Artikkel 48 Teatavate lepinguliste tingimuste väljajätmine

1.   Kriisiennetusmeedet või kriisiohjemeedet, mis on võetud ettevõtja suhtes, sealhulgas sellise meetme kohaldamisega vahetult seotud sündmust ei käsitata iseenesest asjaomase ettevõtja sõlmitud lepingu alusel täitmist tingiva juhtumina direktiivi 2002/47/EÜ tähenduses ega maksejõuetusmenetlusena direktiivi 98/26/EÜ tähenduses, tingimusel et jätkatakse kõnealusest lepingust tulenevate sisuliste kohustuste, sealhulgas makse- ja tarnekohustuste täitmist ning tagatise andmist.

Lisaks ei käsitata kriisiennetusmeedet või kriisiohjemeedet iseenesest täitmist tingiva juhtumina direktiivi 2002/47/EÜ tähenduses ega maksejõuetusmenetlusena direktiivi 98/26/EÜ tähenduses:

2.   Kui kolmanda riigi kriisilahendusmenetlust tunnustatakse artikli 76 kohaselt või sellise tunnustamise puudumise korral juhul, kui kriisilahendusasutus nii otsustab, käsitatakse kolmanda riigi kriisilahendusmenetlust käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil kriisiohjemeetmena.

3.   Tingimusel et jätkatakse lepingust tulenevate sisuliste kohustuste, sealhulgas makse- ja tarnekohustuste täitmist ning tagatise andmist, ei võimalda kriisiennetusmeede või kriisiohjemeede, sealhulgas sellise meetme kohaldamisega vahetult seotud sündmus, iseenesest kellelgi:

4.   Lõiked 1, 2 ja 3 ei mõjuta isikute õigust võtta lõike 3 punktis a, b või c osutatud meetmeid, kui selline õigus tuleneb asjaoludest, mis ei ole seotud kriisiennetusmeetmega, kriisiohjemeetmega või sellise meetme kohaldamisega vahetult seotud sündmusega.

5.   Artikli 49 või 50 kohast peatamist või piiramist ei käsitata käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 või artikli 51 lõike 1 kohaldamisel lepingulise kohustuse täitmata jätmisena.

6.   Käesoleva artikli sätteid käsitatakse üldist kehtivust omavate sätetena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 (23) artikli 9 tähenduses.