KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2024/856, 1. detsember 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks järelevalvealased šokistsenaariumid, ühised modelleerimise ja parameetrite eeldused ning see, millal on tegemist märkimisväärse vähenemisega (EMPs kohaldatav tekst)

(1)

Baseli pangajärelevalve komitee (BCBS) (2) on järelevalvealased šokistsenaariumid kindlaks määranud ja need kajastuvad Euroopa Pangandusjärelevalve suunistes kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski juhtimise kohta, (3) mida kohaldatakse alates 30. juunist 2019. On asjakohane, et käesolevas määruses sätestatud järelevalvealased šokistsenaariumid tuginevad kõnealusele kirjeldusele ja metoodikale.

(2)

Omakapitali majandusliku väärtuse ja netointressitulu arvutamiseks on vaja kindlaks määrata ühised modelleerimise ja parameetrite eeldused, mida finantsinstitutsioonid peaksid kasutama. Selleks tuleks netointressitulu arvutamisel kasutada üheaastase perioodi staatilise bilansi eeldust, seevastu omakapitali majandusliku väärtuse arvutamisel tuleks kasutada äravooluga bilansi eeldust, kui tähtajale lähenevaid positsioone ei asendata. Nende eelduste eesmärk on tagada hea tasakaal arvutustäpsuse, hinnangute usaldusväärsuse ja tegevuse keerukuse mõistes.

(3)

Selleks et saavutada õige tasakaal tulemuste võrreldavuse tagamise ning pikaajalise perspektiivi tõttu vajaliku paindlikkuse ja tegevuse olemusliku keerukuse vahel, tuleks netointressitulu arvutamisel arvesse võtta kommertsmarginaale ja hinnavahe komponente, kuid omakapitali majandusliku väärtuse arvutamisel peaksid finantsinstitutsioonid järgima kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski sisejuhtimis- ja mõõtmismeetodit.

(4)

Baseli pangajärelevalve komitee standardite kohaselt tuleks lisaks omakapitali majandusliku väärtuse testile ette nähtava võõrväärtustesti puhul kasutada erandlike pankade kindlakstegemiseks künnist, mis on vähemalt sama range kui see, mida kohaldati omakapitali majandusliku väärtuse hindamisel (15 % esimese taseme omavahenditest). See künnis peaks kajastama praegust tegelikku keskkonda usaldusväärselt ja proportsionaalselt, aidates seeläbi kaasa õiguskindlusele ja ühtlustamisele kogu liidus, võttes arvesse ka asjaolu, et omakapitali majandusliku väärtuse ja netointressitulu võõrväärtustestide künniste ületamisel ei nõuta finantsinstitutsioonidelt tingimata nende sisekorra, -protsesside või -mehhanismide ning vastavate mudelite ja meetodite ümberkalibreerimist ning sellele ei järgne automaatselt järelevalvevolituste kasutamist, kui finantsinstitutsioon juhib kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski piisavalt, proportsionaalselt ärimudeliga ning finantsinstitutsioon ei ole kõnealusele riskile ülemäära avatud.

(5)

Selleks et tagada ühtlustatud metoodika, millega teha järelevalvealase võõrväärtustestiga kindlaks, millal on tegemist netointressitulu märkimisväärse vähenemisega, mis on tingitud intressimäärade järsust ja ootamatust muutusest, tuleks kehtestada vähemalt sama range võrdluskünnis kui omakapitali majandusliku väärtuse järelevalvealases võõrväärtustestis ning kirjeldada netointressitulu arvutamist.

(6)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(7)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avaliku konsultatsiooni käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,