Artikkel 29 3.

aegumistähtaja algust, kestust, peatamist või katkestamist käsitlevad riigisisesed õigusnormid ei tohi põhjendamatult takistada kahju hüvitamise hagide esitamist ning igal juhul ei tohi need olla takistavamad kui riigisiseses tsiviilvastutuse üldises korras kehtestatud normid;

käesoleva direktiivi kohaste kahju hüvitamise hagide esitamise aegumistähtaeg peab olema vähemalt viis aastat ja igal juhul ei tohi see olla lühem kui riigisiseses tsiviilvastutuse üldises korras sätestatud aegumistähtaeg;

aegumistähtaeg ei hakka kulgema enne, kui rikkumine on lõppenud ja hageja on teada saanud või võib põhjendatult eeldada, et ta on teadlik järgmisest:

menetluskulud ei ole hagejate jaoks õigusemõistmise taotlemiseks üle jõu käivalt suured;

hagejatel on õigus taotleda ettekirjutusi, sealhulgas lihtmenetluse abil; need on lõpliku või ajutise meetme vormis, et lõpetada käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riigisiseste õigusnormide sätete rikkumine meetmete võtmise või tegevuse lõpetamise kaudu;

kui nõue esitatakse ja hageja esitab põhjendatud selgituse, mis sisaldab mõistlikult kättesaadavaid fakte ja tõendeid, mis toetavad tema esitatud kahjunõude usutavust, ning ta on osutanud sellele, et äriühingu kontrolli all on veel tõendeid, saavad kohtud nõuda, et äriühing avaldaks sellised tõendid kooskõlas riigisisese menetlusõigusega;

liikmesriikide kohtud piirduvad taotletud tõendite avaldamise osas sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne võimaliku nõude või kahjunõude toetamiseks, ning tõendite säilitamise osas sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne sellise kahjunõude toetamiseks; selleks et teha kindlaks, kas tõendite avaldamise või säilitamise korraldus on proportsionaalne, kaaluvad liikmesriikide kohtud, mil määral toetavad nõuet või kaitset kättesaadavad faktid ja tõendid, mis õigustavad tõendite avaldamise taotlust; avaldamise ulatus ja kulu ning kõigi poolte, sealhulgas asjaomaste kolmandate isikute õigustatud huvid, muu hulgas sellise teabe mittespetsiifilise otsingu vältimine, mis tõenäoliselt ei ole menetluse poolte jaoks asjakohane; kas tõendid, mille avaldamist taotletakse, sisaldavad konfidentsiaalset teavet, eelkõige kolmandaid isikuid puudutavat konfidentsiaalset teavet, ja sellise konfidentsiaalse teabe kaitsmise kord;

liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtutel on õigus nõuda konfidentsiaalset teavet sisaldava tõendi avaldamist, kui nad leiavad, et see on kahju hüvitamise hagi puhul asjakohane; liikmesriigid tagavad, et sellise teabe avaldamise nõudmisel on liikmesriikide kohtute käsutuses tõhusad meetmed kõnealuse teabe kaitsmiseks.