+Artikkel 13b Maakasutuse mehhanism ajavahemikuks 2026–2030
---+Artikkel 13b 1.
---+Artikkel 13b 2.
---+Artikkel 13b 3.
---+Artikkel 13b 4.
---+Artikkel 13b 5.
---+Artikkel 13b 6.
---+Artikkel 13b 7.
---+Artikkel 13b 8.
---+Artikkel 13b 9.
---+Artikkel 13b 10.
---+Artikkel 13b 11.

Artikkel 13b Maakasutuse mehhanism ajavahemikuks 2026–2030

Maakasutuse mehhanism ajavahemikuks 2026–2030

1. Ülevaade

,
Artikkel 13b 1.
Liidu registris luuakse maakasutuse mehhanism, mis vastab kogusele, mis ei ületa 178 miljonit CO2 ekvivalenttonni, tingimusel et saavutatakse artikli 4 lõikes 2 osutatud liidu eesmärk. Maakasutuse mehhanism tehakse kättesaadavaks lisaks artiklis 12 sätestatud paindlikkusmeetmetele.
Artikkel 13b 2.
Kui ajavahemikul 2026–2030 pärast seda, kui liikmesriik on teinud kõik endast oleneva, et võtta arvesse komisjoni artikli 13d kohast arvamust, on liikmesriigi territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside heite ja sidumise summa ning asjaomasele liikmesriigile kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärgi või asjaomasele liikmesriigile kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud eelarve vahe positiivne, mis on arvestatud ja mille kohta on esitatud aruanne kooskõlas käesoleva määrusega, võib kõnealune liikmesriik kasutada käesolevas artiklis sätestatud mehhanismi, et täita kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärk või järgida kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud eelarvet.
Artikkel 13b 3.

Kui ajavahemikul 2026–2030 on lõikes 2 osutatud ühe või mõlema arvutuse tulemus positiivne, on liikmesriigil õigus kasutada käesolevas artiklis sätestatud mehhanismi, et kompenseerida netoheidet või netosidumist, või mõlemat, kui neid arvestatakse heitena võrreldes asjaomase liikmesriigi kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärgiga või asjaomase liikmesriigi kooskõlas artikli 4 lõikega 4 sätestatud eelarvega, või mõlemaga, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

liikmesriik on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt esitatud ajakohastatud lõimitud riiklikusse energia- ja kliimakavasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada kõigi maapõhiste neeldajate ja talletajate kaitse või asjakohasel juhul tõhustamine ning vähendada maa haavatavust looduslike häiringute suhtes;

b) 

liikmesriik on ammendanud käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 alusel saadaoleva paindlikkusmeetme;

c) 

liidus on aastal 2030 tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside koguheite ja -sidumise aastase summa ning liidu 310 miljoni CO2 ekvivalenttonni netosidumise eesmärgi vahe negatiivne.

Selle hindamisel, kas liidus on täidetud käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud tingimus, lisab komisjon kuni 30 % kasutamata ülejäägist, mis ei ületa 20 miljonit CO2 ekvivalenttonni, liikmesriikide artikli 4 lõike 1 kohastele kohustustele ajavahemikul 2021–2025, tingimusel et vähemalt üks liikmesriik esitab komisjonile tõendid looduslike häiringute mõju kohta käesoleva artikli lõike 5 kohaselt. Komisjon tagab, et liikmesriigid ei kasuta topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklis 12 ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.
Artikkel 13b 4.
Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kompensatsiooni summa ei tohi ajavahemikul 2026–2030 olla üle 50 % VII lisas asjaomasele liikmesriigile ette nähtud kompensatsiooni maksimumsummast.
Artikkel 13b 5.
Liikmesriigid esitavad komisjonile tõendid VI lisa kohaselt arvutatud looduslike häiringute mõju kohta, et nad võiksid saada kompensatsiooni netoheidete või netosidumise (või mõlema) eest, kui neid arvestatakse heitena võrreldes asjaomastele liikmesriikidele kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärkidega või asjaomastele liikmesriikidele kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud eelarvega, kuni VII lisas ajavahemikuks 2026–2030 ette nähtud ja teiste liikmesriikide poolt kasutamata kompensatsiooni kogusumma ulatuses. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaolevat kasutamata kompensatsiooni summat, jaotatakse see kasutamata kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt.
Artikkel 13b 6.

Liikmesriikidel on õigus netoheide või netosidumine (või mõlemad), kui neid arvestatakse heitena võrreldes asjaomaste liikmesriikide kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärkidega või kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud eelarvega, kompenseerida VII lisas ajavahemikuks 2021–2030 ette nähtud ja teiste liikmesriikide poolt kasutamata kompensatsiooni kogusumma ulatuses, olles võtnud arvesse artikli 13 lõiget 4 ja käesoleva artikli lõiget 5, tingimusel et asjaomased liikmesriigid:

a) 

on ammendanud artikli 12 lõike 1 ning käesoleva artikli lõigete 3 ja 5 kohased saadaolevad paindlikkusmeetmed ning

b) 

on esitanud komisjonile tõendid:

i) 

pikaajalise mõju kohta, mida avaldavad kliimamuutused, mis põhjustavad ülemäärast heidet või neeldajate vähenemist ja mis ei ole nende kontrolli all, või

ii) 

mõju kohta, mida avaldab erakordselt suur turvasmuldade osakaal (võrreldes liidu keskmisega) nende majandataval maa-alal, põhjustades ülemäärast heidet, tingimusel et see mõju tuleneb enne otsuse nr 529/2013/EL jõustumist kasutusel olnud maamajandamistavadest;

c) 

on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt viimati esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakavasse spetsiifilised meetmed, et tagada kõigi maapõhiste neeldajate ja talletajate kaitse või asjakohasel juhul tõhustamine ning vähendada maa haavatavust kliimamuutustest tingitud ökosüsteemi häiringute suhtes.
Artikkel 13b 7.
Lõikes 6 osutatud kompensatsiooni summa ei tohi liidus tervikuna ületada 50 miljonit CO2 ekvivalenttonni. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaoleva kompensatsiooni maksimumsummat, jaotatakse saadaolev kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt.
Artikkel 13b 8.
Lõike 6 punkti b alapunktis i osutatud tõendid hõlmavad netoheitele või netosidumisele avalduva mõju kvantitatiivset hindamist miljonites CO2 ekvivalenttonnides mõjutatud ala kohta ning põhinevad võrreldavatel ja usaldusväärsetel kvantitatiivsetel näitajatel, geograafiliselt täpsetel andmetel ja parimatel kättesaadavatel teaduslikel tõenditel. Need näitajad ja andmed ning tõendid põhinevad vähemalt ajavahemikku 2001–2025 hõlmavatel täheldatud muutustel ning ajavahemikku 2026–2030 käsitlevatel teaduslikult läbivaadatud prognoosidel ja tähelepanekutel. Need näitajad ja andmed ning tõendid kajastavad maakasutuse ja metsanduse sektori jaoks oluliste kliimaomaduste taustamuutusi keskpikas või pikas perspektiivis, nagu kuivus, keskmised temperatuurid, keskmine sademete hulk, miinuskraadidega päevad ning meteoroloogiliste või mullaniiskuse põudade kestus.
Artikkel 13b 9.
Lõike 6 punkti b alapunktis ii osutatud tõendid sisaldavad põhjendust selle kohta, et turvasmuldade osakaal asjaomase liikmesriigi majandataval maa-alal ületab liidu 2030. aasta keskmist osakaalu. Tõendid hõlmavad majandatavatele turvasmuldadele avaldunud varasemast mõjust tingitud heitkoguste kvantitatiivset analüüsi (miljonites CO2 ekvivalenttonnides), mis põhineb ajavahemiku 2026–2030 kohta läbi vaadatud vaatlustel, võrreldavatel ja usaldusväärsetel geograafiliselt täpsetel andmetel ning parimatel kättesaadavatel teaduslikel tõenditel, eelkõige asjaomase liikmesriigi sarnaste alade kohta. Tõenditele lisatakse ka praegu rakendatavate poliitikameetmete kirjeldus, millega minimeeritakse majandatavatele turvasmuldadele avaldunud varasema mõju negatiivset mõju.
Artikkel 13b 10.
Hiljemalt 12. maiks 2024 kehtestab komisjon rakendusaktidega käesoleva artikli lõike 6 punktis b osutatud tõendite struktuuri, vormingu, tehnilised üksikasjad ja esitamise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 16a osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 13b 11.
Komisjon teeb lõike 6 punktis b osutatud tõendid, mille liikmesriigid on esitanud, üldsusele kättesaadavaks ja võib nõuda liikmesriigilt täiendavate tõendite esitamist, kui ta leiab pärast asjaomaselt liikmesriigilt saadud teabe kontrollimist, et teave on ebapiisavalt põhjendatud või ebaproportsionaalne.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid