1. Kui pädevad asutused hindavad finantsinstitutsiooni vastavust määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 punktile e seoses tulevase šoki äärmusliku stsenaariumi kindlaksmääramise nõuetega, siis kontrollivad nad, kas kõnealuses punktis osutatud sisemised põhimõtted vastavad kõigile järgmistele nõuetele:
a)
sisemised põhimõtted vastavad delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklile 21;
b)
sisemiste põhimõtetega nõutakse ajakohase inventuuri koostamist, milles tehakse iga mittemodelleritava riskiteguri puhul järgmist:
i)
kirjeldatakse riskitegurit;
ii)
täpsustatakse riskitegurile määratud likviidsusperiood kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 325bd;
iii)
täpsustatakse, kas finantsinstitutsioon arvutab tulevase šoki äärmusliku stsenaariumi otsese meetodi või etapiviisilise meetodi abil, millele on osutatud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklites 2, 3, 5 ja 6, või määrab tulevase šoki äärmusliku stsenaariumi kindlaks kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse artikliga 14;
iv)
kui finantsinstitutsioon kasutab etapiviisilist meetodit, siis täpsustatakse, kas šokkide alla- ja ülespoole kalibreerimiseks kasutatakse ajaloolist, asümmeetrilise sigma või alternatiivset meetodit;
v)
riskitegurite puhul, mille jaoks finantsinstitutsioon määrab tulevase šoki regulatiivse äärmusliku stsenaariumi kindlaks delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 14 kohaselt, põhjendatakse seda valikut;
vi)
täpsustatakse, kas riskitegur on rühma osa, ja kui on, siis millise rühma osa;
c)
sisemistes põhimõtetes täpsustatakse delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 1 punkti a alapunktis i ja artikli 4 punkti a alapunktis i osutatud kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millal kasutatakse kas otsest meetodit või etapiviisilist meetodit, millele on osutatud kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 2, 3, 5 ja 6, osutades mis tahes mittemodelleeritavale riskitegurile või mittemodelleeritavale standardrühmale;
d)
sisemistes põhimõtetes täpsustatakse tööpäevade ja mittetööpäevade kindlaksmääramise kriteeriumid nii, et need oleksid määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bk osutatud stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamisel ja kõnealuse määruse artiklis 325bb osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamisel järjepidevad;
e)
sisemistes põhimõtetes täpsustatakse kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks riskitegurid, mille puhul finantsinstitutsioon määrab kindlaks stressistsenaariumi riskinäitaja, kohaldades tulevase šoki regulatiivset äärmuslikku stsenaariumi kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikliga 14;
f)
sisemistes põhimõtetes nõutakse, et finantsinstitutsioon peaks arvet kõigi ebaõnnestunud hinnastamiste üle, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 13 lõikes 3, ebaõnnestunud hinnastamiste põhjuste üle ja kõnealuse artikli kohaselt võetud parandusmeetmete üle;
g)
sisemistes põhimõtetes täpsustatakse delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 12 lõike 4 kohaselt ajakohastamiste sagedus tulevase šoki äärmusliku stsenaariumi kindlaks määramiseks kasutatava stressiperioodi puhul ning muud võimalikud kriteeriumid, mis võivad tuua kaasa kõnealuse stressiperioodi ajakohastamise.
2. Kui pädevad asutused hindavad, kas finantsinstitutsiooni sisemudelit rakendatakse delegeeritud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bk viidatud stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamise nõuete puhul terviklikult, nagu on nõutud kõnealuse määruse artikli 325bi lõikes 1, siis teevad nad järgmist:
a)
kui finantsinstitutsioon kasutab delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklis 2 kirjeldatud otsest meetodit mittemodelleeritavate riskitegurite puhul:
i)
kontrollivad, kas finantsinstitutsiooni protsessid vastavad delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 1 punkti a alapunktis i osutatud kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 punktis e osutatud sisemistes põhimõtetes;
ii)
kontrollivad, kas finantsinstitutsioon dokumenteerib ja põhjendab muutusi meetodis, mida kasutatakse stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamiseks, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 1 punkti a alapunktis ii;
iii)
kontrollivad, kas stressistsenaariumi riskinäitajas, mis tuleneb ühelt poolt otsesest meetodist ja teiselt poolt etapiviisilisest meetodist, on delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 1 punkti a alapunktis iii viidatud 20 tööpäeva jooksul esinenud olulisi erinevusi, ning uurivad mis tahes oluliste erinevuste põhjuseid;
b)
kui finantsinstitutsioon kasutab delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklis 5 kirjeldatud otsest meetodit mittemodelleeritavate standardrühmade puhul:
i)
kontrollivad, kas finantsinstitutsiooni protsessid vastavad kõnealuse delegeeritud määruse artikli 4 punkti a alapunktis i osutatud kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 punktis e osutatud sisemistes põhimõtetes;
ii)
kontrollivad, kas finantsinstitutsioon dokumenteerib ja põhjendab muutusi meetodis, mida kasutatakse stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamiseks, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 4 punkti a alapunktis ii;
iii)
kontrollivad, kas stressistsenaariumi riskinäitajas, mis tuleneb ühelt poolt otsesest meetodist ja teiselt poolt etapiviisilisest meetodist, on delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 4 punkti a alapunktis iii viidatud 20 tööpäeva jooksul esinenud olulisi erinevusi, ning uurivad mis tahes oluliste erinevuste põhjuseid;
c)
seoses delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklis 7 osutatud kümne tööpäeva tootluste aegridade kindlaksmääramisega:
i)
kontrollivad, kas finantsinstitutsioon ei hõlma rohkem kui üht vaatlustulemust tööpäeva kohta aegreas, mida kasutatakse stressistsenaariumi riskinäitaja saamiseks, ning kontrollivad, kas aegrida sisaldab ainult tegelikke turuandmeid, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 7 lõike 1 punktis a;
ii)
kontrollivad, kas tööpäevade ja mittetööpäevade kindlaksmääramise kriteeriume, millele on osutatud lõike 1 punktis d, kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklis 7 osutatud kümne tööpäeva tootluste arvutamiseks ning kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud stressiperioodi pikendamiseks 20 tööpäeva võrra, ning kontrollivad, kas etapid kümne tööpäeva tootluste saamiseks, sh Dt' määramiseks, nagu on osutatud kõnealuse delegeeritud määruse artikli 7 lõike 1 punktis c, viiakse ellu õigesti;
iii)
kontrollivad, kas mittemodelleeritavate riskitegurite aegread, mida finantsinstitutsioon hindas varem modelleeritavaks kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 325be, hõlmavad tähelepanekuid, mida finantsinstitutsioon kasutas kõnealuse määruse artiklis 325bc osutatud tulevaste šokkide stsenaariumide kalibreerimiseks, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 7 lõikes 2;
d)
seoses delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklis 10 osutatud alternatiivse meetodi rakendamisega:
i)
kontrollivad, kas finantsinstitutsioon suudab põhjendada vähest andmete kättesaadavust mittemodelleeritavate riskitegurite või mittemodelleeritavate standardrühmade kohta, mille jaoks finantsinstitutsioon kasutab alternatiivset meetodit;
ii)
kontrollivad, kas tehakse nõuetekohaselt kindlaks riskitegurid, mille jaoks tuleb kasutada delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 10 lõigetes 2 ja 3 osutatud lähenemisviisi;
iii)
kontrollivad, kas delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 10 lõikes 4 osutatud meetodi kasutamisel võimaldab lähenemisviis, mida finantsinstitutsioon kasutab kõnealuse artikli lõikes 5 osutatud tingimustele vastava riskiteguri valimiseks, teha kindlaks üles- ja allapoole kalibreeritud šokid, mis on sobilikud riskiteguri jaoks, mille puhul kasutatakse alternatiivset lähenemisviisi;
e)
nõuavad, et finantsinstitutsioon teeks kindlaks mittemodelleeritavad riskitegurid või mittemodelleeritavad standardrühmad, mille puhul delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklites 17 ja 18 osutatud mittelineaarsuskoefitsient on kas κmin või κmax, nagu on osutatud kõnealustes artiklites, ning kontrollivad, kas tulevase šoki äärmuslik stsenaarium on sobilik või kas finantsinstitutsioon peab kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bk lõike 3 punktiga b kohaldama tulevase šoki regulatiivset äärmuslikku stsenaariumi vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklile 14;
f)
seoses delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklis 12 nõutud stressiperioodi kindlaks määramisega:
i)
kontrollivad juhul, kui finantsinstitutsioon maksimeerib stressiperioodi kindlaksmääramiseks delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 12 lõikes 1 osutatud väärtuse ning kasutab tundlikkusel põhinevaid hinnastusmeetodeid kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse artikli 13 lõikega 4, selle analüüsi usaldusväärsust, mille finantsinstitutsioon on teinud eesmärgiga näidata, et hinna muutused, mida tundlikkusel põhinevad hinnastusmeetodid ei väljenda, ei muudaks stressiperioodi;
ii)
kontrollivad juhul, kui finantsinstitutsioon määrab kindlaks laia riskitegurite kategooriasse kuuluvate mittemodelleeritavate riskitegurite stressiperioodi, tehes kindlaks 12kuulise vaatlusperioodi, millega maksimeeritakse osalise eeldatava puudujäägi näitaja PESRS, i kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 12 lõikega 2, selle analüüsi usaldusväärsust, mille finantsinstitutsioon on teinud eesmärgiga näidata, et kindlaks tehtud stressiperiood on asjaomaste mittemodelleeritavate riskitegurite jaoks finantsstressi periood;
iii)
kontrollivad, kas stressiperioodi kindlaks määramiseks testitud 12kuulised libisevad vahemikud algavad vähemalt 1. jaanuarist 2007, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 12 lõikes 3, ning kontrollivad, kas stressiperioodi varasemad ajakohastused tehti lõike 1 punktis g osutatud sagedust ja kriteeriume järgides;
g)
seoses delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 13 lõikes 3 osutatud tingimustel tundlikkusel põhinevate hinnastusmeetodite alusel kahju arvutamisega:
i)
hindavad ebaõnnestunud hinnastamiste avastamiseks kasutatavate protsesside ja meetodite töökindlust, tehes kindlaks finantsinstrumendid ja kaubad, mille puhul ebaõnnestunud hinnastamine tekkis, ja ebaõnnestunud hinnastamise põhjused ning määrates kindlaks nende olulised tundlikkused;
ii)
kontrollivad, kas pärast mittemodelleeritava riskiteguri suhtes tulevase šoki äärmusliku stsenaariumi kohaldamist kasutatakse tundlikkusel põhinevaid hinnastusmeetodeid ainult kõnealuse riskiteguriga finantsinstrumentide ja kaupade puhul ning ebaõnnestunud hinnastamisi arvestades kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 13 lõikega 3;
h)
seoses delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklis 14 osutatud tulevase šoki regulatiivse äärmusliku stsenaariumi kindlaks määramisega:
i)
kontrollivad meetodi sobilikkust, mida finantsinstitutsioon kasutab selle tuvastamiseks, kas mittemodelleeritava riskiteguri muutuse või mittemodelleeritava standardrühma muutusega seotud maksimaalne kahju on piiratud või mitte;
ii)
kui mittemodelleeritava riskiteguri või mittemodelleeritava rühmaga seotud maksimaalne kahju on piiratud, siis kontrollivad, kas finantsinstitutsioon teeb selle maksimaalse kahju täpselt kindlaks;
iii)
kui mittemodelleeritava riskiteguri muutuse või mittemodelleeritava standardrühma muutusega seotud maksimaalne kahju ei ole piiratud, siis kontrollivad, kas delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 14 lõike 2 punktis a ja artikli 14 lõike 4 punktis a osutatud eksperdipõhise meetodi raames kasutatud jaotuslikud ja statistilised eeldused põhinevad objektiivsetel andmetel ja usaldusväärsetel testidel ning tulevase šoki äärmuslik stsenaarium on piisavalt konservatiivne;
iv)
kontrollivad, kas:
1)
lõike 1 punktis b osutatud inventuuri lisatud teave on kooskõlas kõnealuse lõike punktis e osutatud kriteeriumidega;
2)
lõike 1 punktis b osutatud inventuuris täpsustatud kriteeriumid nende riskitegurite kindlaks tegemiseks, mille jaoks hangitakse stressistsenaariumi riskinäitaja, määrates kindlaks tulevase šoki regulatiivse äärmusliku stsenaariumi, on usaldusväärsed;
v)
kontrollivad metoodika ja statistiliste testide töökindlust, mida finantsinstitutsioon kasutab nende riskitegurite kindlaks tegemiseks, mis kajastavad ainult idiosünkraatilist riski, kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 16 lõigetega 3 ja 4.
Punkti a alapunkti ii kohaldamisel kontrollivad pädevad asutused, kas esitatud põhjendus on kooskõlas punkti a alapunktis i osutatud kriteeriumidega ja vastavad muutused ei tulene faktist, et üks meetod põhjustab väiksema stressistsenaariumi riskinäitaja kui teine.
Punkti b alapunkti ii kohaldamisel kontrollivad pädevad asutused, kas esitatud põhjendus on kooskõlas punkti b alapunktis i osutatud kriteeriumidega ega tulene faktist, et üks meetod põhjustab väiksema stressistsenaariumi riskinäitaja kui teine.
Punkti g alapunkti ii kohaldamisel kontrollivad pädevad asutused, et finantsinstitutsioon arvutab delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 13 lõike 2 kohaselt kasutatava hinnastusmeetodi abil kahju, mis on seotud muude finantsinstrumentide ja kaupadega, millel on kõnealune riskitegur, aga mille puhul ei esine ebaõnnestunud hinnastamist.
3. Lõike 2 punkti a alapunkti ii ja punkti b alapunkti ii kohaldamisel võivad pädevad asutused võrrelda stressistsenaariumi riskinäitajat riskitegurite või standardrühmade puhul, mille meetodit on muudetud, ning hinnata, kas muutused vastavad süsteemselt väiksemale stressistsenaariumi riskinäitajale.
4. Lõike 2 punkti c alapunkti i kohaldamisel võib pädev asutus delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud vaatlustulemuste aegrea valimi puhul kontrollida, et kui aegrea vaatlustulemused on edasistel tööpäevadel püsivalt samad, siis jäävad riskiteguri tegelikud turuandmed muutumatuks. Valimit moodustades võtavad pädevad asutused arvesse aegrida, mida iseloomustab suur selliste andmete kogus, mis edasistel tööpäevadel ei muutu.
5. Lõike 2 punkti c alapunkti iii kohaldamisel võivad pädevad asutused riskitegurite valimi puhul võrrelda riskitegurite vaatlustulemusi, mida finantsinstitutsioon kasutab riskiteguri eeldatava puudujäägi arvutamiseks, kui see oli modelleeritav riskitegurite vaatlustulemuste põhjal, mida finantsinstitutsioon kasutab stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamiseks.
6. Lõike 2 punkti d alapunkti ii kohaldamisel võivad pädevad asutused riskitegurite valimi puhul, mille jaoks finantsinstitutsioon kasutab delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 10 lõikes 2 või 3 osutatud meetodeid, kontrollida, kas kõnealused riskitegurid vastavad kõnealuse metoodika kasutamise tingimustele.
7. Lõike 2 punkti d alapunkti iii kohaldamisel võivad pädevad asutused riskitegurite valimi puhul, mille jaoks kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 10 lõikes 4 osutatud meetodit, kontrollida, kas vastavad valitud riskitegurid vastavad kõnealuse artikli lõikes 5 osutatud tingimustele.
Kui pädevad asutused kontrollivad, kas kaks riskitegurit on olemuselt samad kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 10 lõike 5 punktiga b ja ega need riskitegurid ei erine omaduste poolest, mis tooks kaasa delegeeritud määruse artikli 10 lõike 5 punkti c kohase volatiilsuse alahindamise, siis veenduvad nad selles, kas riskiteguritel on samad põhiomadused ja kas valitud riskitegur tekitab alusvaraga seotud konkreetset riski, kui seda tekitab mittemodelleeritav riskitegur.
8. Lõike 2 punkti d alapunkti iii kohaldamisel võivad pädevad asutused riskitegurite valimi puhul, mille jaoks kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 10 lõikes 4 osutatud meetodit:
a)
nõuda, et finantsinstitutsioon testiks finantsinstitutsiooni valitud riskitegurite asemel alternatiivseid sobilikke riskitegureid, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 10 lõikes 5 osutatud tingimustele;
b)
võrrelda tulevase šoki äärmuslikku stsenaariumi, mis on saadud finantsinstitutsiooni valitud riskitegureid kasutades, ning tulevase šoki äärmuslikku stsenaariumi, mis on saadud punktis a osutatud alternatiivseid riskitegureid kasutades;
c)
hinnata, kas finantsinstitutsiooni valitud riskitegurid põhjustavad tulevase šoki äärmusliku stsenaariumi süsteemse alahindamise.
9. Lõike 2 punkti d alapunkti iii kohaldamisel võivad pädevad asutused riskitegurite valimi puhul, mille jaoks kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 10 lõikes 4 osutatud meetodit ja mille kohta on üheaastase perioodi jooksul rohkem kui 12 vaatlustulemust:
a)
nõuda, et finantsinstitutsioon hindaks nende riskitegurite volatiilsust sellel üheaastasel perioodil;
b)
nõuda, et finantsinstitutsioon hindaks punktis a osutatud riskitegurite puhul selle üheaastase perioodi vältel delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 10 lõike 5 kohaselt valitud riskitegurite volatiilsust;
c)
hinnata, kas punktis b osutatud hindamise tulemusena finantsinstitutsiooni valitud riskitegurite volatiilsus on süsteemselt väiksem kui finantsinstitutsiooni riskimõõtmise mudeli riskitegurite volatiilsus, mis tuleneb punktis a osutatud hindamisest.
10. Lõike 2 punkti e kohaldamisel võivad pädevad asutused teha riskitegurite ja standardrühmade valimi puhul järgmist:
a)
hinnata, kas mittelineaarsuse koefitsient on κmin või κmax, kuna äärmiselt suured või äärmiselt väikesed väärtused iseloomustavad näitaja
lugejat või nimetajat, nagu seda on kasutatud κ arvutamisel kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklitega 17 ja 18;
b)
nõuda, et finantsinstitutsioon määraks riskiteguri muutustest tuleneva kahju tulevase šoki äärmusliku stsenaariumi lähedusse ja hindaks, kas kahju funktsiooni profiil on selle stsenaariumi läheduses eriti kumer või nõgus.
Seda hindamist tehes valivad pädevad asutused mittemodelleeritavate riskitegurite ja standardrühmade kogumi, võttes arvesse nende olulisust.
11. Lõike 2 punkti f alapunkti i kohaldamisel võivad pädevad asutused, kui see on asjakohane ja kui olulistele mittemodelleeritavatele riskiteguritele või mittemodelleeritavatele standardrühmadele vastav kahju on äärmiselt mittelineaarne:
a)
nõuda, et finantsinstitutsioon määraks kindlaks stressiperioodi, maksimeerides samasse laia riskitegurite kategooriasse kuuluvate mittemodelleeritavate riskitegurite või mittemodelleeritavate standardrühmade kogumi puhul delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 12 lõikes 1 osutatud väärtuse, kasutades hinnastusmeetodeid, mida kõnealune finantsinstitutsioon kasutab riskimõõtmise mudelis kooskõlas delegeeritud määruse artikli 13 lõikega 2;
b)
nõuda, et finantsinstitutsioon määraks kindlaks stressiperioodi, maksimeerides delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 12 lõikes 1 osutatud väärtuse käesoleva lõike punktis a osutatud kogumi puhul, kasutades tundlikkusel põhinevaid hinnastusmeetodeid kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse artikli 13 lõikega 4;
c)
hinnata, kas punktide a ja b kohaselt kindlaks määratud stressiperioodid on oluliselt erinevad.
Esimese lõigu punktis a osutatud mittemodelleeritavate riskitegurite või mittemodelleeritavate standardrühmade kogumi valimisel võetakse arvesse nende olulisust ja nende väärtuste muutusest tekkiva kahju mittelineaarset olemust. Mittelineaarse kahjuprofiiliga mittemodelleeritavate riskitegurite või mittemodelleeritavate standardrühmade kindlaks tegemiseks võivad pädevad asutused kasutada mittelineaarsuse koefitsiendi κ väärtust, mis arvutatakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikliga 17 või 18.
12. Lõike 2 punkti f alapunkti ii kohaldamisel võivad pädevad asutused teha järgmist:
a)
nõuda, et finantsinstitutsioon määraks kindlaks stressiperioodi, maksimeerides delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 12 lõikes 1 osutatud väärtuse samasse laia riskitegurite kategooriasse kuuluvate mittemodelleeritavate riskitegurite või mittemodelleeritavate standardrühmade kogumi puhul, kasutades hinnastusmeetodeid, mida kasutatakse riskimõõtmise mudelis kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse artikli 13 lõikega 2;
b)
hinnata, kas punkti a kohaselt kindlaks määratud stressiperiood erineb märkimisväärselt stressiperioodist, mille finantsinstitutsioon määrab kindlaks delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 12 lõikes 2 osutatud metoodikat kasutades.
13. Lõike 2 punkti g kohaldamisel võivad pädevad asutused finantsinstitutsiooni võimalike ebaõnnestunud hinnastamiste valimi põhjal kontrollida, kas finantsinstitutsioon järgis lõike 2 punkti g alapunktis i osutatud protsesse ja meetodeid, ning hinnata sellest lähtuvalt kõnealuste protsesside ja meetodite töökindlust.
14. Lõike 2 punkti h alapunkti iii kohaldamisel võivad pädevad asutused teha mittemodelleeritavate riskitegurite või mittemodelleeritavate standardrühmade valimi puhul järgmist:
a)
nõuda, et finantsinstitutsioon koostaks pädeva asutuse ette nähtud suure nihkega statistilise jaotuse tootluse aegread ning arvutaks tulevase šoki äärmusliku stsenaariumi delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklis 3 ja artiklis 6 osutatud etapiviisilise meetodi ning kõnealuse delegeeritud määruse artiklis 8 osutatud ajaloolise meetodi alusel;
b)
kontrollida finantsinstitutsiooni eksperdipõhise meetodi konservatiivsust, võrreldes sellest meetodist tulenevat tulevase šoki regulatiivset äärmuslikku stsenaariumi punkti a kohaselt arvutatud tulevase šoki äärmusliku stsenaariumiga.
15. Esimese lõigu punkti a erandina võivad pädevad asutused nõuda, et finantsinstitutsioon kasutaks konservatiivse jaotuse alusel aegrea tekitamise asemel teise sarnase riskiteguri aegrida. Lõike 2 punkti h alapunkti iv kohaldamisel võivad pädevad asutused mittemodelleeritavate riskitegurite või mittemodelleeritavate standardrühmade valimi puhul ja konkreetsel võrdluskuupäeval kontrollida, kas:
a)
riskitegurid või standardrühmad, mille jaoks stressistsenaariumi riskimeede delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 14 kohast tulevase šoki regulatiivset äärmuslikku stsenaariumi kasutades kindlaks määratakse, vastavad kriteeriumidele, mille finantsinstitutsioon on selle meetodi kasutamiseks kindlaks määranud;
b)
riskitegurid või standardrühmad, mille kohta stressistsenaariumi riskimeedet delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 14 kohast tulevase šoki regulatiivset äärmuslikku stsenaariumi kasutades kindlaks ei määrata, ei vasta kriteeriumidele, mille finantsinstitutsioon on selle meetodi kasutamiseks kindlaks määranud.
16. Lõike 2 punkti i kohaldamisel võivad pädevad asutused teha mittemodelleeritavate riskitegurite valimi puhul järgmist:
a)
kontrollida, kas riskiteguri olemus on selline, et see kajastab ainult idiosünkraatilist riski, vaadates läbi riskiteguri kirjelduse, mis on esitatud käesoleva määruse artikli 33 lõikes 1 osutatud loetelus, ja selle märkimise andmesisendid, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 16 lõike 3 punktis a ja artikli 16 lõike 4 punktis a;
b)
teha hüpoteesi testid, et hinnata valimi riskitegurite korrelatsioonikordajate olulisust ning võrrelda kõnealuse hüpoteesi testimise tulemusi tulemustega, mille finantsinstitutsioon sai delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 16 lõike 3 punktis d ja artikli 16 lõike 4 punktis d osutatud statistilisi teste tehes.
