Artikkel 2 Mõisted

1)

pinnavesi — maismaavesi, välja arvatud põhjavesi, üleminekuvesi ja rannikuvesi, välja arvatud keemilise seisundi osas, mispuhul on hõlmatud ka territoriaalvesi;

2)

põhjavesi — kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega;

3)

maismaavesi — kogu seisev või voolav vesi maapinnal ning kogu põhjavesi maismaa pool lähtejoont, millest mõõdetakse territoriaalvete laiust;

4)

jõgi — maismaaveekogu, mis voolab peamiselt maapinnal, kuid võib osal oma jooksust voolata ka maa all;

5)

järv — seisev maismaaveekogu;

6)

üleminekuvesi — pinnaveekogu jõesuudme läheduses, mis on osaliselt soolane oma läheduse tõttu rannikuvetele, kuid millele mageveevool avaldab olulist mõju;

7)

rannikuvesi — pinnavesi maismaa pool joont, mille iga punkt on ühe meremiili kaugusel mere pool lähimast punktist lähtejoonel, millest mõõdetakse territoriaalvete laiust, ulatudes vajaduse korral kuni üleminekuvete välispiirini;

8)

tehisveekogu — inimtegevuse tulemusena tekkinud pinnaveekogu;

9)

oluliselt muudetud veekogu — pinnaveekogu, mis inimtegevuse põhjustatud füüsiliste muudatuste tagajärjel on oma iseloomult liikmesriigi poolt vastavalt II lisa sätetele antud määratluse järgi oluliselt muutunud;

10)

pinnaveekogu — eraldiseisev ja oluline pinnaveekogum, nagu näiteks järv, veehoidla, oja, jõgi või kanal, samuti oja, jõe või kanali osa, üleminekuvesi või rannikuveelõik;

11)

põhjaveekiht — üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärses ulatuses voolata või sealt saaks olulises koguses põhjavett võtta;

12)

põhjaveekogum — piiritletav põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides;

13)

vesikond — maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede ja mõnikord ka järvede kaudu merre ühe jõesuudme või delta kaudu;

14)

alamvesikond — maismaapiirkond, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede ja mõnikord ka järvede kaudu ühte konkreetsesse punkti vooluteel (tavaliselt järve või jõgede ühinemiskohta);

15)

valglapiirkond — maa- või mereala, mis koosneb ühest või mitmest kõrvutiasetsevast vesikonnast koos nendega seotud põhjavee ja rannikuveega, mida artikli 3 lõike 1 alusel käsitatakse vesikondade majandamise põhiüksusena;

16)

pädev asutus — artikli 3 lõikes 2 või 3 nimetatud asutus või asutused;

17)

pinnavee seisund — üldmõiste, mis tähistab pinnaveekogu seisundit, mis määratakse kindlaks tema ökoloogilise või keemilise seisundi põhjal, olenevalt sellest, kumb on halvem;

18)

pinnavee hea seisund — seisund, mille pinnaveekogu on saavutanud, kui nii selle ökoloogiline kui ka keemiline seisund on vähemalt „hea”;

19)

põhjavee seisund — üldmõiste, mis tähistab põhjaveekogumi seisundit, mis määratakse kindlaks tema kvantitatiivse või keemilise seisundi põhjal, olenevalt sellest, kumb on halvem;

20)

põhjavee hea seisund — seisund, mille põhjaveekogum on saavutanud, kui nii selle kvantitatiivne kui ka keemiline seisund on vähemalt „hea”;

21)

ökoloogiline seisund — mõiste, mis tähistab veeökosüsteemide struktuuri ja funktsioneerimise kvaliteeti pinnavee puhul vastavalt V lisas toodud liigitusele;

22)

hea ökoloogiline seisund — pinnaveekogu seisund, mis on selliseks liigitatud vastavalt V lisale;

23)

hea ökoloogiline potentsiaal — oluliselt muudetud veekogu või tehisveekogu seisund, mis on selliseks liigitatud vastavalt V lisale;

24)

„pinnavee hea keemiline seisund“ — keemiline seisund, mis peab vastama pinnavee jaoks käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis a kindlaks määratud keskkonnaalastele eesmärkidele, see tähendab keemiline seisund, mille saavutab pinnaveekogu, kus saasteainete kontsentratsioonid ei ületa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/105/EÜ ( 1 ) I lisa A osas loetletud prioriteetsete ainete suhtes kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardite väärtusi ega nimetatud direktiivi artikli 8d alusel vesikonnaspetsiifiliste saasteainete suhtes kehtestatud ja kohaldatavaid keskkonnakvaliteedi standardite väärtusi, ning kus ka mõjupõhiseid künnisväärtusi, kui need on olemas, ei ole ületatud.

25)

põhjavee hea keemiline seisund — põhjaveekogumi keemiline seisund, mis vastab V lisa tabelis 2.3.2 sätestatud tingimustele;

26)

kvantitatiivne seisund — mõiste, mis näitab, millisel määral põhjaveekogumile avaldab mõju otsene ja kaudne veevõtt;

27)

tegelik põhjaveeressurss — põhjaveekogumi keskmine pikaajaline aastane toitumismäär, millest on lahutatud pikaajaline aastane vooluhulk, mis on vajalik sellega seotud pinnavee artiklis 4 osutatud ökoloogilise kvaliteedi alaste eesmärkide saavutamiseks, sellise vee ökoloogilise seisundi olulise halvenemise ärahoidmiseks ja sellega seotud maismaaökosüsteemide olulise kahjustumise ärahoidmiseks;

28)

hea kvantitatiivne seisund — V lisa tabelis 2.1.2 määratletud seisund;

29)

ohtlikud ained — ained või ainerühmad, mis on toksilised, püsivad ja võivad bioakumuleeruda ning muud ained või ainerühmad, mis annavad alust samal määral muret tunda;

30)

„prioriteetsed ained“ — direktiivi 2008/105/EÜ I lisa A osas loetletud ained ehk ained, millest tuleneb märkimisväärne risk veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu ning mida loetakse prioriteetseks vastavalt käesoleva direktiivi artikli 16 lõikele 2;

30a)

„prioriteetsed ohtlikud ained“ — prioriteetsed ained, mis on liigitatud „ohtlikuks“ vastavalt artikli 16 lõikes 3 osutatud õigusaktidele;

30b)

„vesikonnaspetsiifilised saasteained“ — saasteained, mida ei ole või mis enam ei ole liigitatud prioriteetseks aineks, kuid mille puhul liikmesriigid on II lisa kohaselt läbi viidud, pinnaveekogudele avalduva surve ja mõju hindamise põhjal kindlaks teinud, et neid juhitakse või neid satub vesikonda või alamvesikonda märkimisväärses koguses ja seega tuleneb neist liikmesriigi territooriumil märkimisväärne risk veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu;

31)

saasteaine — mis tahes aine, mis võib põhjustada reostust, eelkõige VIII lisas loetletud ained;

32)

otseheide põhjavette — saasteainete heide põhjavette ilma pinnasest või aluspinnasest läbi nõrgumata;

33)

reostus — inimtegevuse tulemusena ainete või soojuse otsene või kaudne õhku, vette või maasse viimine, mis võib osutuda kahjulikuks inimeste tervisele või veeökosüsteemide või veeökosüsteemidest otseselt sõltuvate maismaaökosüsteemide kvaliteedile, põhjustab kahju materiaalsele varale või raskendab või takistab keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul seaduslikul otstarbel;

34)

keskkonnaalased eesmärgid — artiklis 4 sätestatud eesmärgid;

35)

„keskkonnakvaliteedi standard“ — teatava saasteaine või saasteaineterühma kontsentratsioon vees, settes või biootas, mida ei tohi inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada;

35a)

„mõjupõhine künnisväärtus“ — vees, settes või biootas esineva saasteaine või saasteainete rühma mõju künnis, kusjuures seda mõju mõõdetakse asjakohase ja teaduslikult valideeritud mõjupõhise seiremeetodiga ning nimetatud künnise ületamisel võib kõnealune vees, settes või biootas esinev saasteaine või saasteainete rühm avaldada kahjulikku mõju inimeste tervisele või keskkonnale;

36)

kombineeritud lähenemisviis — heidete pinnavette juhtimise kontrollimine vastavalt artiklis 10 esitatud lähenemisviisile;

37)

„olmevesi“ — Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2020/2184 ( 2 ) artikli 2 punktis 1 määratletud olmevesi;

38)

veevarustusteenused —

kõik järgmised kodumajapidamistele, avalikele asutustele või majandustegevuseks osutatavad teenused:

39)

veevarustusteenused koos kõigi muude artiklis 5 ja II lisas nimetatud toimingutega, mis avaldavad vee seisundile olulist mõju.

Seda mõistet kasutatakse artikli 1 kohaldamisel ning artikli 5 ja III lisa punkti b kohaselt tehtud majandusanalüüsi puhul;

40)

heidete teatavates konkreetsetes parameetrites väljendatud mass, kontsentratsioon ja/või tase, mida ei või ühe või mitme ajavahemiku kestel ületada. Heite piirväärtused võivad ette näha ka teatavate ainerühmade, -liikide või -kategooriate jaoks, eelkõige nende jaoks, mida on nimetatud artiklis 16.

Ainete puhul kohaldatakse heidete piirväärtusi tavaliselt punktis, kus heitmed väljuvad rajatisest, ning nende kindlaksmääramisel ei arvestata lahjenemist. Kaudse vettejuhtimise puhul võib asjaomaste heitveepuhastusrajatiste heidete piirväärtuste kindlaksmääramisel arvesse võtta puhastusseadme mõju, tingimusel et keskkonna kaitseks tagatakse samaväärne tase ja et see ei põhjusta keskkonnas kõrgemat reostusetaset;

41)

heidete kontroll — kontrollimeetmed, mis nõuavad konkreetseid heidete piiranguid, näiteks heite piirväärtusi, või täpsustab muul viisil piirangud või tingimused heidete mõjule, laadile või muudele omadustele või heidet mõjutavatele tööoludele. Mõiste „heidete kontroll” kasutamist käesolevas direktiivis teiste direktiivide sätete suhtes ei käsitleta mingil viisil nimetatud sätete ümbertõlgendamisena.

42)

“veekogu seisundi halvenemine” — vähemalt ühe V lisas käsitletud kvaliteedielemendi seisundi halvenemine ühe klassi võrra, isegi kui selline halvenemine ei too kaasa veekogu kui terviku klassifikatsiooni langust; kui aga kvaliteedielement on juba madalaimas klassis, tähendab selle elemendi edasine halvenemine veekogu seisundi halvenemist.