Artikkel 20 Lühiajalised tegevuskavad

1.   Kui teatud piirkonnas on oht, et saasteainete tase ületab I lisa 4. jaos sätestatud üht või enamat häiretaset, koostavad liikmesriigid lühiajalised tegevuskavad erakorraliste meetmete kohta, mis tuleb lühikese aja jooksul võtta sellise ületamise ohu vähendamiseks ja selle kestuse lühendamiseks.

Kui on oht, et ületatakse XII lisa B jaos määratletud osooni häiretase, võivad liikmesriigid jätta sellise lühiajalise tegevuskava koostamata, kui riigisiseseid geograafilisi, ilmastiku- ja majandustingimusi arvesse võttes puudub märkimisväärne potentsiaal sellise ületamise ohu, kestuse või tõsiduse vähendamiseks.

Kui osakeste (PM10 ja PM2,5) puhul on sellise ületamise ohu vähendamise potentsiaal väga piiratud, võttes arvesse kohalikke geograafilisi ja ilmastikutingimusi ning kodumajapidamiste küttesüsteemide eripära, võivad liikmesriigid koostada lühiajalise tegevuskava, milles keskendutakse üksnes konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on kaitsta nii üldsust kui ka tundlikku elanikkonda ja haavatavaid rühmi, ning lihtsalt mõistetava teabe soovitatava käitumise kohta, et vähendada kokkupuudet mõõdetud või prognoositavate ülearuste kogustega.

2.   Olenevalt üksikjuhtumist võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lühiajaliste tegevuskavade koostamisel ette näha tulemuslikke meetmeid, et kontrollida ja vajaduse korral ajutiselt peatada teatavaid toiminguid, mis suurendavad vastavate piirväärtuste või sihtväärtuste või häiretaseme ületamise riski. Liikmesriigid peavad võtma oma lühiajaliste tegevuskavade puhul arvesse ka IX lisas kirjeldatud meetmete loetelu ja sõltuvalt peamiste saasteallikate osakaalust käsitletavate ületamiste tekkes peavad nad kaaluma asjakohasel juhul nendesse lühiajalistesse tegevuskavadesse meetmete lisamist seoses selliste tegevustega nagu transport, ehitustööd, tööstuslikud käitised, põllumajandus ning toodete kasutamine ja kodumajapidamiste kütmine. Nende kavade raames tuleb kaaluda ka konkreetseid meetmeid tundliku elanikkonna ja haavatavate rühmade, sealhulgas laste kaitsmiseks.

3.   Liikmesriigid konsulteerivad vastavalt direktiivile 2003/35/EÜ lühiajaliste tegevuskavade projektide ja nende mis tahes oluliste muudatuste teemal enne nende lõplikku vormistamist üldsusega ja pädevate asutustega, kes oma kohustuste tõttu õhusaaste ja õhukvaliteedi valdkonnas tõenäoliselt tegelevad lühiajalise tegevuskava rakendamisega.

4.   Kui liikmesriigid on lühiajalise tegevuskava koostanud, teevad nad oma teostatavusuuringute tulemused ja konkreetsete lühiajaliste tegevuskavade sisu ning nende rakendamisega seotud teabe kättesaadavaks üldsusele ja asjaomastele organisatsioonidele, nagu keskkonna-, tervise- ja tarbijaorganisatsioonid, tundliku elanikkonna ja haavatavate rühmade huve esindavad organisatsioonid, tervishoiutöötajaid esindavad organisatsioonid ning muud asjakohased tervishoiuasutused ja asjakohased tööstusliidud.

5.   Lühiajalised tegevuskavad edastatakse komisjonile ühe aasta jooksul alates nende vastuvõtmisest artikli 23 kohase iga-aastase aruandluse raames.

6.   Lühiajaliste tegevuskavade koostamisel võetavate erakorraliste meetmete kohta võivad liikmesriigid taotleda, et komisjon korraldaks parimate tavade vahetamise, et võimaldada taotlevatel liikmesriikidel saada kasu teiste liikmesriikide kogemustest.