Artikkel 19 Rakendamismudel

1.   Programmi rakendatakse, kui see on asjakohane, vastavalt etapiviisilisele lähenemisviisile kuni artiklis 4 sätestatud tegevuste lõpuleviimiseni. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega, et hankepõhine lähenemisviis võimaldab võimalikult suurt konkurentsi, et soodustada kogu tööstusliku väärtusahela asjakohast osalemist artikli 10 lõikes 1 osutatud teenuste osutamisega seotud lepingutes ja artikli 10 lõikes 2 osutatud teenuste ostmisega seotud lepingutes.

2.   Käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud tegevusi rakendatakse mitme lepinguga, mis sõlmitakse kooskõlas finantsmäärusega ja vastavalt käesoleva määruse artikli 20 kohastele hangete suhtes kohaldatavatele põhimõtetele ning mille puhul võib tegemist olla kontsessioonilepingute, asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingute või segalepingutega.

3.   Käesolevas artiklis osutatud lepingud sõlmitakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames ning nende vorm võib olla finantsmääruse artikli 165 lõikes 1 osutatud institutsioonidevaheline hange komisjoni ja ameti vahel, mille puhul komisjon täidab avaliku sektori juhtiva hankija rolli.

4.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hankepõhine lähenemisviis ja käesolevas artiklis osutatud lepingud peavad olema kooskõlas artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 4 ja artikli 10 lõikes 5 osutatud rakendusaktidega.

5.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hankepõhise lähenemisviisi tulemuseks on kontsessioonilepingud, tuleb sellistes kontsessioonilepingutes sätestada turvalise ühenduse süsteemi riikliku taristu arhitektuur, ning rollid, kohustused, rahastamiskava ja riskide jaotus liidu ja töövõtjate vahel, võttes arvesse artiklis 6 sätestatud omandirežiimi ja programmi rahastamist vastavalt III peatükile.

6.   Kui kontsessioonilepingut ei sõlmita, tagab komisjon artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud eesmärgi optimaalse täitmise, sõlmides asjakohasel juhul asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu või segalepingu.

7.   Komisjon võtab vajalikud meetmed, et tagada riiklike teenuste järjepidevus, kui käesolevas artiklis osutatud töövõtjad ei suuda oma kohustusi täita.

8.   Asjakohasel juhul võidakse käesolevas artiklis osutatud lepingute sõlmimiseks korraldada hankemenetlus finantsmääruse artikli 165 lõike 2 kohaselt ka ühishankena liikmesriikidega.

9.   Käesolevas artiklis osutatud lepingutega tagatakse eelkõige, et kommertstaristule tuginevate teenuste osutamisel säilitatakse liidu olulised huvid ning programmi üldised ja erieesmärgid, millele on osutatud artiklis 3. Need lepingud sisaldavad ka asjakohaseid kaitsemeetmeid, et vältida olukorda, kus käesolevas artiklis osutatud töövõtjad saavad ülemäärast hüvitist, ning konkurentsimoonutusi, huvide konflikte, põhjendamatut diskrimineerimist või muid varjatud kaudseid eeliseid. Selliste kaitsemeetmete hulgas võib olla riiklike teenuste ja kommertsteenuste raamatupidamise lahususe kohtustus, mis hõlmab vertikaalselt integreeritud operaatorist struktuuriliselt ja juriidiliselt eraldiseisva üksuse loomist riiklike teenuste osutamiseks, ning avatud, õiglase, mõistliku ja mittediskrimineeriva juurdepääsu andmine kommertsteenuste osutamiseks vajalikule taristule. Lepingutega tagatakse ka artiklis 22 sätestatud tingimuste täitmine kogu nende kehtivusaja jooksul.

10.   Kui riiklikud ja kommertsteenused tuginevad koostoime tagamiseks ühistele allsüsteemidele või liidestele, määratakse käesolevas artiklis osutatud lepingutes ka kindlaks, millised neist liidestest ja ühistest allsüsteemidest moodustavad osa riiklikust taristust, et tagada liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitse.