TITLE III WINDING-UP PROCEEDINGS

Artikkel 9

Likvideerimismenetluse käivitamine. Teistele pädevatele asutustele edastatav teave.

1.  Ainult päritoluliikmesriigi haldus- ja kohtuasutustel, kes vastutavad likvideerimise eest, on õigus otsustada krediidiasutuse, sealhulgas selle teistes liikmesriikides asuvate filiaalide likvideerimismenetluse alustamise üle.

Päritoluliikmesriigi haldus- või kohtuasutuse otsust alustada likvideerimismenetlus tunnustatakse ilma täiendavate formaalsusteta kõigi teiste liikmesriikide territooriumidel ja nimetatud otsus jõustub mujal samal ajal kui liikmesriigis, kus menetlus alustatakse.

2.  Päritoluliikmesriigi haldus- või kohtuasutused teatavad kõikide võimalike vahendite abil viivitamata vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele oma otsusest alustada likvideerimismenetlus ning kõigist sellise menetluse tegelikest tagajärgedest võimaluse korral juba enne menetluse alustamist või siis vahetult pärast seda. Teabe edastavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused.

Artikkel 10

Kohaldatav õigus

1.  Krediidiasutuse likvideerimine toimub tema päritoluliikmesriigi õigusnormide kohaselt, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti.

2.  Päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt määratakse kindlaks eelkõige:

Artikkel 11

Pädevate asutustega konsulteerimine enne vabatahtlikku likvideerimist

1.  Enne, kui krediidiasutuse juhtorgan teeb otsuse vabatahtliku likvideerimise kohta, konsulteeritakse päritoluliikmesriigi pädevate asutustega kõige otstarbekamal moel.

2.  Krediidiasutuse vabatahtlik likvideerimine ei välista saneerimismeetmete võtmist ega likvideerimismenetluse alustamist.

Artikkel 12

Krediidiasutuste tegevusloa tühistamine

1.  Kui likvideerimismenetlus alustatakse krediidiasutuse suhtes, ilma et oleks võetud saneerimismeetmeid või kui sellised meetmed ei andnud tulemusi, tühistatakse asjaomase asutuse tegevusluba direktiivi 2000/12/EÜ artikli 22 lõikes 9 ettenähtud korras.

2.  Lõikes 1 sätestatud tegevusloa tühistamine ei takista likvideerimise eest vastutavat isikut või isikuid jätkamast mõningaid krediidiasutuse toiminguid, kui see on likvideerimist silmas pidades vajalik või otstarbekas.

Päritoluliikmesriik võib ette näha, et selliseid toiminguid jätkatakse kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste nõusolekul ja järelevalve all.

Artikkel 13

Avaldamine

Likvideerimismenetluse käivitamise otsusest teatades avaldab likvideerija või mõni muu haldus- või kohtuasutus väljavõtte likvideerimismenetluse alustamise otsusest Euroopa Ühenduste Teatajas ja iga vastuvõtva liikmesriigi vähemalt kahes üleriigilises ajalehes.

Artikkel 14

Teada olevatele võlausaldajatele teatamine

1.  Kui alustatakse likvideerimismenetlust, teavitab päritoluliikmesriigi haldus- või kohtuasutus või likvideerija viivitamata ükshaaval kõiki teada olevaid võlausaldajaid, kelle alaline asukoht, peamine elukoht või peakontor on mõnes teises liikmesriigis, välja arvatud juhtudel, kui päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt ei ole nõude esitamine selle tunnustamine eelduseks.

2.  Lähetatavas teatises tuleb anda teavet eelkõige tähtaegade ja nende tähtaegadega seotud sanktsioonide kohta, organite või asutuste kohta, mis on volitatud vastu võtma esitatud nõudeid ja nõuetega seotud märkusi, ja muude ettenähtud meetmete kohta. Sellises teatises öeldakse ka seda, kas võlausaldaja peab esitama nõude, kui tema nõudel on eesõigus või kui tema nõue on tagatud asjaõigusega.

Artikkel 15

Kohustuste täitmine

Kui kohustus on täidetud sellise krediidiasutuse kasuks, mis ei ole juriidiline isik ja mille suhtes kohaldatakse teises liikmesriigis alustatud likvideerimismenetlust, kuid see oleks tulnud täita kõnealuse menetluse likvideerija kasuks, peetakse kohustuse täitnud inimene kohustuse kandnuks, kui ta ei olnud menetluse alustamisest teadlik. Kui selline kohustus on täidetud enne artiklis 13 ettenähtud avaldamist, eeldatakse, et kohustuse täitnud isik ei olnud likvideerimismenetlusest teadlik, kui ei ole tõendeid vastupidise kohta; kui selline kohustus on täidetud pärast artiklis 13 ettenähtud avaldamist, eeldatakse, et kohustuse täitnud isik oli menetluse alustamisest teadlik, kui ei ole tõendeid vastupidise kohta.

Artikkel 16

Nõuete esitamise õigus

1.  Kõigil võlausaldajatel, kelle alaline asukoht, peamine elukoht või peakontor on mõnes muus liikmesriigis peale päritoluliikmesriigi, sealhulgas liikmesriikide ametivõimudel, on õigus esitada nõudeid ja edastada nõuetega seotud tähelepanekuid.

2.  Kui nõudeid esitavad võlausaldajad, kelle alaline asukoht, peamine elukoht või peakontor on mõnes muus liikmesriigis peale päritoluliikmesriigi, vaadatakse need nõuded läbi ja järjestatakse samamoodi ja samade põhimõtete kohaselt nagu samalaadsed nõuded, mille võivad esitada võlausaldajad, kelle alaline asukoht, peamine elukoht või peakontor on päritoluliikmesriigis.

3.  Välja arvatud juhtudel, kui päritoluliikmesriigi õiguses on ette nähtud nõuetega seotud tähelepanekute esitamine, saadab võlausaldaja vajaduse korral koopiad täiendavast dokumentatsioonist, märkides ära nõude laadi, nõude tekkimise kuupäeva ja summa ning selle, kas ta taotleb oma nõudele eelisõigust, tagamist asjaõigusega või omandireservatsiooni ja milliseid varasid tema tagatis hõlmab.

Artikkel 17

Keeled

1.  Artiklites 13 ja 14 ettenähtud teave esitatakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või ühes tema ametlikest keeltest. Selleks kasutatakse vormi, millel on kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes pealkiri „Nõude esitamise kutse. Kehtestatud tähtajad”, või juhul, kui päritoluliikmesriigi õiguses on sätestatud nõuetega seotud märkuste edastamine, pealkiri „Nõudega seotud märkuste edastamise kutse. Kehtestatud tähtajad”.

2.  Kõik võlausaldajad, kelle alaline asukoht, peamine elukoht või peakontor on muus liikmesriigis peale päritoluliikmesriigi, võivad esitada oma nõuded või edastada oma nõudega seotud märkused kõnealuse muu liikmesriigi ametlikus keeles või ühes tema ametlikest keeltest. Sellisel juhul peab võlausaldaja poolt esitatud nõudel või nõudega seotud märkustel olema päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või ühes tema ametlikest keeltest pealkiri „Nõude esitamine” või „Nõuetega seotud märkuste edastamine”. Lisaks sellele võib nõuda, et võlausaldaja esitaks nõude esitamise teatise või nõudega seotud märkuste tõlke sellesse keelde.

Artikkel 18

Võlausaldajate regulaarne teavitamine

Likvideerijad peavad võlausaldajaid regulaarselt ja asjakohaselt teavitama eelkõige likvideerimise käiguga seonduvast.

Artikkel 19

Kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalid

1.  Väljaspool ühendust asuva peakontoriga krediidiasutuse filiaali korral teatavad vastuvõtva liikmesriigi haldus- või kohtuasutused kõikide võimalike vahendite abil viivitamata pädevatele asutustele teistes vastuvõtvates liikmesriikides, kus krediidiasutus on loonud direktiivi 2000/12/EÜ artiklis 11 osutatud ja igal aastal Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatavas nimestikus sisalduvad filiaalid, oma otsusest alustada likvideerimismenetlust ning kõigist sellise menetluse tegelikest tagajärgedest võimaluse korral juba enne menetluse alustamist või siis vahetult pärast seda. Teabe edastavad esimese eespool nimetatud vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused.

2.  Haldus- või kohtuasutused, kes otsustavad alustada menetluse väljaspool ühendust asuva peakontoriga krediidiasutuse filiaali likvideerimiseks, teatavad teiste vastuvõtvate liikmesriikide pädevatele asutustele likvideerimismenetluse alustamisest ja tegevusloa tühistamisest.

Teabe edastavad selle vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, kus otsustati menetlus käivitada.

3.  Lõikes 1 nimetatud haldus- ja kohtuasutused püüavad oma tegevust koordineerida.

Oma tegevust püüavad koordineerida ka kõik likvideerijad.