EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik

Artikkel 1 Eesmärk

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada maismaa pinnavee, üleminekuvee, rannikuvee ja põhjavee kaitse raamistik, mis:

a)

hoiab ära veeökosüsteemide ning oma veevajaduse osas otseselt veeökosüsteemidest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning kaitseb ja parandab nende seisundit;

b)

edendab säästvat veekasutust, mis põhineb kättesaadavate veeressursside pikaajalisel kaitsel;

c)

seab eesmärgiks vesikeskkonna tugevdatud kaitse ja parandamise, muuhulgas erimeetmete kaudu prioriteetsete ainete vettejuhtimise, heidete ja kao järkjärguliseks vähendamiseks ning prioriteetsete ohtlike ainete vettejuhtimise, heidete ja kao lõpetamiseks või järkjärguliseks kõrvaldamiseks;

d)

tagab põhjavee reostuse järkjärgulise vähendamise ja hoiab ära selle edasise reostuse ning

e)

aitab kaasa üleujutuste ja põudade mõju leevendamisele

ning seeläbi aitab:

—

tagada piisavad kvaliteetse pinna- ja põhjavee varud, mida on vaja püsivaks, tasakaalustatud ja õiglaseks veekasutuseks,

—

oluliselt vähendada põhjavee reostust,

—

kaitsta territoriaalvesi ja mereakvatooriumi ning

▼M8

—

saavutada asjakohaste rahvusvaheliste lepingute, sealhulgas merekeskkonna reostuse ärahoidmiseks ja likvideerimiseks sõlmitud lepingute eesmärke liidu meetmete kaudu, millega soovitakse lõpetada või järk-järgult kõrvaldada prioriteetsete ohtlike ainete vettejuhtimine, heited ja kadu, lõppeesmärgiga saavutada merekeskkonnas looduslike ainete puhul nende loodusliku fooni lähedane ning sünteetiliste ainete puhul nullilähedane kontsentratsioon.

▼B

Artikkel 2 Mõisted

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	pinnavesi — maismaavesi, välja arvatud põhjavesi, üleminekuvesi ja rannikuvesi, välja arvatud keemilise seisundi osas, mispuhul on hõlmatud ka territoriaalvesi;

2)	põhjavesi — kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega;

3)	maismaavesi — kogu seisev või voolav vesi maapinnal ning kogu põhjavesi maismaa pool lähtejoont, millest mõõdetakse territoriaalvete laiust;

4)	jõgi — maismaaveekogu, mis voolab peamiselt maapinnal, kuid võib osal oma jooksust voolata ka maa all;

5)	järv — seisev maismaaveekogu;

6)	üleminekuvesi — pinnaveekogu jõesuudme läheduses, mis on osaliselt soolane oma läheduse tõttu rannikuvetele, kuid millele mageveevool avaldab olulist mõju;

7)	rannikuvesi — pinnavesi maismaa pool joont, mille iga punkt on ühe meremiili kaugusel mere pool lähimast punktist lähtejoonel, millest mõõdetakse territoriaalvete laiust, ulatudes vajaduse korral kuni üleminekuvete välispiirini;

8)	tehisveekogu — inimtegevuse tulemusena tekkinud pinnaveekogu;

9)	oluliselt muudetud veekogu — pinnaveekogu, mis inimtegevuse põhjustatud füüsiliste muudatuste tagajärjel on oma iseloomult liikmesriigi poolt vastavalt II lisa sätetele antud määratluse järgi oluliselt muutunud;

10)	pinnaveekogu — eraldiseisev ja oluline pinnaveekogum, nagu näiteks järv, veehoidla, oja, jõgi või kanal, samuti oja, jõe või kanali osa, üleminekuvesi või rannikuveelõik;

11)	põhjaveekiht — üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärses ulatuses voolata või sealt saaks olulises koguses põhjavett võtta;

12)	põhjaveekogum — piiritletav põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides;

13)	vesikond — maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede ja mõnikord ka järvede kaudu merre ühe jõesuudme või delta kaudu;

14)	alamvesikond — maismaapiirkond, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede ja mõnikord ka järvede kaudu ühte konkreetsesse punkti vooluteel (tavaliselt järve või jõgede ühinemiskohta);

15)	valglapiirkond — maa- või mereala, mis koosneb ühest või mitmest kõrvutiasetsevast vesikonnast koos nendega seotud põhjavee ja rannikuveega, mida artikli 3 lõike 1 alusel käsitatakse vesikondade majandamise põhiüksusena;

16)	pädev asutus — artikli 3 lõikes 2 või 3 nimetatud asutus või asutused;

17)	pinnavee seisund — üldmõiste, mis tähistab pinnaveekogu seisundit, mis määratakse kindlaks tema ökoloogilise või keemilise seisundi põhjal, olenevalt sellest, kumb on halvem;

18)	pinnavee hea seisund — seisund, mille pinnaveekogu on saavutanud, kui nii selle ökoloogiline kui ka keemiline seisund on vähemalt „hea”;

19)	põhjavee seisund — üldmõiste, mis tähistab põhjaveekogumi seisundit, mis määratakse kindlaks tema kvantitatiivse või keemilise seisundi põhjal, olenevalt sellest, kumb on halvem;

20)	põhjavee hea seisund — seisund, mille põhjaveekogum on saavutanud, kui nii selle kvantitatiivne kui ka keemiline seisund on vähemalt „hea”;

21)	ökoloogiline seisund — mõiste, mis tähistab veeökosüsteemide struktuuri ja funktsioneerimise kvaliteeti pinnavee puhul vastavalt V lisas toodud liigitusele;

22)	hea ökoloogiline seisund — pinnaveekogu seisund, mis on selliseks liigitatud vastavalt V lisale;

23)	hea ökoloogiline potentsiaal — oluliselt muudetud veekogu või tehisveekogu seisund, mis on selliseks liigitatud vastavalt V lisale;

▼M8

24)

„pinnavee hea keemiline seisund“ — keemiline seisund, mis peab vastama pinnavee jaoks käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis a kindlaks määratud keskkonnaalastele eesmärkidele, see tähendab keemiline seisund, mille saavutab pinnaveekogu, kus saasteainete kontsentratsioonid ei ületa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/105/EÜ ( 1 ) I lisa A osas loetletud prioriteetsete ainete suhtes kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardite väärtusi ega nimetatud direktiivi artikli 8d alusel vesikonnaspetsiifiliste saasteainete suhtes kehtestatud ja kohaldatavaid keskkonnakvaliteedi standardite väärtusi, ning kus ka mõjupõhiseid künnisväärtusi, kui need on olemas, ei ole ületatud.

▼B

25)	põhjavee hea keemiline seisund — põhjaveekogumi keemiline seisund, mis vastab V lisa tabelis 2.3.2 sätestatud tingimustele;

26)	kvantitatiivne seisund — mõiste, mis näitab, millisel määral põhjaveekogumile avaldab mõju otsene ja kaudne veevõtt;

27)

tegelik põhjaveeressurss — põhjaveekogumi keskmine pikaajaline aastane toitumismäär, millest on lahutatud pikaajaline aastane vooluhulk, mis on vajalik sellega seotud pinnavee artiklis 4 osutatud ökoloogilise kvaliteedi alaste eesmärkide saavutamiseks, sellise vee ökoloogilise seisundi olulise halvenemise ärahoidmiseks ja sellega seotud maismaaökosüsteemide olulise kahjustumise ärahoidmiseks;

28)	hea kvantitatiivne seisund — V lisa tabelis 2.1.2 määratletud seisund;

29)	ohtlikud ained — ained või ainerühmad, mis on toksilised, püsivad ja võivad bioakumuleeruda ning muud ained või ainerühmad, mis annavad alust samal määral muret tunda;

▼M8

30)	„prioriteetsed ained“ — direktiivi 2008/105/EÜ I lisa A osas loetletud ained ehk ained, millest tuleneb märkimisväärne risk veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu ning mida loetakse prioriteetseks vastavalt käesoleva direktiivi artikli 16 lõikele 2;

▼M8

30a)	„prioriteetsed ohtlikud ained“ — prioriteetsed ained, mis on liigitatud „ohtlikuks“ vastavalt artikli 16 lõikes 3 osutatud õigusaktidele;

30b)

„vesikonnaspetsiifilised saasteained“ — saasteained, mida ei ole või mis enam ei ole liigitatud prioriteetseks aineks, kuid mille puhul liikmesriigid on II lisa kohaselt läbi viidud, pinnaveekogudele avalduva surve ja mõju hindamise põhjal kindlaks teinud, et neid juhitakse või neid satub vesikonda või alamvesikonda märkimisväärses koguses ja seega tuleneb neist liikmesriigi territooriumil märkimisväärne risk veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu;

▼B

31)	saasteaine — mis tahes aine, mis võib põhjustada reostust, eelkõige VIII lisas loetletud ained;

32)	otseheide põhjavette — saasteainete heide põhjavette ilma pinnasest või aluspinnasest läbi nõrgumata;

33)

reostus — inimtegevuse tulemusena ainete või soojuse otsene või kaudne õhku, vette või maasse viimine, mis võib osutuda kahjulikuks inimeste tervisele või veeökosüsteemide või veeökosüsteemidest otseselt sõltuvate maismaaökosüsteemide kvaliteedile, põhjustab kahju materiaalsele varale või raskendab või takistab keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul seaduslikul otstarbel;

34)	keskkonnaalased eesmärgid — artiklis 4 sätestatud eesmärgid;

▼M8

35)	„keskkonnakvaliteedi standard“ — teatava saasteaine või saasteaineterühma kontsentratsioon vees, settes või biootas, mida ei tohi inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada;

▼M8

35a)

„mõjupõhine künnisväärtus“ — vees, settes või biootas esineva saasteaine või saasteainete rühma mõju künnis, kusjuures seda mõju mõõdetakse asjakohase ja teaduslikult valideeritud mõjupõhise seiremeetodiga ning nimetatud künnise ületamisel võib kõnealune vees, settes või biootas esinev saasteaine või saasteainete rühm avaldada kahjulikku mõju inimeste tervisele või keskkonnale;

▼B

36)	kombineeritud lähenemisviis — heidete pinnavette juhtimise kontrollimine vastavalt artiklis 10 esitatud lähenemisviisile;

▼M8

37)	„olmevesi“ — Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2020/2184 ( 2 ) artikli 2 punktis 1 määratletud olmevesi;

▼B

38)

veevarustusteenused —

kõik järgmised kodumajapidamistele, avalikele asutustele või majandustegevuseks osutatavad teenused:

a)

pinna- või põhjavee võtmine, vee tõkestamine, tagavaraks varumine, töötlemine ja jagamine,

b)

seadmed heitvete kogumiseks ja puhastamiseks ning seejärel pinnavette juhtimiseks;

39)	veekasutus — veevarustusteenused koos kõigi muude artiklis 5 ja II lisas nimetatud toimingutega, mis avaldavad vee seisundile olulist mõju. Seda mõistet kasutatakse artikli 1 kohaldamisel ning artikli 5 ja III lisa punkti b kohaselt tehtud majandusanalüüsi puhul;

40)

heite piirväärtused —

heidete teatavates konkreetsetes parameetrites väljendatud mass, kontsentratsioon ja/või tase, mida ei või ühe või mitme ajavahemiku kestel ületada. Heite piirväärtused võivad ette näha ka teatavate ainerühmade, -liikide või -kategooriate jaoks, eelkõige nende jaoks, mida on nimetatud artiklis 16.

Ainete puhul kohaldatakse heidete piirväärtusi tavaliselt punktis, kus heitmed väljuvad rajatisest, ning nende kindlaksmääramisel ei arvestata lahjenemist. Kaudse vettejuhtimise puhul võib asjaomaste heitveepuhastusrajatiste heidete piirväärtuste kindlaksmääramisel arvesse võtta puhastusseadme mõju, tingimusel et keskkonna kaitseks tagatakse samaväärne tase ja et see ei põhjusta keskkonnas kõrgemat reostusetaset;

41)

heidete kontroll — kontrollimeetmed, mis nõuavad konkreetseid heidete piiranguid, näiteks heite piirväärtusi, või täpsustab muul viisil piirangud või tingimused heidete mõjule, laadile või muudele omadustele või heidet mõjutavatele tööoludele. Mõiste „heidete kontroll” kasutamist käesolevas direktiivis teiste direktiivide sätete suhtes ei käsitleta mingil viisil nimetatud sätete ümbertõlgendamisena.

▼M8

42)

“veekogu seisundi halvenemine” — vähemalt ühe V lisas käsitletud kvaliteedielemendi seisundi halvenemine ühe klassi võrra, isegi kui selline halvenemine ei too kaasa veekogu kui terviku klassifikatsiooni langust; kui aga kvaliteedielement on juba madalaimas klassis, tähendab selle elemendi edasine halvenemine veekogu seisundi halvenemist.

▼B

Artikkel 3 Halduskorralduse kooskõlastamine valglapiirkondades

Artikkel 4 Keskkonnaalased eesmärgid

Artikkel 5 Valglapiirkonna tunnused, inimtegevuse keskkonnamõju ülevaatamine ja veekasutuse majandusanalüüs

Artikkel 6 Kaitsealade register

Artikkel 7 Joogivee võtmiseks kasutatav vesi

Artikkel 8 Pinnavee seisundi, põhjavee seisundi ja kaitsealade seire

Artikkel 9 Veevarustusteenuste kulude katmine

Artikkel 10 Kombineeritud lähenemisviis punkt- ja hajureostusallikate puhul

Artikkel 11 Meetmeprogramm

Artikkel 12

Artikkel 13 Vesikonna majandamiskavad

Artikkel 14 Avalikkuse teavitamine ja konsulteerimine

Artikkel 14a

Artikkel 15 Aruandlus

Artikkel 16

Artikkel 17 Põhjavee reostuse ärahoidmise ja piiramise strateegia

Artikkel 18 Komisjoni aruanne

Artikkel 19 Ühenduse edaspidiste meetmete kavad

Artikkel 19a

Laiendatud tootjavastutuse mehhanismi käsitlev aruanne

Hiljemalt 11. maiks 2029 avaldab komisjon aruande võimaluse kohta lisada käesolevasse direktiivi laiendatud tootjavastutuse mehhanism. Aruandes hinnatakse eelkõige seda, kas on võimalik nõuda tootjatelt osalemist käesoleva direktiivi artikli 8 kohaselt kavandatud seireprogrammide kulude katmises, kui need tootjad lasevad liidu turule tooteid, mis sisaldavad mõnda direktiivi 2006/118/EÜ I lisas või direktiivi 2008/105/EÜ I lisas loetletud ainet.

Artikkel 20

Käesoleva direktiivi tehniline kohandamine ja rakendamine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20a vastu delegeeritud õigusakte I ja III lisa ning V lisa punkti 1.3.6 muutmiseks, et kohandada vastavalt pädevate asutustega seotud teabenõudeid, majandusanalüüsi sisu ja valitud seirestandardeid teaduse ja tehnika arenguga.

Artikkel 20a

Artikkel 21

Artikkel 22 Kehtetuks tunnistamised ja üleminekusätted

Artikkel 23 Sanktsioonid

Artikkel 23

Sanktsioonid

Liikmesriigid määravad kindlaks sanktsioonid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise puhul. Sätestatavad sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 24 Rakendamine

Artikkel 25 Jõustumine

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 26 Adressaadid

Artikkel 26

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

I LISA PÄDEVATE ASUTUSTE NIMEKIRJA JAOKS NÕUTAV TEAVE

I LISA

PÄDEVATE ASUTUSTE NIMEKIRJA JAOKS NÕUTAV TEAVE

Artikli 3 lõike 8 alusel esitavad liikmesriigid kõigi pädevate asutuste kohta igas valglapiirkonnas ning igas oma territooriumil asuvas rahvusvahelise valglapiirkonna osas järgmise teabe:

i)

pädeva asutuse nimi ja aadress — artikli 3 lõikes 2 nimetatud asutuse ametlik nimi ja aadress;

ii)

valglapiirkonnaga hõlmatud geograafiline ala — peamiste valglapiirkonnas asuvate jõgede nimed koos valglapiirkonna piiride täpse kirjeldusega. Seda teavet peaks võimaluste piires saama lülitada geograafilise teabe süsteemi (GIS) ja/või komisjoni geograafilise teabe süsteemi (GISCO);

iii)

pädeva asutuse õiguslik vorm — pädeva asutuse õigusliku vormi kirjeldus ning vajaduse korral tema põhikirja, asutamislepingu või samaväärse õigusdokumendi kokkuvõte või koopia;

iv)

vastutus — iga pädeva asutuse õigusliku ja haldusvastutuse kirjeldus ning tema rolli kirjeldus igas valglapiirkonnas;

v)

liikmeskond — kui pädev asutus on teiste pädevate asutuste vaheline kooskõlastamisasutus, nõutakse nende asutuste nimekirja koos kokkuvõttega kooskõlastamise tagamiseks loodud suhetest institutsioonide vahel;

vi)

rahvusvahelised suhted — kui valglapiirkond hõlmab rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumi või sinna kuulub kolmandate riikide territoorium, nõutakse kokkuvõtet kooskõlastamise tagamiseks loodud suhetest institutsioonide vahel.

II LISA

1. PINNAVESI

1.1. Pinnaveekogutüüpide kirjeldus

Liikmesriigid määravad kindlaks pinnaveekogude asukoha ja piirid ning annavad kõigi selliste veekogude kirjelduse vastavalt järgmisele metoodikale. Liikmesriigid võivad selleks esialgseks kirjelduseks pinnaveekogusid rühmitada.

i)

Vesikonna piires olevad pinnaveekogud liigitatakse kas ühte järgmistest pinnaveekogude kategooriatest — jõed, järved, üleminekuveed või rannikuveed — või tehisveekogudeks või oluliselt muudetud veekogudeks.

ii)

Igas pinnaveekogukategoorias liigitatakse valglapiirkonna vastavad pinnaveekogud tüüpide järgi. Need tüübid tehakse kindlaks kas „süsteemi A” või „süsteemi B” abil, mis on toodud punktis 1.2.

iii)

Kui kasutatakse süsteemi A, jaotatakse valglapiirkonnas olevad pinnaveekogud kõigepealt vastavate ökopiirkondade kaupa vastavalt punktis 1.2 toodud ja XI lisa vastaval kaardil näidatud geograafilistele piirkondadele. Seejärel jaotatakse igas ökopiirkonnas olevad veekogud pinnaveekogutüüpide kaupa vastavalt süsteemi A jaoks tabelites sätestatud tunnustele.

iv)

Kui kasutatakse süsteemi B, peavad liikmesriigid saavutama vähemalt samasuguse diferentseerituseastme, nagu nad saavutaksid süsteemi A kasutades. Vastavalt sellele jaotatakse valglapiirkonnas asuvad pinnaveekogud tüüpideks, kasutades kohustuslike tunnuste väärtusi ning selliseid fakultatiivseid tunnuseid või tunnuste kombinatsioone, mida on vaja, tagamaks, et neist saaks tuletada usaldusväärseid tüübispetsiifilisi bioloogilisi võrdlustingimusi.

v)

Tehis- ja oluliselt muudetud pinnaveekogude puhul toimub liigitamine vastavalt selle pinnaveekategooria tunnustele, mis kõige enam sarnaneb asjaomasele oluliselt muudetud või tehisveekogule.

vi)

Liikmesriigid esitavad komisjonile tüüpide geograafilise asukoha kaardi või kaardid (GIS-vormingus), mis vastavad süsteemi A alusel nõutavale diferentseeritusastmele.

1.2. Ökopiirkonnad ja pinnaveekogutüübid

1.2.1. Jõed

Süsteem A

Kinnitatud liigitus

Tunnused

Ökopiirkond

XI lisa kaardil A näidatud ökopiirkonnad

Tüüp

Liigitus vastavalt kõrgusele:

kõrge: > 800 m

keskmise kõrgusega: 200—800 m

madalik: < 200 m

Liigitus vastavalt suurusele, aluseks valgla pindala

väike: 10—100 km2

keskmine: > 100—1 000 km2

suur: > 1 000 —10 000 km2

väga suur: > 10 000 km2

Geoloogia

lubjarikas

ränirikas

orgaaniline

Süsteem B

Alternatiivne kirjeldus

Füüsikalised ja keemilised tegurid, mis määravad jõe või jõeosa tunnused ning sellest tulenevalt bioloogilise populatsiooni struktuuri ja koosseisu

Kohustuslikud tegurid

kõrgus

laius

pikkus

geoloogia

suurus

Fakultatiivsed tegurid

kaugus jõelähtest

vooluenergia (sõltuv voolust ja kaldest)

keskmine veepinna laius

keskmine veesügavus

keskmine veepinna langus

jõe põhisängi kuju ja iseloomustus

jõe vooluhulga kategooria

jõeoru kuju

tahkete osakeste ärakanne

happelisuse neutraliseerimisvõime

põhjasetete keskmine koostis

kloriidid

õhutemperatuuri kõikumisulatus

keskmine õhutemperatuur

sademed

1.2.2. Järved

Süsteem A

Kinnitatud liigitus

Tunnused

Ökopiirkond

XI lisa kaardil A näidatud ökopiirkonnad

Tüüp

Liigitus vastavalt kõrgusele

keskmise kõrgusegakõrge: > 800 m

keskmise kõrgusega: 200—800 m

madalik: < 200 m

Liigitus keskmine sügavuse alusel, aluseks

< 3 m

3—15 m

> 15 m

Liigitus pindala alusel

0,5—1 km2

1—10 km2

10—100 km2

> 100 km2

Geoloogia

lubjarikas

ränirikas

orgaaniline

Süsteem B

Alternatiivne kirjeldus

Füüsikalised ja keemilised tegurid, mis määravad järve tunnused ning sellest tulenevalt bioloogilise populatsiooni struktuuri ja koosseisu

Kohustuslikud tegurid

kõrgus

laius

pikkus

sügavus

geoloogia

suurus

Fakultatiivsed tegurid

keskmine veesügavus

järve kuju

viibeaeg

keskmine õhutemperatuur

õhutemperatuuri kõikumisulatus

segunemistingimused (näiteks monomiktne, dimiktne, polümiktne)

happelisuse neutraliseerimisvõime

toitainesisalduse foon

põhjasetete keskmine koostis

veepinnataseme kõikumine

1.2.3. Üleminekuveed

Süsteem A

Kinnitatud liigitus

Tunnused

Ökopiirkond

Järgmised XI lisa kaardil B näidatud ökopiirkonnad:

Läänemeri

Barentsi meri

Norra meri

Põhjameri

Atlandi ookeani põhjaosa

Vahemeri

Tüüp

Aasta keskmise soolsuse põhjal

18 –< 30< 0,5 ‰: magevesi

0,5–< 5 ‰: oligohaliinne

5–< 18 ‰: mesohaliinne

18–< 30 ‰: polühaliinne

30–< 40 ‰: euhaliinne

Keskmise loodete ulatuse põhjal

2-4 m< 2 m: mikrolooded

2-4 m: mesolooded

> 4 m: makrolooded

Süsteem B

Alternatiivne kirjeldus

Füüsikalised ja keemilised tegurid, mis määravad üleminekuvee tunnused ning sellest tulenevalt bioloogilise populatsiooni struktuuri ja koosseisu

Kohustuslikud tegurid

laius

pikkus

loodete ulatus

soolsus

Fakultatiivsed tegurid

sügavus

hoovuse kiirus

avatus lainetusele

viibeaeg

keskmine veetemperatuur

segunemistingimused

hägusus

põhjasetete keskmine koostis

kuju

veetemperatuuri kõikumisulatus

1.2.4. Rannikuveed

Süsteem A

Kinnitatud liigitus

Tunnused

Ökopiirkond

Järgmised XI lisa kaardil B näidatud ökopiirkonnad:

Läänemeri

Barentsi meri

Norra meri

Põhjameri

Atlandi ookeani põhjaosa

Vahemeri

Tüüp

Aasta keskmise soolsuse põhjal

18–< 30< 0,5 ‰: magevesi

0,5–< 5 ‰: oligohaliinne

5–< 18 ‰: mesohaliinne

18–< 30 ‰: polühaliinne

30–< 40 ‰: euhaliinne

Keskmise sügavuse põhjal

madal vesimadal vesi: < 30 m

keskmine: (30—200 m)

sügav: > 200 m

Süsteem B

Alternatiivne kirjeldus

Füüsikalised ja keemilised tegurid, mis määravad rannikuvee tunnused ning sellest tulenevalt bioloogilise populatsiooni struktuuri ja koosseisu

Kohustuslikud tegurid

laius

pikkus

loodete ulatus

soolsus

Fakultatiivsed tegurid

hoovuse kiirus

avatus lainetusele

keskmine veetemperatuur

segunemistingimused

hägusus

viibeaeg (suletud lahtedes)

põhjasetete keskmine koostis

veetemperatuuri kõikumisulatus

1.3. Tüübispetsiifiliste võrdlustingimuste kindlaksmääramine pinnaveekogutüüpide jaoks

i)

Iga punkti 1.1 kohaselt kirjeldatud pinnaveekogutüübi kohta määratakse kindlaks tüübispetsiifilised hüdromorfoloogilised ja füüsikalis-keemilised tingimused, mis vastavad V lisa punktis 1.1. nimetatud hüdromorfoloogiliste ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide väärtusele kõnealuse pinnaveekogu väga hea ökoloogilise seisundi puhul, nagu see on määratletud V lisa punkti 1.2 vastavas tabelis. Määratakse kindlaks tüübispetsiifilised bioloogilised võrdlustingimused, mis vastavad V lisa punktis 1.1 nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtusele kõnealuse pinnaveekogu väga hea ökoloogilise seisundi puhul, nagu see on määratletud V lisa punkti 1.2 vastavas tabelis.

ii)

Käesolevas punktis sätestatud korra kohaldamisel oluliselt muudetud või tehispinnaveekogude suhtes käsitatakse viiteid väga heale ökoloogilisele seisundile viidetena maksimaalsele ökoloogilisele potentsiaalile vastavalt V lisa tabeli 1.2.5 määratlusele. Veekogu maksimaalse ökoloogilise potentsiaali väärtused vaadatakse üle iga kuue aasta tagant.

iii)

Tüübispetsiifilised tingimused punktide i ja ii tähenduses ning tüübispetsiifilised bioloogilised võrdlustingimused võivad olla ruumi- või mudelipõhised või neid võib tuletada, kasutades nende meetodite kombinatsiooni. Kui neid meetodeid ei ole võimalik kasutada, võivad liikmesriigid selliste tingimuste kindlakstegemiseks kasutada eksperthinnanguid. Väga hea ökoloogilise seisundi määratlemisel konkreetsete sünteetiliste saasteainete kontsentratsiooni suhtes on avastamispiiriks piir, mille võib saavutada tüübispetsiifiliste tingimuste kindlaksmääramise ajal olemas olevate meetodite abil.

iv)

Ruumipõhiste tüübispetsiifiliste bioloogiliste võrdlustingimuste puhul arendavad liikmesriigid iga pinnaveekogutüübi jaoks välja võrdlusvõrgu. Võrk sisaldab piisaval arvul väga heas seisundis objekte, et pakkuda piisavalt usaldusväärsel tasemel võrdlustingimuste väärtusi, võttes arvesse kõnealuse pinnaveekogutüübi väga heale ökoloogilisele seisundile vastavate kvaliteedielementide väärtuste varieeruvust ja lõike v alusel kohaldatavaid modelleerimismeetodeid.

v)

Mudelipõhised tüübispetsiifilised bioloogilised võrdlustingimused võib tuletada kas prognoosmudelite või retrospektiivsete meetodite abil. Nende meetodite puhul kasutatakse ajaloolisi, paleoloogilisi ja muid kättesadavaid andmeid ning nad pakuvad piisavalt usaldusväärsel tasemel võrdlustingimuste väärtusi, tagamaks, et niiviisi tuletatud tingimused on iga pinnaveekogutüübi suhtes järjepidevad ja kehtivad.

vi)

Kui mingi pinnaveekogutüübi kvaliteedielemendi puhul ei ole usaldusväärseid tüübispetsiifilisi võrdlustingimusi võimalik kindlaks teha kõnealuse elemendi kõrge loomuliku varieeruvuse tõttu, mis ei ole üksnes hooajaline erinevus, võib vastava pinnaveetüübi ökoloogilise seisundi hindamisel kõnealuse elemendi arvestamata jätta. Sellistel asjaoludel sedastavad liikmesriigid niisuguse arvestamatajätmise põhjused vesikonna majandamiskavas.

1.4. Koormuse kindlakstegemine

Liikmesriigid koguvad ja säilitavad teabe olulise inimtekkelise koormuse tüübi ja ulatuse kohta, mis võib pinnaveekogudele igas valglapiirkonnas mõjuda, eelkõige järgmise kohta.

Olulise punktreostusallikatest pärit reostuse hindamine ja tuvastamine, eelkõige linna-, tööstus-, põllumajandus- ja muudest rajatistest ning tegevustest pärinevate VIII lisas loetletud ainete puhul, mis põhineb muu hulgas teabel, mis on kogutud:

i)

direktiivi 91/271/EMÜ artiklite 15 ja 17 alusel;

ii)

direktiivi 96/61/EÜ ( 27 ) artiklite 9 ja 15 alusel;

ning esimese vesikonna majandamiskava puhul:

iii)

direktiivi 76/464/EMÜ artikli 11 alusel; ning

iv)

direktiivide 75/440/EÜ, 76/160/EMÜ, ( 28 ) 78/659/EMÜ ja 79/923/EMÜ ( 29 ) alusel.

Olulise hajureostusallikatest pärit reostuse hindamine ja tuvastamine, eelkõige linna-, tööstus-, põllumajandus- ja muudest rajatistest ning tegevustest pärinevate VIII lisas loetletud ainete puhul, mis põhineb muu hulgas teabel, mis on kogutud:

i)

direktiivi 91/676/EMÜ ( 30 ) artiklite 3, 5 ja 6 alusel;

ii)

direktiivi 91/414/EMÜ artiklite 7 ja 17 alusel;

iii)

direktiivi 98/8/EÜ alusel;

ning esimese vesikonna majandamiskava puhul:

iv)

direktiivide 75/440/EÜ, 76/160/EMÜ, 76/464/EMÜ, 78/659/EMÜ ja 79/923/EMÜ alusel.

Linnade, tööstuse, põllumajanduse muude vajaduste rahuldamiseks toimuva olulise veevõtu, sealhulgas hooajaliste erinevuste ja aastase kogunõudluse hindamine ja tuvastamine ning veekadude hindamine ja tuvastamine jaotussüsteemides.

Üldistes vooluomadustes ja veebilansis ilmneva veevoolu olulise reguleerimise, sealhulgas veeülekannete ja ümbersuunamise mõju hindamine ja tuvastamine.

Oluliste morfoloogiliste muudatuste tuvastamine veekogudes.

Muude oluliste inimtekkeliste mõjude hindamine ja tuvastamine pinnavee seisundis.

Maakasutusviiside hindamine, sealhulgas peamiste linna-, tööstus- ja põllumajandusalade ning vajaduse korral kalandus- ja metsandusalade kindlakstegemine.

1.5. Mõju hindamine

Liikmesriigid hindavad pinnaveekogude seisundi tundlikkust eespool nimetatud koormuste suhtes.

Liikmesriigid kasutavad eespool kogutud ja muud asjakohast teavet, sealhulgas olemasolevaid keskkonnaseireandmeid, et hinnata, kui tõenäoline on see, et valglapiirkonnas asuvad pinnaveekogud ei vasta nende suhtes artikli 4 alusel kehtestatud keskkonnakvaliteedialastele eesmärkidele. Liikmesriigid võivad sellise hindamise juures abivahendina kasutada modelleerimismeetodeid.

Nende veekogude puhul, mille kohta on kindlaks tehtud, et nad võivad keskkonnakvaliteedialastele eesmärkidele mitte vastata, antakse vajaduse korral täiendav kirjeldus, et optimeerida nii artikli 8 alusel nõutavate seireprogrammide kui ka artikli 11 alusel nõutavate meetmeprogrammide väljatöötamist.

2. PÕHJAVESI

2.1. Esialgne kirjeldus

Liikmesriigid annavad kõigi põhjaveekogumite esialgse kirjelduse, et hinnata nende kasutust ja seda, millises ulatuses neid ähvardab oht mitte vastata kõigi põhjaveekogumite suhtes artikli 4 alusel kehtestatud eesmärkidele. Kõnealuseks esialgseks kirjelduseks võivad liikmesriigid põhjaveekogumeid rühmitada. Selle analüüsi juures võib kasutada olemasolevaid hüdroloogilisi geoloogilisi, pedoloogilisi, maakasutus-, vettejuhtimis- ja veevõtu- ning muid andmeid, kuid sellega tuvastatakse:

—

põhjaveekogumi või -kogumite asukoht ja piirid,

—

koormus, mis võib põhjaveekogumile või -kogumitele mõjuda, sealhulgas:

—

hajureostusallikad,

—

punktreostusallikad,

—

veevõtt,

—

kunstlik toitumine,

—

selle kohal asuvate kihtide üldine laad valglas, kust põhjaveekogum toitub,

—

põhjaveekogumid, millel on neist otseselt sõltuvad pinnaveeökosüsteemid või maismaaökosüsteemid.

2.2. Täiendav kirjeldus

Kõnealuse esialgse kirjelduse järel annavad liikmesriigid nende põhjaveekogumite või veekogumirühmade täiendava kirjelduse, mille ohustatus on kindlaks tehtud, et sellise ohu suurust täpsemalt hinnata ja teha kindlaks artikli 11 alusel nõutavad meetmed. See kirjeldus sisaldab vastavalt asjakohast teavet inimtegevuse mõju kohta ning vajaduse korral teabe järgmise kohta:

—

põhjaveekogumi geoloogilised tunnused, sealhulgas geoloogiliste üksuste ulatus ja liik,

—

põhjaveekogumi hüdrogeoloogilised tunnused, sealhulgas veejuhtivus, poorsus ja küllastumus,

—

pindmiste setete ja pinnase tunnused valglas, kust põhjaveekogum toitub, sealhulgas sette ja pinnase paksus, poorsus, veejuhtivus ning imamisvõime,

—

põhjavee kihistumisparameetrid põhjaveekogumis,

—

maapinnal asuvate süsteemide, sealhulgas maismaaökosüsteemide ja pinnaveekogude nimistu, millega põhjaveekogum on dünaamiliselt seotud,

—

põhjaveekogumi ja sellega seotud maapinnal asuvate süsteemide vahelise veevahetuse suuna ja määra hinnang,

—

piisavad andmed, et arvutada veekogu aasta keskmist pikaajalist toitumismäära,

—

põhjavee keemilise koostise kirjeldus, sealhulgas näitajad inimtegevusest tuleneva osa kohta. Liikmesriigid võivad nende põhjaveekogumite loodusliku fooni kindlakstegemiseks kasutada põhjavee kirjeldamise tüpoloogiaid.

2.3. Põhjavee suhtes avalduva inimtegevuse mõju hindamine

Nende põhjaveekogumite puhul, mis ületavad kahe või enama liikmesriigi piiri või mille kohta on vastavalt punkti 2.1 alusel koostatud esialgsele kirjeldusele tuvastatud, et neid ähvardab oht mitte vastata iga veekogu suhtes artikli 4 alusel sätestatud eesmärkidele, kogutakse ja säilitatakse iga põhjaveekogumi kohta vajaduse korral järgmist teavet:

a)

veevõtuks kasutatavate punktide asukoht põhjaveekogumis, välja arvatud:

—

veevõtupunktid, mis annavad keskmiselt vähem kui 10 m3 vett päevas või

—

olmeveevõtupunktid, mis annavad keskmiselt vähem kui 10 m3 vett päevas või teenindavad vähem kui 50 inimest,

b)

aasta keskmine veevõtumäär sellistest punktidest,

c)

põhjaveekogumist võetud vee keemiline koostis,

d)

nende punktide asukoht põhjaveekogumis, kuhu vett otse juhitakse,

e)

heitkogused sellistes punktides,

f)

põhjaveekogumisse juhitud vee keemiline koostis ning

g)

maakasutusviis valglas või valglates, millest põhjaveekogum toitub, sealhulgas saasteainete sissevool ja inimtekkelised muutused taastumisparameetrites, nagu näiteks vihmavee ja äravoolu kõrvalejuhtimine veekindla pinna abil, kunstlik toitmine, tammistamine või drenaaž.

2.4. Põhjaveetaseme muutumise mõju hindamine

Liikmesriigid tuvastavad ka need põhjaveekogumid, mille jaoks tuleb artikli 4 alusel kehtestada madalamad eesmärgid, sealhulgas seetõttu, et võetakse arvesse veekogu seisundi mõju:

i)

pinnaveele ja sellega seotud maismaaökosüsteemidele,

ii)

veeregulatsioonile, üleujutuste vastu kindlustamisele, drenaažile või

iii)

inimarengule.

2.5. Põhjavee kvaliteedi suhtes avalduva reostuse mõju hindamine

Liikmesriigid tuvastavad need põhjaveekogumid, mille suhtes tuleb artikli 4 lõike 5 alusel kindlaks määrata madalamad eesmärgid, kui põhjaveekogum on vastavalt artikli 5 lõikele 1 inimtegevuse mõju tõttu nii saastunud, et põhjavee hea keemilise seisundi saavutamine on võimatu või ebaproportsionaalselt kulukas.

III LISA MAJANDUSANALÜÜS

III LISA

MAJANDUSANALÜÜS

Majandusanalüüs sisaldab piisavalt üksikasjalikku teavet (võttes arvesse vastavate andmete kogumisega seotud kulusid), et:

a)

teha asjakohased arvutused, et artikli 9 alusel arvesse võtta veevarustusteenuste kulude katmist, arvestades vee pakkumise ja nõudmise pikaajalisi prognoose valglapiirkonnas ning vajaduse korral:

—

veevarustusteenuste mahu, hinna ja nendega seotud kulude kalkulatsioone ning

—

vastavate investeeringute kalkulatsioone, sealhulgas selliste investeeringute prognoose;

b)

otsustada selliste meetmete võimalike kulude kalkulatsiooni põhjal, milline artikli 11 alusel koostatud meetmeprogrammi kantav meetmetekombinatsioon oleks veekasutuse alal kõige tasuvam.

IV LISA KAITSEALAD

IV LISA

KAITSEALAD

1.

Artikli 6 alusel nõutav kaitsealade register sisaldab järgmist tüüpi kaitsealasid:

i)

artikli 7 alusel olmevee võtmiseks mõeldud alad;

ii)

majanduslikult oluliste veekasvatatavate liikide kaitseks mõeldud alad;

iii)

puhkealadeks mõeldud veekogud, sealhulgas direktiivi 76/160/EMÜ alusel suplusveeks mõeldud alad;

iv)

toitainete suhtes tundlikud alad, sealhulgas alad, mis on direktiivi 91/676/EMÜ alusel tunnistatud ohualtideks vöönditeks, ning alad, mis on direktiivi 91/271/EMÜ alusel tunnistatud tundlikeks aladeks; ning

v)

elupaikade ja liikide kaitseks mõeldud alad, kus vee seisundi säilitamine või parandamine on oluline tegur nende kaitsel, sealhulgas vastavad direktiivi 92/43/EMÜ ( 31 ) ja direktiivi 79/409/EMÜ ( 32 ) alusel määratud „Natura 2000” objektid.

2.	Registri kokkuvõte, mida nõutakse vesikonna majandamiskava osana, sisaldab kaarte, millel on näidatud kõigi kaitsealade asukoht ning ühenduse, siseriiklike ja kohalike õigusaktide kirjeldus, mille alusel nad on määratud.

V LISA

1.	PINNAVEE SEISUND
1.1.	Ökoloogilise seisundi klassifitseerimiseks vajalikud kvaliteedielemendid
1.1.1.	Jõed
1.1.2.	Järved
1.1.3.	Üleminekuveed
1.1.4.	Rannikuveed
1.1.5.	Tehis- ja oluliselt muudetud pinnaveekogud
1.2.	Ökoloogilise seisundi klassifikatsioonide normmääratlused
1.2.1.	Jõgede väga hea, hea ja keskmise ökoloogilise seisundi määratlused
1.2.2.	Järvede väga hea, hea ja keskmise ökoloogilise seisundi määratlused
1.2.3.	Üleminekuvete väga hea, hea ja keskmise ökoloogilise seisundi määratlused
1.2.4.	Rannikuvete väga hea, hea ja keskmise ökoloogilise seisundi määratlused
1.2.5.	Oluliselt muudetud või tehisveekogu maksimaalse, hea ja keskmise ökoloogilise potentsiaali määratlused
1.2.6.	Kord, mida liikmesriigid järgivad keemiliste kvaliteedistandardite kehtestamisel
1.3.	Pinnavee ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi seire
1.3.1.	Kontrollseire korraldus
1.3.2.	Operatiivseire korraldus
1.3.3.	Uurimusliku seire korraldus
1.3.4.	Seiresagedus
1.3.5.	Täiendavad seirenõuded kaitsealadele
1.3.6.	Kvaliteedielementide seire standardid
1.4.	Ökoloogilise seisundi klassifikatsioon ja kirjeldamine
1.4.1.	Bioloogilise seire tulemuste võrreldavus
1.4.2.	Ökoloogilise seisundi ja ökoloogilise potentsiaali seiretulemuste kirjeldamine ning klassifikatsioon
1.4.3.	Keemilise seisundi seiretulemuste kirjeldamine ning klassifikatsioon
2.	PÕHJAVESI
2.1.	Põhjavee kvantitatiivne seisund
2.1.1.	Kvantitatiivse seisundi klassifitseerimise parameeter
2.1.2.	Kvantitatiivse seisundi määratlus
2.2.	Põhjavee kvantitatiivse seisundi seire
2.2.1.	Põhjaveetaseme seirevõrk
2.2.2.	Seirealade tihedus
2.2.3.	Seiresagedus
2.2.4.	Põhjavee kvantitatiivse seisundi tõlgendamine ja kirjeldamine
2.3.	Põhjavee keemiline seisund
2.3.1.	Põhjavee keemilise seisundi kindlakstegemise parameetrid
2.3.2.	Põhjavee hea keemilise seisundi määratlus
2.4.	Põhjavee keemilise seisundi seire
2.4.1.	Põhjavee seirevõrk
2.4.2.	Kontrollseire
2.4.3.	Operatiivseire
2.4.4.	Saasteainekoguste tendentside määramine
2.4.5.	Põhjavee keemilise seisundi tõlgendamine ja kirjeldamine
2.5.	Põhjavee seisundi kirjeldamine

1. PINNAVEE SEISUND

1.1. Ökoloogilise seisundi klassifitseerimiseks vajalikud kvaliteedielemendid

▼M8

1.1.1. Jõed

Bioloogilised elemendid

Veetaimestiku koosseis ja arvukus

Selgrootute põhjaloomade koosseis ja arvukus

Kalastiku koosseis, arvukus ja vanuseline struktuur

Bioloogilisi elemente toetavad hüdromorfoloogilised elemendid

Veerežiim

Vee vooluhulk ja -dünaamika

Ühendus põhjaveekogumitega

Jõevoolu tõkestamatus

Morfoloogilised tingimused

Jõe sügavuse ja laiuse vahelduvus

Jõesängi struktuur ja substraat

Kaldavööndi struktuur

Bioloogilisi elemente toetavad üldised füüsikalis-keemilised elemendid

Temperatuuritingimused

Hapnikusisaldus

Soolsus

Hapestumus

Toitainesisaldus

1.1.2. Järved

Bioloogilised elemendid

Fütoplanktoni koosseis, arvukus ja biomass

Muu veetaimestiku koosseis ja arvukus

Selgrootute põhjaloomade koosseis ja arvukus

Kalastiku koosseis, arvukus ja vanuseline struktuur

Bioloogilisi elemente toetavad hüdromorfoloogilised elemendid

Veerežiim

Vee vooluhulk ja -dünaamika

Viibeaeg

Ühendus põhjaveekogumiga

Morfoloogilised tingimused

Järve sügavuse vahelduvus

Järvepõhja paksus, struktuur ja substraat

Järvekalda struktuur

Bioloogilisi elemente toetavad üldised füüsikalis-keemilised elemendid

Läbipaistvus

Temperatuuritingimused

Hapnikusisaldus

Soolsus

Hapestumus

Toitainesisaldus

1.1.3. Üleminekuveed

Bioloogilised elemendid

Fütoplanktoni koosseis, arvukus ja biomass

Muu veetaimestiku koosseis ja arvukus

Selgrootute põhjaloomade koosseis ja arvukus

Kalastiku koosseis ja arvukus

Bioloogilisi elemente toetavad hüdromorfoloogilised elemendid

Morfoloogilised tingimused

Sügavuse vahelduvus

Põhja paksus, struktuur ja substraat

Eulitoraali struktuur

Loodete režiim

Mageveevool

Avatus lainetusele

Bioloogilisi elemente toetavad üldised füüsikalis-keemilised elemendid

Läbipaistvus

Temperatuuritingimused

Hapnikusisaldus

Soolsus

Toitainesisaldus

1.1.4. Rannikuveed

Bioloogilised elemendid

Fütoplanktoni koosseis, arvukus ja biomass

Muu veetaimestiku koosseis ja arvukus

Selgrootute põhjaloomade koosseis ja arvukus

Bioloogilisi elemente toetavad hüdromorfoloogilised elemendid

Morfoloogilised tingimused

Sügavuse vahelduvus

Põhja struktuur ja substraat

Eulitoraali struktuur

Loodete režiim

Peamiste hoovuste suund

Avatus lainetusele

Bioloogilisi elemente toetavad üldised füüsikalis-keemilised elemendid

Läbipaistvus

Temperatuuritingimused

Hapnikusisaldus

Soolsus

Toitainesisaldus

▼B

1.1.5. Tehis- ja oluliselt muudetud pinnaveekogud

Tehis- ja oluliselt muudetud pinnaveekogude suhtes kohaldatakse eespool nimetatud neljast kategooriast selle loodusliku pinnaveekogukategooria kvaliteedielemente, mis on asjaomase oluliselt muudetud või tehisveekoguga kõige sarnasem.

1.2. Ökoloogilise seisundi klassifikatsioonide normmääratlused

Tabel 1.2. Jõgede, järvede, üleminekuvete ja rannikuvete üldmääratlus

Järgmises tekstis on esitatud ökoloogilise kvaliteedi üldmääratlus. Liigitamise puhul loetakse iga pinnaveekategooria ökoloogilise seisundi kvaliteedielementide väärtusteks tabelites 1.2.1—1.2.4 toodud väärtused.

Element

Väga hea seisund

Hea seisund

Keskmine seisund

Üldtingimused

Pinnaveekogutüübi füüsikalis-keemiliste ja hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide väärtuses ei ole inimtekkelisi muutusi või on need tühised, võrreldes kõnealuse tüübi normaalsete näitajatega häirimatus olekus.

Pinnaveekogu bioloogiliste kvaliteedielementide väärtused vastavad kõnealuse tüübi normaalsetele näitajatele häirimatus olekus ning ei ilmuta mingeid või ilmutavad üksnes tühiseid kõrvalekaldeid.

Need on tüübispetsiifilised tingimused ja kooslused.

Pinnaveekogutüübi bioloogiliste kvaliteedielementide väärtused näitavad väheses ulatuses inimtegevusest tulenevaid kõrvalekaldeid, kuid erinevad vastava pinnaveekogutüübi normaalsetest näitajatest häirimatus olekus üksnes vähesel määral.

Pinnaveekogutüübi bioloogiliste kvaliteedielementide väärtused erinevad vastava pinnaveekogutüübi normaalsetest näitajatest häirimatus olekus mõõdukas ulatuses. Need väärtused ilmutavad mõõdukal määral inimtegevusest tulenevaid kõrvalekaldeid ning on oluliselt rohkem häiritud kui hea seisundi tingimustes.

Alla keskmise seisundis olevad veed liigitatakse mitterahuldavaks või halvaks.

Veed, millel ilmneb suuremaid kõrvalekaldeid vastava pinnaveekogutüübi bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuses ja mille bioloogilised kooslused erinevad oluliselt vastava pinnaveekogutüübi näitajatest häirimatus olekus, liigitatakse mitterahuldavaks.

Veed, millel ilmneb tõsiseid kõrvalekaldeid vastava pinnaveekogutüübi bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuses ja milles suur osa tavaliselt vastava pinnaveekogutüübiga häirimatus olekus seotud bioloogilisi kooslusi puudub, liigitatakse halvaks.

1.2.1. Jõgede väga hea, hea ja keskmise seisundi määratlused

Bioloogilised kvaliteedielemendid

Element

Väga hea seisund

Hea seisund

Keskmine seisund

Fütoplankton

Fütoplanktoni taksonoomiline koosseis on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.

Fütoplanktoni keskmine arvukus on täielikus kooskõlas tüübispetsiifiliste füüsikalis-keemiliste tingimustega ega muuda oluliselt tüübispetsiifilisi läbipaistvustingimusi.

Planktoni õitsemine toimub sellise sageduse ja intensiivsusega, mis on kooskõlas tüübispetsiifiliste füüsikalis-keemiliste tingimustega.

Planktoni taksonite koosseisus ja arvukuses on kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste kooslustega. Sellistest muutustest ei ilmne vetikate kiirenenud kasvu, mis tuleneb soovimatutest häiretest veekogus esinevate organismide tasakaalus või vee või setete füüsikalis-keemilistes omadustes.

Tüübispetsiifilises planktoni õitsemise sageduses ja intensiivsuses võib esineda kerget kasvu.

Planktonitaksonite koosseis on tüübispetsiifilistest kooslustest mõõdukalt erinev.

Arvukus on mõõdukalt häiritud ning võib põhjustada olulisi soovimatuid häiringuid muude bioloogiliste ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide väärtustes.

Planktoni õitsemise sageduses ja intensiivsuses võib esineda mõõdukat kasvu. Suvekuudel võib esineda pidevat õitsemist.

Makrofüüdid ja põhjataimestik

Taksonoomiline koosseis on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.

Makrofüütide ja põhjataimestiku keskmises arvukuses ei ole täheldatavaid muutusi.

Makrofüütide ja põhjataimestiku taksonite koosseisus ja arvukuses on kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste kooslustega. Sellistest muutustest ei ilmne põhjataimestiku või kõrgemate taimede kiirenenud kasvu, mis tuleneb soovimatutest häiretest veekogus esinevate organismide tasakaalus või vee või setete füüsikalis-keemilistes omadustes.

Inimtegevuse tagajärjel esinevad bakterikogumid ja -kihid ei avalda põhjataimestiku kooslusele kahjulikku mõju.

Makrofüütide ja põhjataimestiku taksonite koosseis tüübispetsiifilisest kooslusest mõõdukalt erinev ning oluliselt rohkem häiritud, kui hea seisundi puhul.

Makrofüütide ja põhjataimestiku keskmises arvukuses ilmnevad mõõdukad muutused.

Inimtegevuse tagajärjel esinevad bakterikogumid ja -kihid võivad segada põhjataimestiku kooslust ning mõnel pool selle kõrvale tõrjuda

Selgrootud põhjaloomad

Taksonoomiline koosseis ja arvukus on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.

Häiringutele tundlike taksonite ja häiringutele mittetundlike taksonite suhtes ei ilmne muutusi, võrreldes selle tasemega häirimatus olekus.

Selgrootute taksonite mitmekesisuse tasemes ei ilmne muutusi, võrreldes selle tasemega häirimatus olekus.

Selgrootute taksonite koosseisus ja arvukuses esineb kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste kooslustega.

Häiringutele tundlike ja häiringutele mittetundlike taksonite suhtes ilmneb kergeid muutusi, võrreldes selle tasemega häirimatus olekus.

Selgrootute taksonite mitmekesisuse tasemes on kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste tasemetega.

Selgrootute taksonite koosseis ja arvukus on tüübispetsiifilistest kooslustest mõõdukalt erinev.

Tüübispetsiifilise koosluse suuremad taksonoomilised rühmad puuduvad.

Häiringutele tundlike ja häiringutele mittetundlike taksonite suhe ning mitmekesisuse tase on oluliselt madalam tüübispetsiifilisest tasemest ja märkimisväärselt madalam hea seisundi tasemest.

Kalastik

Liigiline koosseis ja arvukus on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.

Kõik tüübispetsiifilised häiringutele tundlikud liigid on olemas.

Kalakoosluste ealises struktuuris ilmneb vähe inimtekkelisi häiringuid ja neist ei ilmne ühegi liigi paljunemis- või arenguhäireid.

Liigilises koosseisus ja arvukuses esineb kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste kooslustega, mida võib seletada inimtegevuse mõjuga füüsikalis-keemilistele ja hüdromorfoloogilistele kvaliteedielementidele.

Kalakoosluse ealises struktuuris ilmneb häireid, mida võib seletada inimtegevuse mõjuga füüsikalis-keemilistele või hüdromorfoloogilistele kvaliteedielementidele ning mis mõnel juhul näitavad häireid teatavate liikide paljunemises ja arengus sel määral, et mõned earühmad puuduvad.

Kalade liigiline koosseis ja arvukus on tüübispetsiifilistest kooslustest mõõdukalt erinev, mida võib seletada inimtegevuse mõjuga füüsikalis-keemilistele ja hüdromorfoloogilistele kvaliteedielementidele.

Kalakoosluse ealises struktuuris ilmneb suuri inimtegevusest põhjustatud häireid sel määral, et mõõdukas osa tüübispetsiifilisi liike puudub või on väga väikesearvuline.

Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid

Element	Väga hea seisund	Hea seisund	Keskmine seisund
Veerežiim	Vooluhulk ja -dünaamika ning sellest tulenev ühendus põhjaveega on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.
Jõevoolu tõkestamatus	Jõevool ei ole inimtegevuse tagajärjel tõkestatud ning võimaldab veeorganismide häirimatut rännet ja setete ärakannet.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.
Morfoloogilised tingimused	Voolusängimallid, laiuse ja sügavuse vaheldumine, voolukiirus, aluspinnase seisund ning kaldavööndi struktuur ja seisund on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼M8

Üldised füüsikalis-keemilised kvaliteedielemendid

Element

Väga hea seisund

Hea seisund

Keskmine seisund

Üldtingimused

Üldiste füüsikalis-keemiliste elementide väärtused on täielikult või peaaegu täielikult samad, mis häirimata olekus.

Toitainete kontsentratsioon jääb häirimata olekut iseloomustavasse tavapärasesse vahemikku.

Soolsuse, pH, hapnikubilansi, happesuse neutraliseerimise võime ja temperatuuri väärtustest ei ilmne inimtegevusest põhjustatud häiringuid ning need jäävad häirimata olekut iseloomustavasse tavapärasesse vahemikku.

Temperatuuri, hapnikubilansi, pH, happesuse neutraliseerimise võime ja soolsuse väärtused püsivad kindlakstehtud vahemikus, mille piires on tagatud tüübispetsiifilise ökosüsteemi funktsioneerimine ning bioloogiliste kvaliteedielementide eespool nimetatud väärtuste saavutamine.

Toitainete kontsentratsioon ei ületa kindlakstehtud taset, mille piires on tagatud ökosüsteemi funktsioneerimine ning bioloogiliste kvaliteedielementide eespool nimetatud väärtuste saavutamine.

Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼B

1.2.2. Järvede väga hea, hea ja keskmise ökoloogilise seisundi määratlused

Bioloogilised kvaliteedielemendid

Element

Väga hea seisund

Hea seisund

Keskmine seisund

Fütoplankton

Fütoplanktoni taksonoomiline koosseis on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.

Fütoplanktoni keskmine biomass on kooskõlas tüübispetsiifiliste füüsikalis-keemiliste tingimustega ega muuda oluliselt tüübispetsiifilisi läbipaistvustingimusi.

Planktoni õitsemine toimub sellise sageduse ja intensiivsusega, mis on kooskõlas tüübispetsiifiliste füüsikalis-keemiliste tingimustega.

Planktoni taksonite koosseisus ja arvukuses on kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste kooslustega. Sellistest muutustest ei ilmne vetikate kiirenenud kasvu, mis tuleneb soovimatutest häiretest veekogus esinevate organismide tasakaalus või vee või setete füüsikalis-keemilistes omadustes.

Tüübispetsiifilises planktoni õitsemise sageduses ja intensiivsuses võib esineda kerget kasvu.

Planktonitaksonite koosseis on tüübispetsiifilistest kooslustest mõõdukalt erinev.

Biomass on mõõdukalt häiritud ning võib põhjustada olulisi soovimatuid häiringuid muude bioloogiliste ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide seisundis.

Planktoni õitsemise sageduses ja intensiivsuses võib esineda mõõdukat kasvu. Suvekuudel võib esineda pidevat õitsemist.

Makrofüüdid ja põhjataimestik

Taksonoomiline koosseis on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.

Makrofüütide ja põhjataimestiku keskmises arvukuses ei ole täheldatavaid muutusi.

Makrofüütide ja põhjataimestiku taksonite koosseisus ja arvukuses on kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste kooslustega. Sellistest muutustest ei ilmne põhjataimestiku või kõrgemate taimede kiirenenud kasvu, mis tuleneb soovimatutest häiretest veekogus esinevate organismide tasakaalus või vee või setete füüsikalis-keemilistes omadustes.

Inimtegevuse tagajärjel esinevad bakterikogumid ja -kihid ei avalda põhjataimestiku kooslusele kahjulikku mõju.

Makrofüütide ja põhjataimestiku taksonite koosseis tüübispetsiifilisest kooslusest mõõdukalt erinev ning oluliselt rohkem häiritud, kui hea seisundi puhul.

Makrofüütide ja põhjataimestiku keskmises arvukuses ilmnevad mõõdukad muutused.

Inimtegevuse tagajärjel esinevad bakterikogumid ja -kihid võivad segada põhjataimestiku kooslust ning mõnel pool selle kõrvale tõrjuda

Selgrootud põhjaloomad

Taksonoomiline koosseis ja arvukus on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.

Häiringutele tundlike taksonite ja häiringutele mittetundlike taksonite suhtes ei ilmne muutusi, võrreldes selle tasemega häirimatus olekus.

Selgrootute taksonite mitmekesisuse tasemes ei ilmne muutusi, võrreldes selle tasemega häirimatus olekus.

Selgrootute taksonite koosseisus ja arvukuses esineb kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste kooslustega.

Häiringutele tundlike ja häiringutele mittetundlike taksonite suhtes ilmneb kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste tasemetega.

Selgrootute taksonite mitmekesisuse tasemes on kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste tasemetega.

Selgrootute taksonite koosseis ja arvukus on tüübispetsiifilistest kooslustest mõõdukalt erinev.

Tüübispetsiifilise koosluse suuremad taksonoomilised rühmad puuduvad.

Häiringutele tundlike ja häiringutele mittetundlike taksonite suhe ning mitmekesisuse tase on oluliselt madalam tüübispetsiifilisest tasemest ja märkimisväärselt madalam hea seisundi tasemest.

Kalastik

Liigiline koosseis ja arvukus on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.

Kõik tüübispetsiifilised tundlikud liigid on olemas.

Kalakoosluste ealises struktuuris ilmneb vähe inimtekkelisi häiringuid ja neist ei ilmne ühegi liigi paljunemis- või arenguhäireid.

Liigilises koosseisus ja arvukuses esineb kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste kooslustega, mida võib seletada inimtegevuse mõjuga füüsikalis-keemilistele ja hüdromorfoloogilistele kvaliteedielementidele.

Kalakoosluse ealises struktuuris ilmneb häireid, mida võib seletada inimtegevuse mõjuga füüsikalis-keemilistele või hüdromorfoloogilistele kvaliteedielementidele ning mis mõnel juhul näitavad häireid teatavate liikide paljunemises ja arengus sel määral, et mõned earühmad puuduvad.

Kalade liigiline koosseis ja arvukus on tüübispetsiifilistest kooslustest mõõdukalt erinev, mida võib seletada inimtegevuse mõjuga füüsikalis-keemilistele ja hüdromorfoloogilistele kvaliteedielementidele.

Kalakoosluse ealises struktuuris ilmneb suuri inimtegevusest põhjustatud häireid sel määral, et mõõdukas osa tüübispetsiifilisi liike puudub või on väga väikesearvuline.

Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid

Element	Väga hea seisund	Hea seisund	Keskmine seisund
Veerežiim	Vooluhulk ja -dünaamika, veetase, viibeaeg ning sellest tulenev ühendus põhjaveega on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.
Morfoloogilised tingimused	Järvesügavuse vaheldumine, aluspinnase kogus ja struktuur ning nii kaldavööndi struktuur kui seisund on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼M8

Üldised füüsikalis-keemilised kvaliteedielemendid

Element

Väga hea seisund

Hea seisund

Keskmine seisund

Üldtingimused

Üldiste füüsikalis-keemiliste elementide väärtused on täielikult või peaaegu täielikult samad, mis häirimata olekus.

Toitainete kontsentratsioon jääb häirimata olekut iseloomustavasse tavapärasesse vahemikku.

Soolsuse, pH, hapnikubilansi, happesuse neutraliseerimise võime, läbipaistvuse ja temperatuuri väärtustest ei ilmne inimtegevusest põhjustatud häiringuid ning need jäävad häirimata olekut iseloomustavatesse tavapärastesse vahemikesse.

Temperatuuri, hapnikubilansi, pH, happesuse neutraliseerimise võime, läbipaistvuse ja soolsuse väärtused püsivad kindlakstehtud vahemikus, mille piires on tagatud ökosüsteemi funktsioneerimine ning bioloogiliste kvaliteedielementide eespool nimetatud väärtuste saavutamine.

Toitainete kontsentratsioon ei ületa kindlakstehtud taset, mille piires on tagatud ökosüsteemi funktsioneerimine ning bioloogiliste kvaliteedielementide eespool nimetatud väärtuste saavutamine.

Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼B

1.2.3. Üleminekuvete väga hea, hea ja keskmise ökoloogilise seisundi määratlused

Bioloogilised kvaliteedielemendid

Element	Väga hea seisund	Hea seisund	Keskmine seisund
Fütoplankton	Fütoplanktoni taksonoomiline koosseis ja arvukus on sama, mis häirimatus olekus. Fütoplanktoni keskmine biomass on kooskõlas tüübispetsiifiliste füüsikalis-keemiliste tingimustega ega muuda oluliselt tüübispetsiifilisi läbipaistvustingimusi. Planktoni õitsemine toimub sellise sageduse ja intensiivsusega, mis on kooskõlas tüübispetsiifiliste füüsikalis-keemiliste tingimustega.	Fütoplanktoni taksonite koosseisus ja arvukuses on kergeid muutusi. Biomassis on kergeid muutusi võrreldes tüübispetsiifiliste tingimustega. Sellistest muutustest ei ilmne vetikate kiirenenud kasvu, mis tuleneb soovimatutest häiretest veekogus esinevate organismide tasakaalus või vee füüsikalis-keemilistes omadustes. Tüübispetsiifilises planktoni õitsemise sageduses ja intensiivsuses võib esineda kerget kasvu.	Fütoplanktoni taksonite koosseis ja arvukus on tüübispetsiifilistest tingimustest mõõdukalt erinev. Biomass on mõõdukalt häiritud ning võib põhjustada olulisi soovimatuid häiringuid muude bioloogiliste kvaliteedielementide seisundis. Planktoni õitsemise sageduses ja intensiivsuses võib esineda mõõdukat kasvu. Suvekuudel võib esineda pidevat õitsemist.
Makrovetikad	Makrovetikate taksonoomiline koosseis on sama, mis häirimatus olekus. Makrovetikate levikus ei ole täheldatavaid inimtegevusest tulenevaid muutusi.	Makrovetikate taksonite koosseisus ja arvukuses on kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste kooslustega. Sellistest muutustest ei ilmne põhjataimestiku või kõrgemate taimede kiirenenud kasvu, mis tuleneb soovimatutest häiretest veekogus esinevate organismide tasakaalus või vee füüsikalis-keemilistes omadustes.	Makrovetikate taksonite koosseis on tüübispetsiifilisest kooslusest mõõdukalt erinev ning oluliselt rohkem häiritud kui hea seisundi puhul. Makrovetikate keskmises arvukuses ilmnevad mõõdukad muutused ning need võivad põhjustada soovimatuid häiringuid veekogus esinevate organismide tasakaalus.
Õistaimed	Taksonoomiline koosseis on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus. Õistaimede arvukuses ei ole täheldatavaid inimtegevusest tulenevaid muutusi.	Õistaimede taksonite koosseisus on kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste kooslustega. Õistaimede arvukuses esineb kergeid häiringuid.	Õistaimede taksonite koosseis tüübispetsiifilisest kooslusest mõõdukalt erinev ning oluliselt rohkem häiritud kui hea seisundi puhul. Õistaimede taksonite arvukuses ilmnevad mõõdukad muutused.
Selgrootud põhjaloomad	Selgrootute taksonite mitmekesisuse tase jääb häirimatu oleku tavapäraste näitajate piiresse. Kõik häirimatule olekule omased häiringutele tundlikud liigid on olemas.	Selgrootute taksonite mitmekesisuse ja arvukuse tase jääb kergelt väljapoole tüübispetsiifiliste tingimustega seonduvaid tasemeid. Suurem osa tüübispetsiifiliste koosluste tundlikke liike on olemas.	Selgrootute taksonite mitmekesisuse ja arvukuse tase jääb mõõdukalt väljapoole tüübispetsiifiliste tingimustega seonduvaid tasemeid. Esineb taksoneid, mis näitavad reostuse olemasolu. Paljud tüübispetsiifilise koosluse tundlikud taksonid puuduvad.
Kalastik	Liigiline koosseis ja arvukus on sama, mis häirimatus olekus.	Häiringutele tundlike liikide arvukuses esineb kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste tingimustega, mida võib seletada inimtegevuse mõjuga füüsikalis-keemilistele ja hüdromorfoloogilistele kvaliteedielementidele.	Mõõdukas hulk tüübispetsiifilisi häiringutele tundlikke liike puudub tingituna inimtegevuse mõjust füüsikalis-keemilistele ja hüdromorfoloogilistele kvaliteedielementidele.

Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid

Element	Väga hea seisund	Hea seisund	Keskmine seisund
Loodete režiim	Mageveevoolu režiim on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.
Morfoloogilised tingimused	Veesügavuse varieerumine, aluspinnase seisund ja struktuur ning nii eulitoraali struktuur kui seisund on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼M8

Üldised füüsikalis-keemilised kvaliteedielemendid

Element

Väga hea seisund

Hea seisund

Keskmine seisund

Üldtingimused

Üldiste füüsikalis-keemiliste elementide väärtused on täielikult või peaaegu täielikult samad, mis häirimata olekus.

Toitainete kontsentratsioon jääb häirimata olekut iseloomustavasse tavapärasesse vahemikku.

Temperatuuri, hapnikubilansi ja läbipaistvuse väärtustest ei ilmne inimtegevusest põhjustatud häiringuid ning need jäävad häirimata olekut iseloomustavasse tavapärasesse vahemikku.

Temperatuuri, hapnikusisalduse ja läbipaistvuse väärtused püsivad kindlakstehtud vahemikus, mille piires on tagatud ökosüsteemi funktsioneerimine ning bioloogiliste kvaliteedielementide eespool nimetatud väärtuste saavutamine.

Toitainete kontsentratsioon ei ületa kindlakstehtud taset, mille piires on tagatud ökosüsteemi funktsioneerimine ning bioloogiliste kvaliteedielementide eespool nimetatud väärtuste saavutamine.

Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼B

1.2.4. Rannikuvee väga hea, hea ja keskmise ökoloogilise seisundi määratlused

Bioloogilised kvaliteedielemendid

Element

Väga hea seisund

Hea seisund

Keskmine seisund

Fütoplankton

Fütoplanktoni taksonoomiline koosseis ja arvukus on sama, mis häirimatus olekus.

Fütoplanktoni keskmine biomass on kooskõlas tüübispetsiifiliste füüsikalis-keemiliste tingimustega ega muuda oluliselt tüübispetsiifilisi läbipaistvustingimusi.

Planktoni õitsemine toimub sellise sageduse ja intensiivsusega, mis on kooskõlas tüübispetsiifiliste füüsikalis-keemiliste tingimustega.

Fütoplanktoni taksonite koosseisus ja arvukuses on kergeid muutusi.

Biomassis on kergeid muutusi võrreldes tüübispetsiifiliste tingimustega. Sellistest muutustest ei ilmne vetikate kiirenenud kasvu, mis tuleneb soovimatutest häiretest veekogus esinevate organismide tasakaalus või vee füüsikalis-keemilistes omadustes.

Tüübispetsiifilises planktoni õitsemise sageduses ja intensiivsuses võib esineda kerget kasvu.

Fütoplanktoni taksonite koosseis ja arvukus on tüübispetsiifilistest tingimustest mõõdukalt erinev.

Vetikate biomass jääb olulisel määral väljapoole tüübispetsiifilistele tingimustele omaseid piire ning mõjutab muid bioloogilisi kvaliteedielemente.

Planktoni õitsemise sageduses ja intensiivsuses võib esineda mõõdukat kasvu. Suvekuudel võib esineda pidevat õitsemist.

Makrovetikad ja õistaimed

Kõik häirimatule olekule omased häiringutele tundlikud makrovetika- ja õistaimetaksonid on olemas.

Makrovetikate leviku ja õistaimede arvukuse tase on sama, mis häirimatus olekus.

Suurem osa häirimatule olekule omaseid häiringutele tundlikke makrovetikate ja õistaimede taksoneid on olemas.

Makrovetikate levikus ja õistaimede arvukuses esineb kergeid häiringuid.

Mõõdukas hulk häirimatule olekule omaseid häiringutele tundlikke makrovetikate ja õistaimede taksoneid puudub.

Makrovetikate levikus ja õistaimede arvukuses esineb mõõdukaid häiringuid ning need võivad põhjustada soovimatuid häiringuid veekogus esinevate organismide tasakaalus.

Selgrootud põhjaloomad

Selgrootute taksonite mitmekesisuse ja arvukuse tase jääb häirimatu oleku tavapäraste näitajate piiresse.

Kõik häirimatule olekule omased häiringutele tundlikud liigid on olemas.

Selgrootute taksonite mitmekesisuse ja arvukuse tase jääb kergelt väljapoole tüübispetsiifiliste tingimustega seonduvaid tasemeid.

Suurem osa tüübispetsiifiliste koosluste tundlikke liike on olemas.

Selgrootute taksonite mitmekesisuse ja arvukuse tase jääb mõõdukalt väljapoole tüübispetsiifiliste tingimustega seonduvaid tasemeid.

Esineb taksoneid, mis näitavad reostuse olemasolu.

Paljud tüübispetsiifilise koosluse tundlikud taksonid puuduvad.

Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid

Element	Väga hea seisund	Hea seisund	Keskmine seisund
Loodete režiim	Mageveevoolu režiim on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.
Morfoloogilised tingimused	Veesügavuse vaheldumine, ranniku aluspinnase seisund ja struktuur ning nii eulitoraali struktuur kui seisund on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼M8

Üldised füüsikalis-keemilised kvaliteedielemendid

Element

Väga hea seisund

Hea seisund

Keskmine seisund

Üldtingimused

Üldiste füüsikalis-keemiliste elementide väärtused on täielikult või peaaegu täielikult samad, mis häirimata olekus.

Toitainete kontsentratsioon jääb häirimata olekut iseloomustavasse tavapärasesse vahemikku.

Temperatuuri, hapnikubilansi ja läbipaistvuse väärtustest ei ilmne inimtegevusest põhjustatud häiringuid ning need jäävad häirimata olekut iseloomustavasse tavapärasesse vahemikku.

Temperatuuri, hapnikusisalduse ja läbipaistvuse väärtused püsivad kindlakstehtud vahemikus, mille piires on tagatud ökosüsteemi funktsioneerimine ning bioloogiliste kvaliteedielementide eespool nimetatud väärtuste saavutamine.

Toitainete kontsentratsioon ei ületa kindlakstehtud taset, mille piires on tagatud ökosüsteemi funktsioneerimine ning bioloogiliste kvaliteedielementide eespool nimetatud väärtuste saavutamine.

Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼B

1.2.5. Oluliselt muudetud või tehisveekogu maksimaalse, hea ja keskmise ökoloogilise potentsiaali määratlused

Element	Maksimaalne ökoloogiline potentsiaal	Hea ökoloogiline potentsiaal	Keskmine ökoloogiline potentsiaal
Bioloogilised kvaliteedielemendid	Vastavate bioloogiliste kvaliteedielementide väärtused vastavad võimalikult täpselt selle pinnaveekogutüübi normaalsetele näitajatele, mis on antud veekoguga kõige sarnasem, arvestades tema tehislikust või oluliselt muudetud iseloomust tulenevaid füüsilisi tingimusi.	Vastavate bioloogiliste kvaliteedielementide väärtustes on kergeid muutusi, võrreldes maksimaalse ökoloogilise potentsiaali puhul esinevate näitajatega.	Vastavate bioloogiliste kvaliteedielementide väärtustes on mõõdukaid muutusi, võrreldes maksimaalse ökoloogilise potentsiaali puhul esinevate näitajatega. Need väärtused on oluliselt rohkem häiritud kui hea ökoloogilise potentsiaali tingimustes.
Hüdromorfoloogilised elemendid	Hüdromorfoloogilised tingimused on kooskõlas asjaoluga, et pinnaveekogule avaldab mõju üksnes tema tehislik või oluliselt muudetud iseloom, kui on võetud kõik tõrjeabinõud, tagamaks ökoloogilisele järjepidevusele võimalikult lähedasi tingimusi, eelkõige loomaliikide rände ning kohaste kudemis- ja paljunemispaikade osas.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.
Füüsikalis-keemilised elemendid
Üldtingimused	Füüsikalis-keemilised elemendid on täielikult või peaaegu täielikult samad, mis asjaomase tehis- või oluliselt muudetud pinnaveekoguga kõige sarnasema pinnaveekogutüübi puhul häirimatus olekus. Toitainete kontsentratsioon jääb häirimatu oleku tavapäraste näitajate piiresse. Temperatuuri, hapnikurežiimi ja pH tase jääb kõige sarnasema pinnaveekogutüübi tavapäraste näitajate piiresse häirimatus olekus.	Füüsikalis-keemiliste elementide väärtused jäävad tasemele, mille piires on ökosüsteemi funktsioneerimine ning eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine tagatud. Temperatuur ja pH ei ulatu väljapoole tasemeid, mille piires on ökosüsteemi funktsioneerimine ning eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine tagatud. Toitainete kontsentratsioon ei ületa taset, mille piires on ökosüsteemi funktsioneerimine ning eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine tagatud.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine.
►M8 — ◄	Nende kontsentratsioon on nullilähedane või vähemalt allpool kõige progressiivsemate üldkasutatavate analüütiliste meetodite avastamispiiri.	Nende kontsentratsioon ei ületa punktis 1.2.6 esitatud korra kohaselt kehtestatud standardeid, ilma et see piiraks direktiivi 91/414/EÜ ja direktiivi 98/8/EÜ kohaldamist. (< EQS)	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.
►M8 — ◄	Nende kontsentratsioon jääb kõige sarnasema pinnaveekogutüübi tavapäraste näitajate piiresse häirimatus olekus (looduslik foon = bgl).	Nende kontsentratsioon ei ületa punktis 1.2.6 esitatud korra kohaselt kehtestatud standardeid, ilma et see piiraks direktiivi 91/414/EÜ ja direktiivi 98/8/EÜ kohaldamist. (< EQS)	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼M8 —————

▼B

1.3. Pinnavee ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi seire

Artikli 8 nõuete kohaselt moodustatakse pinnavee seirevõrk. Seirevõrk peab olema üles ehitatud selliselt, et see annaks ühtse ja tervikliku ülevaate ökoloogilise ja keemilise seisundi kohta igas vesikonnas ning võimaldaks veekogude jagamist viide astmesse vastavalt punktis 1.2 esitatud normmääratlustele. Liikmesriigid esitavad vesikonna majandamiskavas kaardi või kaardid, millel on näidatud pinnavee seirevõrk.

Artikli 5 ja II lisa kohaselt esitatud kirjelduse ja keskkonnamõju hindamise põhjal peavad liikmesriigid kehtestama kontrollseire programmi ja operatiivseire programmi iga ajavahemiku kohta, mille suhtes kehtib vesikonna majandamiskava. Liikmesriikidel võib mõnel juhul osutuda vajalikuks kehtestada uurimusliku seire programmid.

Liikmesriigid kontrollivad parameetreid, mis näitavad vastava kvaliteedielemendi seisundit. Bioloogiliste kvaliteedielementide parameetreid valides määravad liikmesriigid kindlaks kohase taksonoomilise tasandi piisava usaldusväärsuse ja täpsuse saavutamiseks kvaliteedielementide klassifitseerimisel. Kavas antakse hinnang seireprogrammidest saadud tulemuste usaldusväärsuse ja täpsuse taseme kohta.

▼M8

Kui seirevõrgus kasutatakse kohapealsete proovivõtupunktide asemel Maa seiret ja kaugseiret või mõnda muud uuenduslikku meetodit, peab seirevõrgu kaart sisaldama teavet selliste seiremeetodite abil seiratud kvaliteedielementide ja veekogude või veekogurühmade kohta. Viidatakse CENi või ISO standarditele või muudele rahvusvahelistele või riiklikele standarditele, mida on kohaldatud selle tagamiseks, et saadud aja- ja ruumiandmed oleksid sama usaldusväärsed kui kohapealsetes proovivõtu- ja mõõtepunktides kasutatavate tavapäraste seiremeetoditega saadud andmed.

Liikmesriigid võivad, kui see on asjakohane – eelkõige sõeluuringute ja pikaajalise hindamise puhul –, kasutada keemiliste saasteainete seireks passiivseid proovivõtumeetodeid, tingimusel et selliste meetodite kasutamisel ei alahinnata keskkonnakvaliteedi standarditega hõlmatud saasteainete kontsentratsiooni ja need võimaldavad seega teha usaldusväärselt kindlaks olukorra, kus hea seisund jääb saavutamata, ning et sellise olukorra tuvastamisel viiakse alati läbi vee-, elustiku- või setteproovide keemiline analüüs vastavalt kohaldatavatele keskkonnakvaliteedi standarditele. Liikmesriigid võivad samadel tingimustel kasutada ka mõjupõhiseid seiremeetodeid.

▼B

1.3.1. Kontrollseire korraldus

Eesmärk

Liikmesriigid kehtestavad kontrollseire programmid, et anda teavet:

—

mis täiendaks ja tõendaks II lisas kirjeldatud keskkonnamõju hindamise korda,

—

tulevaste seisreprogrammide tulemusliku ja tõhusa ülesehituse jaoks,

—

pikaajaliste muutuste hindamiseks looduslikes tingimustes ning

—

ulatuslikust inimtegevusest tulenevate pikaajaliste muutuste hindamiseks.

Sellise seire tulemused vaadatakse üle ja neid kasutatakse kombinatsioonis II lisas kirjeldatud keskkonnamõju hindamise korraga, et määrata kindlaks nõuded seireprogrammidele senistes ja edaspidistes vesikonna majandamiskavades.

Vaatluspunktide valimine

Kontrollseiret tehakse piisavas hulgas pinnaveekogudes, et anda hinnang pinnavee üldseisundile valglapiirkonna igas valglas või alamvalglas. Neid veekogusid valides tagavad liikmesriigid, et vajaduse korral toimub seire punktides, kus:

—

vee vooluhulk on kogu valglapiirkonna ulatuses märkimisväärne; sealhulgas suurtel jõgedel asuvates punktides, kus valgla pindala on üle 2 500 km2,

—

olemasoleva vee hulk on kogu valglapiirkonna ulatuses märkimisväärne, sealhulgas suurtes järvedes ja veehoidlates,

—

olulised veekogud ületavad liikmesriigi piire,

—

infovahetuse otsuse 77/795/EMÜ alusel kindlaksmääratud kohtades ning

muudes kohtades, mida on vaja, et hinnata üle liikmesriigi piiride kanduvat ning merekeskkonda kanduvat saasteainetekoormust.

▼M8

Kvaliteedielementide valimine

Kontrollseiret tehakse igas vaatluspunktis vesikonna majandamiskavaga hõlmatud ajavahemiku jooksul ühe aasta vältel. Kontrollseire hõlmab järgmist:

a)

parameetreid, mis näitavad kõiki bioloogilisi kvaliteedielemente;

b)

parameetreid, mis näitavad kõiki hüdromorfoloogilisi kvaliteedielemente;

c)

parameetreid, mis näitavad kõiki üldiseid füüsikalis-keemilisi kvaliteedielemente;

d)

prioriteetseid aineid, mida on juhitud või mis on muul viisil sattunud vesikonda või alamvesikonda;

e)

vesikonnaspetsiifilised saasteained.

Kui varasemast kontrollseirest nähtub, et asjaomane veekogu on saavutanud hea seisundi ja II lisas osutatud inimtegevuse mõju hindamise käigus ei ole leitud tõendeid veekogule avalduva mõju muutumise kohta, tehakse kontrollseiret üks kord kolme järjestikuse vesikonna majandamiskavaga hõlmatud ajavahemiku jooksul.

▼B

1.3.2. Operatiivseire korraldus

▼M8

Operatiivseire toimub kõigil sellistel veekogudel, mille puhul on II lisa kohaselt läbi viidud mõjuhindamise või kontrollseire põhjal kindlaks tehtud, et artikli 4 kohased keskkonnaalased eesmärgid võivad jääda saavutamata, ning selliste veekogude suhtes, kuhu juhitakse või kuhu muul viisil satub prioriteetseid aineid või kuhu juhitakse või kuhu muul viisil satub märkimisväärses koguses vesikonnaspetsiifilisi saasteaineid. Seirepunktid valitakse prioriteetsete ainete hulka kuuluvate ainete jaoks vastavalt õigusaktidele, millega kehtestatakse asjakohane keskkonnakvaliteedi standard. Kõikidel muudel juhtudel, sealhulgas prioriteetsete ainete hulka kuuluvate ainete puhul, kui sellistes õigusaktides ei ole antud konkreetseid suuniseid, valitakse seirepunktid järgmiselt:

▼B

—

määrata kindlaks nende veekogude seisund, mille kohta on kindlaks tehtud, et nad võivad mitte vastata keskkonnaalastele eesmärkidele, ning

—

hinnata kõiki meetmeprogrammidest tulenevaid muutusi selliste veekogude seisundis.

Programmi võib II lisa nõuete osana või käesoleva lisa osana saadud teavet silmas pidades vesikonna majandamiskava kehtivusaja jooksul muuta, eelkõige selleks, et võimaldada seiresageduse vähenemist, kui leitakse, et mõju ei ole märkimisväärne või vastav koormus lakkab olemast.

Vaatluspunktide valimine

Operatiivseire toimub kõigil sellistel veekogudel, mille kohta on kas II lisa kohaselt korraldatud keskkonnamõju hindamise või kontrollseire põhjal kindlaks tehtud, et nad võivad mitte vastata artikli 4 alusel kehtestatud keskkonnaalastele eesmärkidele, ning sellistel veekogudel, kuhu juhitakse prioriteetsete ainete nimistusse kuuluvaid aineid. Prioriteetsete ainete nimistusse kuuluvate ainete jaoks valitakse vaatluspunktid nii, nagu on näidatud vastava keskkonnakvaliteedi standardi sätestanud õigusaktides. Kõikidel muudel juhtudel, sealhulgas nende prioriteetsete ainete nimistusse kuuluvate ainete puhul, mille kohta ei ole sellistes õigusaktides antud erijuhiseid, valitakse vaatluspunktid järgmiselt:

—

veekogude puhul, mida ohustab märkimisväärne reostuskoormus punktreostusallikatest, piisavalt vaatluspunkte iga veekogu kohta, et hinnata punktreostusallika ulatust ja mõju. Kui veekogule mõjub reostuskoormus mitmest punktreostusallikast, võib vaatluspunkte valida nii, et hinnata kogu reostuskoormuse ulatust ja mõju,

—

veekogude puhul, mida ohustab märkimisväärne hajureostusallikatest lähtuv reostuskoormus, piisavalt vaatluspunkte valitud hulga veekogude kohta, et hinnata hajureostusallikatest lähtuva reostuskoormuse ulatust ja mõju. Veekogud valitakse nii, et nad on tüüpilised hajureostusallikatest lähtuva reostuskoormuse esinemise suhtelise ohu suhtes ning selle suhtelise ohu suhtes, et ei suudeta saavutada head pinnavee seisundit,

—

veekogude puhul, mida ohustab märkimisväärne hüdromorfoloogiline koormus, piisavalt vaatluspunkte valitud hulga veekogude kohta, et hinnata hüdromorfoloogilise koormuse ulatust ja mõju. Veekogud valitakse nii, et nad näitavad kõigile veekogudele avalduva hüdromorfoloogilise koormuse kogumõju.

Kvaliteedielementide valimine

Et hinnata pinnaveekogudele mõjuva koormuse ulatust, jälgivad liikmesriigid neid kvaliteedielemente, mis näitavad veekogule või veekogudele mõjuvat koormust. Et hinnata selle koormuse mõju, jälgivad liikmesriigid järgmisi asjakohaseid näitajaid:

—

parameetreid, mis näitavad bioloogilist kvaliteedielementi või bioloogilisi kvaliteedielemente, mis on veekogudele mõjuva koormuse suhtes kõige tundlikumad,

▼M8

—

kõiki veekogusse juhitavaid või muul viisil sinna sattuvaid prioriteetseid aineid ja kõiki märkimisväärses koguses veekogusse juhitavaid või muul viisil sinna sattuvaid vesikonnaspetsiifilisi saasteaineid,

▼B

—

parameetreid, mis näitavad hüdromorfoloogilist kvaliteedielementi, mis on tuvastatud koormuse suhtes kõige tundlikum.

1.3.3. Uurimusliku seire korraldus

Eesmärk

Uurimuslik seire toimub:

—

kui piirtasemete ületamise põhjus on teadmata,

—

kui kontrollseire näitab, et artiklis 4 veekogu suhtes kehtestatud eesmärke tõenäoliselt ei saavutata ning operatiivseiret ei ole veel algatatud, et teha kindlaks põhjused, miks veekogu või veekogud ei saavuta keskkonnaalaseid eesmärke või

—

et teha kindlaks juhusliku reostuse ulatus ja mõju,

ning annab vajalikku teavet keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele suunatud meetmeprogrammi ning juhusliku reostuse tagajärgede heastamiseks vajalike erimeetmete kehtestamiseks.

1.3.4. Seiresagedus

Kontrollseireperioodi puhul tuleks kohaldada füüsikalis-keemilisi kvaliteedielemente näitavate parameetrite allpool toodud seiresagedust, välja arvatud juhul, kui tehniliste teadmiste ja ekspertarvamuse põhjal on õigustatud pikemad vaheajad. Bioloogiliste või hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide puhul toimub seire vähemalt üks kord kontrollseireperioodi jooksul.

Operatiivseire puhul määravad liikmesriigid kõigi parameetrite puhul vajaliku seiresageduse kindlaks nõnda, et see annaks piisavalt teavet vastava kvaliteedielemendi seisundi usaldusväärseks hindamiseks. Üldjoontes ei tohiks seire toimuda pikemate ajavahemike tagant, kui allpool olevas tabelis näidatud, välja arvatud juhul, kui tehniliste teadmiste ja ekspertarvamuse põhjal on õigustatud pikemad vaheajad.

Sagedused valitakse nõnda, et saavutatakse vastuvõetav usaldusväärsuse ja täpsuse tase. Hinnang kasutatud seiresüsteemi usaldusväärsuse ja täpsuse kohta esitatakse vesikonna majandamiskavas.

▼M8

Seiresagedust kohandatakse vajaduse korral, et võtta arvesse nii inimtekkeliste kui ka looduslike põhjuste varieerumisest tulenevat parameetrite kõikuvust.

Seireaegade valimisel võetakse arvesse ainete kasutamise või veetaseme hooajaliste erinevuste mõju seiretulemustele ning tagatakse seeläbi, et tulemused kajastavad tõhusalt kõiki veekogus ilmnevaid muutusi, mis on tingitud inimtekkelisest koormusest ja kliimatingimuste vaheldumisest. Prioriteetsete ainete puhul, mille kontsentratsioon võib nende kasutamise hooajaliste erinevuste tõttu lühikese aja jooksul tipneda, tehakse seiret selliste tipp-perioodide ajal vajaduse korral lühemate ajavahemike tagant kui muude ainete puhul, et tagada piisava teabe saamine nende ainete kontsentratsiooni kohta.

▼B

Kvaliteedielement	Jõed	Järved	Üleminekuveed	Rannikuveed
Bioloogilised
Fütoplankton	6 kuud	6 kuud	6 kuud	6 kuud
Muu veetaimestik	3 aastat	3 aastat	3 aastat	3 aastat
Makroinvertebraadid	3 aastat	3 aastat	3 aastat	3 aastat
Kalad	3 aastat	3 aastat	3 aastat
Hüdromorfoloogilised
Tõkestamatus	6 aastat
Veerežiim	pidevalt	1 kuu
Morfoloogia	6 aastat	6 aastat	6 aastat	6 aastat
Füüsikalis-keemilised
Temperatuuriolud	3 kuud	3 kuud	3 kuud	3 kuud
Hapnikusisaldus	3 kuud	3 kuud	3 kuud	3 kuud
Soolsus	3 kuud	3 kuud	3 kuud
Toitainetesisaldus	3 kuud	3 kuud	3 kuud	3 kuud
Hapestumus	3 kuud	3 kuud
►M8 Vesikonnaspetsiifilised saasteained ◄	3 kuud	3 kuud	3 kuud	3 kuud
Ohtlikud ained	1 kuu	1 kuu	1 kuu	1 kuu

1.3.5. Täiendavad seirenõuded kaitsealadele

Eespool nõutud seireprogramme täiendatakse, et täita järgmisi nõudeid.

Joogiveevõtukohad

Artiklis 7 osutatud pinnaveekogud, mis annavad keskmiselt üle 100 m3 vett päevas, määratakse vaatluspunktideks ning seal toimub kõnealuse artikli nõuete täitmiseks vajalik täiendav seire. Selliseid veekogusid jälgitakse kõigi sinna juhitud prioriteetsete ainete ja kõigi muude märkimisväärses koguses sinna juhitud ainete suhtes, mis võivad mõjutada veekogu seisundit ja mida joogiveedirektiivi sätete alusel kontrollitakse. Seire toimub allpool sätestatud sagedusega:

Teenindatava kogukonna rahvaarv	Sagedus
< 10 000	4 korda aastas
10 000 —30 000	8 korda aastas
> 30 000	12 korda aastas

Elupaiga- ja liigikaitsealad

Veekogud, mis moodustavad sellise ala, lisatakse eespool nimetatud operatiivseireprogrammi, kui keskkonnamõju hindamise ja kontrollseire põhjal on tuvastatud, et nad võivad mitte vastata artikli 4 alusel kehtestatud keskkonnaalastele eesmärkidele. Seire toimub selleks, et hinnata kõigi asjakohaste märkimisväärsete koormuste ulatust ja mõju neile veekogudele ning vajaduse korral hinnata meetmeprogrammidest tulenevaid muutusi selliste veekogude seisundis. Seiret jätkatakse seni, kuni alad vastavad nende loomist sätestavate õigusaktide veega seotud nõuetele ning artikliga 4 neile seatud eesmärkidele.

▼M7

1.3.6. Kvaliteedielementide seire standardid

Tüübiparameetrite seire meetodid vastavad allpool loetletud rahvusvahelistele standarditele, niivõrd kui need hõlmavad seiret, või muudele siseriiklikele või rahvusvahelistele standarditele, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteedi ja võrreldavusega andmete saamise.

Bioloogilistest kvaliteedielementidest proovide võtmise standardid

Üldised meetodid kasutamiseks koos erimeetoditega, mis on esitatud järgmiste bioloogiliste kvaliteedielementidega seotud standardites:

EN ISO 5667-3:2012

Water quality — Sampling — Part 3: Preservation and handling of samples

Fütoplanktonit käsitlevad standardid

EN 15204:2006	Water quality — Guidance standard on the enumeration of phytoplankton using inverted microscopy (Utermöhl technique)
EN 15972:2011	Water quality — Guidance on quantitative and qualitative investigations of marine phytoplankton
ISO 10260:1992	Water quality — Measurement of biochemical parameters –Spectrometric determination of the chlorophyll-a concentration

Makrofüüte ja fütobentost käsitlevad standardid

EN 15460:2007	Water quality — Guidance standard for the surveying of macrophytes in lakes
EN 14184:2014	Water quality — Guidance for the surveying of aquatic macrophytes in running waters
EN 15708:2009	Water quality — Guidance standard for the surveying, sampling and laboratory analysis of phytobenthos in shallow running water
EN 13946:2014	Water quality — Guidance for the routine sampling and preparation of benthic diatoms from rivers and lakes
EN 14407:2014	Water quality — Guidance for the identification and enumeration of benthic diatom samples from rivers and lakes

Selgrootuid põhjaloomi käsitlevad standardid

EN ISO 10870:2012	Water quality — Guidelines for the selection of sampling methods and devices for benthic macroinvertebrates in fresh waters
EN 15196:2006	Water quality — Guidance on sampling and processing of the pupal exuviae of Chironomidae (Order Diptera) for ecological assessment
EN 16150:2012	Water quality — Guidance on pro-rata Multi-Habitat sampling of benthic macro-invertebrates from wadeable rivers
EN ISO 19493:2007	Water quality — Guidance on marine biological surveys of hard-substrate communities
EN ISO 16665:2013	Water quality — Guidelines for quantitative sampling and sample processing of marine soft-bottom macro-fauna

Kalu käsitlevad standardid

EN 14962:2006	Water quality — Guidance on the scope and selection of fish sampling methods
EN 14011:2003	Water quality — Sampling of fish with electricity
EN 15910:2014	Water quality — Guidance on the estimation of fish abundance with mobile hydroacoustic methods
EN 14757:2005	Water quality — Sampling of fish with multi-mesh gillnets

Hüdromorfoloogilisi parameetreid käsitlevad standardid

EN 14614:2004	Water quality — Guidance standard for assessing the hydromorphological features of rivers
EN 16039:2011	Water quality — Guidance standard on assessing the hydromorphological features of lakes

Füüsikalis-keemilisi parameetreid käsitlevad standardid

Kõik asjakohased CEN/ISO standardid

▼B

1.4. Ökoloogilise seisundi klassifikatsioon ja kirjeldamine

1.4.1. Bioloogilise seire tulemuste võrreldavus

i)

Liikmesriigid kehtestavad seiresüsteemid iga pinnaveekogukategooria ning oluliselt muudetud või tehispinnaveekogu jaoks määratud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste hindamiseks. Kui allpool sätestatud korda kohaldatakse oluliselt muudetud või tehisveekogude suhtes, tuleb viiteid ökoloogilisele seisundile tõlgendada viidetena ökoloogilisele potentsiaalile. Sellised süsteemid võivad kasutada konkreetseid liike või liigirühmi, mis on tüüpilised kvaliteedielemendile tervikuna.

ii)

Et tagada selliste seiresüsteemide võrreldavus, väljendatakse igas liikmesriigis kasutatavate süsteemide tulemused ökoloogilise seisundi klassifitseerimiseks ökoloogilise kvaliteedisuhtena. Need kvaliteedisuhted näitavad suhet antud pinnaveekogus täheldatud bioloogiliste parameetrite väärtuse ja kõnealuse veekogu suhtes kehtivate normtingimuste parameetrite väärtuste vahel. Kvaliteedisuhet väljendatakse nulli ja ühe vahele jääva numbrilise väärtusena, kusjuures väga head ökoloogilist seisundit tähistavad ühe lähedale jäävad väärtused ja halba ökoloogilist seisundit nulli lähedale jäävad väärtused.

iii)

Kõik liikmesriigid jagavad oma seiresüsteemis kõigi pinnaveekategooriate ökoloogilise kvaliteedisuhte skaala viide astmesse väga heast halva ökoloogilise seisundini vastavalt punkti 1.2 määratlusele, andes kõigile eri astmete vahelistele piiridele numbrilise väärtuse. Väga hea ja hea seisundi vahelise piiri väärtus ning hea ja keskmise seisundi vahelise piiri väärtus määratakse kindlaks allpool kirjeldatud interkalibreerimismeetodi abil.

iv)

Komisjon soodustab sellist interkalibreerimist, tagamaks, et need astmetevahelised piirid kehtestatakse kooskõlas punkti 1.2 normmääratlustega ning et nad on liikmesriikide vahel võrreldavad.

v)

Kõnealuse meetodi osana hõlbustab komisjon liikmesriikidevahelist teabevahetust, mille tulemusena määratakse igas ühenduse ökopiirkonnas kindlaks valik objekte; need objektid moodustavad interkalibreerimisvõrgu. Võrk koosneb objektidest, mis on valitud igas ökopiirkonnas asuvate pinnaveekogutüüpide hulgast. Iga valitud pinnaveekogutüübi puhul koosneb võrk vähemalt kahest objektist, mis vastavad väga hea ja hea seisundi normmääratluste vahelisele piirile, ning vähemalt kahest objektist, mis vastavad hea ja keskmise seisundi normmääratluse vahelisele piirile. Objektid valitakse ekspertarvamuse alusel, mis põhineb ühisinspekteerimistel ja kogu muul kättesaadaval teabel.

vi)

Kõigi liikmesriikide seiresüsteeme rakendatakse nende interkalibreerimisvõrku kuuluvate objektide suhtes, mis asuvad selles ökopiirkonnas ja kuuluvad sellesse pinnaveekogutüüpi, mille suhtes neid süsteeme vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele kohaldatakse. Sellise rakendamise tulemusi kasutatakse iga liikmesriigi seiresüsteemis vastava astme piiridele numbrilise väärtuse kinnitamiseks.

▼M2

vii)

Komisjon valmistab ette interkalibreerimisvõrgu moodustavate objektide registri projekti. ►M8 ————— ◄

▼M8 —————

▼M8

ix)

alapunktide i–viii kohased interkalibreerimise tulemused ja liikmesriikide seiresüsteemides kasutatava liigituse jaoks kindlaks määratud väärtused avaldatakse kuue kuu jooksul alates artikli 21 kohase rakendusakti vastuvõtmisest.

▼B

1.4.2. Seiretulemuste kirjeldamine ning ökoloogilise seisundi ja ökoloogilise potentsiaali klassifikatsioon

i)

Pinnaveekategooriate puhul on veekogu ökoloogilise seisundi astmeks vastavate allpool toodud tabeli esimese veeru kohaselt liigitatud kvaliteedielementide bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste seiretulemuste väärtus, olenevalt sellest, kumb on madalam. Liikmesriigid esitavad iga valglapiirkonna kohta kaardi, millel on näidatud iga veekogu ökoloogilise seisundi aste vastavalt allpool toodud tabeli teise veeru tunnusvärvidele, mis kajastavad veekogu ökoloogilise seisundi klassifikatsiooni:

Ökoloogilise seisundi aste	Tunnusvärv
Väga hea	Sinine
Hea	Roheline
Keskmine	Kollane
Mitterahuldav	Oranž
Halb	Punane

ii)

Oluliselt muudetud ja tehisveekogude puhul on veekogu ökoloogilise potentsiaali astmeks vastavate allpool toodud tabeli esimese veeru kohaselt liigitatud kvaliteedielementide bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste seiretulemuste väärtus, olenevalt sellest, kumb on madalam. Liikmesriigid esitavad iga valglapiirkonna kohta kaardi, millel on näidatud iga veekogu ökoloogilise potentsiaali aste tunnusvärvidega tehisveekogude puhul allpool toodud tabeli teise veeru kohaselt ning oluliselt muudetud veekogude puhul nimetatud tabeli kolmanda veeru kohaselt:

Ökoloogilise potentsiaali aste	Tunnusvärv
Ökoloogilise potentsiaali aste	Tehisveekogud	Oluliselt muudetud
Hea ja üle selle	Ühelaiused rohelised ja helehallid triibud	Ühelaiused rohelised ja tumehallid triibud
Keskmine	Ühelaiused kollased ja helehallid triibud	Ühelaiused kollased ja tumehallid triibud
Mitterahuldav	Ühelaiused oranžid ja helehallid triibud	Ühelaiused oranžid ja tumehallid triibud
Halb	Ühelaiused punased ja helehallid triibud	Ühelaiused punased ja tumehallid triibud

iii)

Liikmesriigid näitavad kaardil musta täpiga need veekogud, kus suutmatus saavutada head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali tuleneb sellest, et ei ole järgitud üht või mitut keskkonnakvaliteedi standardit, mis on kõnealuse veekogu jaoks sünteetiliste ja mittesünteetiliste saateainete kohta kehtestatud (vastavalt režiimile, mille liikmesriigid on nende järgimiseks kehtestanud).

▼M8

iv)

Liikmesriigid võivad esitada lisakaarte, millel esitatakse ökoloogilist kvaliteeti käsitlev teave ühe või mitme järgmise kvaliteedielemendi kohta eraldi:

—

bioloogilised elemendid;

—

bioloogilisi elemente toetavad hüdromorfoloogilised elemendid;

—

bioloogilisi elemente toetavad füüsikalis-keemilised elemendid.

Liikmesriigid võivad esitada ka kaarte või tabeleid, mis näitavad nende kvaliteedielementide muutumise määra võrreldes eelmise planeerimistsükliga.

▼B

1.4.3. Seiretulemuste kirjeldamine ning keemilise seisundi klassifikatsioon

▼M8

Veekogu loetakse heas keemilises seisundis olevaks, kui sellel on pinnavee hea keemiline seisund nagu see on määratletud artikli 2 punktis 24. Kui mitte, siis loetakse, et veekogu ei ole saavutanud head keemilist seisundit.

▼B

Liikmesriigid esitavad iga valglapiirkonna kohta kaardi, millel on näidatud iga veekogu keemiline seisund vastavalt allpool toodud tabeli teises veerus esitatud tunnusvärvidele, mis kajastavad veekogu keemilise seisundi klassifikatsiooni:

Keemilise seisundi klassifikatsioon	Tunnusvärv
Hea	Sinine
Ei ole saavutanud head seisundit	Punane

▼M8

Liikmesriigid võivad esitada lisakaarte, millel on direktiivi 2008/105/EÜ I lisa A osas loetletud ülejäänud aineid käsitlevast teabest eraldi esitatud teave ühe või mitme järgmise ainega seotud keemilise seisundi kohta:

a)

prioriteetsed ained, mis on direktiivi 2008/105/EÜ I lisa A osas liigitatud üldlevinud püsivaks, bioakumuleeruvaks ja toksiliseks aineks;

b)

komisjoni poolt käesoleva direktiivi artikli 16 lõike 2 kohaselt tehtud viimase läbivaatamise käigus hiljuti kindlaks määratud prioriteetsed ained;

c)

prioriteetsed ained, mille jaoks on käesoleva direktiivi artikli 16 lõike 2 kohase viimase läbivaatamise käigus kehtestatud muudetud ja rangem keskkonnakvaliteedi standard;

d)

ained, mis on vastavalt direktiivi 2008/105/EÜ artiklile 8d ning käesoleva direktiivi II lisa kohaselt läbi viidud, pinnaveekogudele avalduva surve ja mõju hindamise põhjal liigitatud vesikonnaspetsiifiliseks saasteaineks.

Liikmesriigid võivad vesikonna majandamiskavades esitada ka esimese lõigu punktides a–d osutatud ainete keskkonnakvaliteedi standardi väärtusest kõrvalekaldumise määra. Liikmesriigid, kes sellised lisakaardid esitavad, püüavad tagada nende vastastikuse võrreldavuse vesikonna ja liidu tasandil.

▼B

2. PÕHJAVESI

2.1. Põhjavee kvantitatiivne seisund

2.1.1. Kvantitatiivse seisundi klassifitseerimise parameeter

Põhjaveetaseme režiim

2.1.2. Kvantitatiivse seisundi määratlus

Elemendid

Hea seisund

Põhjavee tase

Põhjavee tase põhjaveekogumis on selline, et pikaajaline aasta keskmine veevõtumäär ei ületa olemasolevat põhjaveeressurssi.

Vastavalt sellele ei mõju põhjaveetasemele inimtekkelised muutused, mis põhjustaksid:

— suutmatuse saavutada sellega seotud pinnavee suhtes artikli 4 alusel kehtestatud keskkonnaalaseid eesmärke,

— märkimisväärse halvenemise sellise vee seisundis,

— märkimisväärse kahju maismaa-ökosüsteemidele, mis sõltuvad otseselt põhjaveekogumist,

ning veetaseme muutusest tulenevad muutused vee voolusuunas võivad esineda ajutiselt või ruumiliselt piiratud alal pidevalt, ent sellised suunamuutused ei põhjusta soolase vee ega muu vee sissevoolu ega näita pidevat ja selgelt inimtegevusest põhjustatud tendentsi voolusuunas, mis tõenäoliselt võiks niisugust sissevoolu põhjustada.

2.2. Põhjavee kvantitatiivse seisundi seire

2.2.1. Põhjaveetaseme seirevõrk

Artiklite 7 ja 8 nõuete kohaselt moodustatakse põhjavee seirevõrk. Seirevõrk peab olema üles ehitatud selliselt, et ta annaks usaldusväärse hinnangu kõigi põhjaveekogumite või -kogumirühmade kvantitatiivse seisundi kohta, sealhulgas hinnangu tegelike põhjaveevarude kohta. Liikmesriigid esitavad vesikonna majandamiskavas kaardi või kaardid, millel on näidatud põhjavee seirevõrk.

▼M8

Kui seirevõrgus kasutatakse kohapealsete proovivõtupunktide asemel Maa seire meetodeid või kaugseiret või mõnda muud uuenduslikku meetodit, viidatakse CENi või ISO standarditele või muudele rahvusvahelistele või riiklikele standarditele, mida on kohaldatud selle tagamiseks, et saadud aja- ja ruumiandmed oleksid sama usaldusväärsed kui kohapealsetes proovivõtupunktides kasutatavate tavapäraste seiremeetoditega saadud andmed.

▼B

2.2.2. Seirealade tihedus

Võrku kuulub piisaval hulgal tüüpilisi vaatluspunkte, et hinnata põhjavee taset igas põhjaveekogumis või -kogumirühmas, võttes arvesse lühi- ja pikaajalisi muutusi veekogu toitumises ning eelkõige:

—

veekogude puhul, mille kohta on kindlaks tehtud, et nad võivad artikli 4 alusel kehtestatud keskkonnaalastele eesmärkidele mitte vastata, tagada vaatluspunktide piisav tihedus, et hinnata veevõtu ja veeheite mõju põhjaveetasemele,

—

põhjaveekogumite puhul, milles vesi voolab üle liikmesriigi piiri, tagada piisaval hulgal vaatluspunkte, et hinnata üle liikmesriigi piiri voolava põhjavee voolusuunda ja -hulka.

2.2.3. Seiresagedus

Vaatluste sagedus on piisav, et hinnata põhjavee kvantitatiivset seisundit igas põhjaveekogumis või -kogumirühmas, võttes arvesse lühi- ja pikaajalisi muutusi veekogu toitumises. Eelkõige:

—

veekogude puhul, mille kohta on kindlaks tehtud, et nad võivad artikli 4 alusel kehtestatud keskkonnaalastele eesmärkidele mitte vastata, tagada piisav mõõtmissagedus, et hinnata veevõtu ja veeheite mõju põhjavee tasemele,

—

põhjaveekogumite puhul, milles vesi voolab üle liikmesriigi piiri, tagada piisav mõõtmissagedus, et hinnata üle liikmesriigi piiri voolava põhjavee voolusuunda ja -hulka.

2.2.4. Põhjavee kvantitatiivse seisundi tõlgendamine ja kirjeldamine

Seirevõrgust põhjaveekogumi või -kogumirühma kohta saadud tulemusi kasutatakse kõnealuse veekogu või kõnealuste veekogude kvantitatiivse seisundi hindamiseks. Kui punktist 2.5 ei tulene teisiti, esitavad liikmesriigid tulemuseks saadud põhjavee kvantitatiivse seisundi hinnangu kaardil tunnusvärvidega vastavalt järgmisele korrale:

Hea

:

roheline

Mitterahuldav

:

punane

2.3. Põhjavee keemiline seisund

2.3.1. Põhjavee keemilise seisundi kindlakstegemise parameetrid

Elektrijuhtivus

Saasteainete kontsentratsioon

▼M8

2.3.2. Põhjavee hea keemilise seisundi määratlus

Element	Hea seisund
Saasteainete kontsentratsioon	Põhjaveekogumi keemiline koostis on selline, et saasteainete kontsentratsioon, nagu on kirjeldatud allpool: — ei viita soolase vee või muu aine sissetungi mõjule; — ei ületa direktiivi 2006/118/EÜ I lisas osutatud põhjavee kvaliteedi standarditele vastavat taset, nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt põhjavee saasteainete ja reostuse näitajate jaoks kehtestatud läviväärtusi ega kõnealuse direktiivi artikli 8 lõike 3 kohaselt kehtestatud kogu liidus kohaldatavaid läviväärtusi; — ei takista saavutamast põhjaveekogumiga seotud pinnavee suhtes artikli 4 alusel kehtestatud keskkonnaalaseid eesmärke ega põhjusta selliste veekogude ökoloogilise või keemilise seisundi märkimisväärset halvenemist ega märkimisväärset kahju põhjaveekogumist otseselt sõltuvatele maismaaökosüsteemidele.
Elektrijuhtivus	Elektrijuhtivuse muutused ei viita soolase vee ega muu aine sissetungile põhjaveekogumisse.

▼B

2.4. Põhjavee keemilise seisundi seire

2.4.1. Põhjavee seirevõrk

Artiklite 7 ja 8 nõuete kohaselt moodustatakse põhjavee seirevõrk. Seirevõrk peab olema üles ehitatud selliselt, et ta annaks ühtse ja tervikliku ülevaate põhjavee keemilise seisundi kohta igas vesikonnas ning võimaldaks avastada pikaajalisi inimtegevusest tulenevaid kasvutendentse saasteainete hulgas.

Artikli 5 ja II lisa kohaselt esitatud kirjelduse ja keskkonnamõju hindamise põhjal peavad liikmesriigid kehtestama kontrollseire programmi iga ajavahemiku kohta, mille suhtes kehtib vesikonna majandamiskava. Selle programmi tulemusi kasutatakse operatiivseire programmi kehtestamiseks, mida kohaldatakse majandamiskava ülejäänud kehtivusaja jooksul.

Kavas antakse hinnang seireprogrammidest saadud tulemuste usaldusväärsuse ja täpsuse taseme kohta.

▼M8

Kui seirevõrgus kasutatakse kohapealsete proovivõtupunktide asemel Maa seiret või kaugseiret või mõnda muud uuenduslikku meetodit, viidatakse CENi või ISO standarditele või muudele rahvusvahelistele või riiklikele standarditele, mida on kohaldatud selle tagamiseks, et saadud aja- ja ruumiandmed oleksid sama usaldusväärsed kui kohapealsetes proovivõtupunktides kasutatavate tavapäraste seiremeetoditega saadud andmed.

▼B

2.4.2. Kontrollseire

Eesmärk

Kontrollseire toimub selleks, et:

—

täiendada ja tõendada keskkonnamõju hindamise korda,

—

anda teavet, mida kasutada nii looduslikes tingimustes toimunud muutustest kui ka inimtegevusest tulenevate pikaajaliste arengutendentside hindamisel.

Vaatluspunktide valimine

Kõigi järgmiste veekogude kohta valitakse piisaval hulgal vaatluspunkte:

—

veekogud, mulle kohta on II lisa kohaselt tehtud kirjelduse põhjal tuvastatud, et nad on ohus,

—

veekogud, mis ületavad liikmesriigi piire.

Parameetrite valik

Kõikides valitud põhjaveekogumites jälgitakse järgmisi tuumparameetreid:

—

hapnikusisaldus

—

pH

—

elektrijuhtivus

—

nitraadid

—

ammoonium.

Veekogusid, mille kohta on II lisa kohaselt kindlaks tehtud, et neid ähvardab märkimisväärne oht mitte saavutada head seisundit, jälgitakse ka nende parameetrite suhtes, mis näitavad nende koormuste mõju.

Piiriüleseid veekogusid jälgitakse ka nende parameetrite suhtes, mis on asjakohased kõigi põhjaveevooluga seotud kasutusotstarvete kaitse seisukohalt.

2.4.3. Operatiivseire

Eesmärk

Operatiivseire toimub kontrollseireprogrammide vahelisel ajal selleks, et:

—

teha kindlaks kõigi ohus olevaks tunnistatud põhjaveekogumite või -kogumirühmade keemiline seisund,

—

teha kindlaks pikaajaliste inimtegevusest tulenevate kasvutendentside esinemine saasteainete kontsentratsioonis.

Vaatluspunktide valimine

Operatiivseiret tehakse kõigis sellistes põhjaveekogumites või -kogumirühmades, mille kohta on kas II lisa kohaselt korraldatud keskkonnamõju hindamise põhjal või kontrollseire põhjal kindlaks tehtud, et nad võivad mitte vastata artikli 4 alusel kehtestatud eesmärkidele. Vaatluspunktide valik kajastab ka hinnangut, kui tüüpilised on kõnealusest punktist saadud seireandmed vastava põhjaveekogumi või vastavate põhjaveekogumite seisundi suhtes.

▼M8

Seiresagedus

Operatiivseire toimub kontrollseireprogrammide vahelisel ajal piisava sagedusega, et avastada asjaomaste koormuste mõju, sealhulgas asjakohastel juhtudel ainete kasutamise hooajalised erinevused ning lühi- ja pikaajalised muutused veekogu toitumises, mis võivad mõjutada keemilise seisundi parameetreid, ning vähemalt üks kord aastas, välja arvatud juhul, kui tehniliste teadmiste ja ekspertarvamuse põhjal on õigustatud pikemad vaheajad, eelkõige juhul, kui on võimalik tõendada, et järjestikustel aastatel ei ole konkreetse parameetri puhul avastatud selle ületamist ega jätkuvat kasvutendentsi.

▼B

2.4.4. Saasteainekoguste tendentside määramine

Liikmesriigid kasutavad nii kontroll- kui operatiivseirest saadud andmeid pikaajaliste inimtegevusest põhjustatud kasvutendentside kindlakstegemiseks saasteainete kontsentratsioonides ning sellistele kasvutendentsidele tagasikäigu andmiseks. Määratakse kindlaks võrdlusaasta või -periood, millest lähtudes arengutendentse arvutatakse. Arengutendentse arvutatakse ühe põhjaveekogumi kohta või vajaduse korral põhjaveekogumirühma kohta. Tendentsi tagasipöördumist näidatakse statistiliselt ning sedastatakse selle tuvastamise usaldusväärsuse tase.

▼M8

2.4.5. Põhjavee keemilise seisundi tõlgendamine ja kirjeldamine

Põhjavee keemilise seisundi hindamisel koondatakse kõikide eraldi vaatluspunktide andmed kokku, et saada tulemused põhjaveekogumi kui terviku kohta. Arvutatakse kõikide põhjaveekogumis või põhjaveekogumite rühmas asuvate vaatluspunktide seireandmete keskmine väärtus järgmiste näitajate puhul:

a)

keemilised näitajad, mille jaoks on direktiivi 2006/118/EÜ I lisas sätestatud kvaliteedistandardid;

b)

keemilised näitajad, mille jaoks on sätestatud riiklikud läviväärtused kooskõlas direktiivi 2006/118/EÜ artikli 3 lõike 1 punktiga b;

c)

keemilised näitajad, mille jaoks on sätestatud kogu liidus kohaldatavad läviväärtused kooskõlas direktiivi 2006/118/EÜ artikli 8 lõikega 3.

Esimeses lõigus osutatud keskmisi väärtusi kasutatakse selleks, et tõendada vastavust samas lõigus osutatud kvaliteedistandardite ja läviväärtuste alusel määratletud heale põhjavee keemilisele seisundile.

Kui liikmesriigid ei ole punkti 2.5 alusel otsustanud teisiti, esitavad nad põhjavee keemilise seisundi kaardi, millel on kasutatud järgmisi tunnusvärve.

Mitterahuldav: punane

Hea: roheline

Liikmesriigid võivad esitada lisakaarte, millel on direktiivis 2006/118/EÜ loetletud ülejäänud aineid käsitlevast teabest eraldi esitatud teave ühe või mitme järgmise ainega seotud keemilise seisundi kohta:

a)

direktiivi 2006/118/EÜ artikli 8 kohaselt viimase läbivaatamise käigus hiljuti kindlaks määratud ained;

b)

ained, mille suhtes on direktiivi 2006/118/EÜ artikli 8 kohaselt kehtestatud muudetud ja rangemad kvaliteedistandardid või läviväärtused.

Liikmesriigid võivad vesikonna majandamiskavades esitada ka esimese lõigu punktides a ja b osutatud ainete kvaliteedistandardist või läviväärtusest kõrvalekaldumise määra. Liikmesriigid, kes sellised lisakaardid esitavad, püüavad tagada nende vastastikuse võrreldavuse vesikonna ja liidu tasandil.

Samuti tähistavad liikmesriigid kaardil musta täpiga need põhjaveekogumid, kus täheldatakse ükskõik millise saasteaine kontsentratsiooni olulist ja jätkuvat kasvutendentsi, mis on tingitud inimtegevusest. Tendentsi langusele pöördumist tähistatakse kaardil sinise täpiga.

Need kaardid lisatakse vesikonna majandamiskavasse.

▼B

2.5. Põhjavee seisundi kirjeldamine

Liikmesriigid esitavad vesikonna majandamiskavas kaardi, millel on iga põhjaveekogumi või -kogumirühma kohta näidatud selle või nende kvantitatiivne seisund ja keemiline seisund tunnusvärvidega vastavalt punktide 2.2.4 ja 2.4.5 nõuetele. Liikmesriigid võivad otsustada mitte esitada punktide 2.2.4 ja 2.4.5 alusel eraldi kaarte, kuid sellisel juhul näitavad nad punkti 2.4.5 nõuete alusel käesolevas punktis nõutud kaardil ära need veekogud, kus mingi saasteaine kontsentratsioon inimtegevuse mõju tulemusena näitab märkimisväärset ja jätkuvat kasvutendentsi või kus selline tendents on tagasi pöördunud.

VI LISA MEETMEPROGRAMMI LISATAVATE MEETMETE LOETELU

VI LISA

MEETMEPROGRAMMI LISATAVATE MEETMETE LOETELU

A OSA

Järgmiste direktiivide alusel nõutavad meetmed:

i)

suplusveedirektiiv (76/160/EMÜ);

ii)

linnudirektiiv (79/409/EMÜ) ( 33 );

iii)

joogiveedirektiiv (80/778/EMÜ), mida on muudetud direktiiviga 98/83/EÜ;

iv)

suurõnnetuste (Seveso) direktiiv (96/82/EÜ) ( 34 );

v)

keskkonnamõju hindamise direktiiv (85/337/EMÜ) ( 35 );

vi)

reoveesetete direktiiv (86/278/EMÜ) ( 36 );

vii)

linnaheitvee puhastamise direktiiv (91/271/EMÜ);

viii)

taimekaitsevahendite direktiiv (91/414/EMÜ);

ix)

nitraatide direktiiv (91/676/EMÜ);

x)

elupaikade direktiiv (92/43/EMÜ) ( 37 ).

xi)

integreeritud reostuse vältimise ja kontrolli direktiiv (96/61/EÜ).

B OSA

Järgnevalt on toodud selliste täiendavate meetmete avatud nimekiri, mille liikmesriigid võivad igas valglapiirkonnas kehtestada artikli 11 lõike 4 alusel nõutava meetmeprogrammi osana:

i)

õigusaktid

ii)

haldusaktid

iii)

majanduslikud ja maksualased meetmed

iv)

keskkonnaalased kokkulepped

v)

heidete kontroll

vi)

juhised heade toimimistavade kohta

vii)

märgalade loomine ja taastamine

viii)

veevõtu kontrollimine

ix)

nõudluse juhtimise meetmed, muu hulgas kohandatud põllumajandustootmise edendamine, näiteks vähese veevajadusega kultuuride viljelemine põuaaltidel aladel

x)

säästlikkuse ja taaskasutuse alased meetmed, muu hulgas veesäästlikud tööstustehnoloogiad ning veesäästlikud niisutustehnikad

xi)

ehitustööd

xii)

veemagestamistehased

xiii)

rehabilitatsiooniprojektid

xiv)

põhjaveekihtide kunstlik toitmine

xv)

õppeprogrammid

xvi)

teadus-, arendus- ja tutvustusprogrammid

xvii)

muud asjakohased meetmed.

VII LISA VESIKONNA MAJANDAMISKAVAD

VII LISA

VESIKONNA MAJANDAMISKAVAD

A.

Vesikonna majandamiskavad sisaldavad järgmisi elemente:

1.

artiklis 5 ja II lisas nõutud üldine valglapiirkonna tunnuste kirjeldus. Selle hulka kuulub:

1.1.	pinnavee puhul: — veekogude asukoht ja piirid kaardil näidatuna, — ökopiirkonnad ja vesikonnas asuvad pinnaveekogutüübid kaardil näidatuna, — pinnaveekogutüüpide jaoks kindlaks määratud võrdlustingimused;

1.2.	põhjavee puhul: — põhjaveekogumite asukoht ja piirid kaardil näidatuna;

2.

ülevaade märkimisväärsest koormusest ja mõjust, mida inimtegevus avaldab pinnavee ja põhjavee seisundile, sealhulgas:

—

punktreostusallikatest pärineva reostuse hindamine,

—

hajureostusallikatest pärineva reostuse hindamine, sealhulgas ülevaade maakasutusviisidest,

—

hinnang vee kvantitatiivsele seisundile mõjuva koormuse kohta, sealhulgas veevõtu kohta,

—

analüüs muu inimtegevuse mõju kohta vee seisundile;

3.	kaitsealade kindlaksmääramine ja kaardistamine vastavalt artiklile 6 ja IV lisale;

4.

artikli 8 ja V lisa kohaldamisel moodustatud seirevõrkude kaart ning nimetatud sätete alusel läbi viidud seireprogrammide tulemused kaardi kujul järgmiste vete seisundi kohta:

4.1.	pinnavesi (ökoloogiline ja keemiline);

4.2.	põhjavesi (keemiline ja kvantitatiivne);

4.3.	kaitsealad;

5.	artikli 4 alusel pinnavee, põhjavee ja kaitsealade jaoks seatud keskkonnaalaste eesmärkide loend, sealhulgas eelkõige selliste juhtude tuvastamine, kus on rakendatud artikli 4 lõikeid 4, 5, 6 ja 7, ning sellega seonduv nimetatud artikli alusel nõutav teave;

6.	artiklis 5 ja III lisas nõutud veekasutuse majandusanalüüsi kokkuvõte;

7.

artikli 11 alusel vastu võetud meetmeprogrammi või -programmide kokkuvõte, sealhulgas viisid, kuidas nende abil artikli 4 alusel seatud eesmärke kavatsetakse saavutada;

7.1.	ühenduse veekaitsealaste õigusaktide rakendamiseks vajalike meetmete kokkuvõte;

7.2.	aruanne praktiliste sammude ja võetud meetmete kohta veekasutuse kulude katmise põhimõtte kohaldamisel vastavalt artiklile 9;

7.3.	artikli 7 nõuete täitmiseks võetud meetmete kokkuvõte;

7.4.	veevõtu ja vee tõkestamise kontrollimeetmete kokkuvõte, sealhulgas viide registritele ja juhtudele, mil artikli 11 lõike 3 punkti e alusel on erandeid tehtud;

7.5.	kokkuvõte punktreostusallikatest lähtuvate heidete ja muu vee seisundit mõjutava tegevuse kontrollimeetmete kohta vastavalt artikli 11 lõike 3 punkti g ja artikli 11 lõike 3 punkti i sätetele;

7.6.	selliste juhtude kindlakstegemine, mil otseheide põhjavette on artikli 11 lõike 3 punkti j kohaselt lubatud;

7.7.	artikli 16 kohaselt prioriteetsete ainete suhtes võetud meetmete kokkuvõte;

7.8.	juhuslike reostusjuhtide ärahoidmiseks või nende mõju vähendamiseks võetud meetmete kokkuvõte;

7.9.	kokkuvõte meetmete kohta, mis on võetud artikli 11 lõike 5 alusel veekogude suhtes, mis tõenäoliselt ei saavuta artikli 4 alusel seatud eesmärke;

7.10.

andmed täiendavate meetmete kohta, mida on peetud vajalikuks, et täita kehtestatud keskkonnaalaseid eesmärke;

7.11.

andmed meetmete kohta, mis on võetud artikli 11 lõike 6 alusel, et vältida merevee reostuse suurenemist;

8.	muude üksikasjalike programmide ja majandamiskavade register valglapiirkonnas, mis käsitlevad üksikuid alamvesikondi, sektoreid, konkreetseid küsimusi ja veetüüpe, ning nende sisukokkuvõte;

9.	võetud avaliku teabe ja konsultatsiooni alaste meetmete, nende tulemuste ja sellest tulenevalt kavas tehtud muudatuste kokkuvõte;

10.	pädevate asutuste nimekiri vastavalt I lisale;

11.	kontaktandmed ja kord artikli 14 lõikes 1 osutatud taustdokumentide ja -teabe saamiseks ning eelkõige andmed artikli 11 lõike 3 punkti g ja artikli 11 lõike 3 punkti i alusel kehtestatud kontrollimeetmete kohta ning artikli 8 ja V lisa alusel kogutud tegelike seiretulemuste kohta.

B.

Esimeses ajakohastatud vesikonna majandamiskavas ja kõikides edaspidistes ajakohastatud majandamiskavades sisaldub ka:

1.	kokkuvõte pärast vesikonna majandamiskava eelmise versiooni avaldamist tehtud muudatustest ja ajakohastustest, sealhulgas kokkuvõte artikli 4 lõigete 4, 5, 6 ja 7 alusel toimuvatest ülevaatamistest;

2.	hinnang keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, sealhulgas eelmise kava kehtivusaja seiretulemuste esitamine kaardil ning selgitus kõigi saavutamata keskkonnaalaste eesmärkide kohta;

3.	kokkuvõte ja selgitus kõigi meetmete kohta, mis olid ette nähtud vesikonna majandamiskava eelmistes versioonides, ent mida ei ole rakendatud;

4.	kokkuvõte muude ajutiste meetmete kohta, mis on artikli 11 lõike 5 alusel kehtestatud pärast vesikonna majandamiskava eelmise versiooni avaldamist;

▼M8

5.	kokkuvõte mis tahes meetmete kohta, mis on kehtestatud, et võtta arvesse artikli 18 lõike 2 punkti c kohaseid komisjoni soovitusi eelmise kava parandamiseks.

▼B

VIII LISA PEAMISTE SAASTEAINETE SOOVITUSLIK LOEND

VIII LISA

PEAMISTE SAASTEAINETE SOOVITUSLIK LOEND

1. Halogeenorgaanilised ühendid ja ained, mis võivad vesikeskkonnas selliseid ühendeid moodustada.

2. Fosfororgaanilised ühendid.

3. Tinaorgaanilised ühendid.

4. Ained ja preparaadid või nende lagunemissaadused, millel on tõestatult kantserogeensed või mutageensed omadused või omadused, mis võivad vesikeskkonnas või vesikeskkonna kaudu mõjutada steroidide geneesi, kilpnäärme talitlust, sigimist või muid sisesekretsiooniga seotud funktsioone.

5. Püsivad süsivesinikud ja püsivad bioakumuleeruvad orgaanilised toksilised ained.

6. Tsüaniidid.

7. Metallid ja nende ühendid.

8. Arseen ja selle ühendid.

9. Biotsiidid ja taimekaitsevahendid.

10. Suspensioonis olevad ained.

▼M8 —————

▼M8

13. Mikroobivastaste ainete suhtes resistentsete mikroorganismide, eelkõige inimestele või kariloomadele patogeensete mikroorganismide esinemisele viitavad mikroorganismid, geenid või geneetiline materjal.

XI LISA

KAART A

Süsteem A: Ökopiirkonnad jõgede ja järvede puhul

1.

Ibeeria ja Makaroneesia piirkond

2.

Püreneed

3.

Itaalia, Korsika ja Malta

4.

Alpid

5.

Dinaari Lääne-Balkan

6.

Kreeka Lääne-Balkan

7.

Ida-Balkan

8.

Läänekõrgendik

9.

Keskkõrgendik

10.

Karpaadid

11.

Ungari madalik

12.

Pontise piirkond

13.

Läänetasandik

14.

Kesktasandik

15.

Baltikum

16.

Idatasandik

17.

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa

18.

Suurbritannia

19.

Island

20.

Boreaalne kõrgustik

21.

Tundra

22.

Fennoskandia

23.

Taiga

24.

Kaukasus

25.

Kaspia madalik

KAART B

Süsteem A: Ökopiirkonnad ülemineku- ja rannikuvete puhul

1.

Atlandi ookean

2.

Norra meri

3.

Barentsi meri

4.

Põhjameri

5.

Läänemeri

6.

Vahemeri

KOMISJONI AVALDUS

Komisjon lisab oma artikli 17 lõike 3 alusel esitatavale aruandele liikmesriikide abiga tasuvusanalüüsi.

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid