+Artikkel 4 Keskkonnaalased eesmärgid
---+Artikkel 4 1.
---+Artikkel 4 2.
---+Artikkel 4 3.
---+Artikkel 4 4.
---+Artikkel 4 5.
---+Artikkel 4 6.
---+Artikkel 4 7.
---+Artikkel 4 7a.
---+Artikkel 4 7b.
---+Artikkel 4 8.
---+Artikkel 4 9.

Artikkel 4 Keskkonnaalased eesmärgid

1. Ülevaade

,
Artikkel 4 1.

Vesikonna majandamiskavas nimetatud meetmeprogrammide elluviimisel:

a) 

pinnavee puhul

▼M8

i) 

rakendavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et hoida ära kõigi pinnaveekogude seisundi halvenemine, kui lõigetest 6–7b ei tulene teisiti ning ilma et piirataks lõike 8 kohaldamist;

ii) 

kaitsevad, parandavad ja taastavad liikmesriigid kõiki pinnaveekogusid, kui käesoleva lõike alapunkti iii kohaldamisest tehis- ja oluliselt muudetud veekogude suhtes ei tulene teisiti, eesmärgiga saavutada pinnavee hea seisund hiljemalt 15 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist vastavalt V lisa sätetele, järgides seejuures lõike 4 kohaselt kindlaks määratud tähtajapikendusi ja lõigete 5–7b kohaldamist ning ilma et see piiraks lõike 8 kohaldamist;

iii) 

kaitsevad ja parandavad liikmesriigid kõiki tehisveekogusid ja oluliselt muudetud veekogusid eesmärgiga saavutada hea ökoloogiline potentsiaal ja pinnavee hea keemiline seisund hiljemalt 15 aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest vastavalt V lisa sätetele, järgides seejuures lõike 4 kohaselt kindlaks määratud tähtajapikendusi ja lõigete 5–7b kohaldamist, ilma et see piiraks lõike 8 kohaldamist;

▼B

iv) 

rakendavad liikmesriigid artikli 16 lõigete 1 ja 8 kohaselt vajalikke meetmeid eemärgiga vähendada järk-järgult prioriteetsetest ainetest tulenevat reostust ning lõpetada või järk-järgult kõrvaldada prioriteetsete ohtlike ainete vettejuhtimine ja kadu,

ilma et see piiraks artiklis 1 osutatud vastavate rahvusvaheliste lepingute kohaldamist asjaomaste poolte suhtes;

b) 

põhjavee puhul

▼M8

i) 

rakendavad liikmesriigid vajalikke meetmeid saasteainete põhjavette viimise ärahoidmiseks või piiramiseks ning kõigi põhjaveekogumite seisundi halvenemise ärahoidmiseks, järgides seejuures käesoleva artikli lõikeid 6–7b, ilma et see piiraks selle lõike 8 kohaldamist ning kui artikli 11 lõike 3 punktist j ei tulene teisiti;

ii) 

kaitsevad, parandavad ja taastavad liikmesriigid kõiki põhjaveekogumeid ning tagavad põhjavee võtmise ja taastumise tasakaalu, eesmärgiga saavutada põhjavee hea seisund hiljemalt 15 aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest vastavalt V lisa sätetele, järgides seejuures käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kindlaks määratud tähtajapikendusi ja selle lõigete 5–7b kohaldamist, ilma et see piiraks lõike 8 kohaldamist ning kui artikli 11 lõike 3 punktist j ei tulene teisiti;

▼B

iii) 

rakendavad liikmesriigid vajalikke meetmeid tagasikäigu andmiseks inimtegevuse mõjust tuleneva saasteainete kontsentratsiooni kasvutendentsidele, et järk-järgult vähendada põhjavee reostust.

▼M8

Kasvutendentsi ümberpööramise meetmeid rakendatakse kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 17 lõikega 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/118/EÜ artikliga 5 ja kõnealuse direktiivi IV lisaga ( 3 ) ning seejuures võetakse arvesse käesoleva artikli lõigete 6–7b kohaldamist, ilma et see piiraks selle lõike 8 kohaldamist;

▼B

c) 

kaitsealade puhul

tagavad liikmesriigid kõigi normide ja eesmärkide täitmise hiljemalt 15 aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest, kui ühenduse õigusaktides, mille alusel kaitsealad on asutatud, ei ole ette nähtud teisiti.

Mayotte’i kui äärepoolseima piirkonna (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 tähenduses) (edaspidi: „Mayotte”) puhul on punkti a alapunktides ii ja iii, punkti b alapunktis ii ja punktis c osutatud tähtaeg 22. detsember 2021.
Artikkel 4 2.
Kui antud veekogu suhtes kehtib rohkem kui üks lõikes 1 osutatud eesmärk, kohaldatakse neist kõige rangemat.
Artikkel 4 3.

Liikmesriigid võivad lugeda pinnaveekogu tehislikuks või tugevasti muudetuks, kui:

a) 

hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks vajalikud muudatused veekogu hüdromorfoloogilistes omadustes avaldaksid märkimisväärset negatiivset mõju:

i) 

keskkonnale laiemalt;

ii) 

navigatsioonile, sealhulgas sadamarajatistele, või puhkeaja veetmise võimalustele;

iii) 

tegevusele, milleks vett varutakse, näiteks joogiveevarude, elektrienergia tootmise või niisutuse tarvis;

iv) 

veeregulatsioonile, üleujutuste vastu kindlustamisele, drenaažile või

v) 

inimeste muule võrdselt tähtsale püsivale arendustegevusele;

b) 

veekogu tehislikust või muudetud iseloomust tulenevat kasu ei ole tehniliste võimaluste või ebaproportsionaalselt suurte kulude tõttu võimalik saavutada muude vahenditega, mis oleksid keskkonna seisukohalt oluliselt paremad.

Selline määratlus ja selle põhjendused tuleb artikli 13 kohaselt nõutavas vesikonna majandamiskavas konkreetselt ära näidata ja seda tuleb iga kuue aasta järel uuendada.
Artikkel 4 4.

►M6  Lõikes 1 sätestatud tähtaegu võib pikendada veekogu eesmärkide järkjärguliseks saavutamiseks, tingimusel et veekogu seisundis ei toimu edasist halvenemist ning kui on täidetud kõik järgmised tingimused: ◄

a) 

liikmesriigid teevad kindlaks, et kõiki vajalikke parandusi veekogude seisundis ei ole võimalik saavutada nimetatud lõikes sätestatud tähtaja jooksul vähemalt ühel järgmistest põhjustest:

i) 

vajalikke parandusi on tehniliste võimaluste tõttu kogu ulatuses võimalik saavutada üksnes etappidena, mis ületavad tähtaja;

ii) 

paranduste lõpuleviimine tähtaja jooksul oleks ebaproportsionaalselt kulukas;

iii) 

looduslikud tingimused ei võimalda veekogu seisundi parandamist tähtajaks;

b) 

tähtaja pikendamine ja selle põhjused on konkreetselt esitatud artikli 13 kohaselt nõutavas vesikonna majandamiskavas;

c) 

tähtajapikendus piirdub maksimaalselt kahe ajakohastusega vesikonna majandamiskavas, välja arvatud juhtudel, kus looduslike tingimuste tõttu ei saa eesmärke selle tähtaja jooksul saavutada;

d) 

vesikonna majandamiskavas sätestatakse kokkuvõte artikli 11 alusel nõutavatest meetmetest, mida peetakse vajalikuks, et viia veekogu pikendatud tähtaja jooksul järk-järgult nõutavasse seisundisse, oluliste viivituste põhjused nende meetmete elluviimisel ning nende rakendamise eeldatav ajakava. Vesikonna ajakohastatud majandamiskavasse lisatakse kõnealuste meetmete rakendamise ülevaade ning kokkuvõte täiendavatest meetmetest.
Artikkel 4 5.

Liikmesriigid võivad seada eesmärgiks saavutada konkreetsete veekogude jaoks lõikes 1 nõututest leebemad keskkonnaalased eesmärgid, kui artikli 5 lõike 1 alusel on kindlaks tehtud, et nad on inimtegevusest nii mõjutatud, või kui nende looduslik seisund on selline, et nende eesmärkide saavutamine oleks võimatu või ebaproportsionaalselt kulukas, ning kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

keskkonnaalaseid või sotsiaalmajanduslikke vajadusi, mida selline inimtegevus rahuldab, ei ole võimalik rahuldada muude vahenditega, mis oleksid keskkonna seisukohalt oluliselt paremad ega tooks kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi;

b) 

liikmesriigid tagavad:

— 
pinnavee puhul parima võimaliku ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamise, võttes arvesse mõju, mida inimtegevuse või reostuse iseloomu tõttu ei oleks olnud võimalik ära hoida,
— 
põhjavee puhul vähimad võimalikud muutused põhjavee seisundis, võttes arvesse mõju, mida inimtegevuse või reostuse iseloomu tõttu ei ole olnud võimalik ära hoida;
c) 

vastava veekogu seisundis ei toimu edasist halvenemist;

d) 

leebemate keskkonnaalaste eesmärkide kehtestamine ja selle põhjendused on konkreetselt esitatud artikli 13 kohaselt nõutavas vesikonna majandamiskavas ja need eesmärgid vaadatakse iga kuue aasta järel üle.
Artikkel 4 6.

Veekogude seisundi ajutist halvenemist ei loeta käesoleva direktiivi nõuete rikkumiseks, kui see tuleneb loomulikest asjaoludest või vääramatust jõust, mis on erandlik või mida ei olnud võimalik ette näha, eelkõige äärmiselt suurtest üleujutustest või pikaajalisest põuast või ettenägematutest õnnetustest tingitud asjaoludest, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

on võetud kõik võimalikud meetmed, et seisundi edasist halvenemist ära hoida ning mitte ohustada käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist muudes veekogudes, mida kõnealused asjaolud ei mõjuta;

b) 

vesikonna majandamiskavas on näidatud tingimused, mille põhjal võib olukorra tunnistada erandlikuks või selliseks, mida ei olnud võimalik ette näha, ning seejuures kohaldatavad näitajad;

c) 

selliste erandlike asjaolude puhul võetavad meetmed lisatakse meetmeprogrammi ja need ei sea ohtu veekogu kvaliteedi taastumist pärast asjaolude möödumist;

d) 

erandlike ning ettenägematute asjaolude mõju vaadatakse igal aastal uuesti üle, järgides seejuures lõike 4 punktis a sätestatud põhjusi, võetakse kõik otstarbekad meetmed kõnealuste asjaolude ilmnemise eelse seisundi taastamiseks veekogus niipea kui võimalik ning

e) 

vesikonna järgmisse ajakohastatud majandamiskavasse lisatakse kokkuvõte kõnealuste asjaolude ning punktide a ja d kohaselt võetud või võetavate meetmete mõju kohta.
Artikkel 4 7.

Liikmesriigid ei riku siiski käesolevat direktiivi, kui:

— 
põhjavee head seisundit, head ökoloogilist seisundit või vajaduse korral head ökoloogilist potentsiaali ei saavutata või pinnaveekogu või põhjaveekogumi seisundi halvenemist ei suudeta ära hoida uute muudatuste tõttu pinnaveekogu füüsilistes omadustes või muudatuste tõttu põhjaveekogumite tasemes või
— 
suutmatus ära hoida pinnaveekogu langemist väga heast seisundist heasse seisundisse tuleneb inimeste uuest püsivast arendustegevusest

ning kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

võetakse kõik võimalikud meetmed, leevendamaks kahjulikku mõju veekogu seisundile;

b) 

kõnealuste muudatuste põhjused on konkreetselt esitatud ja selgitatud artikli 13 kohaselt nõutavas vesikonna majandamiskavas ning eesmärgid vaadatakse iga kuue aasta järel uuesti läbi;

c) 

nende muudatuste põhjused on eriti tähtsad üldiste huvide seisukohalt ja/või hüved, mis tulenevad uutest muudatustest inimeste tervisele, ohutuse tagamisele või säästvale arengule, kaaluvad üles lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamisest keskkonnale või ühiskonnale saadava hüve ning

d) 

veekogu muutmisest tulenevat hüve ei ole tehniliste võimaluste või ebaproportsionaalselt suurte kulude tõttu võimalik saavutada muude vahenditega, mis oleksid keskkonna seisukohalt oluliselt paremad.
Artikkel 4 7a.

Liikmesriigid ei riku käesolevat direktiivi, kui veekogu ühele või mitmele kvaliteedielemendile avalduvast lühiajalisest negatiivsest mõjust, mis tuleneb uuest projektist või olemasoleva projekti muutmisest selles veekogus, ei ole enam jälgi ühe aasta möödumisel või bioloogiliste kvaliteedielementide puhul maksimaalselt kolme aasta möödumisel projekti elluviimise alustamisest ning kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

negatiivne mõju ei tulene saasteaine otseheitest, heitest ega kaost;

b) 

pädev asutus hindab negatiivse mõju võimalikkust eelnevalt usaldusväärsel viisil ja jõutakse järeldusele, et asjaomasele veekogule ega ühelegi sellega ühendatud veekogule ei avalduks ühe aasta möödumisel või bioloogiliste kvaliteedielementide puhul maksimaalselt kolme aasta möödumisel negatiivset mõju;

c) 

tehakse järelkontroll;

d) 

võetakse kõik otstarbekad meetmed asjaomasele veekogule ja kõigile sellega ühendatud veekogudele avalduva negatiivse mõju leevendamiseks; ning

e) 

kokkuvõte peamistest käesoleva lõike kohaselt ellu viidud tegevustest, asjakohastest järelkontrolli tulemustest ja negatiivse mõju leevendamiseks võetud meetmetest lisatakse artikli 13 kohaselt nõutavasse vesikonna majandamiskavasse.

Esimese lõigu punkti c kohase järelkontrolli tegemiseks võib kasutada V lisa kohaselt kehtestatud olemasolevat seirekorda ning vajaduse korral teostatakse täiendav sihtotstarbeline seire.
Artikkel 4 7b.

Liikmesriik ei riku käesolevat direktiivi, kui suublaks oleva pinnaveekogu seisund halveneb inimtegevuse tõttu, mille tulemusena vesi või sete, mis pärineb samast või teisest pinnaveekogust või põhjaveekogumist, paigutatakse ümber suublaks olevasse pinnaveekogusse, põhjustamata saasteainetekoormuse netosuurenemist, ning kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

võetakse kõik otstarbekad meetmed, eelkõige vee või sette puhastamine, kui see on võimalik, et viia saasteainetekoormuse ülekandumine miinimumini, leevendamaks kahjulikku mõju, mis avaldub ümberpaigutamisest mõjutatud veekogude seisundile;

b) 

ümberpaigutatava vee või sette koostis tehakse kindlaks ning ümberpaigutamine ei suurenda üldist ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale võrreldes ümberpaigutamiseelse ohuga;

c) 

saadakse kinnitus, et suublaks olev pinnaveekogu juba ei ole enamiku ümberpaigutatavate saasteainete, eelkõige kõige püsivamate ja bioakumuleeruvate ümberpaigutatavate saasteainete poolest heas keemilises seisundis, ning nende saasteainete ümberpaigutamise tagajärjel eeldatavasti ei lange suubla ökoloogiline seisund ega potentsiaal madalamasse klassi;

d) 

ümberpaigutamise tulemusel ei suurene joogivee tootmiseks vajalike puhastustoimingute ulatus;

e) 

suublaks olevas veekogus on kõigi olmeveevõtukohtade ümbruses kehtestatud vöönd, kus ümberpaigutamine on keelatud;

f) 

tehnilise teostatavuse või ebaproportsionaalsete kulude tõttu puuduvad oluliselt paremad keskkonnaalased võimalused;

g) 

ümberpaigutamise suhtes kohaldatakse eelnevalt kehtestatud õigusnormi või loanõuet; ning

h) 

kokkuvõte, mis hõlmab käesoleva lõike punktidega a–g seotud teavet ja ümberpaigutamise põhjuseid, on lisatud artikli 13 kohaselt nõutavasse vesikonna majandamiskavasse.
Artikkel 4 8.
Lõigete 3–7b kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et sealjuures ei välistata ega ohustata püsivalt käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist sama valglapiirkonna teistes veekogudes ning et nende sätete kohaldamine on kooskõlas muude liidu keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisega.
Artikkel 4 9.
Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et uute sätete, sealhulgas lõigete 3–7b kohaldamine garanteerib vähemalt sama kaitsetaseme nagu kehtivad liidu õigusaktid.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 10.05.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32000L0060
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.