483. Pädevad asutused peaksid samuti direktiivi 2013/36/EL artikli 100 alusel kasutama …

Pädevad asutused peaksid samuti direktiivi 2013/36/EL artikli 100 alusel kasutama järelevalvelist stressitestimist järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hõlbustamiseks ja eelkõige selle põhielementide järelevalvealaseks hindamiseks, nagu on kirjeldatud jaotistes 4–8. Keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite integreerimine järelevalvelistesse stressitestidesse peaks toimuma kooskõlas ühiste suunistega keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide integreerimise kohta järelevalvelistesse stressitestidesse, pöörates esmajärjekorras tähelepanu keskkonnariskidele. Eelkõige peaks järelevalveline stressitestimine aitama pädevaid asutusi, kui asjakohane, seoses järgmisega:

• a. finantsinstitutsioone mõjutavate käesolevate suuniste jaotises 6 osutatud kapitalile avalduvate individuaalsete riskide hindamine või suuniste jaotises 8 osutatud likviidsusele ja rahastamisele avalduvate riskide hindamine;
• b. finantsinstitutsioonide stressitestimise programmide usaldusväärsuse hindamine ning sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi eesmärgil kasutatavate finantsinstitutsioonide oma stressitestide stsenaariumide asjakohasuse, mõju ja usutavuse hindamine. See võib hõlmata finantsinstitutsioonide peamiste eelduste ja riskitegurite vaidlustamist;
• c. finantsinstitutsioonide võimekuse täita järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kogukapitalinõuet ja üldist kapitalinõuet hindamine kapitali adekvaatsuse hindamise kontekstis, nagu on sätestatud punktis 7.7. Olenevalt järelevalvealase stressitesti ulatusest ja tüübist võib see hindamine piirduda vaid järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kogukapitalinõude teatud elementidega, mis tulenevad järelevalvealase stressitestimise eripärast (nt individuaalsete riskikategooriate teise samba kapitalinõue, kui stressitest hõlmab üksnes selliseid riskikategooriaid);
• d. teise samba kapitalisuuniste määramine finantsinstitutsioonidele;
• e. finantsinstitutsioonide individuaalsete riskivaldkondade riskijuhtimise ja kontrollide võimalike haavatavuste või puuduste tuvastamine;
• f. jaotises 5 osutatud võimalike puuduste tuvastamine üldises juhtimiskorras või kogu finantsinstitutsiooni hõlmavates kontrollides. Näiteks kui pädev asutus tuvastab järelevalvelise stressitestimise abil puudusi finantsinstitutsiooni stressitestimise programmides või toetavate riskiandmete infrastruktuuris, tuleks neid arvesse võtta selle finantsinstitutsiooni üldise ja riskijuhtimise raamistiku hindamisel;
• g. konkreetsete kvantitatiivsete likviidsuse nõuete määramine likviidsuse adekvaatsuse hindamise kontekstis, eriti olukorras, kus pädev asutus ei ole koostanud konkreetset järelevalve võrdlusalust likviidsusnõuetele. Likviidsuse järelevalveliste stressitestide teatud elemente tuleks vajaduse korral kasutada sisenditena finantsinstitutsioonidele konkreetsete likviidsusnõuete kehtestamisel, nagu on sätestatud punktis 8.6.

1. Ülevaade

1.1 Viited

• Artikkel 100 Järelevalvealane stressitestimine

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid

• EBA -

  EN: Guidelines and other publications of the European Banking Authority (EBA), https://www.eba.europa.eu/. © European Banking Authority. Reproduction is authorised provided the source is acknowledged (EBA legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the versions published by the EBA are authoritative.

  DE: Leitlinien und weitere Veröffentlichungen der Europäischen Bankenaufsichtsbehörde (EBA), https://www.eba.europa.eu/. © European Banking Authority. Wiedergabe mit Quellenangabe gestattet (Rechtlicher Hinweis der EBA). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Maßgeblich sind allein die von der EBA veröffentlichten Fassungen.