+II LISA JÄÄTMETE VASTUVÕTUKRITEERIUMID JA KORD

II LISA JÄÄTMETE VASTUVÕTUKRITEERIUMID JA KORD

II LISA

JÄÄTMETE VASTUVÕTUKRITEERIUMID JA KORD

1. Sissejuhatus

Käesolevas lisas kirjeldatakse:

—

jäätmete eri prügilaliikidesse vastuvõtmise üldpõhimõtteid. Tulevikus peaks jäätmete liigitamiskord rajanema nendel põhimõtetel,

—

juhiseid, milles esitatakse lühikokkuvõte jäätmete vastuvõtmise esialgse korra kohta, mida tuleb järgida kuni ühtne jäätmete liigitamis- ja vastuvõtukord on välja töötatud. Selle korra koos asjakohaste proovivõtumenetlustega töötab välja käesoleva direktiivi artiklis 16 nimetatud tehniline komitee. Tehniline komitee töötab välja kriteeriumid, millele teatavad ohtlikud jäätmed peavad vastama, kui need võetakse vastu tavajäätmeprügilasse. Nende kriteeriumide puhul tuleb eelkõige arvesse võtta nende jäätmete lühiajalisi, keskmisi ja pikaajalisi leostuvusomadusi. Need kriteeriumid tuleb välja töötada kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest. Tehniline komitee töötab välja ka kriteeriumid, millele jäätmed peavad vastama, kui need võetakse vastu maa-aluseks ladustamiseks. Nende kriteeriumide puhul tuleb eelkõige arvesse võtta, et jäätmed ei tohi reageerida ei omavahel ega kivimiga.

Tehniline komitee peab selle töö, välja arvatud ettepanekud seoses käesoleva direktiivi lisadega seotud kontrolli-, proovivõtu- ja analüüsimeetodite standardimise kohta, mis tuleb vastu võtta kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest, lõpule viima kolme aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest ning käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud eesmärke arvestades.

2. Üldpõhimõtted

Prügilasse ladestatavate jäätmete koostis, leostuvus, pikaajaline käitumine ja üldised omadused peavad olema võimalikult täpselt teada. Jäätmete vastuvõtmine prügilas võib põhineda vastuvõetavate jäätmete nimistutel või nimistutel jäätmetest, mille vastuvõtmisest keeldutakse, mis on määratletud nende jäätmete laadi või päritolu järgi, ning jäätmete analüüsimeetoditel ja vastuvõetavate jäätmete omaduste piirväärtustel. Käesolevas direktiivis kirjeldatud tulevane jäätmete vastuvõtmise kord põhineb nii palju kui võimalik jäätmete analüüsimeetoditel ja vastuvõetavate jäätmete omaduste piirväärtustel.

Enne niisuguste analüüsimeetodite ja piirväärtuste määratlemist peaksid liikmesriigid kehtestama vähemalt igas prügilaliigis vastuvõetavate jäätmete siseriikliku nimistu ja nimistu sellistest jäätmetest, mille vastuvõtmisest keeldutakse, või määratlema nimistusse kandmise kriteeriumid. Teatavasse prügilaliiki vastuvõtmiseks peab jäätmeliik kuuluma asjakohasesse siseriiklikku nimistusse või vastama kriteeriumidele, mis on sarnased nimistusse kandmise kriteeriumidega. Need nimistud või samaväärsed kriteeriumid ning analüüsimeetodid ja piirväärtused saadetakse komisjonile kuue kuu jooksul alates käesoleva direktiivi ülevõtmisest või kui need võetakse vastu siseriiklikul tasandil.

Neid nimistuid või vastuvõtukriteeriume tuleks kasutada konkreetse prügilaliigi nimistute koostamiseks, st käesoleva direktiivi artikli 9 kohaselt loas täpsustatud vastuvõetud jäätmete nimistu koostamiseks.

Kriteeriumid, mille alusel võib jäätmed kanda kontrollnimistusse või vastu võtta teatavat liiki prügilas, võivad põhineda muudel õigusaktidel ja/või jäätmete omadustel.

Teatavasse prügilaliiki vastuvõtukriteeriumide määratlemisel tuleb lähtuda järgmistest kaalutlustest:

—

ümbritseva keskkonna kaitse (eelkõige põhjavee ja pinnavee kaitse),

—

keskkonnakaitsesüsteemide kaitsmine (nt vooderdised ja nõrgvee käitlemise süsteemid),

—

soovitavate jäätmete stabiliseerimisprotsesside kaitse prügilas,

—

kaitse ohtude eest inimeste tervisele.

Jäätmete omadustel põhinevate kriteeriumide näiteid:

—

nõue, et tuleb teada jäätmete üldkoostist,

—

jäätmetes sisalduvate orgaaniliste ainete piirangud,

—

nõuded või piirangud orgaaniliste jäätmete komponentide biolagundatavuse kohta,

—

määratletud, eeldatavalt kahjulike/ohtlike komponentide koguse piirangud (seoses eespool nimetatud kaitsekriteeriumidega),

—

määratletud, potentsiaalselt kahjulike/ohtlike komponentide võimaliku ja oodatava leostuvuse piirangud (seoses eespool nimetatud kaitsekriteeriumidega),

—

jäätmete ökotoksikoloogilised omadused ja sellest tulenev nõrgvesi.

Jäätmete omadustel põhinevad vastuvõtukriteeriumid peavad üldiselt olema kõige täpsemad püsijäätmeprügilate osas, vähem täpsemad tavajäätmeprügilate osas ja kõige üldisemad ohtlike jäätmete prügilate osas, mis tuleneb kahe viimati nimetatud liigi kõrgemast keskkonnakaitse tasemest.

3. Jäätmete kontrollimise ja vastuvõtmise üldine kord

Jäätmete üldine iseloomustamine ja kontrollimine peab põhinema kolmetasandilisel hierarhial:

1. tas

Üldiseloomustus.See on jäätmete lühiajaliste ja pikaajaliste leostuvusomaduste ja/või iseloomulike omaduste põhjalik kindlaksmääramine standarditud analüüsimeetodite ja käitumise katsemeetodite abil.

2. tse

Vastavuskontroll.ee on perioodiline kontrollimine lihtsamate standarditud analüüsimeetodite ja käitumise katsemeetodite abil, et kindlaks määrata, kas jäätmed vastavad loatingimustele ja/või konkreetsetele kontrollikriteeriumidele. Kontrollimisel keskendutakse üldiseloomustuses määratletud põhimuutujatele ja käitumisele.

3. tase

Kohapealne kontroll.ee koosneb kiirkontrollimeetoditest, et kinnitada, et jäätmed on samad, millele tehti vastavuskontroll ja mida on kirjeldatud saatedokumentides. See võib koosneda üksnes jäätmekoorma visuaalsest kontrollimisest enne ja pärast prügilas mahalaadimist.

Teatavat jäätmeliiki tuleb tavaliselt iseloomustada 1. tasemel ja kontrollnimistusse kandmiseks peavad need vastama asjakohastele kriteeriumidele. Kohaspetsiifilises nimistus püsimiseks tuleb teatavat jäätmeliiki korrapäraste ajavahemike järel (nt üks kord aastas) kontrollida 2. tasemel ja need peavad vastama asjakohastele kriteeriumidele. Igale jäätmekoormale tuleb prügila väravas teha 3. taseme kontroll.

Teatavad jäätmeliigid võib alaliselt või ajutiselt vabastada 1. taseme kontrollist. See võib tuleneda kontrollimise teostamatusest, asjakohaste kontrollimenetluste ja vastuvõtukriteeriumide puudumisest või ülimuslikest õigusaktidest.

4. Juhised jäätmete vastuvõtuks ettevalmistamise kohta

Kuni käesoleva lisa lõpliku valmimiseni on kohustuslik ainult 3. taseme kontroll ning 1. ja 2. taseme kontrolli tehakse nii suures ulatuses kui võimalik. Nimetatud ettevalmistavas etapis peab teatavasse prügilaliiki vastuvõetav jäätmeliik kuuluma selle prügilaklassi piiravasse siseriiklikku või konkreetse prügila nimistusse või vastama kriteeriumidele, mis on sarnased nimistusse kandmise kriteeriumidega.

Jäätmete vastuvõtuks kolme peamisse prügilaliiki või vastavatesse nimistutesse kandmiseks vajalike eelkriteeriumide kehtestamiseks võib kasutada järgmisi üldkriteeriume.

Püsijäätmeprügilad : nimistusse võib kanda ainult artikli 2 punktis e määratletud jäätmeid.

Tavajäätmeprügilad : nimistusse kandmiseks ei tohi jäätmed kuuluda direktiivi 91/689/EMÜ reguleerimisalasse.

Ohtlike jäätmete prügilad : ohtlike jäätmete prügilas vastuvõetavate jäätmete esialgne täpsustamata nimistu koosneb ainult direktiivi 91/680/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvatest jäätmeliikidest. Niisuguseid jäätmeliike ei tohiks siiski nimistusse kanda ilma eeltöötluseta, kui nende eeldatavalt ohtlike komponentide üldkogus või leostuvus on piisavalt suur, et põhjustada lühiajalist ohtu töökeskkonnale või keskkonnale või takistavad jäätmete piisavat stabiliseerimist prügila kavandatud tegevusaja jooksul.

▼M4 —————

▼M3

6. Metallilise elavhõbedaga seotud erinõuded

Metallilise elavhõbeda vaheladustamise suhtes kauem kui üheks aastaks kohaldatakse järgmisi nõudeid.

Elavhõbeda koostis

Metalliline elavhõbe peab vastama järgmisele kirjeldusele:

—

elavhõbedasisaldus on suurem kui 99,9 massiprotsenti;

—

ei sisalda lisandeid, mis võiksid korrodeerida süsinikterast või roostevaba terast (nt lämmastikhappe lahus, kloriidisoolade lahused).

Mahuti

Metallilise elavhõbeda ladustamiseks kasutatavad mahutid on korrosiooni- ja põrutuskindlad. Seepärast peavad need olema keevisõmblusteta. Mahutid vastavad eelkõige järgmisele kirjeldusele:

—

mahuti materjal: süsinikteras (vähemalt ASTM A36) või roostevaba teras (AISI 304, 316L);

—

mahutid on gaasi- ja vedelikukindlad;

—

mahuti väliskiht on ladustamistingimuste suhtes vastupidav;

—

mahuti on projekteeritud nii, et suudab läbida kukkumiskatse ja lekkekindluse katsed, mida on kirjeldatud ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste katsete ja kriteeriumide käsiraamatu (UN Recommendations on the Transport of Dangerous Goods, Manual of Tests and Criteria) peatükkides 6.1.5.3 ja 6.1.5.4.

Mahuti suurim täitmise suhtarv on 80 % mahust, et tagada piisav vabamaht ja vältida mahuti lekkimahakkamist või püsivat deformatsiooni, kui vedelik kõrge temperatuuri tõttu paisub.

Vastuvõtumenetlus

Vastu võetakse ainult selliseid mahuteid, millel on tunnistus, et need vastavad käesolevas punktis sätestatud nõuetele.

Vastuvõtumenetlus hõlmab järgmist:

—

vastu võetakse üksnes sellist metallilist elavhõbedat, mis vastab eespool esitatud vastuvõtu miinimumkriteeriumidele;

—

mahutit kontrollitakse enne ladustamist visuaalselt; kahjustatud, lekkivat või korrodeerunud mahutit vastu ei võeta;

—

mahutil on kulumiskindel pitser (stantsitud), millel on märgitud mahuti tunnusnumber, materjal, tühikaal, tootja andmed ja valmistamise kuupäev;

—

mahutil on püsivalt kinnitatud plaat, millele on märgitud tunnistuse tunnusnumber.

Tunnistus

Alapunktis C nimetatud tunnistusele on märgitud järgmised andmed:

—

jäätmetekitaja nimi ja aadress;

—

mahuti täitmise eest vastutava isiku nimi ja aadress;

—

täitmise aeg ja koht;

—

elavhõbeda kogus;

—

elavhõbeda puhtuseaste ja vajaduse korral lisandite kirjeldus, sealhulgas analüüsiaruanne;

—

kinnitus, et mahuteid on kasutatud eranditult üksnes elavhõbeda transpordiks või ladustamiseks;

—

mahutite tunnusnumbrid;

—

muud erimärkused.

Tunnistuse annab välja jäätmetekitaja või selle puudumise korral jäätmetekitaja juhtimise eest vastutav isik.

▼B

1. Ülevaade

Pealkiri	Regulatsioon

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

Builddate: 04.08.2024 00:00:00 -Doknr: CELEX:31999L0031
EULAW -
EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.