Artikkel 3 Kriisilahendusasutuste ja pädevate ministeeriumide määramine

1.   Iga liikmesriik määrab ühe või erandkorras mitu kriisilahendusasutust, millel on õigus rakendada kriisilahenduse vahendeid ja kasutada kriisilahendusõigusi.

2.   Kriisilahendusasutus on liikmesriigi keskpank, pädev ministeerium, riiklik haldusasutus või asutus, millele on antud avaliku halduse pädevus.

3.   Kui kriisilahendusasutus täidab ka muid funktsioone, sealhulgas järelevalvefunktsioone, peab olema kehtestatud sobiv struktuurne kord, et vältida huvide konflikti käesoleva direktiivi kohaselt kriisilahendusasutusele antud funktsioonide ja järelevalve- või muude funktsioonide vahel, piiramata lõikes 6 nõutud teabevahetus- ja koostöökohustusi.

Liikmesriigid tagavad, et kõnealuse korraga tagatakse tegevuse tegelik sõltumatus, sealhulgas kriisilahendusasutuse töötajate, aruandlusahelate ja otsustamisprotsesside eraldatus nimetatud kriisilahendusasutuse järelevalvealastest või muudest funktsioonidest.

4.   Lõikes 3 sätestatud tingimused ei välista järgmist:

5.   Kriisilahendusasutused võtavad vastu ja avaldavad oma sisereeglid, et vältida lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuete kohaselt huvide konflikte, sealhulgas ametisaladuse hoidmist ja erinevate tegevusvaldkondade vahel vahetatavat teavet käsitlevad reeglid.

6.   Liikmesriigid nõuavad, et järelevalve- ja kriisilahendusfunktsioone täitvad ametiasutused ja ametiasutuste nimel kõnealuseid funktsioone täitvad isikud teeksid kriisilahenduse otsuste ettevalmistamisel, kavandamisel ja rakendamisel tihedalt koostööd nii juhul, kui kriisilahendusasutus ja järelevalveasutus on eraldi üksused, kui ka juhul, kui neid funktsioone täidab üks ja sama üksus.

7.   Iga liikmesriik määrab käesoleva direktiivi kohaselt pädevaks ministeeriumiks ühe ministeeriumi. Asjakohasel juhul tagavad liikmesriigid asjakohase mehhanismi teiste asjaomaste ministeeriumidega koordineerimiseks.

8.   Kui liikmesriigi kriisilahendusasutus ei ole pädev ministeerium, teavitab kriisilahendusasutus põhjendamatu viivitusteta pädevat ministeeriumi käesoleva direktiivi kohaselt tehtud otsustest ja ei rakenda otsese eelarvemõjuga otsuseid enne, kui ta on saanud pädeva ministeeriumi heakskiidu, välja arvatud juhul, kui riigisiseses õiguses on sätestatud teisiti.

9.   Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe kriisilahendusasutuse, esitab ta komisjonile ja EIOPA-le selle kohta igakülgselt põhjendatud teate ning jaotab funktsioonid ja vastutusvaldkonnad kõnealuste asutuste vahel, tagab asjakohase nendevahelise koordineerimise ning määrab ühe ametiasutuse kontaktasutuseks, kelle kaudu toimub koostöö ja koordineerimine teiste liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega.

10.   Liikmesriigid teavitavad EIOPAt kriisilahendusasutuseks ja kontaktasutuseks määratud riiklikust ametiasutusest või riiklikest ametiasutustest ning nende konkreetsetest funktsioonidest ja vastutusvaldkondadest. EIOPA avaldab kõnealuste kriisilahendusasutuste ja kontaktasutuste nimekirja.

11.   Ilma et see piiraks artikli 67 kohaldamist, võivad liikmesriigid kooskõlas riigisisese õigusega piirata kriisilahendusasutuse, järelevalveasutuse ja nimetatud asutuste töötajate vastutust nende käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmisest tuleneva tegevuse või tegevusetuse eest.