästust energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste seas, kes elavad sotsiaaleluruumides. See osakaal peab olema vähemalt võrdne energiaostuvõimetute leibkondade osakaaluga, nagu on hinnatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 3 punkti d kohaselt koostatud riiklikes energia- ja kliimakavades. Liikmesriigid võtavad oma riiklikes energia- ja kliimakavades energiaostuvõimetuse osakaalu hindamisel arvesse järgmisi näitajaid:

a) 

suutmatus hoida kodu piisavalt soojana (Eurostat, SILC [ilc_mdes01]);

b) 

kommunaalteenuste arvete võlgnevused (Eurostat, SILC, [ilc_mdes07]);

c) 

nende inimeste koguarv, kes elavad ehitises, mille katus lekib, mille seinad, põrandad või vundament on niisked või aknaraamid ja põrandad mädanenud (Eurostat, SILC [ilc_mdho01]);

d) 

vaesusriski määr (Eurostat, SILC ja ECHP uuringud [ilc_li02]) (piirväärtus: 60 % keskmisest ekvivalentsest sissetulekust pärast sotsiaalsiirdeid).

Kui liikmesriik ei ole riiklikus energia- ja kliimakavas teatanud hinnangulist energiaostuvõimetute leibkondade osakaalu, peab energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste puhul, kes elavad sotsiaaleluruumides, summaarse lõpptarbimise energiasäästu nõutava koguse osakaal olema vähemalt võrdne kolmandas lõigus osutatud näitajate osakaalude aritmeetilise keskmisega 2019. aastal, või kui need näitajad ei ole 2019. aasta kohta kättesaadavad, siis ekstrapoleeritakse lineaarselt nende väärtused viimasel kolmel aastal, mille kohta need on kättesaadavad.
Artikkel 8 4.
Liikmesriigid lisavad oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonidesse, mis esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2, oma järgmistesse lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse, mis esitatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 3 ja artiklitele 7–12, ning nendega seotud riiklikesse energia- ja kliimaalastesse eduaruannetesse, mis esitatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 17, teabe kohaldatud näitajate, osakaalu aritmeetilise keskmise ja käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud poliitikameetmete tulemuste kohta.
Artikkel 8 5.
Liikmesriigid võivad arvesse võtta energiasäästu poliitikameetmetest, mis võeti hiljemalt 31. detsembril 2020 või pärast seda kuupäeva, tingimusel et selliste meetmete tulemuseks on uued üksikmeetmed, mida võetakse pärast 31. detsembrit 2020. Ühelgi kohustusperioodil saavutatud energiasäästu ei arvestata energiasäästu koguse hulka, mis tuleb saavutada lõikes 1 sätestatud eelmistel kohustusperioodidel.
Artikkel 8 6.

Tingimusel et liikmesriigid täidavad vähemalt lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis i osutatud lõppkasutuse kumulatiivse energiasäästu kohustuse, võivad nad kõnealuses alapunktis osutatud nõutava energiasäästu koguse arvutada, kasutades ühte või mitut järgmist võimalust:

a) 

kohaldades lõpptarbijatele müüdava energia aastase säästu määra või energia lõpptarbimise säästu määra, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena;

b) 

jättes arvutamise lähtestsenaariumist täielikult või osaliselt välja transpordis kasutatava energia;

c) 

kasutades mis tahes lõikes 8 osutatud võimalust.
Artikkel 8 7.

Kui liikmesriigid kasutavad lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis i osutatud energiasäästukohustuse suhtes mis tahes lõikes 6 osutatud võimalust, kehtestavad nad:

a) 

oma aastase säästu määra, mida kohaldatakse nende summaarse lõppenergiasäästu arvutamisel, mis tagab, et nende energia netosäästu lõplik kogus ei ole nimetatud punktis nõutust väiksem;

b) 

arvutamise lähtestsenaariumi, millest võidakse täielikult või osaliselt välja jätta transpordis kasutatav energia.
Artikkel 8 8.

Tingimusel, et järgitakse lõiget 9, võib liikmesriik:

a) 

teha lõike 1 esimese lõigu punkti a kohase arvutuse, kasutades väärtusena 1 % 2014. ja 2015. aastal, 1,25 % 2016. ja 2017. aastal ning 1,5 % 2018., 2019. ja 2020. aastal;

b) 

jätta arvutusest täielikult või osaliselt välja lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud kohustusperioodi puhul sellise energia müügi mahu või nimetatud lõigu punkti b alapunktis i osutatud kohustusperioodi puhul sellise energia lõpptarbimise mahu, mida kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tööstusharudes;

c) 

lubada arvata lõike 1 esimese lõigu punktis a ja punkti b alapunktis i nõutavast energiasäästu kogusest maha energiasäästu, mis on saavutatud energia muundamise, jaotuse ja ülekande sektorites, sealhulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuris, artikli 25 lõike 4 punktis a, artikli 26 lõikes 7 ning artikli 27 lõikes 1, 5–9 ja 11 sätestatud nõuete rakendamise tulemusena. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva punkti kohastest ning nende poolt vastavalt artiklile 3 ja artiklitele 7–12 esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade osana ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 kavandatud poliitikameetmetest. Kõnealuste meetmete mõju arvutatakse V lisa kohaselt ja lisatakse nimetatud kavadesse;

d) 

võtta nõutava energiasäästu koguse arvutamisel arvesse energiasäästu, mis tuleneb üksikmeetmetest, mida on rakendatud alates 31. detsembrist 2008, mis avaldavad jätkuvalt mõju 2020. aastal seoses lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud kohustusperioodiga ja pärast 2020. aastat seoses nimetatud lõigu punkti b alapunktis i osutatud kohustusperioodiga ning mida on võimalik mõõta ja kontrollida;

e) 

võtta nõutava energiasäästu koguse arvutamisel arvesse energiasäästu, mis tuleneb poliitikameetmetest, kui on võimalik näidata, et tänu kõnealustele meetmetele rakendatakse alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020 üksikmeetmeid, mis tagavad energiasäästu pärast 31. detsembrit 2020;

f) 

jätta lõike 1 esimese lõigu punktis a ja punkti b alapunktis i nõutava energiasäästu koguse arvutamisel välja 30 % tõendatult hoonete välispinnal ja hoonete sees oma tarbeks toodetud energia kogusest, mis on saadud tänu poliitikameetmetele, millega edendatakse uute taastuvenergialahenduste paigaldamist;

g) 

võtta lõike 1 esimese lõigu punktis a ja punkti b alapunktis i nõutava energiasäästu koguse arvutamisel arvesse energiasäästu, mis ületab energiasäästu, mis tuleb saavutada kohustusperioodil 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020, tingimusel et selline sääst tuleneb artiklites 9 ja 10 osutatud poliitikameetmete alusel võetud üksikmeetmetest, millest liikmesriigid on teada andnud oma riiklikes energiatõhususe tegevuskavades ning mille kohta nad on aru andnud oma eduaruannetes vastavalt artiklile 26.
Artikkel 8 9.

Liikmesriigid kohaldavad lõike 8 kohaselt valitud variante ning arvutavad nende mõju lõike 1 esimese lõigu punktis a ja punkti b alapunktis i osutatud kohustusperioodi kohta eraldi:

a) 

lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud kohustusperioodi jooksul nõutava energiasäästu koguse arvutamiseks võivad liikmesriigid kohaldada variante, mis on lõike 8 punktides a–d loetletud variante. Kõik lõike 8 kohaselt valitud variandid koos ei tohi kokku anda üle 25 % energiasäästust, millele on osutatud lõike 1 esimese lõigu punktis a;

b) 

lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis i osutatud kohustusperioodil nõutava energiasäästu koguse arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 8 punktides b–g loetletud variante, kui lõike 8 punktis d osutatud üksikmeetmed avaldavad jätkuvalt kontrollitavat ja mõõdetavat mõju pärast 31. detsembrit 2020. Kõik lõike 8 kohaselt valitud variandid koos ei tohi tuua kaasa suuremat energiasäästu kui 35 % energiasäästu kogusest, mis on arvutatud kooskõlas lõigetega 6 ja 7.

Sõltumata sellest, kas liikmesriigid jätavad arvutamise lähtestsenaariumist täielikult või osaliselt välja transpordis kasutatava energia või kasutavad lõikes 8 loetletud varianti, tagavad nad, et lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis i osutatud kohustusperioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 energia lõpptarbimises saavutatav uue säästu netokogus ei ole väiksem kui kogus, mis saavutatakse kõnealuses punktis osutatud aastase energiasäästu määra kohaldamisel.
Artikkel 8 10.
Liikmesriigid kirjeldavad oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonides, mis esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2, oma järgmistes riiklikes energia- ja kliimakavades, mis esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 3 ja artiklitele 7–12 ning millest teatatakse kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 III lisaga, ning vastavates eduaruannetes, kuidas arvutatakse energiasäästu kogus, mis tuleb saavutada ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030, ja asjakohasel juhul selgitavad, kuidas kehtestati aastase energiasäästu määr ja arvutamise lähtestsenaarium ning milliseid käesoleva artikli lõikes 8 esitatud variante kohaldati ja mil määral.
Artikkel 8 11.
Liikmesriigid teatavad komisjonile nende poolt vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2 esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonide osana ning vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 3 ja artiklitele 7–12 esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade osana käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis b ja lõikes 3 osutatud nõutava energiasäästu koguse, selliste poliitikameetmete kirjelduse, mida tuleb rakendada, et saavutada lõpptarbimise kumulatiivse energiasäästu nõutav kogusumma, ja nende arvutusmeetodid vastavalt käesoleva direktiivi V lisale. Liikmesriigid kasutavad komisjoni poolt liikmesriikidele ettenähtud aruandevormi.
Artikkel 8 12.
Kui komisjon järeldab määruse (EL) 2018/1999 artikli 29 kohase lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete hindamise või määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti või viimase ajakohastatud versiooni või määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 ja artiklite 7–12 kohase järgmise lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti ja lõppversiooni hindamise alusel, et poliitikameetmed ei taga nõutava kumulatiivse lõppenergiakasutuse säästu saavutamist kohustusperioodi lõpuks, siis võib komisjon kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikliga 34 anda soovitusi liikmesriikidele, kelle poliitikameetmed ei ole komisjoni hinnangul piisavad nende energiasäästukohustuse täitmise tagamiseks.
Artikkel 8 13.
Kui liikmesriik ei ole saavutanud nõutavat summaarset lõppkasutuse energiasäästu iga lõikes 1 sätestatud kohustusperioodi lõpuks, peab ta saavutama lisaks järgmise kohustusperioodi lõpuks nõutavale summaarsele lõppkasutuse energiasäästule ka puudu jäänud energiasäästu.

Kui aga liikmesriik on saavutanud nõutavast tasemest suurema summaarse lõppkasutuse energiasäästu iga lõikes 1 sätestatud kohustusperioodi lõpuks, siis on tal õigus kanda kõlblik summa (kuni 10 % kõnealusest ülejäägist) üle järgmisse kohustusperioodi, ilma et sihteesmärki suurendataks.
Artikkel 8 14.

Liikmesriigid tõendavad oma riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonide osana, mis esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2, oma riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete osana, mis esitatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 17, ning oma järgmiste lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade osana, mis esitatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 3 ja artiklitele 7–12, järgmist, lisades asjakohasel juhul tõendusmaterjali ja arvutused:

a) 

et kui tegemist on poliitikameetmete või üksikmeetmete kattuva mõjuga, ei arvestata energiasäästu kahekordselt;

b) 

kuidas käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaselt saavutatud energiasääst aitab kaasa nende artikli 4 kohase riikliku panuse saavutamisele;

c) 

et energiasäästukohustuse täitmiseks kehtestatakse poliitikameetmed, mis on kavandatud kooskõlas käesoleva artikli nõuetega, ning et need poliitikameetmed on kõlblikud ja asjakohased, et tagada nõutud summaarse lõpptarbimise energiasäästu saavutamine iga kohustusperioodi lõpuks.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 05.08.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32023L1791
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.