|
+VII LISA METSA ARVEPIDAMISE MOODUL |
VII LISA METSA ARVEPIDAMISE MOODUL
VII LISA METSA ARVEPIDAMISE MOODUL 1. jagu EESMÄRGID Metsa arvepidamises kirjendatakse ja esitatakse andmed metsavarude kohta ja majandustegevuse kohta metsamajanduses ja metsavarumises viisil, mis on täielikult kooskõlas ESA 2010 kohaselt esitatavate andmetega. Metsa arvepidamine annab täiendavat teavet ja selles kasutatakse mõisteid, mis on kohandatud metsade ning metsamajanduse ja metsavarumise eripärale. Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad metsa arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama. 2. jagu KATVUS Metsa arvepidamises kirjendatakse metsavarude (puittaimestikuga maa ja puit) varusid ja vooge ning majandustegevust metsamajanduses ja metsavarumises, sealhulgas ümarpuidu tootmine ning looduslike mittepuiduliste metsasaaduste väljavedu ja kogumine. 3. jagu NÄITAJATE LOETELU Liikmesriigid koostavad metsa arvepidamise vastavalt käesolevas jaos kirjeldatud näitajatele. 1. Puittaimestikuga maa ja puidu arvepidamine. Puittaimestikuga maa on määratletud järgmise kolme punkti summana:
a)
puidu varumiseks kasutatav metsamaa: metsad, mille mis tahes keskkonnaalased, sotsiaalsed või majanduslikud piirangud ei mõjuta oluliselt praegust või võimalikku puidu varumist. Neid piiranguid võib kehtestada õigusnormidega, majandaja või omaniku otsustega või muudel põhjustel;
b)
puidu varumiseks mittekasutatav metsamaa: kõik metsad, mida ei peeta punkti a kohaselt puidu varumiseks kasutatavaks. Need on metsad, mille keskkonnaalased, sotsiaalsed, majanduslikud või õiguslikud piirangud takistavad märkimisväärset puidu varumist. See hõlmab i) õiguslike piirangutega metsi või metsi, mille puhul piirangud tulenevad muudest poliitilistest otsustest, mis täielikult välistavad puidu varumise või piiravad seda märkimisväärselt keskkonna või elurikkuse säilitamisega seotud põhjustel (kaitsemetsad, rahvuspargid, looduskaitsealad ja muud kaitsealad, näiteks keskkonnaalase, teadusliku, ajaloolise, kultuurilise või spirituaalse tähendusega alad); ii) metsi, mille materiaalne tootlikkus või puidu kvaliteet on liiga madal või mille raie- ja transpordikulud on liiga suured, et õigustada metsaraiet, välja arvatud aeg-ajalt enda lõpptarbeks mõeldud raie;
c)
muu puittaimestikuga maa. „Metsamaa“ – üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrastiku liitus on suurem kui 10 %, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda. See ei hõlma peamiselt põllumajandusmaana kasutatavat maad ega linnakeskkonnas kasvavaid puid (nagu linnapargid, alleed ja aiad). „Muu puittaimestikuga maa“ – üle 0,5 hektari suurune maa-ala, mis ei ole liigitatud metsamaaks ja kus kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrastiku liitus on 5–10 %, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda; või mille kaetus põõsaste, võsa ja puudega on suurem kui 10 %. See ei hõlma peamiselt põllumajandusmaana kasutatavat maad ega linnakeskkonnas kasvavaid puid (nagu linnapargid, alleed ja aiad). „Puidu aastane netojuurdekasv“ – eluspuude mahu keskmine aastane suurenemine, millest on lahutatud keskmine aastane puude suremus. „Puiduvarumine“ – kõigi metsamaalt, muult puittaimestikuga maalt või muudelt raiealadelt langetatud ja eemaldatud elusate või surnud puude maht. See hõlmab ka müümata ümarpuitu, mida hoitakse metsatee ääres. See hõlmab ka taastatud looduslikke kadusid, varasemal perioodil langetatud puidu eemaldamist aasta jooksul, muu kui tüvepuidu (nt kändude ja oksade) eemaldamist ning looduslikel põhjustel (looduslike kadudena) (nt tulekahju, tuul, putukad ja haigused) surnud või kahjustatud puude eemaldamist. See ei hõlma puitu mittesisaldavat biomassi ega puitu, mis jäetakse metsa ja mida aasta jooksul ei eemaldata, nt kännud, oksad, ladvad ja raiejäägid (raiejäätmed). „Taastamatud kaod“ – raiejäägid ning kõik tuuleheited ja -murrud, mida ei saa metsast eemaldada, ning metsapõlengute tõttu kaotatud puit. 2. Majandustegevuse arvepidamine, mis kajastab majandustegevust metsamajanduses ja metsavarumises. Metsamajandus ja metsavarumine on määratletud kui kõik kohalikud tegevusalaüksused, mis tegelevad NACE Rev. 2 osa A02 alla kuuluvate tegevusaladega. Esitatakse järgmised näitajad, kasutades ESA 2010 määratlusi:
—
toodang;
—
millest: toodang enda lõpptarbeks;
—
vahetarbimine;
—
kogulisandväärtus;
—
põhivara kulum;
—
muud tootmismaksud;
—
muud tootmistoetused;
—
hüvitised töötajatele;
—
kapitali kogumahutus põhivarasse ja mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine;
—
varude muutus;
—
kapitalisiirded.
Liikmesriigid esitavad andmed metsamajanduse ja metsavarumise tööhõive kohta tuhandetes aasta tööühikutes, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 138/2004 ( 6 ). 4. jagu ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD 1. Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal. 2. Statistika edastatakse 21 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu. 3. Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja ajakohase andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud ELi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul. 4. Esimene arvestusaasta on 2023. 5. Esimest korda andmeid edastades lisavad liikmesriigid iga-aastased andmed 2022. aastast esimese arvestusaastani. 6. Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid andmed aastate n-2, n-1 ja n kohta (n tähistab arvestusaastat). Iga kord, kui andmeid muudetakse, esitavad liikmesriigid uuesti andmed aastate kohta alates 2022. aastast. Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2022. aastale eelnevate aastate kohta. 5. jagu ARUANDETABELID 3. jaos sätestatud näitajate puhul esitatakse järgmised andmed.
1.
Puittaimestikuga maa pindala, jaotatuna järgmiselt:
—
puidu varumiseks kasutatav metsamaa;
—
puiduga varustamiseks mittekasutatav metsamaa;
—
muu puittaimestikuga maa.
Kõik need kategooriad jaotatakse omakorda järgmiselt:
—
algpindala arvestusaasta alguses;
—
metsastamine ja muud suurenemised;
—
raadamine ja muud vähenemised;
—
statistiline ümberliigitamine;
—
lõpp-pindala arvestusaasta lõpus.
Andmed esitatakse tuhandetes hektarites.
2.
Puidu maht, jaotatuna järgmiselt:
—
puidu varumiseks kasutatav metsamaa;
—
puidu varumiseks mittekasutatav metsamaa;
—
muu puittaimestikuga maa.
Puidu varumiseks kasutatav metsamaa jaotatakse omakorda järgmiselt:
—
algvaru arvestusaasta alguses;
—
netojuurdekasv;
—
puiduvarumine;
—
taastamatud kaod;
—
statistiline ümberliigitamine;
—
tasakaalustav kirje;
—
lõppvaru arvestusaasta lõpus.
Puidu varumiseks mittekasutatav metsamaa ja muu puittaimestikuga maa jaotatakse omakorda järgmiselt:
—
algvaru arvestusaasta alguses;
—
puiduvarumine;
—
muud muutused (alg- ja lõppvaru vahel);
—
lõppvaru arvestusaasta lõpus.
Mahu andmed esitatakse koorega, tuhandetes m3.
3.
Puidu väärtus, jaotatuna järgmiselt:
—
puidu varumiseks kasutatav metsamaa;
—
puidu varumiseks mittekasutatav metsamaa;
—
muu puittaimestikuga maa.
Puidu varumiseks kasutatav metsamaa jaotatakse omakorda järgmiselt:
—
algvaru arvestusaasta alguses;
—
netojuurdekasv;
—
puiduvarumine;
—
taastamatud kaod;
—
ümberhindamine;
—
statistiline ümberliigitamine;
—
tasakaalustav kirje;
—
lõppvaru arvestusaasta lõpus.
Puidu varumiseks mittekasutatav metsamaa ja muu puittaimestikuga maa jaotatakse omakorda järgmiselt:
—
algvaru arvestusaasta alguses;
—
puiduvarumine;
—
muud muutused (alg- ja lõppvaru vahel);
—
lõppvaru arvestusaasta lõpus.
Andmed esitatakse riigi omavääringus (miljonites).
4.
Majandusliku arvepidamise puhul esitatakse 3. jaos osutatud toodang vastavalt järgmisele jaotusele, järgides toodete määratlemisel tegevusaladel põhineva toodete klassifikaatori versiooni 2.1:
—
metsapuude istikud (toode 02.10.11) ja metsapuude seemned (toode 02.10.12);
—
metsapuud, mis on määratletud kui puidu netojuurdekasv majandatavates metsades (toode 02.10.30);
—
toorpuit (toode 02.20.1), sealhulgas mittemajandatavatest metsadest pärit puidu müük, mis hõlmab järgmisi tooteid, mis esitatakse kahes eraldi reas:
i)
küttepuit (tooted 02.20.14 ja 02.20.15);
ii)
palgid, st okaspuupalkide (toode 02.20.11), lehtpuupalkide (v.a troopiline puit) (toode 02.20.12) ja troopikapuude palkide (toode 02.20.13) summa;
—
looduslikud materjalid, v.a puit (toode 02.30);
—
metsamajandusele ja metsavarumisele iseloomulikud teenused, mis on määratletud kui metsataimlate teenused (toode 02.10.2), metsamajandust abistavad tegevused (toode 02.4) ja muud metsamajanduse ja metsavarumise kohaliku tegevusalaüksuse osutatavad teenused;
—
muud tooted, mis on saadud seotud kõrvaltegevustest kohalikus tegevusalaüksuses, näiteks seened ja trühvlid (01.13.8), muud marjad, mujal klassifitseerimata marjad perekonnast vaccinium (01.25.19), looduslik kautšuk (01.29.10), muu toorpuit, sh lõhestatud postid ja teibad (16.10.39), puusüsi (20.14.72), looduskaitsealade, sh loodusreservaatide teenused (91.04.12), ning kõik muud kohaliku tegevusalaüksuse toodetud tooted.
3. jaos osutatud metsamajanduse ja metsavarumise vahetarbimine esitatakse vastavalt järgmisele jaotusele, järgides toodete määratlemisel tegevusaladel põhineva toodete klassifikaatori versiooni 2.1:
—
puidu tootmiseks kasutatud metsapuude istikute (toode 02.10.11), metsapuude seemnete (toode 02.10.12) ja metsapuude (toode 02.10.3) summa;
—
energia ja määrdeainete, sealhulgas elektrienergia (toode 35.11.10), mootoribensiini (bensiini) (toode 19.20.21), veeldatud või gaasilises olekus maagaasi (toode 06.20.10), naftamäärdeõlide ja mujal klassifitseerimata raskete destillaatide (toode 19.20.29) ning muude samalaadsete toodete summa;
—
metsamajandusele ja metsavarumisele iseloomulike teenuste summa, sealhulgas metsataimlate teenused (toode 02.10.2), metsamajandust abistavad tegevused (toode 02.4) ja muud metsamajanduse ja metsavarumise kohaliku tegevusalaüksuse osutatavad teenused;
—
muud tooted ja teenused, mida ei ole arvestatud ühegi vahetarbimise muutuja all.
3. jaos osutatud metsamajanduse ja metsavarumise varude muutused esitatakse vastavalt järgmisele jaotusele:
—
lõpetamata kultiveeritava bioloogilise vara muutus;
—
muu varude muutus.
Kõik näitajad esitatakse riigi omavääringus (miljonites).
5.
Muu puittaimestikuga maa andmed esitatakse vabatahtlikkuse alusel. 6. jagu ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMKESTUS Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumkestus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|