7.8 Täiendavad dokumendid

Lisaks jaotistes 7.1–7.7 viidatud teabele peaksid pädevad asutused tagama, et nad saavad krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt kogu asjakohase täiendava teabe, sh asjakohaste komiteede ja juhtorganite koosolekuprotokollid, mis tõendavad sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi kindlat ülesehitust ja rakendamist. Eelkõige tuleb tagada järgmine teave:

• a. sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi üldise ülesehituse heakskiitmine;
• b. sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi põhielementide heakskiitmine, näiteks rahastamiskava, likviidsuse hädaolukorrakava, likviidsuskulude ja -tulude jaotamise mehhanismi, stressitestimise eelduste ja tulemuste järelduste, konkreetse likviidsuse ja rahastamise riskivalmiduse, likviidsete varade puhvri sihipärase suuruse ja koosluse jne heakskiitmine;
• c. tõend likviidsus- ja rahastamisriskide profiili, piirangute rikkumist jne käsitlevate arutelude (muudatuste) kohta, sh juhtimistegevuse alased otsused või sõnaselge otsus meetmeid mitte võtta;
• d. näited uute toodete heakskiitmisega tegelevate komiteede oluliste otsuste kohta, tõendades vajaduse korral, et likviidsuse siirdehinna kasutamist ning seisukohti riskide kohta on nendes otsustes arvesse võetud;
• e. tõend turusügavusel ja volatiilsusel (ja nende muudatustel) põhineva rahastamiskava teostatavuse analüüsi käsitleva arutelu kohta;
• f. tõend otsuste kohta juhtimistegevuse vallas, mis on seotud päevasisese likviidsusriskiga pärast päevasisestest likviidsussündmustest tingitud asutusesisest eskalatsioonimenetlust;
• g. tõend likviidsuse stressitestide tulemusi käsitleva arutelu ning mis tahes juhtimistegevuse või tegevusetuse otsuse kohta;
• h. tõend likviidsuse hädaolukorrakava korrapärast testimist käsitleva arutelu ning likviidsuse hädaolukorrakavas loetletud juhtimistegevust kohandavate otsuste kohta;
• i. likviidsete varade puhvri suurust ja koosseisu käsitlev otsus;
• j. tõend likviidsete varade puhvrisse kuuluvate varade likviidse varana testimist ning nende müümiseks või repotehingute tegemiseks vajalikku aega käsitleva arutelu kohta;
• k. võimaluse korral asutusesisesed enesehindamised, mille puhul saavad krediidiasutused ja investeerimisühingud võimaluse tõendada enda nõuetele vastavuse taset vastukaaluna üldkasutatavatele riskijuhtimise ja -kontrolli kriteeriumidele, mis mõjutavad sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi.