Artikkel 44 2

i)

kontrollivad, kas finantsinstitutsiooni protsessid vastavad delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 1 punkti a alapunktis i osutatud kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 punktis e osutatud sisemistes põhimõtetes;

ii)

kontrollivad, kas finantsinstitutsioon dokumenteerib ja põhjendab muutusi meetodis, mida kasutatakse stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamiseks, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 1 punkti a alapunktis ii;

iii)

kontrollivad, kas stressistsenaariumi riskinäitajas, mis tuleneb ühelt poolt otsesest meetodist ja teiselt poolt etapiviisilisest meetodist, on delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 1 punkti a alapunktis iii viidatud 20 tööpäeva jooksul esinenud olulisi erinevusi, ning uurivad mis tahes oluliste erinevuste põhjuseid;

i)

kontrollivad, kas finantsinstitutsiooni protsessid vastavad kõnealuse delegeeritud määruse artikli 4 punkti a alapunktis i osutatud kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 punktis e osutatud sisemistes põhimõtetes;

ii)

kontrollivad, kas finantsinstitutsioon dokumenteerib ja põhjendab muutusi meetodis, mida kasutatakse stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamiseks, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 4 punkti a alapunktis ii;

iii)

kontrollivad, kas stressistsenaariumi riskinäitajas, mis tuleneb ühelt poolt otsesest meetodist ja teiselt poolt etapiviisilisest meetodist, on delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 4 punkti a alapunktis iii viidatud 20 tööpäeva jooksul esinenud olulisi erinevusi, ning uurivad mis tahes oluliste erinevuste põhjuseid;

i)

kontrollivad, kas finantsinstitutsioon ei hõlma rohkem kui üht vaatlustulemust tööpäeva kohta aegreas, mida kasutatakse stressistsenaariumi riskinäitaja saamiseks, ning kontrollivad, kas aegrida sisaldab ainult tegelikke turuandmeid, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 7 lõike 1 punktis a;

ii)

kontrollivad, kas tööpäevade ja mittetööpäevade kindlaksmääramise kriteeriume, millele on osutatud lõike 1 punktis d, kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklis 7 osutatud kümne tööpäeva tootluste arvutamiseks ning kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud stressiperioodi pikendamiseks 20 tööpäeva võrra, ning kontrollivad, kas etapid kümne tööpäeva tootluste saamiseks, sh D t' määramiseks, nagu on osutatud kõnealuse delegeeritud määruse artikli 7 lõike 1 punktis c, viiakse ellu õigesti;

iii)

kontrollivad, kas mittemodelleeritavate riskitegurite aegread, mida finantsinstitutsioon hindas varem modelleeritavaks kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 325be, hõlmavad tähelepanekuid, mida finantsinstitutsioon kasutas kõnealuse määruse artiklis 325bc osutatud tulevaste šokkide stsenaariumide kalibreerimiseks, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 7 lõikes 2;

i)

kontrollivad, kas finantsinstitutsioon suudab põhjendada vähest andmete kättesaadavust mittemodelleeritavate riskitegurite või mittemodelleeritavate standardrühmade kohta, mille jaoks finantsinstitutsioon kasutab alternatiivset meetodit;

ii)

kontrollivad, kas tehakse nõuetekohaselt kindlaks riskitegurid, mille jaoks tuleb kasutada delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 10 lõigetes 2 ja 3 osutatud lähenemisviisi;

iii)

kontrollivad, kas delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 10 lõikes 4 osutatud meetodi kasutamisel võimaldab lähenemisviis, mida finantsinstitutsioon kasutab kõnealuse artikli lõikes 5 osutatud tingimustele vastava riskiteguri valimiseks, teha kindlaks üles- ja allapoole kalibreeritud šokid, mis on sobilikud riskiteguri jaoks, mille puhul kasutatakse alternatiivset lähenemisviisi;

i)

kontrollivad juhul, kui finantsinstitutsioon maksimeerib stressiperioodi kindlaksmääramiseks delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 12 lõikes 1 osutatud väärtuse ning kasutab tundlikkusel põhinevaid hinnastusmeetodeid kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse artikli 13 lõikega 4, selle analüüsi usaldusväärsust, mille finantsinstitutsioon on teinud eesmärgiga näidata, et hinna muutused, mida tundlikkusel põhinevad hinnastusmeetodid ei väljenda, ei muudaks stressiperioodi;

ii)

kontrollivad juhul, kui finantsinstitutsioon määrab kindlaks laia riskitegurite kategooriasse kuuluvate mittemodelleeritavate riskitegurite stressiperioodi, tehes kindlaks 12kuulise vaatlusperioodi, millega maksimeeritakse osalise eeldatava puudujäägi näitaja PES RS, i kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 12 lõikega 2, selle analüüsi usaldusväärsust, mille finantsinstitutsioon on teinud eesmärgiga näidata, et kindlaks tehtud stressiperiood on asjaomaste mittemodelleeritavate riskitegurite jaoks finantsstressi periood;

iii)

kontrollivad, kas stressiperioodi kindlaks määramiseks testitud 12kuulised libisevad vahemikud algavad vähemalt 1. jaanuarist 2007, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 12 lõikes 3, ning kontrollivad, kas stressiperioodi varasemad ajakohastused tehti lõike 1 punktis g osutatud sagedust ja kriteeriume järgides;

i)

hindavad ebaõnnestunud hinnastamiste avastamiseks kasutatavate protsesside ja meetodite töökindlust, tehes kindlaks finantsinstrumendid ja kaubad, mille puhul ebaõnnestunud hinnastamine tekkis, ja ebaõnnestunud hinnastamise põhjused ning määrates kindlaks nende olulised tundlikkused;

ii)

kontrollivad, kas pärast mittemodelleeritava riskiteguri suhtes tulevase šoki äärmusliku stsenaariumi kohaldamist kasutatakse tundlikkusel põhinevaid hinnastusmeetodeid ainult kõnealuse riskiteguriga finantsinstrumentide ja kaupade puhul ning ebaõnnestunud hinnastamisi arvestades kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 13 lõikega 3;

i)

kontrollivad meetodi sobilikkust, mida finantsinstitutsioon kasutab selle tuvastamiseks, kas mittemodelleeritava riskiteguri muutuse või mittemodelleeritava standardrühma muutusega seotud maksimaalne kahju on piiratud või mitte;

ii)

kui mittemodelleeritava riskiteguri või mittemodelleeritava rühmaga seotud maksimaalne kahju on piiratud, siis kontrollivad, kas finantsinstitutsioon teeb selle maksimaalse kahju täpselt kindlaks;

iii)

kui mittemodelleeritava riskiteguri muutuse või mittemodelleeritava standardrühma muutusega seotud maksimaalne kahju ei ole piiratud, siis kontrollivad, kas delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 14 lõike 2 punktis a ja artikli 14 lõike 4 punktis a osutatud eksperdipõhise meetodi raames kasutatud jaotuslikud ja statistilised eeldused põhinevad objektiivsetel andmetel ja usaldusväärsetel testidel ning tulevase šoki äärmuslik stsenaarium on piisavalt konservatiivne;

iv)

kontrollivad, kas:

v)

kontrollivad metoodika ja statistiliste testide töökindlust, mida finantsinstitutsioon kasutab nende riskitegurite kindlaks tegemiseks, mis kajastavad ainult idiosünkraatilist riski, kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artikli 16 lõigetega 3 ja 4.