+Artikkel 4b Kauplemisjärgsed riskivähendusteenused
---+Artikkel 4b 1.
---+Artikkel 4b 2.
---+Artikkel 4b 3.
---+Artikkel 4b 4.
---+Artikkel 4b 5.
---+Artikkel 4b 6.

Artikkel 4b Kauplemisjärgsed riskivähendusteenused

1. Ülevaade

,
Artikkel 4b 1.
Ilma et see piiraks artikli 11 kohaste riskimaandamismeetodite kohaldamist, ei kohaldata artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustust börsivälise tuletislepingu suhtes, mis on algatatud ja sõlmitud käesoleva artikli lõigete 2–4 kohaselt tehtud aktsepteeritava kauplemisjärgse riskivähendustoimingu (edaspidi „kauplemisjärgse riskivähendustehingu”) tulemusel.
Artikkel 4b 2.

Kauplemisjärgne riskivähendustehing vabastatakse artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustusest üksnes juhul, kui:

a) 

kauplemisjärgset riskivähendustoimingut tegev üksus (edaspidi „kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja”) vastab käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele ning

b) 

iga kauplemisjärgses riskivähendustoimingus osaleja vastab käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõuetele.
Artikkel 4b 3.

Aktsepteeritav kauplemisjärgne riskivähendustoiming vastab järgmisele:

a) 

selle teeb direktiivi 2014/65/EL artikli 7 kohaselt tegevusloa saanud üksus, kes on kauplemisjärgsesse riskivähendustoimingusse kaasatud börsiväliste tuletislepingute vastaspooltest sõltumatu;

b) 

see vähendab riski igas kauplemisjärgseks riskivähendustoiminguks esitatud portfellis;

c) 

sellega nõustutakse tervikuna ja seetõttu ei saa kauplemisjärgses riskivähendustoimingus osalejad valida, milliseid tehinguid kauplemisjärgse riskivähendustoimingu raames teha;

d) 

selles tohivad osaleda ainult need üksused, kes kohe alguses esitasid portfelli kauplemisjärgseks riskivähendustoiminguks;

e) 

see on tururiski poolest neutraalne;

f) 

see ei mõjuta hinnakujundust;

g) 

see viiakse ellu tihendus-, tasakaalustus- või optimeerimistoiminguna või nende kombinatsioonina;

h) 

seda tehakse kahe- või mitmepoolselt.
Artikkel 4b 4.

Kauplemisjärgse riskivähendamisteenuse osutaja:

a) 

järgib kauplemisjärgse riskivähendustoimingu kohta kokku lepitud reegleid, sealhulgas eelnevalt kavandatud tsüklites ette nähtud meetodeid ja algoritme ning tegutseb mõistlikult, läbipaistvalt ja mittediskrimineerival viisil;

b) 

tagab, et kauplemisjärgses riskivähendustoimingus osalevad üksused ei mõjuta kauplemisjärgse riskivähendustoimingu tulemust;

c) 

korraldab korrapäraseid tihendustoiminguid, kui kauplemisjärgsete riskivähendustoimingute tulemusel tehakse uusi kauplemisjärgseid riskivähendustehinguid;

d) 

peab kõigi kauplemisjärgse riskivähendustoimingu kohaselt tehtud tehingute kohta täielikku ja korrektset arvestust, sealhulgas:

i) 

teave kauplemisjärgse riskivähendustoimingu raames tehtud tehingute kohta;

ii) 

kauplemisjärgsest riskivähendustoimingust tulenevate tehingute kohta kas muudetud või uute tehingutena ja

iii) 

kauplemisjärgsesse riskivähendustoimingusse kaasatud eri portfellide riski üldise muutumise kohta;

e) 

teeb taotluse korral asjaomasele pädevale asutusele ja ESMA-le punktis d osutatud andmed põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks ning

f) 

jälgib kauplemisjärgsest riskivähendustoimingust tulenevaid tehinguid, et tagada võimalikult suures ulatuses, et kauplemisjärgse riskivähendustoimingu tagajärjel ei toimuks väärkasutamist ega kliirimiskohustusest kõrvalehoidumist.
Artikkel 4b 5.

Pädev asutus, kes on andnud kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutajale kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikliga 7 tegevusloa, teeb enne, kui asjaomase kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja tehtud kauplemisjärgsest riskivähendustoimingust tuleneva kauplemisjärgse riskivähendustehingu saab lõike 1 kohaselt kliirimiskohustusest vabastada, ilma põhjendamatu viivituseta järgmised toimingud:

a) 

teatab ESMA-le kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja nime ja

b) 

jagab ESMA-ga oma hinnangut selle kohta, kuidas kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja täidab lõigetes 3 ja 4 osutatud nõudeid.

Esimeses lõigus osutatud pädev asutus kinnitab ESMA-le vähemalt kord aastas, et kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja täidab endiselt lõigetes 3 ja 4 osutatud nõudeid või et kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja ei osuta enam kauplemisjärgseid riskivähendusteenuseid, olenevalt sellest, kumb on kohaldatav.

ESMA edastab käesoleva lõike esimese ja teise lõigu kohaselt saadud teabe iga liikmesriigi sellistele asutustele, kellel on seoses artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustusega järelevalvevolitused.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud pädev asutus teavitab põhjendamatu viivituseta ESMA-t, kui kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuetele enam ei vasta. Pärast teavitamist kustutab ESMA kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja käesoleva lõike viiendas lõigus osutatud loetelust. Alates kuupäevast, mil kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja on kõnealusest loetelust kustutatud, ei ole asjaomase kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja tehtud kauplemisjärgsest riskivähendustoimingust tulenevad kauplemisjärgsed riskivähendustehingud enam lõike 1 kohaselt kliirimiskohustusest vabastatud.

ESMA avaldab igal aastal loetelu kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste osutajatest, kellest on ESMA-le esimese lõigu punkti a kohaselt teatatud.
Artikkel 4b 6.

ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõigetes 3 ja 4 sätestatud elemente ja nõudeid ning kauplemisjärgse riskivähendustoimingu järgmisi muid tingimusi ja omadusi:

a) 

mida tähendab kauplemisjärgse riskivähendustoimingu puhul „tururiski poolest neutraalne”;

b) 

nõutav riskivähendus esitatud portfellides;

c) 

nii kliiritud kui ka kliirimata tehinguid sisaldavate segaportfellide võimalik kaasamine samasse kauplemisjärgsesse riskivähendustoimingusse ning tingimused, mille kohaselt on kaasamine lubatud;

d) 

kauplemisjärgse riskivähendustoimingu haldamise nõuded;

e) 

eri liiki kauplemisjärgsetele riskivähendusteenustele kehtivad nõuded;

f) 

vabastuse kohaldamise järelevalve kord ja

g) 

kriteeriumid, mida tuleb kohaldada selle hindamisel, kas kliirimiskohustusest hoitakse kõrvale.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid