English - European Union - Environment -

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/841, 30. mai 2018, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/841,

30. mai 2018,

millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

1. Ülevaade

Artikkel 1 Reguleerimisese

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid, mille sisuks on:

liikmesriikide sellised kohustused maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (edaspidi „maakasutus ja metsandus“) sektoris, mis aitavad saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke ja täita liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki ajavahemikul 2021–2025;

maakasutuse ja metsanduse sektori kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestus ning selle kontrollimine, kas liikmesriigid täidavad ajavahemikul 2021–2025 punkti a kohaseid kohustusi;

liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärk maakasutuse ja metsanduse sektoris;

liikmesriikide eesmärgid kasvuhoonegaaside netosidumiseks maakasutuse ja metsanduse sektoris ajavahemikul 2026–2030.

Artikkel 2 Kohaldamisala

Kohaldamisala

Artikkel 3 Mõisted

Mõisted

Artikkel 4 Kohustused ja eesmärgid

Kohustused ja eesmärgid

Artikkel 5 Üldised arvestuseeskirjad

Üldised arvestuseeskirjad

Artikkel 6 Metsastatud maa ja raadatud maa arvestus

Metsastatud maa ja raadatud maa arvestus

Artikkel 7 Majandatava põllumaa, majandatava rohumaa ja majandatava märgala arvestus

Majandatava põllumaa, majandatava rohumaa ja majandatava märgala arvestus

Artikkel 8 Majandatava metsamaa arvestus

Majandatava metsamaa arvestus

Artikkel 9 Puittoodete arvestus

Puittoodete arvestus

Artikkel 10 Looduslike häiringute arvestus

Looduslike häiringute arvestus

Artikkel 11 Paindlikkusmeetmed ja juhtimine

Paindlikkusmeetmed ja juhtimine

Artikkel 12 Üldised paindlikkusmeetmed

Üldised paindlikkusmeetmed

Artikkel 13 Majandatava metsamaa paindlikkusmeede

Majandatava metsamaa paindlikkusmeede

Artikkel 13a Lisakompensatsioon

Lisakompensatsioon

Artikkel 13b Maakasutuse mehhanism ajavahemikuks 2026–2030

Maakasutuse mehhanism ajavahemikuks 2026–2030

Artikkel 13c Juhtimine

Artikkel 13c

Juhtimine

Kui komisjon leiab 2032. aastal liikmesriigis tehtava põhjaliku läbivaatamise tulemusena ning võttes arvesse artiklite 12 ja 13b kohaselt kasutatud paindlikkusmeetmeid, et artikli 4 lõikes 4 osutatud ajavahemiku 2026–2029 eelarvet ei ole järgitud, lisatakse artikli 15 kohaselt vastu võetud meetmetega kasvuhoonegaaside netoheite näitajale, mille liikmesriik 2030. aastal esitab, summa, mis võrdub kasvuhoonegaaside ülemäärase netoheitega CO2 ekvivalenttonnides, korrutatuna teguriga 1,08.

Artikkel 13d Parandusmeetmed

Parandusmeetmed

Artikkel 14 Õigusaktide täitmise kontroll

Õigusaktide täitmise kontroll

Artikkel 15 Register

Artikkel 16 Delegeeritud volituste rakendamine

Delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 16a Komiteemenetlus

Komiteemenetlus

Artikkel 17 Läbivaatamine

Läbivaatamine

Artikkel 18 Määruse (EL) nr 525/2013 muutmine

Artikkel 18

Määruse (EL) nr 525/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 525/2013 muudetakse järgmiselt.

Artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine punkt:

„da)

alates 2023. aastast kooskõlas käesoleva määruse IIIa lisas kindlaks määratud meetoditega oma heitkogused ja sidumised, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 ( 6 ) artikliga 2;

lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriik võib komisjonilt taotleda erandit esimese lõigu punktist da, et kohaldada IIIa lisas sätestatud meetodist erinevat meetodit, kui nõutavat meetodi parandamist ei suudetud saavutada õigeaegselt, et seda ajavahemiku 2021–2030 kasvuhoonegaaside inventuurides arvesse võtta, või kui meetodi parandamisega seotud kulud oleksid asjaomaste süsiniku talletajatega seotud heite ja sidumise ebaolulisuse tõttu sellise heite ja sidumise arvestuse parandatud meetodi kohaldamisest saadud kasuga võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Liikmesriigid, kes soovivad seda erandit kasutada, esitavad komisjonile 2020. aasta 31. detsembriks oma põhjendatud taotluse, kuhu on märgitud tähtaeg, millest alates võib parandatud meetodeid rakendama hakata, kavandatud alternatiivne meetod või mõlemad ning hinnangu, kus on ära näidatud võimalik mõju arvestuse täpsusele. Komisjon võib taotleda täiendava teabe esitamist konkreetse, mõistliku ajavahemiku jooksul. Kui komisjon teeb erandi, kui ta leiab, et taotlus on õigustatud. Kui komisjon jätab taotluse rahuldamata, põhjendab ta oma otsust.“

Artikli 13 lõike 1 punkti c lisatakse järgmine alapunkt:

„viii)

alates 2023. aastast teave nende poolt määruse (EL) 2018/841 kohaselt kehtestatud kohustuste täitmiseks rakendatud poliitikasuundade ja meetmete kohta ning teave täiendavate poliitikasuundade ja meetmete kohta, mis on kavandatud kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või neeldajate tõhustamiseks käesoleva määruse kohastest kohustustest suuremas ulatuses;“.

Artikli 14 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„ba)

alates 2023. aastast kasvuhoonegaaside heite prognoosid kokku ning eraldi prognoosid määrusega (EL) 2018/841 hõlmatud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kohta;“.

Lisatakse järgmine lisa:

„IIIA LISA
Artikli 7 lõike 1 punktis da osutatud seire- ja aruandlusmeetodid
Lähenemisviis 3: geograafiliselt täpsed andmed maakasutuse muutmise kohta kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.
1. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.
Heite ja sidumise jaoks sellise süsiniku talletaja puhul, mille arvele langeb vähemalt 25–30 % heitest või sidumisest allika või neeldaja kategoorias, mis on liikmesriigi riiklikus inventuurisüsteemis prioriteediks seatud, sest selle kohta esitatud hinnangul on märkimisväärne mõju riigi kasvuhoonegaaside heite summaarsetele inventuuriandmetele seoses heite ja sidumise absoluuttasemega, heite ja sidumise suundumustega või maakasutuskategooriate heite ja sidumise määramatusega, vähemalt 2. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.
Liikmesriike julgustatakse kasutama 3. määramistasandi meetodit kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.“

Artikkel 19 Otsuse nr 529/2013/EL muutmine

Artikkel 19

Otsuse nr 529/2013/EL muutmine

Otsust nr 529/2013/EL muudetakse järgmiselt.

Artikli 3 lõike 2 esimene lõik jäetakse välja.

Artikli 6 lõige 4 jäetakse välja.

Artikkel 20 Jõustumine

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

KASVUHOONEGAASID JA SÜSINIKU TALLETAJAD

Artiklis 2 osutatud kasvuhoonegaasid:

süsinikdioksiid (CO2);

metaan (CH4);

dilämmastikoksiid (N2O)

Need kasvuhoonegaasid on väljendatud CO2-ekvivalenttonnidena ja määratletud vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013.

▼M2

Artikli 5 lõikes 4 osutatud süsiniku talletajad:

biomass;

metsavaris ( 7 );

surnud puit1;

surnud orgaaniline aine ( 8 );

mineraalmullad;

turvasmullad;

puittooted metsastatud maa ja majandatava metsamaa maa-arvestuskategooriates.

▼B

II LISA

PINDALA, VÕRASTIKU LIITUSE JA PUUDE KÕRGUSE PARAMEETRITE MINIMAALSED VÄÄRTUSED

Liikmesriik	Pindala (ha)	Võrastiku liitus (%)	Puude kõrgus (m)
Belgia	0,5	20	5
Bulgaaria	0,1	10	5
Tšehhi Vabariik	0,05	30	2
Taani	0,5	10	5
Saksamaa	0,1	10	5
Eesti	0,5	30	2
Iirimaa	0,1	20	5
Kreeka	0,3	25	2
▼M2
Hispaania	1,0 .	20 Alates kasvuhoonegaaside inventuuriandmete esitamisest 2028. aastal: 10	3
▼B
Prantsusmaa	0,5	10	5
Horvaatia	0,1	10	2
Itaalia	0,5	10	5
Küpros	0,3	10	5
Läti	0,1	20	5
Leedu	0,1	30	5
Luksemburg	0,5	10	5
Ungari	0,5	30	5
Malta	1,0	30	5
Madalmaad	0,5	20	5
Austria	0,05	30	2
Poola	0,1	10	2
Portugal	1,0	10	5
Rumeenia	0,25	10	5
▼M2
Sloveenia	0,25	10	5
▼B
Slovakkia	0,3	20	5
▼M2
Soome	0,25	10	5
▼B
Rootsi	0,5	10	5
▼M2 —————

▼M2

IIa LISA

Liidu eesmärk (veerg D), keskmised kasvuhoonegaaside inventuuri andmed 2016., 2017. ja 2018. aasta kohta (veerg B) ja liikmesriikide riiklikud eesmärgid (veerg C), millele on osutatud artikli 4 lõikes 3 ja mis tuleb saavutada 2030. aastaks

A	B	C	D
Liikmesriik	Keskmised kasvuhoonegaaside inventuuri andmed 2016., 2017. ja 2018. aasta kohta (tuhandetes CO2 ekvivalenttonnides), 2020. aasta esildis	Liikmesriikide eesmärgid aastaks 2030 (tuhandetes CO2 ekvivalenttonnides)	Kasvuhoonegaaside heite netovähendamine (tuhandetes CO2-ekvivalenttonnides) 2030. aastal, 2020. aasta esildis (veerg B+C)
Belgia	-1 032	-320	-1 352
Bulgaaria	-8 554	-1 163	-9 718
Tšehhi Vabariik	-401	-827	-1 228
Taani	5 779	-441	5 338
Saksamaa	-27 089	-3 751	-30 840
Eesti	-2 112	-434	-2 545
Iirimaa	4 354	-626	3 728
Kreeka	-3 219	-1 154	-4 373
Hispaania	-38 326	-5 309	-43 635
Prantsusmaa	-27 353	-6 693	-34 046
Horvaatia	-4 933	-593	-5 527
Itaalia	-32 599	-3 158	-35 758
Küpros	-289	-63	-352
Läti	-6	-639	-644
Leedu	-3 972	-661	-4 633
Luksemburg	-376	-27	-403
Ungari	-4 791	-934	-5 724
Malta	4	-2	2
Madalmaad	4 958	-435	4 523
Austria	-4 771	-879	-5 650
Poola	-34 820	-3 278	-38 098
Portugal	-390	-968	-1 358
Rumeenia	-23 285	-2 380	-25 665
Sloveenia	67	-212	-146
Slovakkia	-6 317	-504	-6 821
Soome	-14 865	-2 889	-17 754
Rootsi	-43 366	-3 955	-47 321
EL-27/liit	-267 704	-42 296	-310 000

▼B

III LISA

BAASAASTA VÕI AJAVAHEMIK ÜLEMPIIRI ARVUTAMISEKS ARTIKLI 8 LÕIKE 2 KOHASELT

Liikmesriik	Baasaasta/ajavahemik
Belgia	1990
Bulgaaria	1988
Tšehhi Vabariik	1990
Taani	1990
Saksamaa	1990
Eesti	1990
Iirimaa	1990
Kreeka	1990
Hispaania	1990
Prantsusmaa	1990
Horvaatia	1990
Itaalia	1990
Küpros	1990
Läti	1990
Leedu	1990
Luksemburg	1990
Ungari	1985-87
Malta	1990
Madalmaad	1990
Austria	1990
Poola	1988
Portugal	1990
Rumeenia	1989
Sloveenia	1986
Slovakkia	1990
Soome	1990
Rootsi	1990
▼M2 —————
▼B

IV LISA

RIIKLIK METSANDUSE ARVESTUSKAVA, MIS SISALDAB LIIKMESRIIGI METSA HEITKOGUSE VÕRDLUSTASET

A. Metsa heitkoguse võrdlustasemete määramise kriteeriumid ja suunised

Liikmesriikide metsa heitkoguse võrdlustasemed määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumide põhjal:

võrdlustasemed on kooskõlas eesmärgiga saavutada käesoleva sajandi teisel poolel tasakaal inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja neeldajates sidumise vahel, sealhulgas võimaliku sidumise suurendamise kaudu vananeva metsa süsinikuvarudes, mis võib vastasel juhul tuua kaasa hoopis neeldajate vähenemise;

võrdlustasemed tagavad, et süsinikuvarusid ei kanta arvestusse üksnes nende olemasolu tõttu;

võrdlustasemed peaksid tagama tõhusa ja usaldusväärse arvestuse, mis kindlustab, et biomassi kasutamisest tulenevat heidet ja sidumist võetakse nõuetekohaselt arvesse;

võrdlustasemed hõlmavad puittoodete süsiniku talletajat, mis võimaldab võrrelda kohese oksüdeerumise eeldust ning esimese astme lagunemise funktsiooni ja poollaguaegade kohaldamist;

eeldatakse, et ajavahemikus 2000–2009 energia eesmärkidel kasutatava metsabiomassi ja tahke metsabiomassi omavaheline suhe ei muutu;

võrdlustasemed peaksid olema kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse kaitsele kaasaaitamise ja loodusressursside säästva kasutamise eesmärkidega, nagu on sätestatud ELi metsastrateegias, liikmesriikide riiklikus metsapoliitikas ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias;

võrdlustasemed on kooskõlas määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatud riiklike prognoosidega inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja neeldajates sidumise kohta;

võrdlustasemed on kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuride ja asjakohaste varasemate andmetega ning põhinevad läbipaistval, täielikul, järjepideval, võrreldaval ja täpsel teabel. Eelkõige peab võrdlustaseme kujundamiseks kasutatud mudel suutma edasi anda riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri varasemaid andmeid.

B. Riikliku metsanduse arvestuskava elemendid

Artikli 8 kohaselt esitatud riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab järgmisi elemente:

üldine kirjeldus selle kohta, kuidas metsa heitkoguse võrdlustase määratleti ja kuidas käesoleva määruse kriteeriume arvesse võeti;

metsa heitkoguse võrdlustasemes arvesse võetud süsiniku talletajad ja kasvuhoonegaasid, põhjused, miks teatavat süsiniku talletajat ei ole metsa heitkoguse võrdlustaseme määratlemisel arvesse võetud ning tõendus metsa heitkoguse võrdlustasemes arvesse võetud süsiniku talletajate omavahelise seotuse kohta;

kirjeldus metsa heitkoguse võrdlustaseme määratlemisel kasutatud lähenemisviisidest, meetoditest ja mudelitest (sealhulgas kvantitatiivne teave), mis on kooskõlas viimati esitatud riikliku inventuuriaruandega ning dokumenteeritud teabe kirjeldusega säästva metsamajandamise tavade ja intensiivsuse ning samuti vastuvõetud riiklike poliitikasuundade kohta;

teave selle kohta, kuidas prognoositakse raiemäärade kujunemist eri poliitikasuundade stsenaariumide korral;

kirjeldus selle kohta, kuidas iga järgmist elementi metsa heitkoguse võrdlustaseme määratlemisel silmas peeti:

metsa majandamise pindala;

ii)

metsadest ja puittoodetest tulenev heide ja sidumine, nagu on näidatud kasvuhoonegaaside inventuurides ja asjakohastes varasemates andmetes;

iii)

metsi iseloomustavad näitajad, sealhulgas metsade vanusega seotud dünaamilised karakteristikud, juurdekasv, raiering ja muu metsamajandamisalane teave praeguse olukorra jätkumise korral;

iv)

varasemad ja tulevased raiemäärad, jaotatuna energeetiliste ja mitteenergeetiliste kasutusalade vahel.

▼M1

C. Metsa heitkoguse võrdlustasemed, mida liikmesriigid peavad kohaldama ajavahemikul 2021–2025

Liikmesriik	Ajavahemikul 2021–2025 kohaldatav metsa heitkoguse võrdlustase CO2 ekvivalenttonnidena aastas
Belgia	– 1 369 009
Bulgaaria	– 5 105 986
Tšehhi Vabariik	– 6 137 189
Taani	+354 000
Saksamaa	– 34 366 906
Eesti	– 1 750 000
Iirimaa	+112 670
Kreeka	– 2 337 640
Hispaania	– 32 833 000
Prantsusmaa	– 55 399 290
Horvaatia	– 4 368 000
Itaalia	– 19 656 100
Küpros	– 155 779
Läti	– 1 709 000
Leedu	– 5 164 640
Luksemburg	– 426 000
Ungari	– 48 000
Malta	-38
Madalmaad	– 1 531 397
Austria	– 4 533 000
Poola	– 28 400 000
Portugal	– 11 165 000
Rumeenia	– 24 068 200
Sloveenia	– 3 270 200
Slovakkia	– 4 827 630
Soome	– 29 386 695
Rootsi	– 38 721 000
▼M2 —————

▼B

V LISA

PUITTOODETE ESIMESE ASTME LAGUNEMISE FUNKTSIOON, METOODIKA JA VAIKIMISI MÄÄRATUD POOLLAGUAJAD

Metoodikaga seotud probleemid

—

Kui ei ole võimalik eristada metsastatud maa ja majandatava metsamaa maa-arvestuskategooriatest pärinevaid puittooteid, võib liikmesriik puittoodete arvestuse korral lähtuda eeldusest, et kogu heide ja sidumine toimus majandataval metsamaal.

—

Tahkete jäätmete kõrvaldamise kohtades olevate puittoodete ja energia saamiseks raiutud puittoodete korral võetakse arvestuse tegemise aluseks kohene oksüdeerumine.

—

Importiv liikmesriik ei esita oma arvestuses imporditud puittooteid, olenemata nende päritolust („tootmispõhine lähenemisviis“).

—

Eksporditud puittoodete puhul tähendavad riigipõhised andmed importivas riigis kasutatavaid riigipõhiseid poollaguaegu ja puittoodete kasutamise viise.

—

Liidus turule viidud puittoodete riigipõhised poollaguajad ei tohiks erineda importivas liikmesriigis kasutatutest.

—

Liikmesriigid võivad üksnes teavitamise eesmärgil lisada esitatavate andmete hulka andmed energia saamiseks kasutatud, väljastpoolt liitu imporditud puidu osakaalu ning selle puidu päritoluriikide kohta.

Käesolevas lisas kindlaks määratud metoodikate ja vaikimisi kasutatavate poollaguaegade asemel võivad liikmesriigid kasutada riigipõhiseid metoodikaid ja poollaguaegu, tingimusel et need metoodikad ja poollaguajad on määratud kindlaks läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel ning et kasutatavad meetodid on vähemalt sama üksikasjalikud ja täpsed kui käesolevas lisas sätestatud meetodid.

Vaikimisi määratud poollaguaeg:

„poollaguaeg“ – aastate arv, mis kulub ühes puittoodete kategoorias talletatud süsiniku koguse vähenemiseks pooleni selle esialgsest väärtusest.

Vaikimisi määratud poollaguaeg on järgmine:

2 aastat paberil,

25 aastat puitplaatidel,

35 aastat saetud puidul.

Liikmesriigid võivad liigitada puidupõhiseid materjale, sealhulgas puukoort, mis jäävad punktides a, b ja c osutatud kategooriatesse, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt, tingimusel et olemasolevad andmed on läbipaistvad ja kontrollitavad. Samuti võivad liikmesriigid kasutada nimetatud kategooriate riigipõhiseid alamkategooriaid.

VI LISA

LOODUSLIKEST HÄIRINGUTEST TINGITUD HEITE TAUSTATASEME ARVUTAMINE

Taustataseme arvutamiseks tuleb esitada järgmine teave:

looduslikest häiringutest tingitud heite varasemad tasemed;

prognoosimisel arvesse võetavate looduslike häiringute tüübid;

▼M2

kõnealuste looduslike häiringute liikidega seotud hinnanguline aastane heite üldkogus ajavahemikul 2001–2020, maa-arvestuskategooriate kaupa ajavahemikul 2021–2025 ja maa-aruandluskategooriate kaupa ajavahemikul 2026–2030;

▼B

tõendus aegrea järjepidevuse kohta kõikide asjaomaste parameetrite, sealhulgas minimaalse pindala, heitkoguste prognoosimise meetodite ning süsiniku talletajate ja gaaside hõlmatuse osas.

Taustataset arvutatakse ajavahemiku 2001–2020 aegrea keskmisena, jättes välja kõik aastad, mil registreeriti anormaalsed heitkoguste tasemed, st jättes välja kõik statistilised võõrväärtused. Statistiliste võõrväärtuste kindlaksmääramine toimub järgmiselt:

arvutatakse aastate 2001–2020 kogu aegrea aritmeetiline keskmine ja standardhälve;

aegreast jäetakse välja need aastad, mil aastane heitkogus erineb keskmisest rohkem kui kahekordse standardhälbe võrra;

arvutatakse uuesti aastate 2001–2020 aegrea aritmeetiline keskmine ja standardhälve ning lahutatakse punkti b kohaselt välja jäetud aastad;

korratakse punktides b ja c kehtestatut seni, kuni võõrväärtusi pole enam võimalik kindlaks määrata.

▼M2

Pärast taustataseme arvutamist käesoleva lisa punkti 2 kohaselt võib juhul, kui ajavahemikul 2021–2025 ühe konkreetse aasta heide metsastatud maa ja majandatava metsamaa maa-arvestuskategooriates, nagu on sätestatud artikli 2 lõikes 1, on ületanud taustataseme, millele on liidetud marginaal, jätta taustataset ületavad heitkogused artikli 10 kohaselt arvestusest välja. Marginaal võrdub 95 % tõenäosuse tasemega.

Artikli 10 kohaldamisel ei jäeta välja järgmist heidet:

heide, mis tuleneb maa-alal pärast looduslikke häiringuid tehtud raiest ja sanitaarraiest;

heide, mis tuleneb maa-alal ühel ajavahemiku 2021–2025 aastal toimunud maastiku kontrollitud põletamisest;

heide, mis esineb maa-alal, kus toimus pärast looduslikke häiringuid raadamine.

▼B

Artikli 10 lõike 2 kohased teabenõuded hõlmavad järgmist:

▼M2 —————

▼M2

tõendid selle kohta, et ajavahemiku 2021–2025 ülejäänud osa jooksul ei ole maadel, mis olid mõjutatud looduslikest häiringutest ja millega seotud heide on arvestusest välja jäetud, toimunud raadamist;

kontrollitavate meetodite ja kriteeriumide kirjeldus, mida tuleb kasutada kõnealustel maadel toimuva raadamise kindlakstegemiseks ajavahemiku 2021–2025 ülejäänud aastatel.

▼M2 —————

▼M2

Artikli 10 lõike 2 ning artiklite 13 ja 13b kohased nõuded teabele hõlmavad järgmist:

kõik asjaomasel aastal looduslikest häiringutest mõjutatud maa-alad, sealhulgas nende geograafiline asukoht ning looduslike häiringute esinemise ajavahemik ja liik;

võimaluse korral meetmete kirjeldus, mida liikmesriik on võtnud nende looduslike häiringute mõju ennetamiseks või piiramiseks;

võimaluse korral meetmete kirjeldus, mida liikmesriik on võtnud nendest looduslikest häiringutest mõjutatud maa-alade taastamiseks.

▼B

VII LISA

ARTIKLI 13 LÕIKE 3 PUNKTIS B OSUTATUD KOMPENSATSIOONI MAKSIMAALNE SUURUS, MIDA ANTAKSE MAJANDATAVA METSAMAA PAINDLIKKUSMEETME ALUSEL

Liikmesriik	Teatatud keskmine neeldajate sidumine metsamaal ajavahemikus 2000–2009, miljonit CO2-ekvivalenttonni aastas	Kompensatsioonimäär väljendatuna miljonites CO2-ekvivalenttonnides ajavahemikus 2021–2030
Belgia	–3,61	–2,2
Bulgaaria	–9,31	–5,6
Tšehhi Vabariik	–5,14	–3,1
Taani	–0,56	–0,1
Saksamaa	–45,94	–27,6
Eesti	–3,07	–9,8
Iirimaa	–0,85	–0,2
Kreeka	–1,75	–1,0
Hispaania	–26,51	–15,9
Prantsusmaa	–51,23	–61,5
Horvaatia	–8,04	–9,6
Itaalia	–24,17	–14,5
Küpros	–0,15	–0,03
Läti	–8,01	–25,6
Leedu	–5,71	–3,4
Luksemburg	–0,49	–0,3
Ungari	–1,58	–0,9
Malta	0,00	0,0
Madalmaad	–1,72	–0,3
Austria	–5,34	–17,1
Poola	–37,50	–22,5
Portugal	–5,13	–6,2
Rumeenia	–22,34	–13,4
Sloveenia	–5,38	–17,2
Slovakkia	–5,42	–6,5
Soome	–36,79	–44,1
Rootsi	–39,55	–47,5
▼M2 —————

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) 2022/591, mis käsitleb liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).“;

( 7 ) Kohaldatakse ainult metsastatud maa ja majandatava metsamaa suhtes.

( 8 ) Kohaldatakse ainult raadatud maa, majandatava põllumaa, majandatava rohumaa ja majandatavate märgalade suhtes.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

Builddate: 11.05.2023 00:00:00 -Doknr: CELEX:32018R0841
EULAW -
European Regulation published on http://eur-lex.europa.eu/