1. Kui pädevad asutused hindavad, kas finantsinstitutsiooni sisemudelit rakendatakse seoses kõnealuse määruse artikli 325bj lõike 3 punktis b osutatud järeltestimisega terviklikult, nagu on nõutud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõikes 1, siis kontrollivad nad kõnealuste järeltestimise programmide osana, kas finantsinstitutsioon:
|
a)
|
rakendab lõikes 2 osutatud järeltestimise programmi või muud sisemist järeltestimise programmi, mis võimaldab finantsinstitutsioonil teha kindlaks modelleeritavate ja mittemodelleeritavate riskitegurite panuse järeltestimise tulemustesse;
|
|
b)
|
kasutab oma portfellide puhul otsese eeldatava puudujäägi järeltestimise meetodeid.
|
Punkti b kohaldamisel kontrollivad pädevad asutused, kuidas finantsinstitutsioon motiveerib valima kasutatavat otsese eeldatava puudujäägi järeltestimise metoodikat, ning analüüsib, kas metoodika on kontseptuaalselt mõistlik.
Finantsinstitutsioon võib kasutada esimeses lõigus osutatud järeltestimise programme elemendina, et teha kindlaks võimalikud puudused eeldatava puudujäägi näitajate arvutamisel ning teha nende järelevalvet. Kui pädev asutus otsustab, kas anda luba kasutada sisemudeli meetodit tururiskiga seotud omavahendite nõuete arvutamiseks kooskõlas artikliga 325az, siis ei asenda kõnealused järeltestimise programmid määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bf osutatud regulatiivse järeltestimise tulemusi ning kõnealuse määruse artiklis 325bg osutatud kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõudeid.