Artikkel 2 Mõisted

„metaaniheide“ – kogu otseheide kõikidest komponentidest, mis hõlmab atmosfääri laskmisest, tõrvikpõletamise käigus mittetäielikust põlemisest või leketest tulenevat heidet;

„komponent“ – nafta-, maagaasi- või söerajatistes või -taristus kasutatava seadme osa või element, mille kaudu võib tekkida metaaniheide;

„käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab vara või kellel on selle üle kontroll või kellele on liikmesriigi õiguse kohaselt antud määrav majanduslik otsustusõigus vara tehnilise toimimise üle;

„vara“ – äri- või käitusüksus, mis võib hõlmata mitut rajatist või tegevuskohta, sealhulgas kasutuselolev vara ja mittekasutatav vara;

„kasutuselolev vara“ – käitaja kontrolli all kasutatav vara;

„mittekasutatav vara“ – vara, mis ei ole käitaja kontrolli all kasutuses;

„tegevuskoht“ – selliste komponentide kogum, mis on omavahel mingil viisil seotud vara alaosadena;

„ülekanne“ – ülekanne, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1788 (22) artikli 2 punktis 17;

„ülekandesüsteemi haldur“ – ülekandesüsteemi haldur, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 2 punktis 18;

„jaotamine“ – jaotamine, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 2 punktis 19;

„jaotussüsteemi haldur“ – jaotussüsteemi haldur, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 2 punktis 20;

„kaevanduse käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab söekaevandust või kellel on selle üle kontroll või kellele on liikmesriigi õiguse kohaselt antud määrav otsustusõigus söekaevanduse tehnilise toimimise üle;

„kontroll“ – kontrollija tegevus käitajate, ettevõtjate ja kaevanduse käitajate poolt käesoleva määruse kohaselt edastatud aruannete vastavuse hindamiseks käesoleva määruse nõuetele;

„kontrollija“ – juriidiline isik, kes teeb kontrollitoiminguid ja kes on kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008, või ilma et see piiraks kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 kohaldamist, füüsiline isik, kes on muul viisil volitatud kontrolli tegema;

„allikas“ – komponent või geoloogiline formatsioon, kust vabaneb aeg-ajalt või pidevalt atmosfääri metaani kas tahtlikult või tahtmatult;

„heitekoefitsient“ – koefitsient, mille abil väljendatakse kvantitatiivselt gaasi heitkogust tegevusühiku kohta ning mis põhineb kas mõõteandmete valimil või muudel kvantifitseerimismeetoditel, mille abil saadud keskmistatud väärtus kajastab heite representatiivset määra konkreetsel tegevustasemel konkreetsetes käitamistingimustes;

„üldine heitekoefitsient“ – iga heiteallika liigi jaoks standardiseeritud heitekoefitsient, mis on saadud inventuuriandmete või andmebaaside põhjal ning mille väärtust ei ole otseste mõõtmistega kontrollitud;

„spetsiifiline heitekoefitsient“ – heiteallika liigi heitekoefitsient, mis on saadud otseste mõõtmiste teel;

„otsene mõõtmine“ – metaaniheite mõõtmine allika tasandil sellist mõõtmist võimaldava mõõteseadmega;

„kvantifitseerimine“ – tegevused metaaniheite koguse määramiseks otseste mõõtmistega, või kui otsesed mõõtmised ei ole teostatavad, muude meetodite põhjal, nagu modelleerimisvahendid ja muud üksikasjalikud tehnilised arvutused, või selliste meetodite kombinatsioon;

„metaaniheide tegevuskoha tasandil“ – kõikide konkreetse tegevuskoha allikate metaaniheide;

„tegevuskoha tasandil mõõtmine“ – mõõtmine, mis annab täieliku ülevaate kogu metaaniheitest tegevuskoha tasandil, sealhulgas torustiku puhul selle segmentides, ning mille puhul kasutatakse tavaliselt liikuvale platvormile, näiteks sõidukile, droonile, õhusõidukile, laevale, satelliidile või kasutades muule vahendile paigaldatud andureid, näiteks fikseeritud andureid või punktandurite püsivõrke;

„ettevõtja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes viib läbi vähemalt ühte järgmistest tegevustest: nafta ja maagaasi uurimine ja tootmine, maagaasi kogumine ja töötlemine või gaasi ülekandmine, jaotamine ja maa-alune hoiustamine, sealhulgas veeldatud maagaasi puhul;

„maagaasi veeldusjaam“ – direktiivi (EL) 2024/1788 artiklis 2 punktis 33 määratletud maagaasi veeldusjaam;

„lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuring“ – uuring metaanilekete ja muu tahtmatu metaaniheite allikate kindlakstegemiseks ja tuvastamiseks ning asjaomaste komponentide parandamiseks või asendamiseks;

„1. tüübi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuring“ – lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuring, mis toimub vastavalt artikli 14 lõigetes 2, 7 ja 8 ning I lisa 1. osas sätestatud nõuetele 1. tüübi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute kohta;

„2. tüübi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuring“ – lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuring, mis toimub vastavalt artikli 14 lõigetes 2, 7 ja 8 ning I lisa 1. osas sätestatud nõuetele 2. tüübi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute kohta;

„tootmiskoht“ – koht, kus naftat või maagaasi maapõuest ammutatakse ja kus töötlemist ei toimu;

„töötlemiskoht“ – koht, kus toornafta ja maagaasi töötlemiseks kasutatakse selliseid protsesse nagu toornafta ja maagaasi eraldamine veest;

„seiskamine“ – olukord, kus tegevuskoht või selle osa komponendid ei tööta enam tavapärastes käitamistingimustes ja käitamine peatatakse ning kus enne parandamist või hoolduse alustamist on vaja rõhku vähendada täies või osalises ulatuses;

„atmosfääri laskmine“ – põletamata jääva metaani otsene õhkuheide;

„tõrvikpõletamine“ – metaani kõrvaldamine kontrollitud põletamise kaudu selleks ette nähtud seadmes;

„rutiinne tõrvikpõletamine“ – tõrvikpõletamine tavapärase nafta- või maagaasitootmise käigus, kui ei ole nõuetekohaseid rajatisi või sobivaid geoloogilisi tingimusi metaani tagasijuhtimiseks, kohapeal kasutamiseks või turule suunamiseks, välja arvatud hädaolukorrast või rikkest tingitud tõrvikpõletamine;

„tõrvikpõletustorn“ – tõrvikpõletamiseks kasutatava süütepõletiga varustatud seade;

„hädaolukord“ – ootamatu ajutine harvaesinev olukord, mille puhul metaaniheide on paratamatu ja vajalik, et hoida ära kohest ja ulatuslikku kahjulikku mõju inimeste ohutusele, tervisele või keskkonnale, ning mis ei hõlma olukordi, mis tulenevad järgmistest asjaoludest või on nendega seotud:

„rike“ – seadme ootamatu vältimatu töötamast lakkamine või katkiminek, mille üle puudub käitajal mõistlik kontroll ja mis oluliselt häirib käitamist, ent mille puhul ei ole tegu seadme töötamast lakkamise või katkiminekuga, mis oleks täielikult või osaliselt tingitud puudulikust hooldusest, hooletust käitamisest või muust ennetatavast põhjusest;

„hävitamise ja eemaldamise tõhusus“ – pärast põlemise lõppu hävinud või eemaldatud metaani massiprotsent võrreldes tõrvikpõletustorni juhitava metaani kogusega;

„mitteaktiivne puurauk“ – maismaal või avamerel asuv nafta või gaasi uuringu- või tootmispuurauk, kus vähemalt ühe aasta jooksul ei ole toimunud uuringu- või tootmistegevust, välja arvatud ajutiselt suletud puuraugud ning lõplikult suletud ja mahajäetud puuraugud;

„ajutiselt suletud puurauk“ – maismaal või avamerel asuv nafta- või gaasipuurauk või puurimiskoht, kuhu on paigaldatud puuraugutõkked tootmises oleva maardla isoleerimiseks ning kus juurdepääs puuraugule on endiselt tagatud;

„lõplikult suletud ja mahajäetud puurauk“ – maismaal või avamerel asuv nafta- või gaasipuurauk või puurimiskoht, mis on suletud ja mida ei saa uuesti avada, kus kogu tegevus on lõpetatud ja kust kõik puurauguga seotud seadmed on eemaldatud kohaldatavate regulatiivsete nõuete kohaselt ning mille kohta on võimalik esitada dokumendid, nagu see on ette nähtud V lisa 1. osa punktis 3;

„puhastamine“ – saastunud vee ja pinnase puhastamise protsess;

„tervendamine“ – protsess, mille käigus taastatakse nafta- või gaasipuuraugu või -puurimiskoha pinnasetingimused ja taimkate sarnasena sellele, millised need olid enne häirimist;

„söekaevandus“ – koht, kus toimub või on toimunud söe kaevandamine, sealhulgas maa-alad, kaeveõõned, maa-alused käigud, šahtid, kaldkäigud, tunnelid, koristusalad, konstruktsioonid, rajatised, seadmed, masinad ja tööriistad, mis paiknevad maa peal või maa all ja mida kasutatakse mis tahes viisil ja meetodil pruunsöe, subbituminoosse söe, bituminoosse söe või antratsiidi kaevandamiseks maapõues asuvast looduslikust lasundist, sealhulgas kaevandatava söe ettevalmistamiseks, või mis on tekkinud sellise töö tulemusena;

„aktiivne söekaevandus“ – söekaevandus, mille puhul enamik tulust saadakse pruunsöe, subbituminoosse söe, bituminoosse söe või antratsiidi kaevandamisest ja kus on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

„allmaasöekaevandus“ – söekaevandus, kus maapinda rajatakse söe tootmiseks tunnel söekihini, kus seejärel kaevandatakse sütt selliste allmaa-söekaevandamisseadmetega nagu lõikemasinad ja masinad pika või lühikese eega pidevkaevandamiseks, ning kaevandatud süsi toimetatakse maapinnale;

„pealmaasöekaevandus“ – söekaevandus, kus süsi asub maapinna lähedal ja seda saab kaevandada seda katvate kivimi- ja pinnasekihtide eemaldamise teel;

„ventilatsioonišaht“ – vertikaalkaeveõõs, mida kasutatakse maa alla värske õhu juhtimiseks või allmaasöekaevandusest metaani ja muude gaaside eemaldamiseks;

„ärastusjaam“ – jaam, millega kogutakse söekaevanduse gaasiärastussüsteemi kaudu metaani;

„ärastussüsteem“ – süsteem, mis võib hõlmata mitut metaaniallikat ja mille abil eemaldatakse söekihist või ümbritsevatest kivimikihtidest metaanirikas gaas ning transporditakse see ärastusjaama;

„kaevandamisjärgne tegevus“ – tegevus, mis viiakse läbi pärast söe kaevandamist ja maapinnale toimetamist, sealhulgas söe käitlemine, töötlemine, ladustamine ja transport;

„pidev mõõtmine“ – mõõtmine, mille puhul näit registreeritakse vähemalt kord minutis;

„söelasund“ – ala, kus esineb märkimisväärses kontsentratsioonis ja kaevandatavas koguses sütt ja mis on määratletud vastavalt geoloogiliste maardlate dokumenteerimist käsitlevale liikmesriigi metoodikale;

„suletud söekaevandus“ – söekaevandus, kus söetootmine on lõppenud, mis on suletud kooskõlas kohaldatavate loanõuete ja muude menetlustega ning mille jaoks käitajal, omanikul või loahoidjal on endiselt kehtiv luba või muu õigusdokument, millega talle pannakse vastutus söekaevanduse eest;

„mahajäetud söekaevandus“ – söekaevandus, kus söe tootmine on lõppenud, kuid mille puhul ei ole võimalik kindlaks teha käitajat, omanikku või loahoidjat, kellel on kohustused, mis tulenevad kehtivast loast või mis tahes muust õigusdokumendist, millega talle pannakse vastutus söekaevanduse eest, või mis ei ole suletud normide kohaselt;

„mahajäetud söekaevanduse alternatiivne kasutusviis“ – maa-aluse kaevandustaristu ja söekaevandamise seadmete kasutamine muul kui söetootmise eesmärgil;

„söekaevandamise seadmed“ –seadmed, mis jäävad seotuks metaani sisaldavate kihtidega, näiteks ventilatsioonikanalid ja äravoolutorud;

„koksisöekaevandus“ – söekaevandus, kus keskmiselt vähemalt 50 % kolme viimase kättesaadavate andmetega aasta toodangust on koksisüsi, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2008 (23) B lisas;

„tootja“ – ettevõtja, kes äritegevuse raames toodab toornaftat, maagaasi või sütt, tootes seda maapõuest alal, kus selleks on antud luba, töödeldes seda või transportides seda läbi ühendatud taristu kõnealusel loaga hõlmatud alal;

„importija“ – füüsiline või juriidiline isik, kes laseb äritegevuse käigus liidu turule kolmandast riigist pärit toornaftat, maagaasi või sütt, sealhulgas kõik füüsilised või juriidilised isikud, kelle asukoht on liidus ja kes on määratud tegema 5. peatüki kohaselt nõutavaid toiminguid ja formaalsusi;

„eksportija“ – importija lepinguline vastaspool igas lepingus, mis on sõlmitud toornafta, maagaasi või söe tarnimiseks liitu;

„metaaniheiteprofiil“ – metaaniheite läbipaistvusandmebaasis avaldatav individuaalne teave ja andmelehed, mis käsitlevad liikmesriike, kolmandaid riike ja kohaldataval juhul liidu tootjaid või importijaid ning kolmandate riikide tootjaid või importijaid, samuti kolmandate riikide tootjaid või eksportijaid, kes tarnivad toornaftat, maagaasi või sütt liitu või viivad toornaftat, maagaasi või sütt liidu turule, kui see on kohaldatav;

„suuremahulist heidet põhjustav sündmus“ – liidus või väljaspool liitu esinev sündmus, mille tulemusena tekib tegevuskohas asuvast ühest allikast või mitmest omavahel lähedalt seotud allikast heide mahuga üle 100 kg metaani tunnis;

„kooskõlastav menetlus“ – allika tasandil kvantifitseerimisel põhinevate metaaniheidet kajastavate tulemuste ja tegevuskoha tasandil mõõdetud metaaniheite statistiliselt olulise lahknevuse põhjuste uurimine ja seletamine.