English - European Union - Environment -

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/842, 30. mai 2018, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/842,

30. mai 2018,

milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

1. Ülevaade

Artikkel 1 Reguleerimisese

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse aastateks 2021–2030 liikmesriikide kohustused vähima nõutava panuse osas, et saavutada liidu eesmärk vähendada käesoleva määruse artikliga 2 hõlmatud sektorites kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40 % võrreldes 2005. aasta tasemega. See aitab täita liidu pikaajalise kliimaneutraalsuse eesmärgi hiljemalt 2050. aastaks sihiga saavutada pärast seda negatiivsed heitkogused. Seega aitab see saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 ( 1 ) (Euroopa kliimaseadus) ja Pariisi kokkuleppe eesmärke. Käesolevas määruses sätestatakse ka õigusnormid aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramise kohta ja õigusnormid, mille alusel hinnatakse liikmesriikide edusamme miinimumeesmärkide täitmisel.

▼B

Artikkel 2 Kohaldamisala

Kohaldamisala

Artikkel 3 Mõisted

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„kasvuhoonegaaside heide“ – CO2-ekvivalenttonnides kajastatav süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4), dilämmastikoksiidi (N2O), fluorosüsivesinike (HFCd), perfluorosüsivesinike (PFCd), lämmastiktrifluoriidi (NF3) ja väävelheksafluoriidi (SF6) heide, mis on kindlaks määratud vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013 ja mis kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse;

2)	„aastaks eraldatud heitkoguse ühikud“ – suurim lubatud kasvuhoonegaaside heide, mis määratakse kindlaks ajavahemiku 2021–2030 iga aasta kohta vastavalt artikli 4 lõikele 3 ja artiklile 10;

3)	„ELi HKSi lubatud heitkoguse ühik“ – direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis a määratletud lubatud heitkoguse ühik.

Artikkel 4 Aastased heite tasemed ajavahemikuks 2021–2030

Aastased heite tasemed ajavahemikuks 2021–2030

Artikkel 5 Paindlikkusmeetmed, mis seisnevad laenamises, järgmistesse aastatesse ülekandmises ja teisele liikmesriigile loovutamises

Paindlikkusmeetmed, mis seisnevad laenamises, järgmistesse aastatesse ülekandmises ja teisele liikmesriigile loovutamises

Artikkel 6 Paindlikkusmeede, mida kohaldatakse teatavate liikmesriikide suhtes pärast ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute arvu vähendamist

Paindlikkusmeede, mida kohaldatakse teatavate liikmesriikide suhtes pärast ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute arvu vähendamist

Artikkel 7

▼M1

Maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tuleneva netosidumise täiendav kasutamine

Kui liikmesriigi kasvuhoonegaaside heide ületab talle asjaomaseks aastaks eraldatud aastast heitkogust, sealhulgas võimalikku käesoleva määruse artikli 5 lõike 3 kohaselt üle kantud heitkogust, võib käesoleva määruse artikli 9 nõuete täitmiseks asjaomase aasta puhul arvesse võtta määruse (EL) 2018/841 kohaldamisalasse kuuluvatest kombineeritud maa-arvestuskategooriatest tuleneva kogu netosidumise ja netoheite summale vastavat kogust, tingimusel et:

liikmesriigi poolt aastate 2021–2025 puhul arvesse võetav kumulatiivne kogus ei ületa poolt asjaomase liikmesriigi jaoks käesoleva määruse III lisas kehtestatud kogu netosidumise maksimumkogusest;

aa)

liikmesriigi poolt aastate 2026–2030 puhul arvesse võetav kumulatiivne kogus ei ületa poolt asjaomase liikmesriigijaoks käesoleva määruse III lisas kehtestatud kogu netosidumise maksimumkogusest;

▼B

asjaomane kogus ületab määruse (EL) 2018/841 artiklis 4 asjaomase liikmesriigi jaoks kehtestatud nõudeid;

liikmesriik ei ole omandanud teistelt liikmesriikidelt määruse (EL) 2018/841 kohaselt rohkem netosidumisi, kui ta on loovutanud;

liikmesriik on täitnud määruse (EL) 2018/841 nõuded ning

liikmesriik on esitanud käesoleva lõike kohaselt lubatud paindlikkusmeetme kavandatud kasutuse kirjelduse kooskõlas määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 teise lõiguga.

▼M1 —————

▼M1

Artikkel 8 Parandusmeetmed

Parandusmeetmed

Artikkel 9 Vastavuskontroll

Vastavuskontroll

Artikkel 10 Kohandamine

Kohandamine

Artikkel 11 Tagavarareserv

Tagavarareserv

Artikkel 12 Register

Artikkel 13 Delegeeritud volituste rakendamine

Delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 14 Komiteemenetlus

Komiteemenetlus

Artikkel 15 Läbivaatamine

Läbivaatamine

Artikkel 15a Teaduslikud nõuanded

Artikkel 15a

Teaduslikud nõuanded

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 401/2009 ( 3 ) artikli 10a alusel loodud kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu (edaspidi „teadusnõukogu“) võib omal algatusel anda teaduslikke nõuandeid või esitada aruandeid käesoleva määruse kohaste liidu meetmete, kliimaeesmärkide, aastaste heite tasemete ja paindlikkusmeetmete kohta. Komisjon võtab teadusnõukogu asjakohaseid nõuandeid ja aruandeid arvesse, eeskätt seoses tulevaste meetmetega, mille eesmärk on kasvuhoonegaaside heite edasine vähendamine käesoleva määrusega hõlmatud sektorites.

▼B

Artikkel 16 Määruse (EL) nr 525/2013 muutmine

Artikkel 16

Määruse (EL) nr 525/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 525/2013 muudetakse järgmiselt.

Artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine punkt:

„aa)

alates 2023. aastast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 ( *1 ) artiklis 2 osutatud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite kohta aastal X-2 kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlusnõuetega;

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal esitatavas aruandes oma kavatsusest kasutada määruse (EL) 2018/842 artikli 5 lõigetes 4 ja 5 ning artiklis 7 sätestatud paindlikkusmeetmeid ning kõnealuse määruse artikli 5 lõike 6 kohasest tulu kasutamisest. Kolme kuu jooksul kõnealuse teabe saamisest liikmesriikidelt teeb komisjon teabe kättesaadavaks käesoleva määruse artiklis 26 osutatud komiteele.“

Artikli 13 lõike 1 punkti c lisatakse järgmine punkt:

„ix)

alates 2023. aastast teave nende poolt määruse (EL) 2018/842 kohaselt kehtestatud kohustuste täitmiseks rakendatud poliitikasuundade ja meetmete kohta ning teave täiendavate poliitikasuundade ja meetmete kohta, mis on kavandatud kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks käesoleva määruse kohastest kohustustest suuremas ulatuses;“.

Artikli 14 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„f)

alates 2023. aastast kasvuhoonegaaside heiteprognoosid kokku ning eraldi hinnangud määrusega (EL) 2018/842 ja direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud heiteallikatest pärit kasvuhoonegaaside prognoositud heite kohta.“

Artikli 21 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„c)

määruse (EL) 2018/842 artiklis 4 sätestatud kohustused. Hindamisel võetakse arvesse liidu poliitikasuundade ja meetmete rakendamisel tehtud edusamme ning liikmesriikidelt saadud teavet. Iga kahe aasta tagant tuleb hinnangule lisada ka ülevaade sellest, millised on liidu kavandatud edusammud Pariisi kokkuleppe kohase riiklikult kindlaksmääratud panuse rakendamisel, mis sisaldub liidu kohustuses vähendada kasvuhoonegaaside heidet, ning liikmesriikide kavandatud edusammud kõnealuses määruses sätestatud kohustuste täitmisel.“

Artikkel 17 Jõustumine

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M1

I LISA

LIIKMESRIIGI KASVUHOONEGAASIDE HEITE VÄHENDAMINE VASTAVALT ARTIKLI 4 LÕIKELE 1

	Liikmesriigi kasvuhoonegaaside heite vähendamine 2030. aastaks võrreldes 2005. aasta tasemega, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 4 lõikele 3
	Veerg 1	Veerg 2
Belgia	-35 %	-47 %
Bulgaaria	-0 %	-10 %
Tšehhi	-14 %	-26 %
Taani	-39 %	-50 %
Saksamaa	-38 %	-50 %
Eesti	-13 %	-24 %
Iirimaa	-30 %	-42 %
Kreeka	-16 %	-22,7 %
Hispaania	-26 %	-37,7 %
Prantsusmaa	-37 %	-47,5 %
Horvaatia	-7 %	-16,7 %
Itaalia	-33 %	-43,7 %
Küpros	-24 %	-32 %
Läti	-6 %	-17 %
Leedu	-9 %	-21 %
Luksemburg	-40 %	-50 %
Ungari	-7 %	-18,7 %
Malta	-19 %	-19 %
Madalmaad	-36 %	-48 %
Austria	-36 %	-48 %
Poola	-7 %	-17,7 %
Portugal	-17 %	-28,7 %
Rumeenia	-2 %	-12,7 %
Sloveenia	-15 %	-27 %
Slovakkia	-12 %	-22,7 %
Soome	-39 %	-50 %
Rootsi	-40 %	-50 %

▼B

II LISA

LIIKMESRIIGID, KELLEL ON LUBATUD KEHTETUKS TUNNISTADA PIIRATUD KOGUSES ELi HKSi LUBATUD HEITKOGUSE ÜHIKUID, MIDA VASTAVALT ARTIKLILE 6 VÕETAKSE ARVESSE NÕUETE TÄITMISEL

	2005. aasta kasvuhoonegaaside heitkogustel põhinev maksimaalne protsendimäär, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 4 lõikele 3
Belgia	2 %
Taani	2 %
Iirimaa	4 %
Luksemburg	4 %
▼M1
Malta	7 %
▼B
Madalmaad	2 %
Austria	2 %
Soome	2 %
Rootsi	2 %

III LISA

▼M1

MÄÄRUSEGA (EL) 2018/841 HÕLMATUD MAAKATEGOORIATEST TULENEVATE NETOSIDUMISTE KOGUSUMMA, MIDA LIIKMESRIIGID VÕIVAD VASTAVALT KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 7 LÕIKE 1 PUNKTIDELE a ja aa AASTATEL 2021–2030 NÕUETE TÄITMISEKS ARVESSE VÕTTA

▼B

	Maksimumkogus väljendatuna miljonites CO2-ekvivalenttonnides
Belgia	3,8
Bulgaaria	4,1
Tšehhi Vabariik	2,6
Taani	14,6
Saksamaa	22,3
Eesti	0,9
Iirimaa	26,8
Kreeka	6,7
Hispaania	29,1
Prantsusmaa	58,2
Horvaatia	0,9
Itaalia	11,5
Küpros	0,6
Läti	3,1
Leedu	6,5
Luksemburg	0,25
Ungari	2,1
Malta	0,03
Madalmaad	13,4
Austria	2,5
Poola	21,7
Portugal	5,2
Rumeenia	13,2
Sloveenia	1,3
Slovakkia	1,2
Soome	4,5
Rootsi	4,9
▼M1 —————
▼B
Maksimaalne kogusumma:	►M1 262,2 ◄

IV LISA

KOHANDAMISE KOGUSED VASTAVALT ARTIKLI 10 LÕIKELE 2

	CO2-ekvivalenttonnid
Bulgaaria	1 602 912
Tšehhi Vabariik	4 440 079
Eesti	145 944
Horvaatia	1 148 708
Läti	1 698 061
Leedu	2 165 895
Ungari	6 705 956
Malta	774 000
Poola	7 456 340
Portugal	1 655 253
Rumeenia	10 932 743
Sloveenia	178 809
Slovakkia	2 160 210

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).

( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).“;

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

Builddate: 16.05.2023 00:00:00 -Doknr: CELEX:32018R0842
EULAW -
European Regulation published on http://eur-lex.europa.eu/