II jaotis. Krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kindlaksmääramise objektiivsed elemendid

Kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 4 punktidega a ja b tuleks krediidiasutust või investeerimisühingut pidada maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks, kui sellega seoses toimub järgmine või on objektiivseid elemente, mis osutavad sellega seoses lähitulevikus järgmise toimumisele:

• a. omavahendite nõuete rikkumine, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt kehtestatud nõuete rikkumine, mis on seotud tegevusloa jätkuva kehtivusega viisil, mis õigustaks tegevusloa kehtetuks tunnistamist pädeva asutuse poolt muu hulgas põhjusel, et krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjum või tõenäoline kahjum ammendab kõik omavahendid või olulise osa nendest, või
• b. vara ei kata kohustusi.

Lähitulevikus krediidiasutuse või investeerimisühingu vara ja kohustuste hindamisel ning lähitulevikus krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõuetele vastavuse hindamisel tuleks lähtuda objektiivsetest elementidest, muu hulgas järgmisest:

• a. krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitud omavahendite taseme ja koosseisu hindamine ning selle hindamine, kas see vastab krediidiasutusele või investeerimisühingule määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt kehtestatud minimaalsete ja täiendavate omavahendite nõuetele;
• b. võimaluse korral vara kvaliteedi läbivaatamise, sealhulgas riikliku / Euroopa Liidu / ühtse järelevalvemehhanismi läbivaatamise tulemused, mis näitavad omavahendite nõuete rikkumiseni viivat vara väärtuse olulist vähenemist;
• c. võimaluse korral mis tahes hindamise tulemused, mis on tehtud eesmärgiga saada teavet selgitamaks, kas kriisilahenduse eeltingimused on vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 4 punktile a täidetud; või
• d. krediidiasutuse- või investeerimisühinguspetsiifilise varade ja kohustuste väärtuse mis tahes muu hindamise tulemused, mille on koostanud sõltumatu hindaja või kriisilahendusasutus või mis tahes muu isik, kui väärtuse hindamisel kasutatud metoodika on kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 36, toetades otsust, et krediidiasutuse või investeerimisühingu varad ei kata või tõenäoliselt lähitulevikus ei kata kohustusi. Väärtuse hindamise tulemuste võimalikke elemente võib kasutada selle kindlaks määramisel, kas krediidiasutus või investeerimisühing rikub või tõenäoliselt lähitulevikus rikub direktiivis 2013/36/EL ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud omavahendite nõudeid viisil, mis põhjendab tema tegevusloa kehtetuks tunnistamist.

Punktis 19 kirjeldatud otsuse tegemisel tuleks võtta arvesse täiendavaid elemente, kui need on asjakohased krediidiasutuse või investeerimisühingu spetsiifika korral asjakohased:

• a. krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitalipositsiooni ja elujõulisust ähvardavad ohud, mis tulenevad krediidiasutuse või investeerimisühingu rahastamiskulu olulisest püsivast suurenemisest tasemeni, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks jätkusuutlik;
• b. krediidiasutuse või investeerimisühingu oluliste bilansiväliste kirjete (s.o tingimuslike kohustuste) tõenäoline materialiseerumine lähitulevikus, põhjustades krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitalipositsiooni ja elujõulisust ohustavat olulist kahju;
• c. olulised ebasoodsad muutused makromajanduslikus keskkonnas, mis võivad ohustada krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitalipositsiooni ja elujõulisust, sealhulgas asjakohased muutused intressimäärades, kinnisvara väärtuses või majanduskasvus. Kõnealused muutused peaksid oluliselt kahjustama krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudelit, kasumlikkuse väljavaateid, kapitalipositsiooni ja elujõulisust;
• d. krediidiasutuse või investeerimisühingu turu usalduse oluline halvenemine, mis väljendub näitajates, mille kohaselt krediidiasutuse või investeerimisühingu solventsus on oluliselt piiratud ning tema kapitalipositsioon ja elujõulisus ohustatud, mis nähtub muu hulgas turu- ja raamatupidamisväärtuse taseme kiirest vähenemisest või finantsvõimenduse (mõõdetakse koguvara ja omakapitali turuväärtuse suhtena) taseme kiirest suurenemisest. Mõlema suhtarvu muutumist võib võrrelda krediidiasutuse või investeerimisühingu võrdlusrühmaga, võttes nõuetekohaselt arvesse raamatupidamisstandardite erinevusest tekkida võivaid moonutusi; või
• e. turunäitajate, sealhulgas vajaduse korral omakapitalipõhised näitajate (nt aktsiahinna ning turu ja raamatupidamisväärtuse omakapitali suhe) või võlapõhised näitajad (nt krediidiriski vahetuslepingute või allutatud võlakirjade hinnavahe) absoluutse ja suhtelise muutumise oluline püsiv halvenemine, mis näitab, et krediidiasutusel või investeerimisühingul tekib tõenäoliselt kahju, mis võib ohustada tema kapitalipositsiooni ja elujõulisust.

Punkti 19 alapunkti b kohaselt loetakse nõuetele mittevastava kapitalipositsiooni äärmuslik olukord esinenuks, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu varad ei kata tema kohustusi. Sellise olukorra tekkimise tõenäosust saab hinnata punktides 20 ja 21 loetletud asjaolude ja sündmuste alusel.