+Artikkel 85 Aruandlus ja läbivaatamine
---+Artikkel 85 1.
---+Artikkel 85 1a.
---+Artikkel 85 3.
---+Artikkel 85 3a.
---+Artikkel 85 5.
---+Artikkel 85 6.
---+Artikkel 85 7.
---+Artikkel 85 8.
---+Artikkel 85 9.
---+Artikkel 85 10.
---+Artikkel 85 11.
---+Artikkel 85 12.
---+Artikkel 85 13.
---+Artikkel 85 14.
|
Artikkel 85 Aruandlus ja läbivaatamine
1. Ülevaade
| Pealkiri |
Regulatsioon |
|
Artikkel 85 1.
|
Komisjon hindab käesoleva määruse kohaldamist ja koostab selle kohta üldaruande hiljemalt 25. detsembriks 2029. Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
|
|
Artikkel 85 1a.
|
Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile hiljemalt 17. juuniks 2023 aruande, mis sisaldab järgmist:
a)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/834 (
30
) mõju finantssektori ja finantssektoriväliste vastaspoolte kliirimise mahule ja kliirimise jaotusele igas vastaspoole liigis, eelkõige seoses finantssektori vastaspooltega, kes tegutsevad börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel piiratud mahus, ja artikli 10 lõikes 4 osutatud kliirimiskünniste asjakohasusega;
b)
määruse (EL) 2019/834 mõju kauplemisteabehoidlatele teatatud andmete kvaliteedile ja kättesaadavusele ning kauplemisteabehoidlate poolt kättesaadavaks tehtud teabe kvaliteedile;
c)
teatamiskorda tehtud muudatused, sealhulgas delegeeritud teatamise, mis on sätestatud artikli 9 lõikes 1a, kasutuselevõtmine ja rakendamine ning eelkõige selle mõju ilma kliirimiskohustuseta finantssektoriväliste vastaspoolte aruandluskoormusele;
d)
kliirimisteenuste kättesaadavus, eelkõige see, kas artikli 4 lõikes 3a osutatud nõue osutada otse või kaudselt kliirimisteenuseid õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel ärilistel tingimustel on olnud kliirimisele juurdepääsu hõlbustamisel tulemuslik.
|
|
Artikkel 85 3.
|
Komisjon koostab hiljemalt 18. detsembriks 2020 aruande, milles hinnatakse järgmist:
a)
kas määruse (EL) nr 600/2014 artiklist 26 ja käesolevast määrusest tulenev tehingutest teatamise kohustused toovad kaasa dubleeriva tehingutest teatamise kohustuse muude kui börsiväliste tuletisinstrumentide puhul ning kas nõuet teatada muude kui börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest saaks vähendada või lihtsustada kõikide vastaspoolte puhul, ilma et vajalik teave läheks kaduma;
b)
kuivõrd vajalik ja asjakohane on viia määruse (EL) nr 600/2014 alusel tuletisinstrumentide puhul kohaldatav kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavusse määrusega (EL) 2019/834 tuletisinstrumentide puhul kohaldatavasse kliirimiskohustusse tehtud muudatustega, eelkõige seoses sellega, milliste üksuste suhtes tuleks kliirimiskohustust kohaldada;
c)
kas kauplemisjärgsetest riskivähendusteenustest, sh portfelli tihendamisest, otseselt tulenev kauplemine tuleks artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustusest vabastada, võttes arvesse seda, mil määral need teenused maandavad riske, eelkõige vastaspoole krediidiriski ja operatsiooniriski, samuti võimalust, et hoitakse kõrvale kliirimiskohustuse täitmisest, ja võimalust, et see kaotab stiimuli keskseks kliirimiseks.
Komisjon esitab esimeses lõigus osutatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
|
|
Artikkel 85 3a.
|
Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile hiljemalt 18. maiks 2020 aruande. Aruandes hinnatakse järgmist:
a)
määruse (EL) nr 600/2014 ja käesoleva määruse artikli 9 alusel muudest kui börsivälistest tuletislepingutest teatamise nõuete sidusus seoses nii teatatud tuletislepingute üksikasjade kui ka andmetele juurdepääsuga asjaomaste üksuste poolt, ning kas neid nõudeid tuleks ühtlustada;
b)
kas on teostatav teatamisahela edasine lihtsustamine kõikide vastaspoolte, sealhulgas kaudsete klientide jaoks, võttes arvesse vajadust õigeaegse teatamise järele ning vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 4 ning määruse (EL) nr 600/2014 artikli 30 lõikele 2 vastu võetud meetmeid;
c)
määruse (EL) nr 600/2014 alusel tuletisinstrumentide puhul kohaldatava kohustusliku kaupemiskoha nõude vastavusse viimine määrusega (EL) 2019/834 tuletisinstrumentide puhul kohaldatavasse kliirimiskohustusse tehtud muudatustega, eelkõige see, milliste üksuste suhtes tuleks kliirimiskohustust kohaldada;
d)
koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, kas kauplemisjärgsetest riskivähendusteenustest, sh portfelli tihendamisest, otseselt tulenev kauplemine tuleks artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustusest vabastada; selles aruandes:
i)
analüüsitakse portfelli tihendamist ja muid kättesaadavaid hindu mittekujundavaid kauplemisjärgseid riskivähendusteenuseid, millega maandatakse tuletisinstrumentide portfellide mitteturupõhiseid riske portfellide tururiski muutmata, näiteks tasakaalustavaid tehinguid;
ii)
selgitatakse selliste kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste eesmärki ja toimimist, nende abil riskide, eelkõige vastaspoole krediidiriski ja operatsiooniriski maandamise ulatust ning hinnatakse süsteemse riski juhtimise eesmärgil vajadust sellise kauplemise kliirimise või kliirimiskohustusest vabastamise järele, ning
iii)
hinnatakse, mil määral kaotab selliste teenuste kliirimiskohustusest vabastamine stiimuli keskseks kliirimiseks ja võib viia selleni, et vastaspooled hoiavad kliirimiskohustuse täitmisest kõrvale;
e)
kas artikli 47 kohaselt minimaalse turu- ja krediidiriskiga väga likviidsete finantsinstrumentide loendit võiks laiendada ja kas nimetatud loetelu võiks sisaldada ühte või mitut rahaturufondi, mis on saanud tegevusloa kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1131 (
31
).
|
|
Artikkel 85 5.
|
Väärtpaberiturujärelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile iga-aastase aruande pädevate asutuste poolt määratud karistuste kohta, sealhulgas järelevalvemeetmete, trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohta.
|
|
Artikkel 85 6.
|
Väärtpaberiturujärelevalve esitab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning vastavalt artikli 24b lõikele 3 ja kokkuleppel kolmanda riigi sellise keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitentidest keskpankadega, kellele on adresseeritud artikli 25 lõike 2c teises lõigus osutatud rakendusakt, komisjonile aruande kõnealuse rakendusakti sätete kohaldamise kohta, hinnates eelkõige, kas liidule või ühele või mitmele liikmesriigile avalduvat finantsstabiilsusriski maandatakse piisavalt. Väärtpaberiturujärelevalve esitab oma aruande komisjonile 12 kuu jooksul alates kooskõlas artikli 25 lõike 2c neljanda lõigu punktis b kindlaksmääratud kohanemisperioodi lõpust. Emitendist keskpanga nõusolek käsitleb üksnes tema emiteeritavat vääringut ja mitte aruannet tervikuna. Komisjon koostab 12 kuu jooksul alates esimeses lõigus osutatud aruande edastamisest aruande kõnealuse rakendusakti sätete kohaldamise kohta. Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
|
|
Artikkel 85 7.
|
ESMA esitab hiljemalt 25. detsembriks 2026 komisjonile aruande finantssektoriväliste ja finantssektori vastaspoolte kliirimisahelas kontode eraldamise nõude kehtestamise võimaluse ja teostatavuse kohta. Aruandele lisatakse kulude-tulude analüüs.
|
|
Artikkel 85 8.
|
Hiljemalt 25. detsembriks 2026 esitab ESMA Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande käesoleva määruse artikli 2 punktis 1 osutatud keskse vastaspoole määratluse laiendamise asjakohasuse ja mõju kohta muudele turgudele peale finantsturgude, näiteks kaubaturgudele, sealhulgas energia hulgimüügiturgudele, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 (
32
) kohastele krüptovaraturgudele. |
|
Artikkel 85 9.
|
Hiljemalt 25. detsembriks 2026 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse võrdseid tingimusi ja finantsstabiilsuse kaalutlusi, mis puudutavad liidu kesksete vastaspoolte üldist juurdepääsu keskpangale panganduslitsentsi säilitamise tingimuseta. Sellega seoses võtab komisjon arvesse ka olukorda kolmandate riikide jurisdiktsioonides.
|
|
Artikkel 85 10.
|
Hiljemalt 25. detsembriks 2027 esitab ESMA Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate finantssektori vastaspoolte ja finantssektoriväliste vastaspoolte üldise tegevuse kohta tuletistehingute valdkonnas, esitades kõnealuste finantssektori vastaspoolte ja finantssektoriväliste vastaspoolte kohta neid finants- või mittefinantsolemuse järgi eristades muu hulgas järgmise teabe:
a)
seda liiki tegevusest tulenevad võimalikud riskid liidu finantsstabiilsusele;
b)
börsivälistes kaubatuletisinstrumentides olevad positsioonid, mis ületavad 1 miljardit eurot, täpsustades asjaomaste positsioonide täpse summa;
c)
kaubeldavate energiatoodete tuletislepingute kogumaht, eristades, kui see on asjakohane, kaubeldavate energiatoodete tuletislepinguid, mida kasutatakse riskide maandamiseks, ja kaubeldavate energiatoodete tuletislepinguid, mida ei kasutata riskide maandamiseks;
d)
kaubeldavate põllumajanduslike tuletislepingute kogumaht, eristades, kui see on asjakohane, kaubeldavaid põllumajanduslikke tuletislepinguid, mida kasutatakse riskide maandamiseks, ja kaubeldavaid põllumajanduslikke tuletislepinguid, mida ei kasutata riskide maandamiseks;
e)
selliste börsiväliste ja börsil kaubeldavate energiatoodete või põllumajanduslike tuletislepingute osakaal, mis on arveldatud kaubeldavate energiatoodete tuletislepingute või põllumajanduslike tuletislepingute kogumahus.
|
|
Artikkel 85 11.
|
ESMA esitab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2026 aruande. Aruandes
a)
määratletakse üksikasjalikult protsüklilisuse mõiste seoses artikliga 41 keskse vastaspoole nõutud lisatagatiste puhul ja artikliga 46 keskse vastaspoole hoitava tagatise suhtes kohaldatavate väärtuskärbete puhul;
b)
hinnatakse, kuidas käesoleva määruse ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 153/2013 (
33
) protsüklilisuse piiramist käsitlevaid sätteid on aastate jooksul kohaldatud ning kas on vaja võtta edasisi meetmeid protsüklilisuse piiramise vahendite kasutamise parandamiseks;
c)
antakse teavet selle kohta, kuidas protsüklilisuse piiramise vahendid saaksid või ei saaks kaasa tuua võimendustagatise suurenemist, mis oleks suurem kui ilma kõnealuste vahendite kohaldamiseta, võttes arvesse võimalikke lisandeid või tasaarvestusi, mida kesksel vastaspoolel on lubatud käesoleva määruse alusel kohaldada.
Aruande koostamisel hindab ESMA ka kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid norme ja tavasid ning protsüklilisusega seotud rahvusvahelisi suundumusi.
|
|
Artikkel 85 12.
|
Hiljemalt 25. detsembriks 2027 hindab ESMA tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja ühise järelevalvemehhanismiga, kuidas on artikleid 15a, 17, 17a, 17b, 49 ja 49a kohaldatud. Selle hindamisega määratakse eelkõige kindlaks, kas:
a)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2987 (
34
) kehtestatud muudatused on saavutanud soovitud mõju liidu kesksete vastaspoolte konkurentsivõime suurendamisel ja nende regulatiivse koormuse vähendamisel;
b)
määrusega (EL) 2024/2987 tehtud muudatused on vähendanud uute kliirimisteenuste ja toodete turulejõudmise aega, mõjutamata negatiivselt kesksete vastaspoolte, nende kliirivate liikmete või nende klientide riski;
c)
kesksetele vastaspooltele antud võimalus rakendada otseselt artiklis 15a osutatud muudatusi on mõjutanud negatiivselt nende riskiprofiili või suurendanud liidu finantsstabiilsuse üldisi riske ning kas seda võimalust tuleks muuta.
ESMA esitab kõnealuse hindamise tulemuste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande.
|
|
Artikkel 85 13.
|
ESMA esitab hiljemalt 25. detsembriks 2026 komisjonile aruande selle kohta, kas määrusega (EL) 2024/2987 artiklisse 9 tehtud muudatuste tulemusel on ESMA ülesannete täitmine piisavalt selgelt paranenud ja kas need on avaldanud turuosalistele ülemäärast negatiivset mõju. Aruandele lisatakse kulude-tulude analüüs.
|
|
Artikkel 85 14.
|
ESMA esitab komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2028 aruande. Aruandes hinnatakse koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, kas:
a)
kauplemisjärgseid riskivähendusteenuseid tuleks pidada süsteemselt olulisteks;
b)
kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste osutamine kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste osutajate poolt on suurendanud riski liidu finantsökosüsteemile;
c)
vabastus on kaasa toonud artiklis 4 osutatud kliirimiskohustusest kõrvalehoidmise.
Komisjon koostab 18 kuu jooksul alates esimeses lõigus osutatud aruande edastamisest aruande ESMA aruandes esitatud aspektide kohta. Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
|
,
1.1 Viited
1.2 Tuvastatud nõuded
1.3 Seotud standardid
2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|