+V LISA

V LISA

1.	PINNAVEE SEISUND
1.1.	Ökoloogilise seisundi klassifitseerimiseks vajalikud kvaliteedielemendid
1.1.1.	Jõed
1.1.2.	Järved
1.1.3.	Üleminekuveed
1.1.4.	Rannikuveed
1.1.5.	Tehis- ja oluliselt muudetud pinnaveekogud
1.2.	Ökoloogilise seisundi klassifikatsioonide normmääratlused
1.2.1.	Jõgede väga hea, hea ja keskmise ökoloogilise seisundi määratlused
1.2.2.	Järvede väga hea, hea ja keskmise ökoloogilise seisundi määratlused
1.2.3.	Üleminekuvete väga hea, hea ja keskmise ökoloogilise seisundi määratlused
1.2.4.	Rannikuvete väga hea, hea ja keskmise ökoloogilise seisundi määratlused
1.2.5.	Oluliselt muudetud või tehisveekogu maksimaalse, hea ja keskmise ökoloogilise potentsiaali määratlused
1.2.6.	Kord, mida liikmesriigid järgivad keemiliste kvaliteedistandardite kehtestamisel
1.3.	Pinnavee ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi seire
1.3.1.	Kontrollseire korraldus
1.3.2.	Operatiivseire korraldus
1.3.3.	Uurimusliku seire korraldus
1.3.4.	Seiresagedus
1.3.5.	Täiendavad seirenõuded kaitsealadele
1.3.6.	Kvaliteedielementide seire standardid
1.4.	Ökoloogilise seisundi klassifikatsioon ja kirjeldamine
1.4.1.	Bioloogilise seire tulemuste võrreldavus
1.4.2.	Ökoloogilise seisundi ja ökoloogilise potentsiaali seiretulemuste kirjeldamine ning klassifikatsioon
1.4.3.	Keemilise seisundi seiretulemuste kirjeldamine ning klassifikatsioon
2.	PÕHJAVESI
2.1.	Põhjavee kvantitatiivne seisund
2.1.1.	Kvantitatiivse seisundi klassifitseerimise parameeter
2.1.2.	Kvantitatiivse seisundi määratlus
2.2.	Põhjavee kvantitatiivse seisundi seire
2.2.1.	Põhjaveetaseme seirevõrk
2.2.2.	Seirealade tihedus
2.2.3.	Seiresagedus
2.2.4.	Põhjavee kvantitatiivse seisundi tõlgendamine ja kirjeldamine
2.3.	Põhjavee keemiline seisund
2.3.1.	Põhjavee keemilise seisundi kindlakstegemise parameetrid
2.3.2.	Põhjavee hea keemilise seisundi määratlus
2.4.	Põhjavee keemilise seisundi seire
2.4.1.	Põhjavee seirevõrk
2.4.2.	Kontrollseire
2.4.3.	Operatiivseire
2.4.4.	Saasteainekoguste tendentside määramine
2.4.5.	Põhjavee keemilise seisundi tõlgendamine ja kirjeldamine
2.5.	Põhjavee seisundi kirjeldamine

1. PINNAVEE SEISUND

1.1. Ökoloogilise seisundi klassifitseerimiseks vajalikud kvaliteedielemendid

▼M8

1.1.1. Jõed

Bioloogilised elemendid

Veetaimestiku koosseis ja arvukus

Selgrootute põhjaloomade koosseis ja arvukus

Kalastiku koosseis, arvukus ja vanuseline struktuur

Bioloogilisi elemente toetavad hüdromorfoloogilised elemendid

Veerežiim

Vee vooluhulk ja -dünaamika

Ühendus põhjaveekogumitega

Jõevoolu tõkestamatus

Morfoloogilised tingimused

Jõe sügavuse ja laiuse vahelduvus

Jõesängi struktuur ja substraat

Kaldavööndi struktuur

Bioloogilisi elemente toetavad üldised füüsikalis-keemilised elemendid

Temperatuuritingimused

Hapnikusisaldus

Soolsus

Hapestumus

Toitainesisaldus

1.1.2. Järved

Bioloogilised elemendid

Fütoplanktoni koosseis, arvukus ja biomass

Muu veetaimestiku koosseis ja arvukus

Selgrootute põhjaloomade koosseis ja arvukus

Kalastiku koosseis, arvukus ja vanuseline struktuur

Bioloogilisi elemente toetavad hüdromorfoloogilised elemendid

Veerežiim

Vee vooluhulk ja -dünaamika

Viibeaeg

Ühendus põhjaveekogumiga

Morfoloogilised tingimused

Järve sügavuse vahelduvus

Järvepõhja paksus, struktuur ja substraat

Järvekalda struktuur

Bioloogilisi elemente toetavad üldised füüsikalis-keemilised elemendid

Läbipaistvus

Temperatuuritingimused

Hapnikusisaldus

Soolsus

Hapestumus

Toitainesisaldus

1.1.3. Üleminekuveed

Bioloogilised elemendid

Fütoplanktoni koosseis, arvukus ja biomass

Muu veetaimestiku koosseis ja arvukus

Selgrootute põhjaloomade koosseis ja arvukus

Kalastiku koosseis ja arvukus

Bioloogilisi elemente toetavad hüdromorfoloogilised elemendid

Morfoloogilised tingimused

Sügavuse vahelduvus

Põhja paksus, struktuur ja substraat

Eulitoraali struktuur

Loodete režiim

Mageveevool

Avatus lainetusele

Bioloogilisi elemente toetavad üldised füüsikalis-keemilised elemendid

Läbipaistvus

Temperatuuritingimused

Hapnikusisaldus

Soolsus

Toitainesisaldus

1.1.4. Rannikuveed

Bioloogilised elemendid

Fütoplanktoni koosseis, arvukus ja biomass

Muu veetaimestiku koosseis ja arvukus

Selgrootute põhjaloomade koosseis ja arvukus

Bioloogilisi elemente toetavad hüdromorfoloogilised elemendid

Morfoloogilised tingimused

Sügavuse vahelduvus

Põhja struktuur ja substraat

Eulitoraali struktuur

Loodete režiim

Peamiste hoovuste suund

Avatus lainetusele

Bioloogilisi elemente toetavad üldised füüsikalis-keemilised elemendid

Läbipaistvus

Temperatuuritingimused

Hapnikusisaldus

Soolsus

Toitainesisaldus

▼B

1.1.5. Tehis- ja oluliselt muudetud pinnaveekogud

Tehis- ja oluliselt muudetud pinnaveekogude suhtes kohaldatakse eespool nimetatud neljast kategooriast selle loodusliku pinnaveekogukategooria kvaliteedielemente, mis on asjaomase oluliselt muudetud või tehisveekoguga kõige sarnasem.

1.2. Ökoloogilise seisundi klassifikatsioonide normmääratlused

Tabel 1.2. Jõgede, järvede, üleminekuvete ja rannikuvete üldmääratlus

Järgmises tekstis on esitatud ökoloogilise kvaliteedi üldmääratlus. Liigitamise puhul loetakse iga pinnaveekategooria ökoloogilise seisundi kvaliteedielementide väärtusteks tabelites 1.2.1—1.2.4 toodud väärtused.

Element

Väga hea seisund

Hea seisund

Keskmine seisund

Üldtingimused

Pinnaveekogutüübi füüsikalis-keemiliste ja hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide väärtuses ei ole inimtekkelisi muutusi või on need tühised, võrreldes kõnealuse tüübi normaalsete näitajatega häirimatus olekus.

Pinnaveekogu bioloogiliste kvaliteedielementide väärtused vastavad kõnealuse tüübi normaalsetele näitajatele häirimatus olekus ning ei ilmuta mingeid või ilmutavad üksnes tühiseid kõrvalekaldeid.

Need on tüübispetsiifilised tingimused ja kooslused.

Pinnaveekogutüübi bioloogiliste kvaliteedielementide väärtused näitavad väheses ulatuses inimtegevusest tulenevaid kõrvalekaldeid, kuid erinevad vastava pinnaveekogutüübi normaalsetest näitajatest häirimatus olekus üksnes vähesel määral.

Pinnaveekogutüübi bioloogiliste kvaliteedielementide väärtused erinevad vastava pinnaveekogutüübi normaalsetest näitajatest häirimatus olekus mõõdukas ulatuses. Need väärtused ilmutavad mõõdukal määral inimtegevusest tulenevaid kõrvalekaldeid ning on oluliselt rohkem häiritud kui hea seisundi tingimustes.

Alla keskmise seisundis olevad veed liigitatakse mitterahuldavaks või halvaks.

Veed, millel ilmneb suuremaid kõrvalekaldeid vastava pinnaveekogutüübi bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuses ja mille bioloogilised kooslused erinevad oluliselt vastava pinnaveekogutüübi näitajatest häirimatus olekus, liigitatakse mitterahuldavaks.

Veed, millel ilmneb tõsiseid kõrvalekaldeid vastava pinnaveekogutüübi bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuses ja milles suur osa tavaliselt vastava pinnaveekogutüübiga häirimatus olekus seotud bioloogilisi kooslusi puudub, liigitatakse halvaks.

1.2.1. Jõgede väga hea, hea ja keskmise seisundi määratlused

Bioloogilised kvaliteedielemendid

Element

Väga hea seisund

Hea seisund

Keskmine seisund

Fütoplankton

Fütoplanktoni taksonoomiline koosseis on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.

Fütoplanktoni keskmine arvukus on täielikus kooskõlas tüübispetsiifiliste füüsikalis-keemiliste tingimustega ega muuda oluliselt tüübispetsiifilisi läbipaistvustingimusi.

Planktoni õitsemine toimub sellise sageduse ja intensiivsusega, mis on kooskõlas tüübispetsiifiliste füüsikalis-keemiliste tingimustega.

Planktoni taksonite koosseisus ja arvukuses on kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste kooslustega. Sellistest muutustest ei ilmne vetikate kiirenenud kasvu, mis tuleneb soovimatutest häiretest veekogus esinevate organismide tasakaalus või vee või setete füüsikalis-keemilistes omadustes.

Tüübispetsiifilises planktoni õitsemise sageduses ja intensiivsuses võib esineda kerget kasvu.

Planktonitaksonite koosseis on tüübispetsiifilistest kooslustest mõõdukalt erinev.

Arvukus on mõõdukalt häiritud ning võib põhjustada olulisi soovimatuid häiringuid muude bioloogiliste ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide väärtustes.

Planktoni õitsemise sageduses ja intensiivsuses võib esineda mõõdukat kasvu. Suvekuudel võib esineda pidevat õitsemist.

Makrofüüdid ja põhjataimestik

Taksonoomiline koosseis on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.

Makrofüütide ja põhjataimestiku keskmises arvukuses ei ole täheldatavaid muutusi.

Makrofüütide ja põhjataimestiku taksonite koosseisus ja arvukuses on kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste kooslustega. Sellistest muutustest ei ilmne põhjataimestiku või kõrgemate taimede kiirenenud kasvu, mis tuleneb soovimatutest häiretest veekogus esinevate organismide tasakaalus või vee või setete füüsikalis-keemilistes omadustes.

Inimtegevuse tagajärjel esinevad bakterikogumid ja -kihid ei avalda põhjataimestiku kooslusele kahjulikku mõju.

Makrofüütide ja põhjataimestiku taksonite koosseis tüübispetsiifilisest kooslusest mõõdukalt erinev ning oluliselt rohkem häiritud, kui hea seisundi puhul.

Makrofüütide ja põhjataimestiku keskmises arvukuses ilmnevad mõõdukad muutused.

Inimtegevuse tagajärjel esinevad bakterikogumid ja -kihid võivad segada põhjataimestiku kooslust ning mõnel pool selle kõrvale tõrjuda

Selgrootud põhjaloomad

Taksonoomiline koosseis ja arvukus on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.

Häiringutele tundlike taksonite ja häiringutele mittetundlike taksonite suhtes ei ilmne muutusi, võrreldes selle tasemega häirimatus olekus.

Selgrootute taksonite mitmekesisuse tasemes ei ilmne muutusi, võrreldes selle tasemega häirimatus olekus.

Selgrootute taksonite koosseisus ja arvukuses esineb kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste kooslustega.

Häiringutele tundlike ja häiringutele mittetundlike taksonite suhtes ilmneb kergeid muutusi, võrreldes selle tasemega häirimatus olekus.

Selgrootute taksonite mitmekesisuse tasemes on kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste tasemetega.

Selgrootute taksonite koosseis ja arvukus on tüübispetsiifilistest kooslustest mõõdukalt erinev.

Tüübispetsiifilise koosluse suuremad taksonoomilised rühmad puuduvad.

Häiringutele tundlike ja häiringutele mittetundlike taksonite suhe ning mitmekesisuse tase on oluliselt madalam tüübispetsiifilisest tasemest ja märkimisväärselt madalam hea seisundi tasemest.

Kalastik

Liigiline koosseis ja arvukus on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.

Kõik tüübispetsiifilised häiringutele tundlikud liigid on olemas.

Kalakoosluste ealises struktuuris ilmneb vähe inimtekkelisi häiringuid ja neist ei ilmne ühegi liigi paljunemis- või arenguhäireid.

Liigilises koosseisus ja arvukuses esineb kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste kooslustega, mida võib seletada inimtegevuse mõjuga füüsikalis-keemilistele ja hüdromorfoloogilistele kvaliteedielementidele.

Kalakoosluse ealises struktuuris ilmneb häireid, mida võib seletada inimtegevuse mõjuga füüsikalis-keemilistele või hüdromorfoloogilistele kvaliteedielementidele ning mis mõnel juhul näitavad häireid teatavate liikide paljunemises ja arengus sel määral, et mõned earühmad puuduvad.

Kalade liigiline koosseis ja arvukus on tüübispetsiifilistest kooslustest mõõdukalt erinev, mida võib seletada inimtegevuse mõjuga füüsikalis-keemilistele ja hüdromorfoloogilistele kvaliteedielementidele.

Kalakoosluse ealises struktuuris ilmneb suuri inimtegevusest põhjustatud häireid sel määral, et mõõdukas osa tüübispetsiifilisi liike puudub või on väga väikesearvuline.

Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid

Element	Väga hea seisund	Hea seisund	Keskmine seisund
Veerežiim	Vooluhulk ja -dünaamika ning sellest tulenev ühendus põhjaveega on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.
Jõevoolu tõkestamatus	Jõevool ei ole inimtegevuse tagajärjel tõkestatud ning võimaldab veeorganismide häirimatut rännet ja setete ärakannet.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.
Morfoloogilised tingimused	Voolusängimallid, laiuse ja sügavuse vaheldumine, voolukiirus, aluspinnase seisund ning kaldavööndi struktuur ja seisund on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼M8

Üldised füüsikalis-keemilised kvaliteedielemendid

Element

Väga hea seisund

Hea seisund

Keskmine seisund

Üldtingimused

Üldiste füüsikalis-keemiliste elementide väärtused on täielikult või peaaegu täielikult samad, mis häirimata olekus.

Toitainete kontsentratsioon jääb häirimata olekut iseloomustavasse tavapärasesse vahemikku.

Soolsuse, pH, hapnikubilansi, happesuse neutraliseerimise võime ja temperatuuri väärtustest ei ilmne inimtegevusest põhjustatud häiringuid ning need jäävad häirimata olekut iseloomustavasse tavapärasesse vahemikku.

Temperatuuri, hapnikubilansi, pH, happesuse neutraliseerimise võime ja soolsuse väärtused püsivad kindlakstehtud vahemikus, mille piires on tagatud tüübispetsiifilise ökosüsteemi funktsioneerimine ning bioloogiliste kvaliteedielementide eespool nimetatud väärtuste saavutamine.

Toitainete kontsentratsioon ei ületa kindlakstehtud taset, mille piires on tagatud ökosüsteemi funktsioneerimine ning bioloogiliste kvaliteedielementide eespool nimetatud väärtuste saavutamine.

Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼B

1.2.2. Järvede väga hea, hea ja keskmise ökoloogilise seisundi määratlused

Bioloogilised kvaliteedielemendid

Element

Väga hea seisund

Hea seisund

Keskmine seisund

Fütoplankton

Fütoplanktoni taksonoomiline koosseis on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.

Fütoplanktoni keskmine biomass on kooskõlas tüübispetsiifiliste füüsikalis-keemiliste tingimustega ega muuda oluliselt tüübispetsiifilisi läbipaistvustingimusi.

Planktoni õitsemine toimub sellise sageduse ja intensiivsusega, mis on kooskõlas tüübispetsiifiliste füüsikalis-keemiliste tingimustega.

Tüübispetsiifilises planktoni õitsemise sageduses ja intensiivsuses võib esineda kerget kasvu.

Planktonitaksonite koosseis on tüübispetsiifilistest kooslustest mõõdukalt erinev.

Biomass on mõõdukalt häiritud ning võib põhjustada olulisi soovimatuid häiringuid muude bioloogiliste ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide seisundis.

Planktoni õitsemise sageduses ja intensiivsuses võib esineda mõõdukat kasvu. Suvekuudel võib esineda pidevat õitsemist.

Makrofüüdid ja põhjataimestik

Taksonoomiline koosseis on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.

Makrofüütide ja põhjataimestiku keskmises arvukuses ei ole täheldatavaid muutusi.

Inimtegevuse tagajärjel esinevad bakterikogumid ja -kihid ei avalda põhjataimestiku kooslusele kahjulikku mõju.

Makrofüütide ja põhjataimestiku taksonite koosseis tüübispetsiifilisest kooslusest mõõdukalt erinev ning oluliselt rohkem häiritud, kui hea seisundi puhul.

Makrofüütide ja põhjataimestiku keskmises arvukuses ilmnevad mõõdukad muutused.

Inimtegevuse tagajärjel esinevad bakterikogumid ja -kihid võivad segada põhjataimestiku kooslust ning mõnel pool selle kõrvale tõrjuda

Selgrootud põhjaloomad

Taksonoomiline koosseis ja arvukus on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.

Häiringutele tundlike taksonite ja häiringutele mittetundlike taksonite suhtes ei ilmne muutusi, võrreldes selle tasemega häirimatus olekus.

Selgrootute taksonite mitmekesisuse tasemes ei ilmne muutusi, võrreldes selle tasemega häirimatus olekus.

Selgrootute taksonite koosseisus ja arvukuses esineb kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste kooslustega.

Häiringutele tundlike ja häiringutele mittetundlike taksonite suhtes ilmneb kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste tasemetega.

Selgrootute taksonite mitmekesisuse tasemes on kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste tasemetega.

Selgrootute taksonite koosseis ja arvukus on tüübispetsiifilistest kooslustest mõõdukalt erinev.

Tüübispetsiifilise koosluse suuremad taksonoomilised rühmad puuduvad.

Häiringutele tundlike ja häiringutele mittetundlike taksonite suhe ning mitmekesisuse tase on oluliselt madalam tüübispetsiifilisest tasemest ja märkimisväärselt madalam hea seisundi tasemest.

Kalastik

Liigiline koosseis ja arvukus on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.

Kõik tüübispetsiifilised tundlikud liigid on olemas.

Kalakoosluste ealises struktuuris ilmneb vähe inimtekkelisi häiringuid ja neist ei ilmne ühegi liigi paljunemis- või arenguhäireid.

Kalakoosluse ealises struktuuris ilmneb suuri inimtegevusest põhjustatud häireid sel määral, et mõõdukas osa tüübispetsiifilisi liike puudub või on väga väikesearvuline.

Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid

Element	Väga hea seisund	Hea seisund	Keskmine seisund
Veerežiim	Vooluhulk ja -dünaamika, veetase, viibeaeg ning sellest tulenev ühendus põhjaveega on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.
Morfoloogilised tingimused	Järvesügavuse vaheldumine, aluspinnase kogus ja struktuur ning nii kaldavööndi struktuur kui seisund on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼M8

Üldised füüsikalis-keemilised kvaliteedielemendid

Element

Väga hea seisund

Hea seisund

Keskmine seisund

Üldtingimused

Üldiste füüsikalis-keemiliste elementide väärtused on täielikult või peaaegu täielikult samad, mis häirimata olekus.

Toitainete kontsentratsioon jääb häirimata olekut iseloomustavasse tavapärasesse vahemikku.

Soolsuse, pH, hapnikubilansi, happesuse neutraliseerimise võime, läbipaistvuse ja temperatuuri väärtustest ei ilmne inimtegevusest põhjustatud häiringuid ning need jäävad häirimata olekut iseloomustavatesse tavapärastesse vahemikesse.

Temperatuuri, hapnikubilansi, pH, happesuse neutraliseerimise võime, läbipaistvuse ja soolsuse väärtused püsivad kindlakstehtud vahemikus, mille piires on tagatud ökosüsteemi funktsioneerimine ning bioloogiliste kvaliteedielementide eespool nimetatud väärtuste saavutamine.

Toitainete kontsentratsioon ei ületa kindlakstehtud taset, mille piires on tagatud ökosüsteemi funktsioneerimine ning bioloogiliste kvaliteedielementide eespool nimetatud väärtuste saavutamine.

Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼B

1.2.3. Üleminekuvete väga hea, hea ja keskmise ökoloogilise seisundi määratlused

Bioloogilised kvaliteedielemendid

Element	Väga hea seisund	Hea seisund	Keskmine seisund
Fütoplankton	Fütoplanktoni taksonoomiline koosseis ja arvukus on sama, mis häirimatus olekus. Fütoplanktoni keskmine biomass on kooskõlas tüübispetsiifiliste füüsikalis-keemiliste tingimustega ega muuda oluliselt tüübispetsiifilisi läbipaistvustingimusi. Planktoni õitsemine toimub sellise sageduse ja intensiivsusega, mis on kooskõlas tüübispetsiifiliste füüsikalis-keemiliste tingimustega.	Fütoplanktoni taksonite koosseisus ja arvukuses on kergeid muutusi. Biomassis on kergeid muutusi võrreldes tüübispetsiifiliste tingimustega. Sellistest muutustest ei ilmne vetikate kiirenenud kasvu, mis tuleneb soovimatutest häiretest veekogus esinevate organismide tasakaalus või vee füüsikalis-keemilistes omadustes. Tüübispetsiifilises planktoni õitsemise sageduses ja intensiivsuses võib esineda kerget kasvu.	Fütoplanktoni taksonite koosseis ja arvukus on tüübispetsiifilistest tingimustest mõõdukalt erinev. Biomass on mõõdukalt häiritud ning võib põhjustada olulisi soovimatuid häiringuid muude bioloogiliste kvaliteedielementide seisundis. Planktoni õitsemise sageduses ja intensiivsuses võib esineda mõõdukat kasvu. Suvekuudel võib esineda pidevat õitsemist.
Makrovetikad	Makrovetikate taksonoomiline koosseis on sama, mis häirimatus olekus. Makrovetikate levikus ei ole täheldatavaid inimtegevusest tulenevaid muutusi.	Makrovetikate taksonite koosseisus ja arvukuses on kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste kooslustega. Sellistest muutustest ei ilmne põhjataimestiku või kõrgemate taimede kiirenenud kasvu, mis tuleneb soovimatutest häiretest veekogus esinevate organismide tasakaalus või vee füüsikalis-keemilistes omadustes.	Makrovetikate taksonite koosseis on tüübispetsiifilisest kooslusest mõõdukalt erinev ning oluliselt rohkem häiritud kui hea seisundi puhul. Makrovetikate keskmises arvukuses ilmnevad mõõdukad muutused ning need võivad põhjustada soovimatuid häiringuid veekogus esinevate organismide tasakaalus.
Õistaimed	Taksonoomiline koosseis on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus. Õistaimede arvukuses ei ole täheldatavaid inimtegevusest tulenevaid muutusi.	Õistaimede taksonite koosseisus on kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste kooslustega. Õistaimede arvukuses esineb kergeid häiringuid.	Õistaimede taksonite koosseis tüübispetsiifilisest kooslusest mõõdukalt erinev ning oluliselt rohkem häiritud kui hea seisundi puhul. Õistaimede taksonite arvukuses ilmnevad mõõdukad muutused.
Selgrootud põhjaloomad	Selgrootute taksonite mitmekesisuse tase jääb häirimatu oleku tavapäraste näitajate piiresse. Kõik häirimatule olekule omased häiringutele tundlikud liigid on olemas.	Selgrootute taksonite mitmekesisuse ja arvukuse tase jääb kergelt väljapoole tüübispetsiifiliste tingimustega seonduvaid tasemeid. Suurem osa tüübispetsiifiliste koosluste tundlikke liike on olemas.	Selgrootute taksonite mitmekesisuse ja arvukuse tase jääb mõõdukalt väljapoole tüübispetsiifiliste tingimustega seonduvaid tasemeid. Esineb taksoneid, mis näitavad reostuse olemasolu. Paljud tüübispetsiifilise koosluse tundlikud taksonid puuduvad.
Kalastik	Liigiline koosseis ja arvukus on sama, mis häirimatus olekus.	Häiringutele tundlike liikide arvukuses esineb kergeid muutusi, võrreldes tüübispetsiifiliste tingimustega, mida võib seletada inimtegevuse mõjuga füüsikalis-keemilistele ja hüdromorfoloogilistele kvaliteedielementidele.	Mõõdukas hulk tüübispetsiifilisi häiringutele tundlikke liike puudub tingituna inimtegevuse mõjust füüsikalis-keemilistele ja hüdromorfoloogilistele kvaliteedielementidele.

Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid

Element	Väga hea seisund	Hea seisund	Keskmine seisund
Loodete režiim	Mageveevoolu režiim on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.
Morfoloogilised tingimused	Veesügavuse varieerumine, aluspinnase seisund ja struktuur ning nii eulitoraali struktuur kui seisund on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼M8

Üldised füüsikalis-keemilised kvaliteedielemendid

Element

Väga hea seisund

Hea seisund

Keskmine seisund

Üldtingimused

Üldiste füüsikalis-keemiliste elementide väärtused on täielikult või peaaegu täielikult samad, mis häirimata olekus.

Toitainete kontsentratsioon jääb häirimata olekut iseloomustavasse tavapärasesse vahemikku.

Temperatuuri, hapnikubilansi ja läbipaistvuse väärtustest ei ilmne inimtegevusest põhjustatud häiringuid ning need jäävad häirimata olekut iseloomustavasse tavapärasesse vahemikku.

Temperatuuri, hapnikusisalduse ja läbipaistvuse väärtused püsivad kindlakstehtud vahemikus, mille piires on tagatud ökosüsteemi funktsioneerimine ning bioloogiliste kvaliteedielementide eespool nimetatud väärtuste saavutamine.

Toitainete kontsentratsioon ei ületa kindlakstehtud taset, mille piires on tagatud ökosüsteemi funktsioneerimine ning bioloogiliste kvaliteedielementide eespool nimetatud väärtuste saavutamine.

Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼B

1.2.4. Rannikuvee väga hea, hea ja keskmise ökoloogilise seisundi määratlused

Bioloogilised kvaliteedielemendid

Element

Väga hea seisund

Hea seisund

Keskmine seisund

Fütoplankton

Fütoplanktoni taksonoomiline koosseis ja arvukus on sama, mis häirimatus olekus.

Fütoplanktoni keskmine biomass on kooskõlas tüübispetsiifiliste füüsikalis-keemiliste tingimustega ega muuda oluliselt tüübispetsiifilisi läbipaistvustingimusi.

Planktoni õitsemine toimub sellise sageduse ja intensiivsusega, mis on kooskõlas tüübispetsiifiliste füüsikalis-keemiliste tingimustega.

Fütoplanktoni taksonite koosseisus ja arvukuses on kergeid muutusi.

Biomassis on kergeid muutusi võrreldes tüübispetsiifiliste tingimustega. Sellistest muutustest ei ilmne vetikate kiirenenud kasvu, mis tuleneb soovimatutest häiretest veekogus esinevate organismide tasakaalus või vee füüsikalis-keemilistes omadustes.

Tüübispetsiifilises planktoni õitsemise sageduses ja intensiivsuses võib esineda kerget kasvu.

Fütoplanktoni taksonite koosseis ja arvukus on tüübispetsiifilistest tingimustest mõõdukalt erinev.

Vetikate biomass jääb olulisel määral väljapoole tüübispetsiifilistele tingimustele omaseid piire ning mõjutab muid bioloogilisi kvaliteedielemente.

Planktoni õitsemise sageduses ja intensiivsuses võib esineda mõõdukat kasvu. Suvekuudel võib esineda pidevat õitsemist.

Makrovetikad ja õistaimed

Kõik häirimatule olekule omased häiringutele tundlikud makrovetika- ja õistaimetaksonid on olemas.

Makrovetikate leviku ja õistaimede arvukuse tase on sama, mis häirimatus olekus.

Suurem osa häirimatule olekule omaseid häiringutele tundlikke makrovetikate ja õistaimede taksoneid on olemas.

Makrovetikate levikus ja õistaimede arvukuses esineb kergeid häiringuid.

Mõõdukas hulk häirimatule olekule omaseid häiringutele tundlikke makrovetikate ja õistaimede taksoneid puudub.

Makrovetikate levikus ja õistaimede arvukuses esineb mõõdukaid häiringuid ning need võivad põhjustada soovimatuid häiringuid veekogus esinevate organismide tasakaalus.

Selgrootud põhjaloomad

Selgrootute taksonite mitmekesisuse ja arvukuse tase jääb häirimatu oleku tavapäraste näitajate piiresse.

Kõik häirimatule olekule omased häiringutele tundlikud liigid on olemas.

Selgrootute taksonite mitmekesisuse ja arvukuse tase jääb kergelt väljapoole tüübispetsiifiliste tingimustega seonduvaid tasemeid.

Suurem osa tüübispetsiifiliste koosluste tundlikke liike on olemas.

Selgrootute taksonite mitmekesisuse ja arvukuse tase jääb mõõdukalt väljapoole tüübispetsiifiliste tingimustega seonduvaid tasemeid.

Esineb taksoneid, mis näitavad reostuse olemasolu.

Paljud tüübispetsiifilise koosluse tundlikud taksonid puuduvad.

Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid

Element	Väga hea seisund	Hea seisund	Keskmine seisund
Loodete režiim	Mageveevoolu režiim on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.
Morfoloogilised tingimused	Veesügavuse vaheldumine, ranniku aluspinnase seisund ja struktuur ning nii eulitoraali struktuur kui seisund on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼M8

Üldised füüsikalis-keemilised kvaliteedielemendid

Element

Väga hea seisund

Hea seisund

Keskmine seisund

Üldtingimused

Üldiste füüsikalis-keemiliste elementide väärtused on täielikult või peaaegu täielikult samad, mis häirimata olekus.

Toitainete kontsentratsioon jääb häirimata olekut iseloomustavasse tavapärasesse vahemikku.

Temperatuuri, hapnikubilansi ja läbipaistvuse väärtustest ei ilmne inimtegevusest põhjustatud häiringuid ning need jäävad häirimata olekut iseloomustavasse tavapärasesse vahemikku.

Toitainete kontsentratsioon ei ületa kindlakstehtud taset, mille piires on tagatud ökosüsteemi funktsioneerimine ning bioloogiliste kvaliteedielementide eespool nimetatud väärtuste saavutamine.

Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼B

1.2.5. Oluliselt muudetud või tehisveekogu maksimaalse, hea ja keskmise ökoloogilise potentsiaali määratlused

Element	Maksimaalne ökoloogiline potentsiaal	Hea ökoloogiline potentsiaal	Keskmine ökoloogiline potentsiaal
Bioloogilised kvaliteedielemendid	Vastavate bioloogiliste kvaliteedielementide väärtused vastavad võimalikult täpselt selle pinnaveekogutüübi normaalsetele näitajatele, mis on antud veekoguga kõige sarnasem, arvestades tema tehislikust või oluliselt muudetud iseloomust tulenevaid füüsilisi tingimusi.	Vastavate bioloogiliste kvaliteedielementide väärtustes on kergeid muutusi, võrreldes maksimaalse ökoloogilise potentsiaali puhul esinevate näitajatega.	Vastavate bioloogiliste kvaliteedielementide väärtustes on mõõdukaid muutusi, võrreldes maksimaalse ökoloogilise potentsiaali puhul esinevate näitajatega. Need väärtused on oluliselt rohkem häiritud kui hea ökoloogilise potentsiaali tingimustes.
Hüdromorfoloogilised elemendid	Hüdromorfoloogilised tingimused on kooskõlas asjaoluga, et pinnaveekogule avaldab mõju üksnes tema tehislik või oluliselt muudetud iseloom, kui on võetud kõik tõrjeabinõud, tagamaks ökoloogilisele järjepidevusele võimalikult lähedasi tingimusi, eelkõige loomaliikide rände ning kohaste kudemis- ja paljunemispaikade osas.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.
Füüsikalis-keemilised elemendid
Üldtingimused	Füüsikalis-keemilised elemendid on täielikult või peaaegu täielikult samad, mis asjaomase tehis- või oluliselt muudetud pinnaveekoguga kõige sarnasema pinnaveekogutüübi puhul häirimatus olekus. Toitainete kontsentratsioon jääb häirimatu oleku tavapäraste näitajate piiresse. Temperatuuri, hapnikurežiimi ja pH tase jääb kõige sarnasema pinnaveekogutüübi tavapäraste näitajate piiresse häirimatus olekus.	Füüsikalis-keemiliste elementide väärtused jäävad tasemele, mille piires on ökosüsteemi funktsioneerimine ning eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine tagatud. Temperatuur ja pH ei ulatu väljapoole tasemeid, mille piires on ökosüsteemi funktsioneerimine ning eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine tagatud. Toitainete kontsentratsioon ei ületa taset, mille piires on ökosüsteemi funktsioneerimine ning eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine tagatud.	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine.
►M8 — ◄	Nende kontsentratsioon on nullilähedane või vähemalt allpool kõige progressiivsemate üldkasutatavate analüütiliste meetodite avastamispiiri.	Nende kontsentratsioon ei ületa punktis 1.2.6 esitatud korra kohaselt kehtestatud standardeid, ilma et see piiraks direktiivi 91/414/EÜ ja direktiivi 98/8/EÜ kohaldamist. (< EQS)	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.
►M8 — ◄	Nende kontsentratsioon jääb kõige sarnasema pinnaveekogutüübi tavapäraste näitajate piiresse häirimatus olekus (looduslik foon = bgl).	Nende kontsentratsioon ei ületa punktis 1.2.6 esitatud korra kohaselt kehtestatud standardeid, ilma et see piiraks direktiivi 91/414/EÜ ja direktiivi 98/8/EÜ kohaldamist. (< EQS)	Tingimused, mille alusel on eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik.

▼M8 —————

▼B

1.3. Pinnavee ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi seire

Artikli 8 nõuete kohaselt moodustatakse pinnavee seirevõrk. Seirevõrk peab olema üles ehitatud selliselt, et see annaks ühtse ja tervikliku ülevaate ökoloogilise ja keemilise seisundi kohta igas vesikonnas ning võimaldaks veekogude jagamist viide astmesse vastavalt punktis 1.2 esitatud normmääratlustele. Liikmesriigid esitavad vesikonna majandamiskavas kaardi või kaardid, millel on näidatud pinnavee seirevõrk.

Artikli 5 ja II lisa kohaselt esitatud kirjelduse ja keskkonnamõju hindamise põhjal peavad liikmesriigid kehtestama kontrollseire programmi ja operatiivseire programmi iga ajavahemiku kohta, mille suhtes kehtib vesikonna majandamiskava. Liikmesriikidel võib mõnel juhul osutuda vajalikuks kehtestada uurimusliku seire programmid.

Liikmesriigid kontrollivad parameetreid, mis näitavad vastava kvaliteedielemendi seisundit. Bioloogiliste kvaliteedielementide parameetreid valides määravad liikmesriigid kindlaks kohase taksonoomilise tasandi piisava usaldusväärsuse ja täpsuse saavutamiseks kvaliteedielementide klassifitseerimisel. Kavas antakse hinnang seireprogrammidest saadud tulemuste usaldusväärsuse ja täpsuse taseme kohta.

▼M8

Kui seirevõrgus kasutatakse kohapealsete proovivõtupunktide asemel Maa seiret ja kaugseiret või mõnda muud uuenduslikku meetodit, peab seirevõrgu kaart sisaldama teavet selliste seiremeetodite abil seiratud kvaliteedielementide ja veekogude või veekogurühmade kohta. Viidatakse CENi või ISO standarditele või muudele rahvusvahelistele või riiklikele standarditele, mida on kohaldatud selle tagamiseks, et saadud aja- ja ruumiandmed oleksid sama usaldusväärsed kui kohapealsetes proovivõtu- ja mõõtepunktides kasutatavate tavapäraste seiremeetoditega saadud andmed.

Liikmesriigid võivad, kui see on asjakohane – eelkõige sõeluuringute ja pikaajalise hindamise puhul –, kasutada keemiliste saasteainete seireks passiivseid proovivõtumeetodeid, tingimusel et selliste meetodite kasutamisel ei alahinnata keskkonnakvaliteedi standarditega hõlmatud saasteainete kontsentratsiooni ja need võimaldavad seega teha usaldusväärselt kindlaks olukorra, kus hea seisund jääb saavutamata, ning et sellise olukorra tuvastamisel viiakse alati läbi vee-, elustiku- või setteproovide keemiline analüüs vastavalt kohaldatavatele keskkonnakvaliteedi standarditele. Liikmesriigid võivad samadel tingimustel kasutada ka mõjupõhiseid seiremeetodeid.

▼B

1.3.1. Kontrollseire korraldus

Eesmärk

Liikmesriigid kehtestavad kontrollseire programmid, et anda teavet:

—

mis täiendaks ja tõendaks II lisas kirjeldatud keskkonnamõju hindamise korda,

—

tulevaste seisreprogrammide tulemusliku ja tõhusa ülesehituse jaoks,

—

pikaajaliste muutuste hindamiseks looduslikes tingimustes ning

—

ulatuslikust inimtegevusest tulenevate pikaajaliste muutuste hindamiseks.

Sellise seire tulemused vaadatakse üle ja neid kasutatakse kombinatsioonis II lisas kirjeldatud keskkonnamõju hindamise korraga, et määrata kindlaks nõuded seireprogrammidele senistes ja edaspidistes vesikonna majandamiskavades.

Vaatluspunktide valimine

Kontrollseiret tehakse piisavas hulgas pinnaveekogudes, et anda hinnang pinnavee üldseisundile valglapiirkonna igas valglas või alamvalglas. Neid veekogusid valides tagavad liikmesriigid, et vajaduse korral toimub seire punktides, kus:

—

vee vooluhulk on kogu valglapiirkonna ulatuses märkimisväärne; sealhulgas suurtel jõgedel asuvates punktides, kus valgla pindala on üle 2 500 km2,

—

olemasoleva vee hulk on kogu valglapiirkonna ulatuses märkimisväärne, sealhulgas suurtes järvedes ja veehoidlates,

—

olulised veekogud ületavad liikmesriigi piire,

—

infovahetuse otsuse 77/795/EMÜ alusel kindlaksmääratud kohtades ning

muudes kohtades, mida on vaja, et hinnata üle liikmesriigi piiride kanduvat ning merekeskkonda kanduvat saasteainetekoormust.

▼M8

Kvaliteedielementide valimine

Kontrollseiret tehakse igas vaatluspunktis vesikonna majandamiskavaga hõlmatud ajavahemiku jooksul ühe aasta vältel. Kontrollseire hõlmab järgmist:

parameetreid, mis näitavad kõiki bioloogilisi kvaliteedielemente;

parameetreid, mis näitavad kõiki hüdromorfoloogilisi kvaliteedielemente;

parameetreid, mis näitavad kõiki üldiseid füüsikalis-keemilisi kvaliteedielemente;

prioriteetseid aineid, mida on juhitud või mis on muul viisil sattunud vesikonda või alamvesikonda;

vesikonnaspetsiifilised saasteained.

Kui varasemast kontrollseirest nähtub, et asjaomane veekogu on saavutanud hea seisundi ja II lisas osutatud inimtegevuse mõju hindamise käigus ei ole leitud tõendeid veekogule avalduva mõju muutumise kohta, tehakse kontrollseiret üks kord kolme järjestikuse vesikonna majandamiskavaga hõlmatud ajavahemiku jooksul.

▼B

1.3.2. Operatiivseire korraldus

▼M8

Operatiivseire toimub kõigil sellistel veekogudel, mille puhul on II lisa kohaselt läbi viidud mõjuhindamise või kontrollseire põhjal kindlaks tehtud, et artikli 4 kohased keskkonnaalased eesmärgid võivad jääda saavutamata, ning selliste veekogude suhtes, kuhu juhitakse või kuhu muul viisil satub prioriteetseid aineid või kuhu juhitakse või kuhu muul viisil satub märkimisväärses koguses vesikonnaspetsiifilisi saasteaineid. Seirepunktid valitakse prioriteetsete ainete hulka kuuluvate ainete jaoks vastavalt õigusaktidele, millega kehtestatakse asjakohane keskkonnakvaliteedi standard. Kõikidel muudel juhtudel, sealhulgas prioriteetsete ainete hulka kuuluvate ainete puhul, kui sellistes õigusaktides ei ole antud konkreetseid suuniseid, valitakse seirepunktid järgmiselt:

▼B

—

määrata kindlaks nende veekogude seisund, mille kohta on kindlaks tehtud, et nad võivad mitte vastata keskkonnaalastele eesmärkidele, ning

—

hinnata kõiki meetmeprogrammidest tulenevaid muutusi selliste veekogude seisundis.

Programmi võib II lisa nõuete osana või käesoleva lisa osana saadud teavet silmas pidades vesikonna majandamiskava kehtivusaja jooksul muuta, eelkõige selleks, et võimaldada seiresageduse vähenemist, kui leitakse, et mõju ei ole märkimisväärne või vastav koormus lakkab olemast.

Vaatluspunktide valimine

Operatiivseire toimub kõigil sellistel veekogudel, mille kohta on kas II lisa kohaselt korraldatud keskkonnamõju hindamise või kontrollseire põhjal kindlaks tehtud, et nad võivad mitte vastata artikli 4 alusel kehtestatud keskkonnaalastele eesmärkidele, ning sellistel veekogudel, kuhu juhitakse prioriteetsete ainete nimistusse kuuluvaid aineid. Prioriteetsete ainete nimistusse kuuluvate ainete jaoks valitakse vaatluspunktid nii, nagu on näidatud vastava keskkonnakvaliteedi standardi sätestanud õigusaktides. Kõikidel muudel juhtudel, sealhulgas nende prioriteetsete ainete nimistusse kuuluvate ainete puhul, mille kohta ei ole sellistes õigusaktides antud erijuhiseid, valitakse vaatluspunktid järgmiselt:

—

veekogude puhul, mida ohustab märkimisväärne reostuskoormus punktreostusallikatest, piisavalt vaatluspunkte iga veekogu kohta, et hinnata punktreostusallika ulatust ja mõju. Kui veekogule mõjub reostuskoormus mitmest punktreostusallikast, võib vaatluspunkte valida nii, et hinnata kogu reostuskoormuse ulatust ja mõju,

—

veekogude puhul, mida ohustab märkimisväärne hajureostusallikatest lähtuv reostuskoormus, piisavalt vaatluspunkte valitud hulga veekogude kohta, et hinnata hajureostusallikatest lähtuva reostuskoormuse ulatust ja mõju. Veekogud valitakse nii, et nad on tüüpilised hajureostusallikatest lähtuva reostuskoormuse esinemise suhtelise ohu suhtes ning selle suhtelise ohu suhtes, et ei suudeta saavutada head pinnavee seisundit,

—

veekogude puhul, mida ohustab märkimisväärne hüdromorfoloogiline koormus, piisavalt vaatluspunkte valitud hulga veekogude kohta, et hinnata hüdromorfoloogilise koormuse ulatust ja mõju. Veekogud valitakse nii, et nad näitavad kõigile veekogudele avalduva hüdromorfoloogilise koormuse kogumõju.

Kvaliteedielementide valimine

Et hinnata pinnaveekogudele mõjuva koormuse ulatust, jälgivad liikmesriigid neid kvaliteedielemente, mis näitavad veekogule või veekogudele mõjuvat koormust. Et hinnata selle koormuse mõju, jälgivad liikmesriigid järgmisi asjakohaseid näitajaid:

—

parameetreid, mis näitavad bioloogilist kvaliteedielementi või bioloogilisi kvaliteedielemente, mis on veekogudele mõjuva koormuse suhtes kõige tundlikumad,

▼M8

—

kõiki veekogusse juhitavaid või muul viisil sinna sattuvaid prioriteetseid aineid ja kõiki märkimisväärses koguses veekogusse juhitavaid või muul viisil sinna sattuvaid vesikonnaspetsiifilisi saasteaineid,

▼B

—

parameetreid, mis näitavad hüdromorfoloogilist kvaliteedielementi, mis on tuvastatud koormuse suhtes kõige tundlikum.

1.3.3. Uurimusliku seire korraldus

Eesmärk

Uurimuslik seire toimub:

—

kui piirtasemete ületamise põhjus on teadmata,

—

kui kontrollseire näitab, et artiklis 4 veekogu suhtes kehtestatud eesmärke tõenäoliselt ei saavutata ning operatiivseiret ei ole veel algatatud, et teha kindlaks põhjused, miks veekogu või veekogud ei saavuta keskkonnaalaseid eesmärke või

—

et teha kindlaks juhusliku reostuse ulatus ja mõju,

ning annab vajalikku teavet keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele suunatud meetmeprogrammi ning juhusliku reostuse tagajärgede heastamiseks vajalike erimeetmete kehtestamiseks.

1.3.4. Seiresagedus

Kontrollseireperioodi puhul tuleks kohaldada füüsikalis-keemilisi kvaliteedielemente näitavate parameetrite allpool toodud seiresagedust, välja arvatud juhul, kui tehniliste teadmiste ja ekspertarvamuse põhjal on õigustatud pikemad vaheajad. Bioloogiliste või hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide puhul toimub seire vähemalt üks kord kontrollseireperioodi jooksul.

Operatiivseire puhul määravad liikmesriigid kõigi parameetrite puhul vajaliku seiresageduse kindlaks nõnda, et see annaks piisavalt teavet vastava kvaliteedielemendi seisundi usaldusväärseks hindamiseks. Üldjoontes ei tohiks seire toimuda pikemate ajavahemike tagant, kui allpool olevas tabelis näidatud, välja arvatud juhul, kui tehniliste teadmiste ja ekspertarvamuse põhjal on õigustatud pikemad vaheajad.

Sagedused valitakse nõnda, et saavutatakse vastuvõetav usaldusväärsuse ja täpsuse tase. Hinnang kasutatud seiresüsteemi usaldusväärsuse ja täpsuse kohta esitatakse vesikonna majandamiskavas.

▼M8

Seiresagedust kohandatakse vajaduse korral, et võtta arvesse nii inimtekkeliste kui ka looduslike põhjuste varieerumisest tulenevat parameetrite kõikuvust.

Seireaegade valimisel võetakse arvesse ainete kasutamise või veetaseme hooajaliste erinevuste mõju seiretulemustele ning tagatakse seeläbi, et tulemused kajastavad tõhusalt kõiki veekogus ilmnevaid muutusi, mis on tingitud inimtekkelisest koormusest ja kliimatingimuste vaheldumisest. Prioriteetsete ainete puhul, mille kontsentratsioon võib nende kasutamise hooajaliste erinevuste tõttu lühikese aja jooksul tipneda, tehakse seiret selliste tipp-perioodide ajal vajaduse korral lühemate ajavahemike tagant kui muude ainete puhul, et tagada piisava teabe saamine nende ainete kontsentratsiooni kohta.

▼B

Kvaliteedielement	Jõed	Järved	Üleminekuveed	Rannikuveed
Bioloogilised
Fütoplankton	6 kuud	6 kuud	6 kuud	6 kuud
Muu veetaimestik	3 aastat	3 aastat	3 aastat	3 aastat
Makroinvertebraadid	3 aastat	3 aastat	3 aastat	3 aastat
Kalad	3 aastat	3 aastat	3 aastat
Hüdromorfoloogilised
Tõkestamatus	6 aastat
Veerežiim	pidevalt	1 kuu
Morfoloogia	6 aastat	6 aastat	6 aastat	6 aastat
Füüsikalis-keemilised
Temperatuuriolud	3 kuud	3 kuud	3 kuud	3 kuud
Hapnikusisaldus	3 kuud	3 kuud	3 kuud	3 kuud
Soolsus	3 kuud	3 kuud	3 kuud
Toitainetesisaldus	3 kuud	3 kuud	3 kuud	3 kuud
Hapestumus	3 kuud	3 kuud
►M8 Vesikonnaspetsiifilised saasteained ◄	3 kuud	3 kuud	3 kuud	3 kuud
Ohtlikud ained	1 kuu	1 kuu	1 kuu	1 kuu

1.3.5. Täiendavad seirenõuded kaitsealadele

Eespool nõutud seireprogramme täiendatakse, et täita järgmisi nõudeid.

Joogiveevõtukohad

Artiklis 7 osutatud pinnaveekogud, mis annavad keskmiselt üle 100 m3 vett päevas, määratakse vaatluspunktideks ning seal toimub kõnealuse artikli nõuete täitmiseks vajalik täiendav seire. Selliseid veekogusid jälgitakse kõigi sinna juhitud prioriteetsete ainete ja kõigi muude märkimisväärses koguses sinna juhitud ainete suhtes, mis võivad mõjutada veekogu seisundit ja mida joogiveedirektiivi sätete alusel kontrollitakse. Seire toimub allpool sätestatud sagedusega:

Teenindatava kogukonna rahvaarv	Sagedus
< 10 000	4 korda aastas
10 000 —30 000	8 korda aastas
> 30 000	12 korda aastas

Elupaiga- ja liigikaitsealad

Veekogud, mis moodustavad sellise ala, lisatakse eespool nimetatud operatiivseireprogrammi, kui keskkonnamõju hindamise ja kontrollseire põhjal on tuvastatud, et nad võivad mitte vastata artikli 4 alusel kehtestatud keskkonnaalastele eesmärkidele. Seire toimub selleks, et hinnata kõigi asjakohaste märkimisväärsete koormuste ulatust ja mõju neile veekogudele ning vajaduse korral hinnata meetmeprogrammidest tulenevaid muutusi selliste veekogude seisundis. Seiret jätkatakse seni, kuni alad vastavad nende loomist sätestavate õigusaktide veega seotud nõuetele ning artikliga 4 neile seatud eesmärkidele.

▼M7

1.3.6. Kvaliteedielementide seire standardid

Tüübiparameetrite seire meetodid vastavad allpool loetletud rahvusvahelistele standarditele, niivõrd kui need hõlmavad seiret, või muudele siseriiklikele või rahvusvahelistele standarditele, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteedi ja võrreldavusega andmete saamise.

Bioloogilistest kvaliteedielementidest proovide võtmise standardid

Üldised meetodid kasutamiseks koos erimeetoditega, mis on esitatud järgmiste bioloogiliste kvaliteedielementidega seotud standardites:

EN ISO 5667-3:2012

Water quality — Sampling — Part 3: Preservation and handling of samples

Fütoplanktonit käsitlevad standardid

EN 15204:2006	Water quality — Guidance standard on the enumeration of phytoplankton using inverted microscopy (Utermöhl technique)
EN 15972:2011	Water quality — Guidance on quantitative and qualitative investigations of marine phytoplankton
ISO 10260:1992	Water quality — Measurement of biochemical parameters –Spectrometric determination of the chlorophyll-a concentration

Makrofüüte ja fütobentost käsitlevad standardid

EN 15460:2007	Water quality — Guidance standard for the surveying of macrophytes in lakes
EN 14184:2014	Water quality — Guidance for the surveying of aquatic macrophytes in running waters
EN 15708:2009	Water quality — Guidance standard for the surveying, sampling and laboratory analysis of phytobenthos in shallow running water
EN 13946:2014	Water quality — Guidance for the routine sampling and preparation of benthic diatoms from rivers and lakes
EN 14407:2014	Water quality — Guidance for the identification and enumeration of benthic diatom samples from rivers and lakes

Selgrootuid põhjaloomi käsitlevad standardid

EN ISO 10870:2012	Water quality — Guidelines for the selection of sampling methods and devices for benthic macroinvertebrates in fresh waters
EN 15196:2006	Water quality — Guidance on sampling and processing of the pupal exuviae of Chironomidae (Order Diptera) for ecological assessment
EN 16150:2012	Water quality — Guidance on pro-rata Multi-Habitat sampling of benthic macro-invertebrates from wadeable rivers
EN ISO 19493:2007	Water quality — Guidance on marine biological surveys of hard-substrate communities
EN ISO 16665:2013	Water quality — Guidelines for quantitative sampling and sample processing of marine soft-bottom macro-fauna

Kalu käsitlevad standardid

EN 14962:2006	Water quality — Guidance on the scope and selection of fish sampling methods
EN 14011:2003	Water quality — Sampling of fish with electricity
EN 15910:2014	Water quality — Guidance on the estimation of fish abundance with mobile hydroacoustic methods
EN 14757:2005	Water quality — Sampling of fish with multi-mesh gillnets

Hüdromorfoloogilisi parameetreid käsitlevad standardid

EN 14614:2004	Water quality — Guidance standard for assessing the hydromorphological features of rivers
EN 16039:2011	Water quality — Guidance standard on assessing the hydromorphological features of lakes

Füüsikalis-keemilisi parameetreid käsitlevad standardid

Kõik asjakohased CEN/ISO standardid

▼B

1.4. Ökoloogilise seisundi klassifikatsioon ja kirjeldamine

1.4.1. Bioloogilise seire tulemuste võrreldavus

Liikmesriigid kehtestavad seiresüsteemid iga pinnaveekogukategooria ning oluliselt muudetud või tehispinnaveekogu jaoks määratud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste hindamiseks. Kui allpool sätestatud korda kohaldatakse oluliselt muudetud või tehisveekogude suhtes, tuleb viiteid ökoloogilisele seisundile tõlgendada viidetena ökoloogilisele potentsiaalile. Sellised süsteemid võivad kasutada konkreetseid liike või liigirühmi, mis on tüüpilised kvaliteedielemendile tervikuna.

ii)

Et tagada selliste seiresüsteemide võrreldavus, väljendatakse igas liikmesriigis kasutatavate süsteemide tulemused ökoloogilise seisundi klassifitseerimiseks ökoloogilise kvaliteedisuhtena. Need kvaliteedisuhted näitavad suhet antud pinnaveekogus täheldatud bioloogiliste parameetrite väärtuse ja kõnealuse veekogu suhtes kehtivate normtingimuste parameetrite väärtuste vahel. Kvaliteedisuhet väljendatakse nulli ja ühe vahele jääva numbrilise väärtusena, kusjuures väga head ökoloogilist seisundit tähistavad ühe lähedale jäävad väärtused ja halba ökoloogilist seisundit nulli lähedale jäävad väärtused.

iii)

Kõik liikmesriigid jagavad oma seiresüsteemis kõigi pinnaveekategooriate ökoloogilise kvaliteedisuhte skaala viide astmesse väga heast halva ökoloogilise seisundini vastavalt punkti 1.2 määratlusele, andes kõigile eri astmete vahelistele piiridele numbrilise väärtuse. Väga hea ja hea seisundi vahelise piiri väärtus ning hea ja keskmise seisundi vahelise piiri väärtus määratakse kindlaks allpool kirjeldatud interkalibreerimismeetodi abil.

iv)

Komisjon soodustab sellist interkalibreerimist, tagamaks, et need astmetevahelised piirid kehtestatakse kooskõlas punkti 1.2 normmääratlustega ning et nad on liikmesriikide vahel võrreldavad.

Kõnealuse meetodi osana hõlbustab komisjon liikmesriikidevahelist teabevahetust, mille tulemusena määratakse igas ühenduse ökopiirkonnas kindlaks valik objekte; need objektid moodustavad interkalibreerimisvõrgu. Võrk koosneb objektidest, mis on valitud igas ökopiirkonnas asuvate pinnaveekogutüüpide hulgast. Iga valitud pinnaveekogutüübi puhul koosneb võrk vähemalt kahest objektist, mis vastavad väga hea ja hea seisundi normmääratluste vahelisele piirile, ning vähemalt kahest objektist, mis vastavad hea ja keskmise seisundi normmääratluse vahelisele piirile. Objektid valitakse ekspertarvamuse alusel, mis põhineb ühisinspekteerimistel ja kogu muul kättesaadaval teabel.

vi)

Kõigi liikmesriikide seiresüsteeme rakendatakse nende interkalibreerimisvõrku kuuluvate objektide suhtes, mis asuvad selles ökopiirkonnas ja kuuluvad sellesse pinnaveekogutüüpi, mille suhtes neid süsteeme vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele kohaldatakse. Sellise rakendamise tulemusi kasutatakse iga liikmesriigi seiresüsteemis vastava astme piiridele numbrilise väärtuse kinnitamiseks.

▼M2

vii)

Komisjon valmistab ette interkalibreerimisvõrgu moodustavate objektide registri projekti. ►M8 ————— ◄

▼M8 —————

▼M8

ix)

alapunktide i–viii kohased interkalibreerimise tulemused ja liikmesriikide seiresüsteemides kasutatava liigituse jaoks kindlaks määratud väärtused avaldatakse kuue kuu jooksul alates artikli 21 kohase rakendusakti vastuvõtmisest.

▼B

1.4.2. Seiretulemuste kirjeldamine ning ökoloogilise seisundi ja ökoloogilise potentsiaali klassifikatsioon

Pinnaveekategooriate puhul on veekogu ökoloogilise seisundi astmeks vastavate allpool toodud tabeli esimese veeru kohaselt liigitatud kvaliteedielementide bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste seiretulemuste väärtus, olenevalt sellest, kumb on madalam. Liikmesriigid esitavad iga valglapiirkonna kohta kaardi, millel on näidatud iga veekogu ökoloogilise seisundi aste vastavalt allpool toodud tabeli teise veeru tunnusvärvidele, mis kajastavad veekogu ökoloogilise seisundi klassifikatsiooni:

Ökoloogilise seisundi aste	Tunnusvärv
Väga hea	Sinine
Hea	Roheline
Keskmine	Kollane
Mitterahuldav	Oranž
Halb	Punane

ii)

Oluliselt muudetud ja tehisveekogude puhul on veekogu ökoloogilise potentsiaali astmeks vastavate allpool toodud tabeli esimese veeru kohaselt liigitatud kvaliteedielementide bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste seiretulemuste väärtus, olenevalt sellest, kumb on madalam. Liikmesriigid esitavad iga valglapiirkonna kohta kaardi, millel on näidatud iga veekogu ökoloogilise potentsiaali aste tunnusvärvidega tehisveekogude puhul allpool toodud tabeli teise veeru kohaselt ning oluliselt muudetud veekogude puhul nimetatud tabeli kolmanda veeru kohaselt:

Ökoloogilise potentsiaali aste	Tunnusvärv
Ökoloogilise potentsiaali aste	Tehisveekogud	Oluliselt muudetud
Hea ja üle selle	Ühelaiused rohelised ja helehallid triibud	Ühelaiused rohelised ja tumehallid triibud
Keskmine	Ühelaiused kollased ja helehallid triibud	Ühelaiused kollased ja tumehallid triibud
Mitterahuldav	Ühelaiused oranžid ja helehallid triibud	Ühelaiused oranžid ja tumehallid triibud
Halb	Ühelaiused punased ja helehallid triibud	Ühelaiused punased ja tumehallid triibud

iii)

Liikmesriigid näitavad kaardil musta täpiga need veekogud, kus suutmatus saavutada head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali tuleneb sellest, et ei ole järgitud üht või mitut keskkonnakvaliteedi standardit, mis on kõnealuse veekogu jaoks sünteetiliste ja mittesünteetiliste saateainete kohta kehtestatud (vastavalt režiimile, mille liikmesriigid on nende järgimiseks kehtestanud).

▼M8

iv)

Liikmesriigid võivad esitada lisakaarte, millel esitatakse ökoloogilist kvaliteeti käsitlev teave ühe või mitme järgmise kvaliteedielemendi kohta eraldi:

—

bioloogilised elemendid;

—

bioloogilisi elemente toetavad hüdromorfoloogilised elemendid;

—

bioloogilisi elemente toetavad füüsikalis-keemilised elemendid.

Liikmesriigid võivad esitada ka kaarte või tabeleid, mis näitavad nende kvaliteedielementide muutumise määra võrreldes eelmise planeerimistsükliga.

▼B

1.4.3. Seiretulemuste kirjeldamine ning keemilise seisundi klassifikatsioon

▼M8

Veekogu loetakse heas keemilises seisundis olevaks, kui sellel on pinnavee hea keemiline seisund nagu see on määratletud artikli 2 punktis 24. Kui mitte, siis loetakse, et veekogu ei ole saavutanud head keemilist seisundit.

▼B

Liikmesriigid esitavad iga valglapiirkonna kohta kaardi, millel on näidatud iga veekogu keemiline seisund vastavalt allpool toodud tabeli teises veerus esitatud tunnusvärvidele, mis kajastavad veekogu keemilise seisundi klassifikatsiooni:

Keemilise seisundi klassifikatsioon	Tunnusvärv
Hea	Sinine
Ei ole saavutanud head seisundit	Punane

▼M8

Liikmesriigid võivad esitada lisakaarte, millel on direktiivi 2008/105/EÜ I lisa A osas loetletud ülejäänud aineid käsitlevast teabest eraldi esitatud teave ühe või mitme järgmise ainega seotud keemilise seisundi kohta:

prioriteetsed ained, mis on direktiivi 2008/105/EÜ I lisa A osas liigitatud üldlevinud püsivaks, bioakumuleeruvaks ja toksiliseks aineks;

komisjoni poolt käesoleva direktiivi artikli 16 lõike 2 kohaselt tehtud viimase läbivaatamise käigus hiljuti kindlaks määratud prioriteetsed ained;

prioriteetsed ained, mille jaoks on käesoleva direktiivi artikli 16 lõike 2 kohase viimase läbivaatamise käigus kehtestatud muudetud ja rangem keskkonnakvaliteedi standard;

ained, mis on vastavalt direktiivi 2008/105/EÜ artiklile 8d ning käesoleva direktiivi II lisa kohaselt läbi viidud, pinnaveekogudele avalduva surve ja mõju hindamise põhjal liigitatud vesikonnaspetsiifiliseks saasteaineks.

Liikmesriigid võivad vesikonna majandamiskavades esitada ka esimese lõigu punktides a–d osutatud ainete keskkonnakvaliteedi standardi väärtusest kõrvalekaldumise määra. Liikmesriigid, kes sellised lisakaardid esitavad, püüavad tagada nende vastastikuse võrreldavuse vesikonna ja liidu tasandil.

▼B

2. PÕHJAVESI

2.1. Põhjavee kvantitatiivne seisund

2.1.1. Kvantitatiivse seisundi klassifitseerimise parameeter

Põhjaveetaseme režiim

2.1.2. Kvantitatiivse seisundi määratlus

Elemendid

Hea seisund

Põhjavee tase

Põhjavee tase põhjaveekogumis on selline, et pikaajaline aasta keskmine veevõtumäär ei ületa olemasolevat põhjaveeressurssi.

Vastavalt sellele ei mõju põhjaveetasemele inimtekkelised muutused, mis põhjustaksid:

— suutmatuse saavutada sellega seotud pinnavee suhtes artikli 4 alusel kehtestatud keskkonnaalaseid eesmärke,

— märkimisväärse halvenemise sellise vee seisundis,

— märkimisväärse kahju maismaa-ökosüsteemidele, mis sõltuvad otseselt põhjaveekogumist,

ning veetaseme muutusest tulenevad muutused vee voolusuunas võivad esineda ajutiselt või ruumiliselt piiratud alal pidevalt, ent sellised suunamuutused ei põhjusta soolase vee ega muu vee sissevoolu ega näita pidevat ja selgelt inimtegevusest põhjustatud tendentsi voolusuunas, mis tõenäoliselt võiks niisugust sissevoolu põhjustada.

2.2. Põhjavee kvantitatiivse seisundi seire

2.2.1. Põhjaveetaseme seirevõrk

Artiklite 7 ja 8 nõuete kohaselt moodustatakse põhjavee seirevõrk. Seirevõrk peab olema üles ehitatud selliselt, et ta annaks usaldusväärse hinnangu kõigi põhjaveekogumite või -kogumirühmade kvantitatiivse seisundi kohta, sealhulgas hinnangu tegelike põhjaveevarude kohta. Liikmesriigid esitavad vesikonna majandamiskavas kaardi või kaardid, millel on näidatud põhjavee seirevõrk.

▼M8

Kui seirevõrgus kasutatakse kohapealsete proovivõtupunktide asemel Maa seire meetodeid või kaugseiret või mõnda muud uuenduslikku meetodit, viidatakse CENi või ISO standarditele või muudele rahvusvahelistele või riiklikele standarditele, mida on kohaldatud selle tagamiseks, et saadud aja- ja ruumiandmed oleksid sama usaldusväärsed kui kohapealsetes proovivõtupunktides kasutatavate tavapäraste seiremeetoditega saadud andmed.

▼B

2.2.2. Seirealade tihedus

Võrku kuulub piisaval hulgal tüüpilisi vaatluspunkte, et hinnata põhjavee taset igas põhjaveekogumis või -kogumirühmas, võttes arvesse lühi- ja pikaajalisi muutusi veekogu toitumises ning eelkõige:

—

veekogude puhul, mille kohta on kindlaks tehtud, et nad võivad artikli 4 alusel kehtestatud keskkonnaalastele eesmärkidele mitte vastata, tagada vaatluspunktide piisav tihedus, et hinnata veevõtu ja veeheite mõju põhjaveetasemele,

—

põhjaveekogumite puhul, milles vesi voolab üle liikmesriigi piiri, tagada piisaval hulgal vaatluspunkte, et hinnata üle liikmesriigi piiri voolava põhjavee voolusuunda ja -hulka.

2.2.3. Seiresagedus

Vaatluste sagedus on piisav, et hinnata põhjavee kvantitatiivset seisundit igas põhjaveekogumis või -kogumirühmas, võttes arvesse lühi- ja pikaajalisi muutusi veekogu toitumises. Eelkõige:

—

veekogude puhul, mille kohta on kindlaks tehtud, et nad võivad artikli 4 alusel kehtestatud keskkonnaalastele eesmärkidele mitte vastata, tagada piisav mõõtmissagedus, et hinnata veevõtu ja veeheite mõju põhjavee tasemele,

—

põhjaveekogumite puhul, milles vesi voolab üle liikmesriigi piiri, tagada piisav mõõtmissagedus, et hinnata üle liikmesriigi piiri voolava põhjavee voolusuunda ja -hulka.

2.2.4. Põhjavee kvantitatiivse seisundi tõlgendamine ja kirjeldamine

Seirevõrgust põhjaveekogumi või -kogumirühma kohta saadud tulemusi kasutatakse kõnealuse veekogu või kõnealuste veekogude kvantitatiivse seisundi hindamiseks. Kui punktist 2.5 ei tulene teisiti, esitavad liikmesriigid tulemuseks saadud põhjavee kvantitatiivse seisundi hinnangu kaardil tunnusvärvidega vastavalt järgmisele korrale:

Hea

roheline

Mitterahuldav

punane

2.3. Põhjavee keemiline seisund

2.3.1. Põhjavee keemilise seisundi kindlakstegemise parameetrid

Elektrijuhtivus

Saasteainete kontsentratsioon

▼M8

2.3.2. Põhjavee hea keemilise seisundi määratlus

Element	Hea seisund
Saasteainete kontsentratsioon	Põhjaveekogumi keemiline koostis on selline, et saasteainete kontsentratsioon, nagu on kirjeldatud allpool: — ei viita soolase vee või muu aine sissetungi mõjule; — ei ületa direktiivi 2006/118/EÜ I lisas osutatud põhjavee kvaliteedi standarditele vastavat taset, nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt põhjavee saasteainete ja reostuse näitajate jaoks kehtestatud läviväärtusi ega kõnealuse direktiivi artikli 8 lõike 3 kohaselt kehtestatud kogu liidus kohaldatavaid läviväärtusi; — ei takista saavutamast põhjaveekogumiga seotud pinnavee suhtes artikli 4 alusel kehtestatud keskkonnaalaseid eesmärke ega põhjusta selliste veekogude ökoloogilise või keemilise seisundi märkimisväärset halvenemist ega märkimisväärset kahju põhjaveekogumist otseselt sõltuvatele maismaaökosüsteemidele.
Elektrijuhtivus	Elektrijuhtivuse muutused ei viita soolase vee ega muu aine sissetungile põhjaveekogumisse.

▼B

2.4. Põhjavee keemilise seisundi seire

2.4.1. Põhjavee seirevõrk

Artiklite 7 ja 8 nõuete kohaselt moodustatakse põhjavee seirevõrk. Seirevõrk peab olema üles ehitatud selliselt, et ta annaks ühtse ja tervikliku ülevaate põhjavee keemilise seisundi kohta igas vesikonnas ning võimaldaks avastada pikaajalisi inimtegevusest tulenevaid kasvutendentse saasteainete hulgas.

Artikli 5 ja II lisa kohaselt esitatud kirjelduse ja keskkonnamõju hindamise põhjal peavad liikmesriigid kehtestama kontrollseire programmi iga ajavahemiku kohta, mille suhtes kehtib vesikonna majandamiskava. Selle programmi tulemusi kasutatakse operatiivseire programmi kehtestamiseks, mida kohaldatakse majandamiskava ülejäänud kehtivusaja jooksul.

Kavas antakse hinnang seireprogrammidest saadud tulemuste usaldusväärsuse ja täpsuse taseme kohta.

▼M8

Kui seirevõrgus kasutatakse kohapealsete proovivõtupunktide asemel Maa seiret või kaugseiret või mõnda muud uuenduslikku meetodit, viidatakse CENi või ISO standarditele või muudele rahvusvahelistele või riiklikele standarditele, mida on kohaldatud selle tagamiseks, et saadud aja- ja ruumiandmed oleksid sama usaldusväärsed kui kohapealsetes proovivõtupunktides kasutatavate tavapäraste seiremeetoditega saadud andmed.

▼B

2.4.2. Kontrollseire

Eesmärk

Kontrollseire toimub selleks, et:

—

täiendada ja tõendada keskkonnamõju hindamise korda,

—

anda teavet, mida kasutada nii looduslikes tingimustes toimunud muutustest kui ka inimtegevusest tulenevate pikaajaliste arengutendentside hindamisel.

Vaatluspunktide valimine

Kõigi järgmiste veekogude kohta valitakse piisaval hulgal vaatluspunkte:

—

veekogud, mulle kohta on II lisa kohaselt tehtud kirjelduse põhjal tuvastatud, et nad on ohus,

—

veekogud, mis ületavad liikmesriigi piire.

Parameetrite valik

Kõikides valitud põhjaveekogumites jälgitakse järgmisi tuumparameetreid:

—

hapnikusisaldus

—

elektrijuhtivus

—

nitraadid

—

ammoonium.

Veekogusid, mille kohta on II lisa kohaselt kindlaks tehtud, et neid ähvardab märkimisväärne oht mitte saavutada head seisundit, jälgitakse ka nende parameetrite suhtes, mis näitavad nende koormuste mõju.

Piiriüleseid veekogusid jälgitakse ka nende parameetrite suhtes, mis on asjakohased kõigi põhjaveevooluga seotud kasutusotstarvete kaitse seisukohalt.

2.4.3. Operatiivseire

Eesmärk

Operatiivseire toimub kontrollseireprogrammide vahelisel ajal selleks, et:

—

teha kindlaks kõigi ohus olevaks tunnistatud põhjaveekogumite või -kogumirühmade keemiline seisund,

—

teha kindlaks pikaajaliste inimtegevusest tulenevate kasvutendentside esinemine saasteainete kontsentratsioonis.

Vaatluspunktide valimine

Operatiivseiret tehakse kõigis sellistes põhjaveekogumites või -kogumirühmades, mille kohta on kas II lisa kohaselt korraldatud keskkonnamõju hindamise põhjal või kontrollseire põhjal kindlaks tehtud, et nad võivad mitte vastata artikli 4 alusel kehtestatud eesmärkidele. Vaatluspunktide valik kajastab ka hinnangut, kui tüüpilised on kõnealusest punktist saadud seireandmed vastava põhjaveekogumi või vastavate põhjaveekogumite seisundi suhtes.

▼M8

Seiresagedus

Operatiivseire toimub kontrollseireprogrammide vahelisel ajal piisava sagedusega, et avastada asjaomaste koormuste mõju, sealhulgas asjakohastel juhtudel ainete kasutamise hooajalised erinevused ning lühi- ja pikaajalised muutused veekogu toitumises, mis võivad mõjutada keemilise seisundi parameetreid, ning vähemalt üks kord aastas, välja arvatud juhul, kui tehniliste teadmiste ja ekspertarvamuse põhjal on õigustatud pikemad vaheajad, eelkõige juhul, kui on võimalik tõendada, et järjestikustel aastatel ei ole konkreetse parameetri puhul avastatud selle ületamist ega jätkuvat kasvutendentsi.

▼B

2.4.4. Saasteainekoguste tendentside määramine

Liikmesriigid kasutavad nii kontroll- kui operatiivseirest saadud andmeid pikaajaliste inimtegevusest põhjustatud kasvutendentside kindlakstegemiseks saasteainete kontsentratsioonides ning sellistele kasvutendentsidele tagasikäigu andmiseks. Määratakse kindlaks võrdlusaasta või -periood, millest lähtudes arengutendentse arvutatakse. Arengutendentse arvutatakse ühe põhjaveekogumi kohta või vajaduse korral põhjaveekogumirühma kohta. Tendentsi tagasipöördumist näidatakse statistiliselt ning sedastatakse selle tuvastamise usaldusväärsuse tase.

▼M8

2.4.5. Põhjavee keemilise seisundi tõlgendamine ja kirjeldamine

Põhjavee keemilise seisundi hindamisel koondatakse kõikide eraldi vaatluspunktide andmed kokku, et saada tulemused põhjaveekogumi kui terviku kohta. Arvutatakse kõikide põhjaveekogumis või põhjaveekogumite rühmas asuvate vaatluspunktide seireandmete keskmine väärtus järgmiste näitajate puhul:

keemilised näitajad, mille jaoks on direktiivi 2006/118/EÜ I lisas sätestatud kvaliteedistandardid;

keemilised näitajad, mille jaoks on sätestatud riiklikud läviväärtused kooskõlas direktiivi 2006/118/EÜ artikli 3 lõike 1 punktiga b;

keemilised näitajad, mille jaoks on sätestatud kogu liidus kohaldatavad läviväärtused kooskõlas direktiivi 2006/118/EÜ artikli 8 lõikega 3.

Esimeses lõigus osutatud keskmisi väärtusi kasutatakse selleks, et tõendada vastavust samas lõigus osutatud kvaliteedistandardite ja läviväärtuste alusel määratletud heale põhjavee keemilisele seisundile.

Kui liikmesriigid ei ole punkti 2.5 alusel otsustanud teisiti, esitavad nad põhjavee keemilise seisundi kaardi, millel on kasutatud järgmisi tunnusvärve.

Mitterahuldav: punane

Hea: roheline

Liikmesriigid võivad esitada lisakaarte, millel on direktiivis 2006/118/EÜ loetletud ülejäänud aineid käsitlevast teabest eraldi esitatud teave ühe või mitme järgmise ainega seotud keemilise seisundi kohta:

direktiivi 2006/118/EÜ artikli 8 kohaselt viimase läbivaatamise käigus hiljuti kindlaks määratud ained;

ained, mille suhtes on direktiivi 2006/118/EÜ artikli 8 kohaselt kehtestatud muudetud ja rangemad kvaliteedistandardid või läviväärtused.

Liikmesriigid võivad vesikonna majandamiskavades esitada ka esimese lõigu punktides a ja b osutatud ainete kvaliteedistandardist või läviväärtusest kõrvalekaldumise määra. Liikmesriigid, kes sellised lisakaardid esitavad, püüavad tagada nende vastastikuse võrreldavuse vesikonna ja liidu tasandil.

Samuti tähistavad liikmesriigid kaardil musta täpiga need põhjaveekogumid, kus täheldatakse ükskõik millise saasteaine kontsentratsiooni olulist ja jätkuvat kasvutendentsi, mis on tingitud inimtegevusest. Tendentsi langusele pöördumist tähistatakse kaardil sinise täpiga.

Need kaardid lisatakse vesikonna majandamiskavasse.

▼B

2.5. Põhjavee seisundi kirjeldamine

Liikmesriigid esitavad vesikonna majandamiskavas kaardi, millel on iga põhjaveekogumi või -kogumirühma kohta näidatud selle või nende kvantitatiivne seisund ja keemiline seisund tunnusvärvidega vastavalt punktide 2.2.4 ja 2.4.5 nõuetele. Liikmesriigid võivad otsustada mitte esitada punktide 2.2.4 ja 2.4.5 alusel eraldi kaarte, kuid sellisel juhul näitavad nad punkti 2.4.5 nõuete alusel käesolevas punktis nõutud kaardil ära need veekogud, kus mingi saasteaine kontsentratsioon inimtegevuse mõju tulemusena näitab märkimisväärset ja jätkuvat kasvutendentsi või kus selline tendents on tagasi pöördunud.

1. Ülevaade

Pealkiri	Regulatsioon

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

Builddate: 10.05.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32000L0060
EULAW -
EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.