|
+V LISA |
V LISA
V LISA
1. PINNAVEE SEISUND 1.1. Ökoloogilise seisundi klassifitseerimiseks vajalikud kvaliteedielemendid 1.1.1. Jõed Bioloogilised elemendid Veetaimestiku koosseis ja arvukus Selgrootute põhjaloomade koosseis ja arvukus Kalastiku koosseis, arvukus ja vanuseline struktuur Bioloogilisi elemente toetavad hüdromorfoloogilised elemendid Veerežiim Vee vooluhulk ja -dünaamika Ühendus põhjaveekogumitega Jõevoolu tõkestamatus Morfoloogilised tingimused Jõe sügavuse ja laiuse vahelduvus Jõesängi struktuur ja substraat Kaldavööndi struktuur Bioloogilisi elemente toetavad üldised füüsikalis-keemilised elemendid Temperatuuritingimused Hapnikusisaldus Soolsus Hapestumus Toitainesisaldus 1.1.2. Järved Bioloogilised elemendid Fütoplanktoni koosseis, arvukus ja biomass Muu veetaimestiku koosseis ja arvukus Selgrootute põhjaloomade koosseis ja arvukus Kalastiku koosseis, arvukus ja vanuseline struktuur Bioloogilisi elemente toetavad hüdromorfoloogilised elemendid Veerežiim Vee vooluhulk ja -dünaamika Viibeaeg Ühendus põhjaveekogumiga Morfoloogilised tingimused Järve sügavuse vahelduvus Järvepõhja paksus, struktuur ja substraat Järvekalda struktuur Bioloogilisi elemente toetavad üldised füüsikalis-keemilised elemendid Läbipaistvus Temperatuuritingimused Hapnikusisaldus Soolsus Hapestumus Toitainesisaldus 1.1.3. Üleminekuveed Bioloogilised elemendid Fütoplanktoni koosseis, arvukus ja biomass Muu veetaimestiku koosseis ja arvukus Selgrootute põhjaloomade koosseis ja arvukus Kalastiku koosseis ja arvukus Bioloogilisi elemente toetavad hüdromorfoloogilised elemendid Morfoloogilised tingimused Sügavuse vahelduvus Põhja paksus, struktuur ja substraat Eulitoraali struktuur Loodete režiim Mageveevool Avatus lainetusele Bioloogilisi elemente toetavad üldised füüsikalis-keemilised elemendid Läbipaistvus Temperatuuritingimused Hapnikusisaldus Soolsus Toitainesisaldus 1.1.4. Rannikuveed Bioloogilised elemendid Fütoplanktoni koosseis, arvukus ja biomass Muu veetaimestiku koosseis ja arvukus Selgrootute põhjaloomade koosseis ja arvukus Bioloogilisi elemente toetavad hüdromorfoloogilised elemendid Morfoloogilised tingimused Sügavuse vahelduvus Põhja struktuur ja substraat Eulitoraali struktuur Loodete režiim Peamiste hoovuste suund Avatus lainetusele Bioloogilisi elemente toetavad üldised füüsikalis-keemilised elemendid Läbipaistvus Temperatuuritingimused Hapnikusisaldus Soolsus Toitainesisaldus 1.1.5. Tehis- ja oluliselt muudetud pinnaveekogud Tehis- ja oluliselt muudetud pinnaveekogude suhtes kohaldatakse eespool nimetatud neljast kategooriast selle loodusliku pinnaveekogukategooria kvaliteedielemente, mis on asjaomase oluliselt muudetud või tehisveekoguga kõige sarnasem. 1.2. Ökoloogilise seisundi klassifikatsioonide normmääratlused Tabel 1.2. Jõgede, järvede, üleminekuvete ja rannikuvete üldmääratlus
Järgmises tekstis on esitatud ökoloogilise kvaliteedi üldmääratlus. Liigitamise puhul loetakse iga pinnaveekategooria ökoloogilise seisundi kvaliteedielementide väärtusteks tabelites 1.2.1—1.2.4 toodud väärtused.
Alla keskmise seisundis olevad veed liigitatakse mitterahuldavaks või halvaks. Veed, millel ilmneb suuremaid kõrvalekaldeid vastava pinnaveekogutüübi bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuses ja mille bioloogilised kooslused erinevad oluliselt vastava pinnaveekogutüübi näitajatest häirimatus olekus, liigitatakse mitterahuldavaks. Veed, millel ilmneb tõsiseid kõrvalekaldeid vastava pinnaveekogutüübi bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuses ja milles suur osa tavaliselt vastava pinnaveekogutüübiga häirimatus olekus seotud bioloogilisi kooslusi puudub, liigitatakse halvaks. 1.2.1. Jõgede väga hea, hea ja keskmise seisundi määratlused
Bioloogilised kvaliteedielemendid
Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid
Üldised füüsikalis-keemilised kvaliteedielemendid
1.2.2. Järvede väga hea, hea ja keskmise ökoloogilise seisundi määratlused
Bioloogilised kvaliteedielemendid
Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid
Üldised füüsikalis-keemilised kvaliteedielemendid
1.2.3. Üleminekuvete väga hea, hea ja keskmise ökoloogilise seisundi määratlused
Bioloogilised kvaliteedielemendid
Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid
Üldised füüsikalis-keemilised kvaliteedielemendid
1.2.4. Rannikuvee väga hea, hea ja keskmise ökoloogilise seisundi määratlused
Bioloogilised kvaliteedielemendid
Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid
Üldised füüsikalis-keemilised kvaliteedielemendid
1.2.5. Oluliselt muudetud või tehisveekogu maksimaalse, hea ja keskmise ökoloogilise potentsiaali määratlused
▼M8 ————— 1.3. Pinnavee ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi seire Artikli 8 nõuete kohaselt moodustatakse pinnavee seirevõrk. Seirevõrk peab olema üles ehitatud selliselt, et see annaks ühtse ja tervikliku ülevaate ökoloogilise ja keemilise seisundi kohta igas vesikonnas ning võimaldaks veekogude jagamist viide astmesse vastavalt punktis 1.2 esitatud normmääratlustele. Liikmesriigid esitavad vesikonna majandamiskavas kaardi või kaardid, millel on näidatud pinnavee seirevõrk. Artikli 5 ja II lisa kohaselt esitatud kirjelduse ja keskkonnamõju hindamise põhjal peavad liikmesriigid kehtestama kontrollseire programmi ja operatiivseire programmi iga ajavahemiku kohta, mille suhtes kehtib vesikonna majandamiskava. Liikmesriikidel võib mõnel juhul osutuda vajalikuks kehtestada uurimusliku seire programmid. Liikmesriigid kontrollivad parameetreid, mis näitavad vastava kvaliteedielemendi seisundit. Bioloogiliste kvaliteedielementide parameetreid valides määravad liikmesriigid kindlaks kohase taksonoomilise tasandi piisava usaldusväärsuse ja täpsuse saavutamiseks kvaliteedielementide klassifitseerimisel. Kavas antakse hinnang seireprogrammidest saadud tulemuste usaldusväärsuse ja täpsuse taseme kohta. Kui seirevõrgus kasutatakse kohapealsete proovivõtupunktide asemel Maa seiret ja kaugseiret või mõnda muud uuenduslikku meetodit, peab seirevõrgu kaart sisaldama teavet selliste seiremeetodite abil seiratud kvaliteedielementide ja veekogude või veekogurühmade kohta. Viidatakse CENi või ISO standarditele või muudele rahvusvahelistele või riiklikele standarditele, mida on kohaldatud selle tagamiseks, et saadud aja- ja ruumiandmed oleksid sama usaldusväärsed kui kohapealsetes proovivõtu- ja mõõtepunktides kasutatavate tavapäraste seiremeetoditega saadud andmed. Liikmesriigid võivad, kui see on asjakohane – eelkõige sõeluuringute ja pikaajalise hindamise puhul –, kasutada keemiliste saasteainete seireks passiivseid proovivõtumeetodeid, tingimusel et selliste meetodite kasutamisel ei alahinnata keskkonnakvaliteedi standarditega hõlmatud saasteainete kontsentratsiooni ja need võimaldavad seega teha usaldusväärselt kindlaks olukorra, kus hea seisund jääb saavutamata, ning et sellise olukorra tuvastamisel viiakse alati läbi vee-, elustiku- või setteproovide keemiline analüüs vastavalt kohaldatavatele keskkonnakvaliteedi standarditele. Liikmesriigid võivad samadel tingimustel kasutada ka mõjupõhiseid seiremeetodeid. 1.3.1. Kontrollseire korraldus Eesmärk Liikmesriigid kehtestavad kontrollseire programmid, et anda teavet:
—
mis täiendaks ja tõendaks II lisas kirjeldatud keskkonnamõju hindamise korda,
—
tulevaste seisreprogrammide tulemusliku ja tõhusa ülesehituse jaoks,
—
pikaajaliste muutuste hindamiseks looduslikes tingimustes ning
—
ulatuslikust inimtegevusest tulenevate pikaajaliste muutuste hindamiseks.
Sellise seire tulemused vaadatakse üle ja neid kasutatakse kombinatsioonis II lisas kirjeldatud keskkonnamõju hindamise korraga, et määrata kindlaks nõuded seireprogrammidele senistes ja edaspidistes vesikonna majandamiskavades. Vaatluspunktide valimine Kontrollseiret tehakse piisavas hulgas pinnaveekogudes, et anda hinnang pinnavee üldseisundile valglapiirkonna igas valglas või alamvalglas. Neid veekogusid valides tagavad liikmesriigid, et vajaduse korral toimub seire punktides, kus:
—
vee vooluhulk on kogu valglapiirkonna ulatuses märkimisväärne; sealhulgas suurtel jõgedel asuvates punktides, kus valgla pindala on üle 2 500 km2,
—
olemasoleva vee hulk on kogu valglapiirkonna ulatuses märkimisväärne, sealhulgas suurtes järvedes ja veehoidlates,
—
olulised veekogud ületavad liikmesriigi piire,
—
infovahetuse otsuse 77/795/EMÜ alusel kindlaksmääratud kohtades ning
muudes kohtades, mida on vaja, et hinnata üle liikmesriigi piiride kanduvat ning merekeskkonda kanduvat saasteainetekoormust. Kvaliteedielementide valimine Kontrollseiret tehakse igas vaatluspunktis vesikonna majandamiskavaga hõlmatud ajavahemiku jooksul ühe aasta vältel. Kontrollseire hõlmab järgmist:
a)
parameetreid, mis näitavad kõiki bioloogilisi kvaliteedielemente;
b)
parameetreid, mis näitavad kõiki hüdromorfoloogilisi kvaliteedielemente;
c)
parameetreid, mis näitavad kõiki üldiseid füüsikalis-keemilisi kvaliteedielemente;
d)
prioriteetseid aineid, mida on juhitud või mis on muul viisil sattunud vesikonda või alamvesikonda;
e)
vesikonnaspetsiifilised saasteained. Kui varasemast kontrollseirest nähtub, et asjaomane veekogu on saavutanud hea seisundi ja II lisas osutatud inimtegevuse mõju hindamise käigus ei ole leitud tõendeid veekogule avalduva mõju muutumise kohta, tehakse kontrollseiret üks kord kolme järjestikuse vesikonna majandamiskavaga hõlmatud ajavahemiku jooksul. 1.3.2. Operatiivseire korraldus Operatiivseire toimub kõigil sellistel veekogudel, mille puhul on II lisa kohaselt läbi viidud mõjuhindamise või kontrollseire põhjal kindlaks tehtud, et artikli 4 kohased keskkonnaalased eesmärgid võivad jääda saavutamata, ning selliste veekogude suhtes, kuhu juhitakse või kuhu muul viisil satub prioriteetseid aineid või kuhu juhitakse või kuhu muul viisil satub märkimisväärses koguses vesikonnaspetsiifilisi saasteaineid. Seirepunktid valitakse prioriteetsete ainete hulka kuuluvate ainete jaoks vastavalt õigusaktidele, millega kehtestatakse asjakohane keskkonnakvaliteedi standard. Kõikidel muudel juhtudel, sealhulgas prioriteetsete ainete hulka kuuluvate ainete puhul, kui sellistes õigusaktides ei ole antud konkreetseid suuniseid, valitakse seirepunktid järgmiselt:
—
määrata kindlaks nende veekogude seisund, mille kohta on kindlaks tehtud, et nad võivad mitte vastata keskkonnaalastele eesmärkidele, ning
—
hinnata kõiki meetmeprogrammidest tulenevaid muutusi selliste veekogude seisundis.
Programmi võib II lisa nõuete osana või käesoleva lisa osana saadud teavet silmas pidades vesikonna majandamiskava kehtivusaja jooksul muuta, eelkõige selleks, et võimaldada seiresageduse vähenemist, kui leitakse, et mõju ei ole märkimisväärne või vastav koormus lakkab olemast. Vaatluspunktide valimine Operatiivseire toimub kõigil sellistel veekogudel, mille kohta on kas II lisa kohaselt korraldatud keskkonnamõju hindamise või kontrollseire põhjal kindlaks tehtud, et nad võivad mitte vastata artikli 4 alusel kehtestatud keskkonnaalastele eesmärkidele, ning sellistel veekogudel, kuhu juhitakse prioriteetsete ainete nimistusse kuuluvaid aineid. Prioriteetsete ainete nimistusse kuuluvate ainete jaoks valitakse vaatluspunktid nii, nagu on näidatud vastava keskkonnakvaliteedi standardi sätestanud õigusaktides. Kõikidel muudel juhtudel, sealhulgas nende prioriteetsete ainete nimistusse kuuluvate ainete puhul, mille kohta ei ole sellistes õigusaktides antud erijuhiseid, valitakse vaatluspunktid järgmiselt:
—
veekogude puhul, mida ohustab märkimisväärne reostuskoormus punktreostusallikatest, piisavalt vaatluspunkte iga veekogu kohta, et hinnata punktreostusallika ulatust ja mõju. Kui veekogule mõjub reostuskoormus mitmest punktreostusallikast, võib vaatluspunkte valida nii, et hinnata kogu reostuskoormuse ulatust ja mõju,
—
veekogude puhul, mida ohustab märkimisväärne hajureostusallikatest lähtuv reostuskoormus, piisavalt vaatluspunkte valitud hulga veekogude kohta, et hinnata hajureostusallikatest lähtuva reostuskoormuse ulatust ja mõju. Veekogud valitakse nii, et nad on tüüpilised hajureostusallikatest lähtuva reostuskoormuse esinemise suhtelise ohu suhtes ning selle suhtelise ohu suhtes, et ei suudeta saavutada head pinnavee seisundit,
—
veekogude puhul, mida ohustab märkimisväärne hüdromorfoloogiline koormus, piisavalt vaatluspunkte valitud hulga veekogude kohta, et hinnata hüdromorfoloogilise koormuse ulatust ja mõju. Veekogud valitakse nii, et nad näitavad kõigile veekogudele avalduva hüdromorfoloogilise koormuse kogumõju.
Kvaliteedielementide valimine Et hinnata pinnaveekogudele mõjuva koormuse ulatust, jälgivad liikmesriigid neid kvaliteedielemente, mis näitavad veekogule või veekogudele mõjuvat koormust. Et hinnata selle koormuse mõju, jälgivad liikmesriigid järgmisi asjakohaseid näitajaid:
—
parameetreid, mis näitavad bioloogilist kvaliteedielementi või bioloogilisi kvaliteedielemente, mis on veekogudele mõjuva koormuse suhtes kõige tundlikumad,
—
kõiki veekogusse juhitavaid või muul viisil sinna sattuvaid prioriteetseid aineid ja kõiki märkimisväärses koguses veekogusse juhitavaid või muul viisil sinna sattuvaid vesikonnaspetsiifilisi saasteaineid,
—
parameetreid, mis näitavad hüdromorfoloogilist kvaliteedielementi, mis on tuvastatud koormuse suhtes kõige tundlikum.
1.3.3. Uurimusliku seire korraldus Eesmärk Uurimuslik seire toimub:
—
kui piirtasemete ületamise põhjus on teadmata,
—
kui kontrollseire näitab, et artiklis 4 veekogu suhtes kehtestatud eesmärke tõenäoliselt ei saavutata ning operatiivseiret ei ole veel algatatud, et teha kindlaks põhjused, miks veekogu või veekogud ei saavuta keskkonnaalaseid eesmärke või
—
et teha kindlaks juhusliku reostuse ulatus ja mõju,
ning annab vajalikku teavet keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele suunatud meetmeprogrammi ning juhusliku reostuse tagajärgede heastamiseks vajalike erimeetmete kehtestamiseks. 1.3.4. Seiresagedus Kontrollseireperioodi puhul tuleks kohaldada füüsikalis-keemilisi kvaliteedielemente näitavate parameetrite allpool toodud seiresagedust, välja arvatud juhul, kui tehniliste teadmiste ja ekspertarvamuse põhjal on õigustatud pikemad vaheajad. Bioloogiliste või hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide puhul toimub seire vähemalt üks kord kontrollseireperioodi jooksul. Operatiivseire puhul määravad liikmesriigid kõigi parameetrite puhul vajaliku seiresageduse kindlaks nõnda, et see annaks piisavalt teavet vastava kvaliteedielemendi seisundi usaldusväärseks hindamiseks. Üldjoontes ei tohiks seire toimuda pikemate ajavahemike tagant, kui allpool olevas tabelis näidatud, välja arvatud juhul, kui tehniliste teadmiste ja ekspertarvamuse põhjal on õigustatud pikemad vaheajad. Sagedused valitakse nõnda, et saavutatakse vastuvõetav usaldusväärsuse ja täpsuse tase. Hinnang kasutatud seiresüsteemi usaldusväärsuse ja täpsuse kohta esitatakse vesikonna majandamiskavas. Seiresagedust kohandatakse vajaduse korral, et võtta arvesse nii inimtekkeliste kui ka looduslike põhjuste varieerumisest tulenevat parameetrite kõikuvust. Seireaegade valimisel võetakse arvesse ainete kasutamise või veetaseme hooajaliste erinevuste mõju seiretulemustele ning tagatakse seeläbi, et tulemused kajastavad tõhusalt kõiki veekogus ilmnevaid muutusi, mis on tingitud inimtekkelisest koormusest ja kliimatingimuste vaheldumisest. Prioriteetsete ainete puhul, mille kontsentratsioon võib nende kasutamise hooajaliste erinevuste tõttu lühikese aja jooksul tipneda, tehakse seiret selliste tipp-perioodide ajal vajaduse korral lühemate ajavahemike tagant kui muude ainete puhul, et tagada piisava teabe saamine nende ainete kontsentratsiooni kohta.
1.3.5. Täiendavad seirenõuded kaitsealadele Eespool nõutud seireprogramme täiendatakse, et täita järgmisi nõudeid. Joogiveevõtukohad Artiklis 7 osutatud pinnaveekogud, mis annavad keskmiselt üle 100 m3 vett päevas, määratakse vaatluspunktideks ning seal toimub kõnealuse artikli nõuete täitmiseks vajalik täiendav seire. Selliseid veekogusid jälgitakse kõigi sinna juhitud prioriteetsete ainete ja kõigi muude märkimisväärses koguses sinna juhitud ainete suhtes, mis võivad mõjutada veekogu seisundit ja mida joogiveedirektiivi sätete alusel kontrollitakse. Seire toimub allpool sätestatud sagedusega:
Elupaiga- ja liigikaitsealad Veekogud, mis moodustavad sellise ala, lisatakse eespool nimetatud operatiivseireprogrammi, kui keskkonnamõju hindamise ja kontrollseire põhjal on tuvastatud, et nad võivad mitte vastata artikli 4 alusel kehtestatud keskkonnaalastele eesmärkidele. Seire toimub selleks, et hinnata kõigi asjakohaste märkimisväärsete koormuste ulatust ja mõju neile veekogudele ning vajaduse korral hinnata meetmeprogrammidest tulenevaid muutusi selliste veekogude seisundis. Seiret jätkatakse seni, kuni alad vastavad nende loomist sätestavate õigusaktide veega seotud nõuetele ning artikliga 4 neile seatud eesmärkidele. 1.3.6. Tüübiparameetrite seire meetodid vastavad allpool loetletud rahvusvahelistele standarditele, niivõrd kui need hõlmavad seiret, või muudele siseriiklikele või rahvusvahelistele standarditele, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteedi ja võrreldavusega andmete saamise. Bioloogilistest kvaliteedielementidest proovide võtmise standardid Üldised meetodid kasutamiseks koos erimeetoditega, mis on esitatud järgmiste bioloogiliste kvaliteedielementidega seotud standardites:
Fütoplanktonit käsitlevad standardid
Makrofüüte ja fütobentost käsitlevad standardid
Selgrootuid põhjaloomi käsitlevad standardid
Kalu käsitlevad standardid
Hüdromorfoloogilisi parameetreid käsitlevad standardid
Füüsikalis-keemilisi parameetreid käsitlevad standardid Kõik asjakohased CEN/ISO standardid 1.4. Ökoloogilise seisundi klassifikatsioon ja kirjeldamine 1.4.1. Bioloogilise seire tulemuste võrreldavus
i)
Liikmesriigid kehtestavad seiresüsteemid iga pinnaveekogukategooria ning oluliselt muudetud või tehispinnaveekogu jaoks määratud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste hindamiseks. Kui allpool sätestatud korda kohaldatakse oluliselt muudetud või tehisveekogude suhtes, tuleb viiteid ökoloogilisele seisundile tõlgendada viidetena ökoloogilisele potentsiaalile. Sellised süsteemid võivad kasutada konkreetseid liike või liigirühmi, mis on tüüpilised kvaliteedielemendile tervikuna.
ii)
Et tagada selliste seiresüsteemide võrreldavus, väljendatakse igas liikmesriigis kasutatavate süsteemide tulemused ökoloogilise seisundi klassifitseerimiseks ökoloogilise kvaliteedisuhtena. Need kvaliteedisuhted näitavad suhet antud pinnaveekogus täheldatud bioloogiliste parameetrite väärtuse ja kõnealuse veekogu suhtes kehtivate normtingimuste parameetrite väärtuste vahel. Kvaliteedisuhet väljendatakse nulli ja ühe vahele jääva numbrilise väärtusena, kusjuures väga head ökoloogilist seisundit tähistavad ühe lähedale jäävad väärtused ja halba ökoloogilist seisundit nulli lähedale jäävad väärtused.
iii)
Kõik liikmesriigid jagavad oma seiresüsteemis kõigi pinnaveekategooriate ökoloogilise kvaliteedisuhte skaala viide astmesse väga heast halva ökoloogilise seisundini vastavalt punkti 1.2 määratlusele, andes kõigile eri astmete vahelistele piiridele numbrilise väärtuse. Väga hea ja hea seisundi vahelise piiri väärtus ning hea ja keskmise seisundi vahelise piiri väärtus määratakse kindlaks allpool kirjeldatud interkalibreerimismeetodi abil.
iv)
Komisjon soodustab sellist interkalibreerimist, tagamaks, et need astmetevahelised piirid kehtestatakse kooskõlas punkti 1.2 normmääratlustega ning et nad on liikmesriikide vahel võrreldavad.
v)
Kõnealuse meetodi osana hõlbustab komisjon liikmesriikidevahelist teabevahetust, mille tulemusena määratakse igas ühenduse ökopiirkonnas kindlaks valik objekte; need objektid moodustavad interkalibreerimisvõrgu. Võrk koosneb objektidest, mis on valitud igas ökopiirkonnas asuvate pinnaveekogutüüpide hulgast. Iga valitud pinnaveekogutüübi puhul koosneb võrk vähemalt kahest objektist, mis vastavad väga hea ja hea seisundi normmääratluste vahelisele piirile, ning vähemalt kahest objektist, mis vastavad hea ja keskmise seisundi normmääratluse vahelisele piirile. Objektid valitakse ekspertarvamuse alusel, mis põhineb ühisinspekteerimistel ja kogu muul kättesaadaval teabel.
vi)
Kõigi liikmesriikide seiresüsteeme rakendatakse nende interkalibreerimisvõrku kuuluvate objektide suhtes, mis asuvad selles ökopiirkonnas ja kuuluvad sellesse pinnaveekogutüüpi, mille suhtes neid süsteeme vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele kohaldatakse. Sellise rakendamise tulemusi kasutatakse iga liikmesriigi seiresüsteemis vastava astme piiridele numbrilise väärtuse kinnitamiseks.
vii)
Komisjon valmistab ette interkalibreerimisvõrgu moodustavate objektide registri projekti. ►M8 ————— ◄ ▼M8 —————
ix)
alapunktide i–viii kohased interkalibreerimise tulemused ja liikmesriikide seiresüsteemides kasutatava liigituse jaoks kindlaks määratud väärtused avaldatakse kuue kuu jooksul alates artikli 21 kohase rakendusakti vastuvõtmisest. 1.4.2. Seiretulemuste kirjeldamine ning ökoloogilise seisundi ja ökoloogilise potentsiaali klassifikatsioon
i)
Pinnaveekategooriate puhul on veekogu ökoloogilise seisundi astmeks vastavate allpool toodud tabeli esimese veeru kohaselt liigitatud kvaliteedielementide bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste seiretulemuste väärtus, olenevalt sellest, kumb on madalam. Liikmesriigid esitavad iga valglapiirkonna kohta kaardi, millel on näidatud iga veekogu ökoloogilise seisundi aste vastavalt allpool toodud tabeli teise veeru tunnusvärvidele, mis kajastavad veekogu ökoloogilise seisundi klassifikatsiooni:
ii)
Oluliselt muudetud ja tehisveekogude puhul on veekogu ökoloogilise potentsiaali astmeks vastavate allpool toodud tabeli esimese veeru kohaselt liigitatud kvaliteedielementide bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste seiretulemuste väärtus, olenevalt sellest, kumb on madalam. Liikmesriigid esitavad iga valglapiirkonna kohta kaardi, millel on näidatud iga veekogu ökoloogilise potentsiaali aste tunnusvärvidega tehisveekogude puhul allpool toodud tabeli teise veeru kohaselt ning oluliselt muudetud veekogude puhul nimetatud tabeli kolmanda veeru kohaselt:
iii)
Liikmesriigid näitavad kaardil musta täpiga need veekogud, kus suutmatus saavutada head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali tuleneb sellest, et ei ole järgitud üht või mitut keskkonnakvaliteedi standardit, mis on kõnealuse veekogu jaoks sünteetiliste ja mittesünteetiliste saateainete kohta kehtestatud (vastavalt režiimile, mille liikmesriigid on nende järgimiseks kehtestanud).
iv)
Liikmesriigid võivad esitada lisakaarte, millel esitatakse ökoloogilist kvaliteeti käsitlev teave ühe või mitme järgmise kvaliteedielemendi kohta eraldi:
—
bioloogilised elemendid;
—
bioloogilisi elemente toetavad hüdromorfoloogilised elemendid;
—
bioloogilisi elemente toetavad füüsikalis-keemilised elemendid.
Liikmesriigid võivad esitada ka kaarte või tabeleid, mis näitavad nende kvaliteedielementide muutumise määra võrreldes eelmise planeerimistsükliga. 1.4.3. Seiretulemuste kirjeldamine ning keemilise seisundi klassifikatsioon Veekogu loetakse heas keemilises seisundis olevaks, kui sellel on pinnavee hea keemiline seisund nagu see on määratletud artikli 2 punktis 24. Kui mitte, siis loetakse, et veekogu ei ole saavutanud head keemilist seisundit.
Liikmesriigid esitavad iga valglapiirkonna kohta kaardi, millel on näidatud iga veekogu keemiline seisund vastavalt allpool toodud tabeli teises veerus esitatud tunnusvärvidele, mis kajastavad veekogu keemilise seisundi klassifikatsiooni:
Liikmesriigid võivad esitada lisakaarte, millel on direktiivi 2008/105/EÜ I lisa A osas loetletud ülejäänud aineid käsitlevast teabest eraldi esitatud teave ühe või mitme järgmise ainega seotud keemilise seisundi kohta:
a)
prioriteetsed ained, mis on direktiivi 2008/105/EÜ I lisa A osas liigitatud üldlevinud püsivaks, bioakumuleeruvaks ja toksiliseks aineks;
b)
komisjoni poolt käesoleva direktiivi artikli 16 lõike 2 kohaselt tehtud viimase läbivaatamise käigus hiljuti kindlaks määratud prioriteetsed ained;
c)
prioriteetsed ained, mille jaoks on käesoleva direktiivi artikli 16 lõike 2 kohase viimase läbivaatamise käigus kehtestatud muudetud ja rangem keskkonnakvaliteedi standard;
d)
ained, mis on vastavalt direktiivi 2008/105/EÜ artiklile 8d ning käesoleva direktiivi II lisa kohaselt läbi viidud, pinnaveekogudele avalduva surve ja mõju hindamise põhjal liigitatud vesikonnaspetsiifiliseks saasteaineks. Liikmesriigid võivad vesikonna majandamiskavades esitada ka esimese lõigu punktides a–d osutatud ainete keskkonnakvaliteedi standardi väärtusest kõrvalekaldumise määra. Liikmesriigid, kes sellised lisakaardid esitavad, püüavad tagada nende vastastikuse võrreldavuse vesikonna ja liidu tasandil. 2. PÕHJAVESI 2.1. Põhjavee kvantitatiivne seisund 2.1.1. Kvantitatiivse seisundi klassifitseerimise parameeter Põhjaveetaseme režiim 2.1.2. Kvantitatiivse seisundi määratlus
2.2. Põhjavee kvantitatiivse seisundi seire 2.2.1. Põhjaveetaseme seirevõrk Artiklite 7 ja 8 nõuete kohaselt moodustatakse põhjavee seirevõrk. Seirevõrk peab olema üles ehitatud selliselt, et ta annaks usaldusväärse hinnangu kõigi põhjaveekogumite või -kogumirühmade kvantitatiivse seisundi kohta, sealhulgas hinnangu tegelike põhjaveevarude kohta. Liikmesriigid esitavad vesikonna majandamiskavas kaardi või kaardid, millel on näidatud põhjavee seirevõrk. Kui seirevõrgus kasutatakse kohapealsete proovivõtupunktide asemel Maa seire meetodeid või kaugseiret või mõnda muud uuenduslikku meetodit, viidatakse CENi või ISO standarditele või muudele rahvusvahelistele või riiklikele standarditele, mida on kohaldatud selle tagamiseks, et saadud aja- ja ruumiandmed oleksid sama usaldusväärsed kui kohapealsetes proovivõtupunktides kasutatavate tavapäraste seiremeetoditega saadud andmed. 2.2.2. Seirealade tihedus Võrku kuulub piisaval hulgal tüüpilisi vaatluspunkte, et hinnata põhjavee taset igas põhjaveekogumis või -kogumirühmas, võttes arvesse lühi- ja pikaajalisi muutusi veekogu toitumises ning eelkõige:
—
veekogude puhul, mille kohta on kindlaks tehtud, et nad võivad artikli 4 alusel kehtestatud keskkonnaalastele eesmärkidele mitte vastata, tagada vaatluspunktide piisav tihedus, et hinnata veevõtu ja veeheite mõju põhjaveetasemele,
—
põhjaveekogumite puhul, milles vesi voolab üle liikmesriigi piiri, tagada piisaval hulgal vaatluspunkte, et hinnata üle liikmesriigi piiri voolava põhjavee voolusuunda ja -hulka.
2.2.3. Seiresagedus Vaatluste sagedus on piisav, et hinnata põhjavee kvantitatiivset seisundit igas põhjaveekogumis või -kogumirühmas, võttes arvesse lühi- ja pikaajalisi muutusi veekogu toitumises. Eelkõige:
—
veekogude puhul, mille kohta on kindlaks tehtud, et nad võivad artikli 4 alusel kehtestatud keskkonnaalastele eesmärkidele mitte vastata, tagada piisav mõõtmissagedus, et hinnata veevõtu ja veeheite mõju põhjavee tasemele,
—
põhjaveekogumite puhul, milles vesi voolab üle liikmesriigi piiri, tagada piisav mõõtmissagedus, et hinnata üle liikmesriigi piiri voolava põhjavee voolusuunda ja -hulka.
2.2.4. Põhjavee kvantitatiivse seisundi tõlgendamine ja kirjeldamine Seirevõrgust põhjaveekogumi või -kogumirühma kohta saadud tulemusi kasutatakse kõnealuse veekogu või kõnealuste veekogude kvantitatiivse seisundi hindamiseks. Kui punktist 2.5 ei tulene teisiti, esitavad liikmesriigid tulemuseks saadud põhjavee kvantitatiivse seisundi hinnangu kaardil tunnusvärvidega vastavalt järgmisele korrale:
2.3. Põhjavee keemiline seisund 2.3.1. Põhjavee keemilise seisundi kindlakstegemise parameetrid Elektrijuhtivus Saasteainete kontsentratsioon
2.3.2. Põhjavee hea keemilise seisundi määratlus
2.4. Põhjavee keemilise seisundi seire 2.4.1. Põhjavee seirevõrk Artiklite 7 ja 8 nõuete kohaselt moodustatakse põhjavee seirevõrk. Seirevõrk peab olema üles ehitatud selliselt, et ta annaks ühtse ja tervikliku ülevaate põhjavee keemilise seisundi kohta igas vesikonnas ning võimaldaks avastada pikaajalisi inimtegevusest tulenevaid kasvutendentse saasteainete hulgas. Artikli 5 ja II lisa kohaselt esitatud kirjelduse ja keskkonnamõju hindamise põhjal peavad liikmesriigid kehtestama kontrollseire programmi iga ajavahemiku kohta, mille suhtes kehtib vesikonna majandamiskava. Selle programmi tulemusi kasutatakse operatiivseire programmi kehtestamiseks, mida kohaldatakse majandamiskava ülejäänud kehtivusaja jooksul. Kavas antakse hinnang seireprogrammidest saadud tulemuste usaldusväärsuse ja täpsuse taseme kohta. Kui seirevõrgus kasutatakse kohapealsete proovivõtupunktide asemel Maa seiret või kaugseiret või mõnda muud uuenduslikku meetodit, viidatakse CENi või ISO standarditele või muudele rahvusvahelistele või riiklikele standarditele, mida on kohaldatud selle tagamiseks, et saadud aja- ja ruumiandmed oleksid sama usaldusväärsed kui kohapealsetes proovivõtupunktides kasutatavate tavapäraste seiremeetoditega saadud andmed. 2.4.2. Kontrollseire Eesmärk Kontrollseire toimub selleks, et:
—
täiendada ja tõendada keskkonnamõju hindamise korda,
—
anda teavet, mida kasutada nii looduslikes tingimustes toimunud muutustest kui ka inimtegevusest tulenevate pikaajaliste arengutendentside hindamisel.
Vaatluspunktide valimine Kõigi järgmiste veekogude kohta valitakse piisaval hulgal vaatluspunkte:
—
veekogud, mulle kohta on II lisa kohaselt tehtud kirjelduse põhjal tuvastatud, et nad on ohus,
—
veekogud, mis ületavad liikmesriigi piire.
Parameetrite valik Kõikides valitud põhjaveekogumites jälgitakse järgmisi tuumparameetreid:
—
hapnikusisaldus
—
pH
—
elektrijuhtivus
—
nitraadid
—
ammoonium.
Veekogusid, mille kohta on II lisa kohaselt kindlaks tehtud, et neid ähvardab märkimisväärne oht mitte saavutada head seisundit, jälgitakse ka nende parameetrite suhtes, mis näitavad nende koormuste mõju. Piiriüleseid veekogusid jälgitakse ka nende parameetrite suhtes, mis on asjakohased kõigi põhjaveevooluga seotud kasutusotstarvete kaitse seisukohalt. 2.4.3. Operatiivseire Eesmärk Operatiivseire toimub kontrollseireprogrammide vahelisel ajal selleks, et:
—
teha kindlaks kõigi ohus olevaks tunnistatud põhjaveekogumite või -kogumirühmade keemiline seisund,
—
teha kindlaks pikaajaliste inimtegevusest tulenevate kasvutendentside esinemine saasteainete kontsentratsioonis.
Vaatluspunktide valimine Operatiivseiret tehakse kõigis sellistes põhjaveekogumites või -kogumirühmades, mille kohta on kas II lisa kohaselt korraldatud keskkonnamõju hindamise põhjal või kontrollseire põhjal kindlaks tehtud, et nad võivad mitte vastata artikli 4 alusel kehtestatud eesmärkidele. Vaatluspunktide valik kajastab ka hinnangut, kui tüüpilised on kõnealusest punktist saadud seireandmed vastava põhjaveekogumi või vastavate põhjaveekogumite seisundi suhtes. Seiresagedus Operatiivseire toimub kontrollseireprogrammide vahelisel ajal piisava sagedusega, et avastada asjaomaste koormuste mõju, sealhulgas asjakohastel juhtudel ainete kasutamise hooajalised erinevused ning lühi- ja pikaajalised muutused veekogu toitumises, mis võivad mõjutada keemilise seisundi parameetreid, ning vähemalt üks kord aastas, välja arvatud juhul, kui tehniliste teadmiste ja ekspertarvamuse põhjal on õigustatud pikemad vaheajad, eelkõige juhul, kui on võimalik tõendada, et järjestikustel aastatel ei ole konkreetse parameetri puhul avastatud selle ületamist ega jätkuvat kasvutendentsi. 2.4.4. Saasteainekoguste tendentside määramine Liikmesriigid kasutavad nii kontroll- kui operatiivseirest saadud andmeid pikaajaliste inimtegevusest põhjustatud kasvutendentside kindlakstegemiseks saasteainete kontsentratsioonides ning sellistele kasvutendentsidele tagasikäigu andmiseks. Määratakse kindlaks võrdlusaasta või -periood, millest lähtudes arengutendentse arvutatakse. Arengutendentse arvutatakse ühe põhjaveekogumi kohta või vajaduse korral põhjaveekogumirühma kohta. Tendentsi tagasipöördumist näidatakse statistiliselt ning sedastatakse selle tuvastamise usaldusväärsuse tase. 2.4.5. Põhjavee keemilise seisundi tõlgendamine ja kirjeldamine Põhjavee keemilise seisundi hindamisel koondatakse kõikide eraldi vaatluspunktide andmed kokku, et saada tulemused põhjaveekogumi kui terviku kohta. Arvutatakse kõikide põhjaveekogumis või põhjaveekogumite rühmas asuvate vaatluspunktide seireandmete keskmine väärtus järgmiste näitajate puhul:
a)
keemilised näitajad, mille jaoks on direktiivi 2006/118/EÜ I lisas sätestatud kvaliteedistandardid;
b)
keemilised näitajad, mille jaoks on sätestatud riiklikud läviväärtused kooskõlas direktiivi 2006/118/EÜ artikli 3 lõike 1 punktiga b;
c)
keemilised näitajad, mille jaoks on sätestatud kogu liidus kohaldatavad läviväärtused kooskõlas direktiivi 2006/118/EÜ artikli 8 lõikega 3. Esimeses lõigus osutatud keskmisi väärtusi kasutatakse selleks, et tõendada vastavust samas lõigus osutatud kvaliteedistandardite ja läviväärtuste alusel määratletud heale põhjavee keemilisele seisundile. Kui liikmesriigid ei ole punkti 2.5 alusel otsustanud teisiti, esitavad nad põhjavee keemilise seisundi kaardi, millel on kasutatud järgmisi tunnusvärve. Mitterahuldav: punane
Hea: roheline
Liikmesriigid võivad esitada lisakaarte, millel on direktiivis 2006/118/EÜ loetletud ülejäänud aineid käsitlevast teabest eraldi esitatud teave ühe või mitme järgmise ainega seotud keemilise seisundi kohta:
a)
direktiivi 2006/118/EÜ artikli 8 kohaselt viimase läbivaatamise käigus hiljuti kindlaks määratud ained;
b)
ained, mille suhtes on direktiivi 2006/118/EÜ artikli 8 kohaselt kehtestatud muudetud ja rangemad kvaliteedistandardid või läviväärtused. Liikmesriigid võivad vesikonna majandamiskavades esitada ka esimese lõigu punktides a ja b osutatud ainete kvaliteedistandardist või läviväärtusest kõrvalekaldumise määra. Liikmesriigid, kes sellised lisakaardid esitavad, püüavad tagada nende vastastikuse võrreldavuse vesikonna ja liidu tasandil. Samuti tähistavad liikmesriigid kaardil musta täpiga need põhjaveekogumid, kus täheldatakse ükskõik millise saasteaine kontsentratsiooni olulist ja jätkuvat kasvutendentsi, mis on tingitud inimtegevusest. Tendentsi langusele pöördumist tähistatakse kaardil sinise täpiga. Need kaardid lisatakse vesikonna majandamiskavasse. 2.5. Põhjavee seisundi kirjeldamine Liikmesriigid esitavad vesikonna majandamiskavas kaardi, millel on iga põhjaveekogumi või -kogumirühma kohta näidatud selle või nende kvantitatiivne seisund ja keemiline seisund tunnusvärvidega vastavalt punktide 2.2.4 ja 2.4.5 nõuetele. Liikmesriigid võivad otsustada mitte esitada punktide 2.2.4 ja 2.4.5 alusel eraldi kaarte, kuid sellisel juhul näitavad nad punkti 2.4.5 nõuete alusel käesolevas punktis nõutud kaardil ära need veekogud, kus mingi saasteaine kontsentratsioon inimtegevuse mõju tulemusena näitab märkimisväärset ja jätkuvat kasvutendentsi või kus selline tendents on tagasi pöördunud. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||