7. JAGU Hindamisreeglid

Artikkel 45

Direktiivi 78/660/EMÜ artiklit 32, mille alusel raamatupidamise aastaaruannetes näidatavate kirjete hindamine peab põhinema soetus- või tootmismaksumuse põhimõttel, kohaldatakse investeeringu suhtes vastavalt käesoleva direktiivi artiklitele 46-49.

Artikkel 46

1.  Liikmesriigid võivad nõuda või lubada, et aktivakirjel C näidatavaid investeeringuid hinnatakse nende jooksva väärtuse põhjal, mis on välja arvutatud kooskõlas artiklitega 48 ja 49.

2.  Aktivakirjel D näidatakse investeeringud nende jooksva väärtusega.

3.  Kui investeeringuid näidatakse soetusmaksumusega, avaldatakse nende jooksev väärtus raamatupidamisaruannete lisades.

Liikmesriigid, kus käesoleva direktiivi teatavakstegemise kuupäeval näidatakse investeeringuid soetusmaksumuse alusel, võivad siiski anda kindlustusseltsidele võimaluse esialgu avaldada raamatupidamisaruannete lisades aktiva kirjel C. I näidatavate investeeringute jooksev väärtus hiljemalt viis aastat pärast artikli 70 lõikes 1 osutatud kuupäeva ning muude investeeringute jooksev väärtus hiljemalt kolm aastat pärast sedasama kuupäeva.

4.  Kui investeeringuid näidatakse jooksva väärtusega, avaldatakse nende soetusmaksumus raamatupidamisaruannete lisades.

5.  Kõikide investeeringute, sealhulgas araabia numbriga tähistatud mis tahes kirje või aktivakirjel C. I näidatava vara suhtes rakendatakse üht ja sama hindamismeetodit. ►M1  Liikmesriigid võivad lubada kõrvalekaldumisi sellest nõudest. ◄

▼M1

6.  Iga investeeringu suhtes kohaldatav(ad) meetod(id) märgitakse raamatupidamisaruannete lisades koos sel viisil määratud summadega.

▼M1

Artikkel 46a

1.  Kui varasid ja kohustusi hinnatakse kooskõlas direktiivi 78/660/EMÜ jaoga 7a, kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2–6.

2.  Kirjel D varadena näidatud investeeringuid näidatakse nende jooksvas väärtuses.

3.  Kui investeeringuid näidatakse soetusmaksumusega, avaldatakse nende jooksev väärtus raamatupidamisaruannete lisades.

4.  Kui investeeringuid näidatakse jooksva väärtusega, avaldatakse nende soetusmaksumus raamatupidamisaruannete lisades.

5.  Üht ja sama hindamismeetodit kohaldatakse kõigi investeeringute suhtes, mis on kirjendatud araabia numbritega tähistatud kirjetesse või mida näidatakse varana kirjel C(I). Liikmesriik võib lubada erandeid sellest nõudest.

6.  Iga investeeringu suhtes kohaldatav(ad) meetod(id) märgitakse raamatupidamisaruannete lisades koos sel viisil määratud summadega.

▼B

Artikkel 47

Kui investeeringute suhtes rakendatakse jooksvat väärtust, kohaldatakse direktiivi 78/660/EMÜ artikli 33 lõikeid 2 ja 3, kui käesoleva direktiivi artiklites 37 ja 44 ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 48

1.  Investeeringute korral, mis ei ole maa ega ehitised, tähendab jooksev väärtus turuväärtust, v.a lõikes 5 sätestatu.

2.  Kui investeeringud on ametlikul väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud, tähendab turuväärtus väärtust bilansipäeval või kui bilansipäev ei ole börsipäev, väärtust viimasel börsipäeval enne seda kuupäeva.

3.  Kui lõikes 2 viitamata investeeringute jaoks on olemas turg, tähendab turuväärtus keskmist hinda, millega nende investeeringutega on kaubeldud bilansipäeval või kui bilansipäev ei ole börsipäev, viimasel börsipäeval enne seda kuupäeva.

4.  Kui raamatupidamisaruannete koostamise kuupäeval on lõigetes 2 ja 3 osutatud investeeringuid lühitähtajaga müüdud või neid tuleb lühitähtajaga müüa, vähendatakse turuväärtust tegelike või hinnanguliste realiseerimiskulude võrra.

5.  Kui ei rakendata omakapitali meetodit kooskõlas direktiivi 78/660/EMÜ artikliga 59, hinnatakse kõiki muid investeeringuid alusel, millega asjakohaselt arvestatakse tõenäolist realiseerimisväärtust.

6.  Kõikidel juhtudel kirjeldatakse raamatupidamisaruannete lisades täpselt hindamismeetodit ning märgitakse selle tarvitusele võtmise põhjused.

Artikkel 49

1.  Maa ja ehitiste korral tähendab jooksev väärtus hindamiskuupäeva seisuga turuväärtust, mida on vajaduse korral vähendatud vastavalt lõigetes 4 ja 5 sätestatule.

2.  Turuväärtus tähendab hinda, millega huvitatud müüja saaks maad ja ehitisi sõltumatule ostjale hindamiskuupäeval lepingu alusel müüa, kui eeldada, et see vara on avalikult turul, et turuolukord võimaldab korrapärast võõrandamist ning et müügiläbirääkimisteks on olemas omandi laadi arvestades normaalne aeg.

3.  Turuväärtus määratakse kindlaks iga maa- ja ehitisobjekti eraldi hindamise teel vähemalt kord viie aasta jooksul üldtunnustatud või kindlustusjärelevalve asutuste tunnustatud meetodil. Direktiivi 78/660/EMÜ artikli 35 lõike 1 punkti b ei kohaldata.

4.  Kui mis tahes maa- või ehitisobjekti väärtus on pärast eelmist lõike 3 kohast hindamisest kahanenud, tehakse asjakohane väärtuse täpsustus. Sel teel saadud väiksemat väärtust järgmistes bilanssides ei suurendata, kui selline suurendamine ei ole tingitud uuest turuväärtuse määramisest kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

5.  Kui raamatupidamisaruannete koostamise kuupäeval on maad ja ehitisi lühitähtajaga müüdud või neid tuleb lühitähtajaga müüa, vähendatakse kooskõlas lõigetega 2 ja 4 saadud turuväärtust tegelike või hinnanguliste realiseerimiskulude võrra.

6.  Kui maa- ja ehitisobjekti turuväärtust ei ole võimalik määrata, peetakse jooksvaks väärtuseks soetus- või tootmismaksumuse põhimõttel saadud väärtust.

7.  Maa ja ehitiste jooksva väärtuse saamise meetod ning nende liigendus hindamise aruandeaastate järgi avaldatakse raamatupidamisaruannete lisades.

Artikkel 50

Kui direktiivi 78/660/EMÜ artiklit 33 kohaldatakse kindlustusseltside suhtes, tehakse seda järgmiselt:

Artikkel 51

Direktiivi 78/660/EMÜ artiklit 35 kohaldatakse kindlustusseltside suhtes vastavalt järgmistele sätetele:

Liikmesriigid võivad nõuda, et tehtaks väärtuse täpsustusi investeeringutena näidatavate siirdväärtpaberite suhtes, nii et need näidatakse väiksema väärtusega, mis omistatakse neile bilansipäeval.

Artikkel 52

Direktiivi 78/660/EMÜ artiklit 38 kohaldatakse kirjel F. I näidatava vara suhtes, nagu on määratletud käesoleva direktiivi artiklis 6.

Artikkel 53

Direktiivi 78/660/EMÜ artiklit 39 kohaldatakse kirjetel E. I, E. II, E. III ja F. II näidatava vara suhtes, nagu on määratletud käesoleva direktiivi artiklis 6.

Artikkel 54

Kahjukindlustuse puhul saadakse mis tahes edasilükatud soetuskulud alusel, mis ühildub teenimata kindlustusmaksete puhul kasutatuga.

Elukindlustuse puhul võidakse mis tahes edasi lükata tulevate soetuskulude summa välja arvutada kindlustusstatistiliselt, nagu on osutatud artiklis 59.

Artikkel 55

1.  

2.  Liikmesriigid võivad lubada, et kui turuväärtuse põhjal hindamata võlakirju või muid püsituluväärtpabereid müüakse enne tähtaja möödumist ning saadud tulusid kasutatakse muude võlakirjade või püsituluväärtpaberite soetamiseks, võivad liikmesriigid lubada nende müügitulu ja arvestusliku väärtuse vahe ühtlast jaotamist ajavahemikule, mis jääb algse investeeringu tähtaja möödumiseni.

Artikkel 56

Kindlustustehnilised reservid

Kindlustustehniliste reservide summa peab igal ajal võimaldama kindlustuseltsil täita kindlustuslepingutest tulenevaid mis tahes kohustusi, kuivõrd neid on võimalik põhjendatavalt ette arvata.

Artikkel 57

Teenimata kindlustusmaksete reserv

1.  Põhimõtteliselt arvutatakse teenimata kindlustusmaksete reserv iga kindlustuslepingu suhtes eraldi. Liikmesriigid võivad siiski lubada, et kasutatakse statistilisi meetodeid, eriti proportsionaalset ja ühtlase määra meetodit, kui võib eeldada, et need annavad ligikaudu sama tulemuse kui üksikarvutused.

2.  Kindlustusliikide puhul, kus ei ole asjakohane eeldada ajalist korrelatsiooni riskikogemuse ja makse vahel, rakendatakse arvutusmeetodeid, mis võtavad arvesse ajas muutuvat riskimudelit.

Artikkel 58

Aegumata riski reserv

Artiklis 26 osutatud aegumata riski reserv arvutatakse välja nõuete ja halduskulude põhjal, mis tõenäoliselt tekivad pärast aruandeaasta lõppu enne seda kuupäeva sõlmitud lepingutest, kuivõrd nende hinnanguline väärtus ületab teenimata kindlustusmaksete reservi ja mis tahes muud reservid, mis on nende lepingute alusel saadaval.

Artikkel 59

Elukindlustusreserv

1.  Põhimõtteliselt arvutatakse elukindlustusreserv iga elukindlustuslepingu suhtes eraldi. Liikmesriigid võivad siiski lubada, et kasutatakse statistilisi meetodeid, kui võib eeldada, et need annavad ligikaudu sama tulemuse kui üksikarvutused. Raamatupidamisaruannete lisades esitatakse kokkuvõte tehtud põhimõtteliste eelduste kohta.

2.  Kõnealuse arvutuse teeb igal aastal kindlustusstatistik või muu selle valdkonna spetsialist tunnustatud kindlustusstatistilise meetodi põhjal.

Artikkel 60

Rahuldamata nõuete reserv

1.  Kahjukindlustus

2.  Elukindlustus

Artikkel 61

1.  Kuni edasise kooskõlastamiseni võivad liikmesriigid nõuda või lubada, et kui teave kindlustamisaastal saadaolevate maksete, makstaolevate nõuete või mõlema kohta on raamatupidamise aastaaruande koostamise ajal kõnealuse kindlustusharu või -liigi laadi tõttu ebapiisav täpsete prognooside tegemiseks, rakendatakse järgmisi meetodeid.

Meetod 1

Kindlustusmakse ning kindlustamisaastal algavate lepingute suhtes rahuldatud nõuete ja kulude vahe moodustab kindlustustehnilise reservi, mis hõlmatakse bilansi passiva kirjel C.3 näidatavasse kindlustustehnilisse reservi rahuldamata nõuete tarvis. Samuti võidakse reserv arvutada sõlmitud lepingute järgsete maksete osatähtsuse alusel, kui selline meetod on kõnealuse riskiliigi puhul asjakohane. Vajaduse tekkides suurendatakse selle kindlustustehnilise reservi summat, et muuta see piisavaks olemasolevate ja tulevaste kohustuste täitmiseks. Sel meetodil moodustatud kindlustustehniline reserv asendatakse rahuldamata nõuete reserviga, mis prognoositakse niipea, kui on kogutud piisavalt teavet, ning hiljemalt kindlustamisaastale järgneva kolmanda aasta lõpus.

Meetod 2

Kindlustustehnilises aruandes või selle teatavatel kirjetel näidatavad arvud seotakse aastaga, mis on kõnealusele aruandeaastale täielikult või osaliselt eelnenud. See aasta ei tohi eelneda kõnealusele aruandeaastale rohkem kui 12 kuud. Vajaduse korral suurendatakse raamatupidamise aastaaruandes näidatavate kindlustustehniliste aruannete summasid, et muuta need piisavaks olemasolevate ja tulevaste kohustuste täitmiseks.

2.  Ühe lõikes 1 kirjeldatud meetodi tarvituselevõtmise korral rakendatakse seda meetodit järgmistel aastatel järjekindlalt, kui asjaolud ei õigusta muudatust. Sellise meetodi kasutamine avaldatakse koos selle põhjustega raamatupidamisaruannete lisades; rakendatava meetodi muutmise korral näidatakse raamatupidamisaruannete lisades selle mõju varale, kohustustele, finantsseisundile ning kasumile või kahjumile. Meetodi 1 kasutamise korral avaldatakse raamatupidamisaruannete lisades aeg, mis möödub enne, kui tavalisel alusel moodustatakse rahuldamata nõuete reserv. Meetodi 2 kasutamise korral avaldatakse raamatupidamisaruannete lisades aeg, mille võrra varasem, kõnealuste arvudega seotud aasta eelneb käsitletavale aruandeaastale, ning vastavate tehingute suurus.

3.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab “kindlustamisaasta” aruandeaastat, mil kõnealuse kindlustusharu või -liigi kindlustuslepingud on jõustunud.

Artikkel 62

Kuni edasise kooskõlastamiseni võivad need liikmesriigid, mis nõuavad tasendusreservide moodustamist, ette näha nende reservide suhtes kohaldatavad hindamisreeglid.