|
+Artikkel 60 Rahuldamata nõuete reserv |
Artikkel 60 Rahuldamata nõuete reservArtikkel 60 Rahuldamata nõuete reserv 1. a) Põhimõtteliselt arvutatakse see reserv iga juhtumi suhtes eraldi, võttes aluseks veel eeldatavasti tekkivad kulud. Võidakse kasutada statistilisi meetodeid, kui need annavad tulemuseks piisava reservi vastavalt riski laadile; liikmesriigid võivad selliste meetodite kasutamise suhtes siiski kehtestada eelneva kooskõlastamise nõude. b) See reserv on samuti mõeldud nõuete jaoks, mis on tekkinud, kuid mille kohta ei ole bilansipäevaks teatatud; selle summa määratakse kindlaks vastavalt eelnenud kogemustele seoses pärast bilansipäeva esitatud nõuete arvu ja suurusega. c) Kõnealuse reservi väljaarvutamisel hõlmatakse nõuete rahuldamise kulud olenemata nende päritolust. d) Rahuldamata nõuete reservist arvatakse maha tagasisaadavad summad, mis tulenevad kindlustusvõtjate õiguste omandamisest kolmandate isikute suhtes (subrogatsioon) või kindlustatud vara seaduslikust omandist (varapäästmine); need prognoositakse ettenägelikult. Kui sellised summad on olulised, avaldatakse need raamatupidamisaruannete lisades. e) Kaldudes kõrvale punktist d võivad liikmesriigid nõuda või lubada, et tagasisaadavad summad avaldatakse varana. f) Kui kindlustushüvitis tuleb maksta aastamaksena, arvutatakse sel eesmärgil kõrvale pandavad summad vastavalt tunnustatud kindlustusstatistilistele meetoditele. g) Keelatakse kaudne diskonteerimine ja mahaarvamine, olenemata sellest, kas see tuleneb ajaldatud väärtuse määramisest rahuldamata nõuete reservile, mis eeldatavasti hiljem suuremas väärtuses välja makstakse, või kas seda tehakse muul viisil. Liikmesriigid võivad lubada otsest diskonteerimist ja mahaarvamist investeerimistulude arvessevõtmiseks. Sellist diskonteerimist ei lubata muidu kui: i) nõuete rahuldamise eeldatav keskmine kuupäev on vähemalt neli aastat pärast arvestuskuupäeva; ii) diskonteerimine või mahaarvamine tehakse tunnustatud, ettenägelikkust arvestaval alusel; meetodi muutmisest tuleb pädevatele ametiasutustele ette teatada; iii) kindlustusselts võtab rahuldatavate nõuete kogumaksumust välja arvutades arvesse kõiki tegureid, mis võivad põhjustada selle maksumuse suurenemist; iv) kindlustusseltsi käsutuses on piisavad andmed, et koostada usaldusväärne nõuete rahuldamise määra mudel; v) ajaldatud väärtuse väljaarvutamiseks kasutatav intressimäär ei ületa investeerimistulusid, mis ettenägeliku prognoosi kohaselt saadakse nõuete tarvis mõeldud reservina investeeritud varalt selliste nõuete rahuldamiseks vajaliku aja jooksul. Peale selle ei tohi see ületada ühte järgmistest: — eelnenud viie aasta jooksul selliselt varalt saadud investeerimistulud, — bilansipäevale eelnenud aastal selliselt varalt saadud investeerimistulud. Diskonteerimise või mahaarvamise korral avaldab kindlustusselts oma raamatupidamisaruannete lisades reservide kogusumma enne diskonteerimist või mahaarvamist, nende nõuete liigid, mis diskonteeritakse või millelt tehakse mahaarvatisi, ning iga nõudeliigi puhul kasutatud meetodid, eriti määrad, mida on kasutatud eelmise lõigu alapunktides iii ja v osutatud prognoosides, ning kriteeriumid, mille põhjal on hinnatud nõuete rahuldamiseni jäänud aega. 2. a) Nõuete tarvis mõeldud reservide summa võrdub nõude esitajatele võlgnetava summaga, millele on liidetud nõuete rahuldamise kulud. See hõlmab reservi tekkinud, kuid esitamata nõuete tarvis. b) Liikmesriigid võivad nõuda, et punktis a osutatud summad avaldataks passiva kirjel C.2. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|