4.3 Andmetaristu

Finantseerimisasutused peaksid tagama, et stressitestimise programmi toetab piisav andmetaristu.

Nõuetekohase andmetaristu kasutuselevõtu tagamiseks peaksid finantseerimisasutused, sh need, kes ei ole globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad, püüdma arvestada asjakohases ulatuses ka Baseli pangajärelevalve komitee tõhusa riskiandmete koondamise ja riskidest teatamise põhimõtetega⁶ .

⁶ http://www.bis.org/publ/bcbs239.pdf

Finantseerimisasutused peaksid tagama, et nende andmetaristu on võimeline teenindama nende stressitestimise programmi suuri andmetöötlusvajadusi ning et neil on kasutusel mehhanismid, mis tagavad nende jätkuva võime teha programmi alusel planeeritud stressiteste.

Finantseerimisasutused peaksid tagama, et nende andmetaristu võimaldab paindlikkust ning kvaliteedi ja kontrolli asjakohast taset.

Finantseerimisasutused peaksid tagama, et nende andmetaristu on nende suuruse, keerukuse ning riski- ja äriprofiili suhtes proportsionaalne ning võimaldab teha stressiteste, mis hõlmavad kõiki olulisi riske, millega finantseerimisasutus kokku puutub.

Finantseerimisasutused peaksid andma oma andmetaristu tõhusa arendamise ja hoolduse tagamiseks piisavalt inim-, finants- ja materiaalseid ressursse, sealhulgas infotehnoloogiasüsteeme.

Finantseerimisasutused peaksid käsitlema stressitestimise andmetaristut ka enda üldise infotehnoloogilise taristu osana ja peaksid piisavalt arvestama äritegevuse jätkuvuse planeerimise, pikaajaliste investeeringute määratlemise ja muude IT-protsessidega. Andmete koondamise võimekus stressitestimisel

Finantseerimisasutused peaksid säilitama ja hoidma ajakohasena täpseid ja usaldusväärseid riskiandmeid, et teha usaldusväärseid stressiteste, ning rakendama spetsiaalset protsessi selliste andmete koondamiseks ja loomiseks.

Finantseerimisasutused peaksid tagama, et nende riskiandmete koondamist iseloomustaksid täpsus ja terviklikkus, täielikkus, õigeaegsus ja kohandatavus.

Finantseerimisasutused peaksid tagama, et andmeid koondatakse suures osas automaatselt, et minimeerida vigade tekke tõenäosust. Eelkõige peaks kasutusel olema põhjalik võrdluse ja kontrollide süsteem.

Finantseerimisasutused peaksid suutma tagada riskiandmete täielikkust. Selleks peaksid finantseerimisasutused tagama selle, et riskiandmed kajastaksid täielikult ka bilansiväliseid riske ja oleksid igal finantseerimisasutuse tasandil kergesti kättesaadavad. Arvesse tuleks võtta riskide olulisust selles osas, kas need on tegelikud või potentsiaalsed.

Finantseerimisasutused peaksid suutma luua koondatud riskiteavet õigel ajal, et täita kogu stressitestimise protsessi ulatuses erinevates kvaliteedikontrolli ja testimise etappides kõik aruandlusnõuded; selleks peaksid finantseerimisasutused töötama välja tõhusa struktuuri, mis tagab õigeaegsuse.

Finantseerimisasutused peaksid suutma luua koondatud andmeid väga erinevate finantseerimisasutuse sisestest vajadustest ning välise järelevalve päringutest tulenevate teabetaotluste rahuldamiseks.

Aruandlustavad stressitestimise puhul

Finantseerimisasutused peaksid tagama, et nende riskide teatamise protsess:

• a) on täielikult toetatud andmete koondamise võimekusega;
• b) annab koondatud riskiandmeid õigesti ja täpselt edasi ning kajastab riske täpselt;
• c) hõlmab kõiki olulisi riske ning eelkõige võimaldab tuvastada tekkivaid nõrkusi, mida võiks potentsiaalselt täiendavalt hinnata isegi samal stressitestimisel;
• d) pakub või suudab pakkuda täiendavat teavet peamiste eelduste, taluvuspiiride või erandite kohta; ning
• e) edastab teavet selgelt ja lakooniliselt, lisades selle saajate vajadustele kohandatud kasulikku teavet.