+EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/7/EÜ, 15. veebruar 2006, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ
---+I PEATÜKK ÜLDSÄTTED
------+Artikkel 1 Eesmärk ja reguleerimisala
---------+Article 1 1.
---------+Article 1 2.
---------+Article 1 3.
------+Artikkel 2 Mõisted
---+II PEATÜKK SUPLUSVEE KVALITEET JA HALDAMINE
------+Artikkel 3 Seire
---------+Article 3 1.
---------+Article 3 2.
---------+Article 3 3.
---------+Article 3 4.
---------+Article 3 5.
---------+Article 3 6.
---------+Article 3 7.
---------+Article 3 8.
---------+Article 3 9.
------+Artikkel 4 Suplusvee kvaliteedi hindamine
---------+Article 4 1.
---------+Article 4 2.
---------+Article 4 3.
---------+Article 4 4.
---------+Article 4 5.
------+Artikkel 5 Suplusveekogude klassifikatsioon ja kvaliteet
---------+Article 5 1.
---------+Article 5 2.
---------+Article 5 3.
---------+Article 5 4.
------+Artikkel 6 Suplusvee profiil
---------+Article 6 1.
---------+Article 6 2.
---------+Article 6 3.
------+Artikkel 7 Erakorralistes olukordades võetavad kvaliteedijuhtimise meetmed
------+Artikkel 8 Tsüanobakteriaalne risk
---------+Article 8 1.
---------+Article 8 2.
------+Artikkel 9 Teised näitajad
---------+Article 9 1.
---------+Article 9 2.
------+Artikkel 10 Koostöö piiriveekogude osas
---+III PEATÜKK TEABEVAHETUS
------+Artikkel 11 Üldsuse kaasamine
------+Artikkel 12 Üldsuse teavitamine
---------+Article 12 1.
---------+Article 12 2.
---------+Article 12 3.
---------+Article 12 4.
------+Artikkel 13 Aruanded
---------+Article 13 1.
---------+Article 13 2.
---------+Article 13 3.
---------+Article 13 4.
---+IV PEATÜKK LÕPPSÄTTED
------+Artikkel 14 Aruandlus ja läbivaatamine
---------+Article 14 1.
---------+Article 14 2.
---------+Article 14 3.
------+Artikkel 15 Tehnilised kohandused ja rakendusmeetmed
---------+Article 15 1.
---------+Article 15 2.
---------+Article 15 3.
------+Artikkel 16 Komiteemenetlus
---------+Article 16 1.
---------+Article 16 2.
---------+Article 16 3.
------+Artikkel 17 Kehtetuks tunnistamine
---------+Article 17 1.
---------+Article 17 2.
---------+Article 17 3.
------+Artikkel 18 Rakendamine
---------+Article 18 1.
---------+Article 18 2.
------+Artikkel 19 Jõustumine
------+Artikkel 20 Adressaadid
---+ANNEX I
---+II LISA Suplusvee hindamine ja klassifikatsioon
---+III LISA Suplusvee profiil
---+IV LISA Suplusvee seire
---+V LISA Mikrobioloogilise analüüsi jaoks võetud proovide käitlemise eeskirjad
 English - European Union - Environment -

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/7/EÜ, 15. veebruar 2006, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/7/EÜ,

15. veebruar 2006,

mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ

1. Ülevaade

,
I PEATÜKK ÜLDSÄTTED I PEATÜKK ÜLDSÄTTED
II PEATÜKK SUPLUSVEE KVALITEET JA HALDAMINE II PEATÜKK SUPLUSVEE KVALITEET JA HALDAMINE
III PEATÜKK TEABEVAHETUS III PEATÜKK TEABEVAHETUS
IV PEATÜKK LÕPPSÄTTED IV PEATÜKK LÕPPSÄTTED
ANNEX I



ANNEX I

For inland waters



 

A

B

C

D

E

Parameter

Excellent quality

Good quality

Sufficient

Reference methods of analysis

1

Intestinal enterococci (cfu/100 ml)

200 (*1)

400 (*1)

330 (*2)

ISO 7899-1 or ISO 7899-2

2

Escherichia coli (cfu/100 ml)

500 (*1)

1 000  (*1)

900 (*2)

ISO 9308-3 or ISO 9308-1
(*1)   

Based upon a 95‐percentile evaluation. See Annex II.

(*2)   

Based upon a 90‐percentile evaluation. See Annex II.

For coastal waters and transitional waters



 

A

B

C

D

E

Parameter

Excellent quality

Good quality

Sufficient

Reference methods of analysis

1

Intestinal enterococci (cfu/100 ml)

100 (*1)

200 (*1)

185 (*2)

ISO 7899-1 or ISO 7899-2

2

Escherichia coli (cfu/100 ml)

250 (*1)

500 (*1)

500 (*2)

ISO 9308-3 or ISO 9308-1
(*1)   

Based upon a 95‐percentile evaluation. See Annex II.

(*2)   

Based upon a 90‐percentile evaluation. See Annex II.
II LISA Suplusvee hindamine ja klassifikatsioon

II LISA

Suplusvee hindamine ja klassifikatsioon

1.   Halb kvaliteet

Suplusveekogu klassifitseeritakse “halvaks”, kui suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogus viimase hindamisperioodi kohta ( 14 ) on mikrobioloogiliste loendite protsentiili väärtused ( 15 ) halvemad ( 16 ) kui “piisava kvaliteedi” väärtused I lisa veerus D.

2.   Piisav kvaliteet

Suplusveekogu klassifitseeritakse “piisavaks”:

1) kui suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogus viimase hindamisperioodi kohta on mikrobioloogiliste loendite protsentiili väärtused võrdsed I lisa veerus D esitatud “piisava” väärtustega või nendest paremad ( 17 ), ja

2) juhul kui suplusvees esineb lühiajalist reostust, siis tingimusel, et:

i) võetakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimise meetmeid, kaasa arvatud järelevalve, varajase hoiatamise süsteemid ja seire, eesmärgiga vältida suplejate kokkupuudet reostusega, neid hoiatades ja vajaduse korral suplemist keelates;

ii) võetakse tarvitusele asjakohaseid kvaliteedijuhtimise meetmeid reostuse põhjuste vältimiseks, vähendamiseks ja kõrvaldamiseks ning

iii) proovide arv, mida ei võetud arvesse vastavalt artikli 3 lõikele 6 lühiajalise reostuse tõttu viimase hindamisperioodi jooksul, ei moodusta üle 15 % kogu proovide arvust selleks perioodiks koostatud seirekalendris või üle ühe proovi suplushooaja kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem.

3.   Hea kvaliteet

Suplusveekogu klassifitseeritakse “heaks”:

1) kui suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogus viimase hindamisperioodi kohta on mikrobioloogiliste loendite protsentiili väärtused võrdsed I lisa veerus C esitatud “hea kvaliteedi” väärtustega või nendest paremad (17) , ja

2) juhul kui suplusvees esineb lühiajalist reostust, siis tingimusel, et:

i) võetakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimise meetmeid, kaasa arvatud järelevalve, varajase hoiatamise süsteemid ja seire eesmärgiga vältida suplejate kokkupuudet reostusega, neid hoiatades ja vajaduse korral suplemist keelates;

ii) võetakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimise meetmeid reostuse põhjuste vältimiseks, vähendamiseks või kõrvaldamiseks ja

iii) proovide arv, mida ei võetud arvesse vastavalt artikli 3 lõikele 6 lühiajalise reostuse tõttu viimase hindamisperioodi jooksul, ei moodusta üle 15 % kogu proovide arvust selleks perioodiks koostatud seirekalendris või üle ühe proovi suplushooaja kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem.

4.   Väga hea kvaliteet

Suplusveekogu klassifitseeritakse “väga heaks”:

1) kui suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogus viimase hindamisperioodi kohta on mikrobioloogiliste loendite protsentiili väärtused võrdsed I lisa veerus B esitatud “väga hea kvaliteedi” väärtustega või nendest paremad ja

2) juhul kui suplusvees esineb lühiajalist reostust, siis tingimusel, et:

i) võetakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimise meetmeid, kaasa arvatud järelevalve, varajase hoiatamise süsteemid ja seire eesmärgiga vältida suplejate kokkupuudet reostusega, neid hoiatades või vajaduse korral suplemist keelates;

ii) võetakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimise meetmeid reostuse põhjuste vältimiseks, vähendamiseks või kõrvaldamiseks ja

iii) proovide arv, mida ei võetud arvesse vastavalt artikli 3 lõikele 6 lühiajalise reostuse tõttu viimase hindamisperioodi jooksul, ei moodusta üle 15 % kogu proovide arvust selleks perioodiks koostatud seirekalendris või üle ühe proovi suplushooaja kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem.

MÄRKUSED
III LISA Suplusvee profiil

III LISA

Suplusvee profiil

1. Artiklis 6 nimetatud suplusvee profiil koosneb järgmisest:

a) suplusveekogu ja teiste kõnealuse suplusveekogu valgalas olevate pinnavete, mis võivad olla reostuse allikaks, füüsikalistest, geograafilistest ja hüdroloogilistest omadustest, mis on käesoleva direktiivi kohaldamisel asjakohased ning ette nähtud direktiivis 2000/60/EÜ;

b) suplusveekogu ja suplejate tervist mõjutada võivate reostuse põhjuste kindlakstegemisest ja hindamisest;

c) tsüanobakterite leviku võimalikkuse hindamisest;

d) makrovetikate ja/või fütoplanktoni leviku võimalikkuse hindamisest;

e) kui punktis b nimetatud hindamine näitab lühiajalise reostuse riski, järgmisest teabest:

— võimaliku lühiajalise reostuse eeldatav olemus, sagedus ja kestus,

— üksikasjad reostuse teiste põhjuste kohta, kaasa arvatud nende suhtes võetud kvaliteedijuhtimise meetmed ning põhjuste kõrvaldamise ajakava,

— lühiajalise reostuse korral võetud kvaliteedijuhtimise meetmed ning selliste meetmete võtmise eest vastutavad asutused ja nende kontaktandmed;

f) seirepunkti asukoht.

2. Kui suplusveekogu on klassifitseeritud kvaliteedilt “heaks”, “piisavaks” või “halvaks”, tuleb suplusvee profiil regulaarselt üle vaadata, et hinnata, kas mõni lõikes 1 nimetatud asjaoludest on muutunud. Vajaduse korral tuleb profiili ajakohastada. Ülevaatamise sagedus ja ulatus tuleb kindlaks määrata reostuse olemuse ja tõsiduse põhjal. Käsitlema peab vähemalt järgmises tabelis toodud asjaolusid ja ülevaatamist peab tegema vähemalt tabelis määratud sagedusega.



Suplusvee klassifikatsioon

“Hea”

“Piisav”

“Halb”

Ülevaatamine peab toimuma vähemalt iga

4 aasta järel

3 aasta järel

2 aasta järel

Asjaolud, mida käsitletakse (lõike 1 punktid)

a–f

a–f

a–f

Kui suplusveekogu on eelmisel korral klassifitseeritud “väga heaks”, tuleb suplusvee profiil üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada ainult juhul, kui klassifikatsioon muutub “heaks”, “piisavaks” või “halvaks”. Ülevaatamisel tuleb käsitleda kõiki lõikes 1 toodud asjaolusid.

3. Kui suplusveekogus või selle läheduses toimuvad olulised ehitustööd või olulised muutused infrastruktuuris, tuleb vee profiili ajakohastada enne järgmise suplushooaja algust.

4. Võimaluse korral esitatakse lõike 1 punktides a ja b nimetatud teave üksikasjalikul kaardil.

5. Profiilile võib olla lisatud või see võib sisaldada muud asjakohast teavet, kui pädev asutus peab seda vajalikuks.
IV LISA Suplusvee seire

IV LISA

Suplusvee seire

1. Vahetult enne iga suplushooaja algust tuleb võtta üks proov. Suplushooaja jooksul tuleb võtta ja analüüsida vähemalt nelja proovi, võttes arvesse nimetatud proovi ning lõike 2 tingimusi.

2. Suplushooaja jooksul tuleb võtta ja analüüsida ainult kolme proovi, juhul kui suplusveekogu:

a) suplushooaeg ei kesta üle 8 nädala või

b) asub eriliste geograafiliste piirangutega piirkonnas.

3. Proovivõtmise kuupäevad peavad olema jaotatud suplushooajale nii, et proovivõtmise kuupäevade vaheline aeg ei ületaks ühte kuud.

4. Lühiajalise reostuse korral võetakse üks lisaproov, et kontrollida reostuse lõppemist. See proov ei kuulu suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogusse. Kui on vaja asendada arvesse mitte võetud proovi, võetakse täiendav proov 7 päeva pärast lühiajalise reostuse lõppu.
V LISA Mikrobioloogilise analüüsi jaoks võetud proovide käitlemise eeskirjad

V LISA

Mikrobioloogilise analüüsi jaoks võetud proovide käitlemise eeskirjad

1.   Proovivõtu koht

Võimaluse korral peaks proove võtma 30 sentimeetrit altpoolt veepinda vähemalt 1 meetri sügavuses vees.

2.   Proovianumate steriliseerimine

Proovianumad peavad:

— läbima steriliseerimise autoklaavis 121 oC juures vähemalt 15 minutit või

— läbima kuivsteriliseerimise 160 oC ja 170 oC vahel vähemalt 1 tunni või

— olema kiiritatud proovianumad, mis on saadud otse tootjalt.

3.   Proovide võtmine

Proovianuma mahutavus sõltub vee hulgast, mida on vaja konkreetse näitaja testimiseks. Minimaalne mahutavus on üldiselt 250 ml.

Proovianumad peavad olema läbipaistvast ja värvitust materjalist (klaas, polüeteen või polüpropüleen).

Et vältida proovi juhuslikku saastumist, peab proovivõtja proovianumate steriilsuse säilitamiseks kasutama aseptilist tehnikat. Kui seda tehakse nõuetekohaselt, ei ole vaja kasutada steriilseid vahendeid (nagu steriilsed kirurgikindad, tangide või proovivõtmise ridva kasutamine).

Proov tuleb proovil ja proovivõtu blanketil selgelt märgistada tindiga, mida ei saa kustutada.

4.   Proovide hoiustamine ja transport enne analüüsi

Veeproove peab kogu transpordi jooksul kaitsma valguse, eriti otsese päikesevalguse eest.

Proove tuleb kuni nende laboratooriumisse toimetamiseni säilitada temperatuuril umbes 4 oC kas jahutuskastis või külmikus (olenevalt kliimast). Kui transport laboratooriumisse kestab tõenäoliselt rohkem kui 4 tundi, peab neid transportima külmikus.

Aeg proovi võtmise ja analüüsimise vahel peab olema võimalikult lühike. Soovitatav on analüüsida proove samal tööpäeval. Kui see ei ole praktilistel kaalutlustel võimalik, peab proovi töötlema vähemalt 24 tunni jooksul. Vahepeal peab neid hoiustama pimedas kohas temperatuuril 4 oC ± 3 oC.

( 1 ) ELT C 45 E, 25.2.2003, lk 127.

( 2 ) ELT C 220, 16.9.2003, lk 39.

( 3 ) ELT C 244, 10.10.2003, lk 31.

( 4 ) Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2003. aasta arvamus (ELT C 82 E, 1.4.2004, lk 115). Nõukogu 20. detsembri 2004. aasta ühine seisukoht (ELT C 111 E, 11.5.2005, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 10. mai 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2006. aasta õigusloome resolutsioon (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. detsembri 2005. aasta otsus.

( 5 ) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

( 6 ) EÜT L 31, 5.2.1976, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

( 7 ) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

( 8 ) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

( 9 ) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

( 10 ) ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

( 11 ) ELT L 156, 25.6.2003, lk 17.

( 12 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 13 ) EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/35/EÜ (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17).

( 14 ) “Viimane hindamisperiood” tähendab viimast nelja suplushooaega või, vastavalt vajadusele artikli 4 lõigetes 2 ja 4 sätestatud perioodi.

( 15 ) Konkreetsest veekogust kogutud mikrobioloogiliste andmete log10 normaaljaotuse tihedusfunktsiooni protsentiili hindamise põhjal leitakse protsentiili väärtus järgmiselt:

i) võetakse log10 väärtus kõigist bakteriaalsetest loenditest hinnatavas andmejärjestuses. (Kui saadakse nullväärtus, võetakse selle asemel log10 väärtus analüüsimeetodi minimaalsest avastamispiirist);

ii) arvutatakse aritmeetiline keskmine log10 väärtustest (μ);

iii) arvutatakse standardhälve log10 väärtustest (σ).

Andmete jaotuse tihedusfunktsiooni ülemine 90-protsentiili punkt tuletatakse järgmisest võrrandist: ülemine 90-protsentiil = antiloog (μ + 1,282 σ).

Andmete jaotuse tihedusfunktsiooni ülemine 95-protsentiili punkt tuletatakse järgmisest võrrandist: ülemine 95-protsentiil = antiloog (μ + 1,65 σ).

( 16 ) “Halvem” tähendab suuremat kontsentratsiooni väärtust väljendatuna pmü/100 ml.

( 17 ) “Parem” tähendab väiksemat kontsentratsiooni väärtust väljendatuna pmü/100 ml.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 01.01.2014 00:00:00 -Doknr: CELEX:32006L0007
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.