+V LISA
|
V LISA
V LISA
BIOKÜTUSTEST JA VEDELATEST BIOKÜTUSTEST TULENEVA KASVUHOONEGAASIMÕJU ARVUTAMINE NING VASTAVAD FOSSIILKÜTUSTE VÕRDLUSVÄÄRTUSED
A. BIOKÜTUSTE TÜÜPILISED JA VAIKEVÄÄRTUSED, KUI NENDE TOOTMISEL EI TEKI MAAKASUTUSE MUUTUMISE TÕTTU CO2 NETOHEITEID
|
Biokütuse tootmisviis
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas)
|
67 %
|
59 %
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas)
|
77 %
|
73 %
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*))
|
73 %
|
68 %
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*))
|
79 %
|
76 %
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*))
|
58 %
|
47 %
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*))
|
71 %
|
64 %
|
|
Maisist toodetud etanool (tootmisel tavalises põletuskatlas kasutati kütusena maagaasi)
|
48 %
|
40 %
|
|
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*))
|
55 %
|
48 %
|
|
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*))
|
40 %
|
28 %
|
|
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*))
|
69 %
|
68 %
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas)
|
47 %
|
38 %
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*))
|
53 %
|
46 %
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*))
|
37 %
|
24 %
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*))
|
67 %
|
67 %
|
|
Suhkruroost toodetud etanool
|
70 %
|
70 %
|
|
ETBE (etüül-tert-butüüleeter) taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
|
TAEE (tert-amüül-etüüleeter) taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
|
Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus
|
52 %
|
47 %
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus
|
57 %
|
52 %
|
|
Sojaubadest toodetud biodiislikütus
|
55 %
|
50 %
|
|
▼C1
|
|
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (lahtine heitveetiik)
|
33 %
|
20 %
|
|
▼B
|
|
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
51 %
|
45 %
|
|
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus
|
88 %
|
84 %
|
|
Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus (**)
|
84 %
|
78 %
|
|
Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
51 %
|
47 %
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
58 %
|
54 %
|
|
Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
55 %
|
51 %
|
|
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess täpsustamata)
|
34 %
|
22 %
|
|
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
53 %
|
49 %
|
|
Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest
|
87 %
|
83 %
|
|
Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest (**)
|
83 %
|
77 %
|
|
Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli
|
59 %
|
57 %
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli
|
65 %
|
64 %
|
|
Sojaubadest toodetud puhas taimeõli
|
63 %
|
61 %
|
|
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik)
|
40 %
|
30 %
|
|
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
59 %
|
57 %
|
|
Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest
|
98 %
|
98 %
|
|
(*) Soojus- ja elektrienergia koostootmisega toimuvate protsesside jaoks esitatud vaikeväärtused kehtivad üksnes sel juhul, kui kogu protsessi soojus saadakse soojus- ja elektrienergia koostootmisest.
(**) Kehtib ainult biokütuste puhul, mis on toodetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (1) kohaselt 1. ja 2. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest, mille puhul pole rasvasulatuse osana toimuva hügieniseerimisega seotud heidet arvesse võetud.
|
(1)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).
|
B. 2016. AASTAL TURUL MITTELEIDUNUD VÕI TURUL ÜKSNES TÜHISTES KOGUSTES LEIDUNUD UUTE BIOKÜTUSTE PROGNOOSITAVAD TÜÜPILISED JA VAIKEVÄÄRTUSED, KUI NENDE TOOTMISEL EI TEKI MAAKASUTUSE MUUTUMISE TÕTTU CO2 NETOHEITEID
|
Biokütuse tootmisviis
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus
|
|
Nisuõlgedest toodetud etanool
|
85 %
|
83 %
|
|
▼C1
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer- Tropschi diislikütus
|
83 %
|
83 %
|
|
▼B
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
82 %
|
82 %
|
|
▼C1
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer- Tropschi bensiin
|
83 %
|
83 %
|
|
▼B
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin
|
82 %
|
82 %
|
|
▼C1
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME)
|
84 %
|
84 %
|
|
▼B
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME)
|
83 %
|
83 %
|
|
▼C1
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud metanool
|
84 %
|
84 %
|
|
▼B
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud metanool
|
83 %
|
83 %
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
89 %
|
89 %
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin
|
89 %
|
89 %
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud dimetüüleeter (DME)
|
89 %
|
89 %
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool
|
89 %
|
89 %
|
|
metüül-tert-butüüleetri (MTBE) taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
C. METOODIKA
1. Transpordikütuste, biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisest ja kasutamisest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused arvutatakse järgmiselt:
a)
biokütuste tootmisest ja kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkogused arvutatakse järgmiselt:
E = eec + el + ep + etd + eu – esca – eccs – eccr,
kus
|
E
|
=
|
kütuse kasutamisest tulenev koguheide;
|
|
eec
|
=
|
tooraine kaevandamisel või kasvatamisel tekkinud heitkogus;
|
|
el
|
=
|
maakasutuse muutumisest tingitud süsinikuvaru muutumisest tulenev aastapõhine heitkogus;
|
|
ep
|
=
|
töötlemisel tekkinud heitkogus;
|
|
etd
|
=
|
jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heitkogus;
|
|
eu
|
=
|
kasutatavast kütusest tulenev heitkogus;
|
|
esca
|
=
|
põllumajanduse parema juhtimise abil süsiniku mulda kogunemisest tulenev heitkoguste vähenemine;
|
|
eccs
|
=
|
CO2 kogumisest ja geoloogilisest säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine ning
|
|
eccr
|
=
|
CO2 kogumisest ja süsinikuasendamisest tulenev heitkoguste vähenemine.
|
Masinate ja seadmete tootmisel tekkinud heitkoguseid arvesse ei võeta.
b)
kasvuhoonegaaside heitkogused vedelate biokütuste tootmisel ja kasutamisel arvutatakse samuti kui biokütuste puhul (E), kuid lisaks võetakse arvesse ka energia muundamisel elektrienergiaks või kütmiseks või jahutamiseks kasutatavaks energiaks tekkivaid heitkoguseid, mis arvutatakse järgmiselt:
i)
energeetikaseadmete puhul, milles toodetakse üksnes soojust:
ii)
energeetikaseadmete puhul, milles toodetakse üksnes elektrienergiat:
kus
|
ECh,el
|
=
|
summaarne kasvuhoonegaaside heide lõpliku energiatoote saamisel;
|
|
E
|
=
|
summaarne vedela biokütusega seotud kasvuhoonegaaside heide enne selle viimast muundamist;
|
|
ηel
|
=
|
elektriline kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud elektrienergia ja aasta jooksul kulutatud vedela biokütuse suhtena biokütuse energiasisalduse alusel;
|
|
ηh
|
=
|
soojuslik kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud kasuliku soojusenergia ja aasta jooksul kulutatud vedela biokütuse suhtena biokütuse energiasisalduse alusel;
|
iii)
elektrilise või mehaanilise energia puhul, mis saadakse energeetikaseadmetest, milles toodetakse kasulikku soojust koos elektrienergiaga ja/või mehaanilise energiaga:
iv)
kasuliku soojuse puhul, mis saadakse energeetikaseadmetest, milles toodetakse kasulikku soojust koos elektrienergiaga ja/või mehaanilise energiaga:
kus:
|
ECh,el
|
=
|
summaarne kasvuhoonegaaside heide lõpliku energiatoote saamisel;
|
|
E
|
=
|
summaarne vedela biokütusega seotud kasvuhoonegaaside heide enne selle viimast muundamist;
|
|
ηel
|
=
|
elektriline kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud elektrienergia ja aasta jooksul kulutatud energia suhtena kütuse energiasisalduse alusel;
|
|
ηh
|
=
|
soojuslik kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud kasuliku soojusenergia ja aasta jooksul kulutatud energia suhtena kütuse energiasisalduse alusel;
|
|
Cel
|
=
|
eksergiat iseloomustav osa elektrienergias ja/või mehaanilises energias, mis võetakse võrdseks 100 %-ga (Cel = 1);
|
|
Ch
|
=
|
Carnot' kasutegur (eksergia osakaal kasulikus soojuses).
|
Carnot' kasutegur Ch, kasuliku soojuse puhul eri temperatuuridel on määratletud järgmiselt:
kus
|
Th
|
=
|
kasuliku soojuse absoluutne temperatuur (kelvinites) kasutamiskohas;
|
|
T0
|
=
|
ümbritseva keskkonna temperatuur, mis on võetakse võrdseks 273,15 kelviniga (see on 0 °C).
|
Kui hoonete kütmiseks eksporditud üleliigne soojusenergia on madalamal temperatuuril kui 150 °C (423,15 kelvinit), võib Ch määratleda ka teisiti:
|
Ch
|
=
|
soojuslik Carnot' kasutegur 150 °C (423,15 kelvini) juures, mis on: 0,3546
|
Nimetatud arvutuse puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„koostootmine“ – soojusenergia ning elektri- ja/või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;
b)
„kasulik soojus“ – soojus, mida toodetakse selleks, et rahuldada majanduslikult põhjendatud nõudlust kütte- või jahutusenergia järele;
c)
„majanduslikult põhjendatud nõudlus“ – nõudlus, mis ei ületa nõudlust kütmise või jahutamise järele, mida muidu rahuldataks turutingimustes.
2. Biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse järgmiselt:
a)
biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkogust (E) väljendatakse CO2-ekvivalentgrammides kütuse megadžauli kohta, g CO2eq/MJ.
b)
vedelate biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkogust (EC) väljendatakse CO2-ekvivalentgrammides lõpliku energiatoote (soojus- või elektrienergia) megadžauli kohta, g CO2eq/MJ.
Kui kütte- ja jahutusenergiat toodetakse koos elektrienergiaga, jaotatakse heitkogused soojus- ja elektrienergia vahel (nagu punkti 1 alapunktis b), olenemata sellest, kas soojust kasutatakse tegelikult kütmiseks või jahutamiseks (
32
).
Kui tooraine kaevandamise või kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid eec väljendatakse ühikutes g CO2eq lähteaine kuivtonni kohta, siis ümberarvutus CO2-ekvivalentgrammideks kütuse MJ kohta (g CO2eq/MJ) toimub järgmise valemi abil (
33
):
kus
Heited lähteaine kuivtonni kohta arvutatakse järgmise valemiga:
3. Biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine arvutatakse järgmiselt:
a)
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine tänu biokütuste kasutamisele:
VÄHENEMINE = (EF(t) – EB)/EF(t),
kus
|
EB
|
=
|
biokütuse koguheide ning
|
|
EF(t)
|
=
|
fossiilkütuste võrdlusväärtusele vastav koguheide transpordi puhul;
|
b)
kütte ja jahutuse ning elektritootmise puhul vedelate biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine:
VÄHENEMINE = (ECF(h&c,el,) – ECB(h&c,el)/ECF (h&c,el),
kus
|
ECB(h&c,el)
|
=
|
kütte või elektritootmise puhul saavutatav koguheite vähenemine ning
|
|
ECF(h&c,el)
|
=
|
kasuliku soojuse või elektrienergia fossiilkütuste võrdlusväärtusest tulenev koguheide.
|
4. Punkti 1 kohaldamisel arvesse võetavad kasvuhoonegaasid on CO2, N2O ja CH4. CO2-ga ekvivalentsuse arvutamiseks määratakse kõnealustele gaasidele järgmised väärtused:
|
CO2
|
:
|
1
|
|
N2O
|
:
|
298
|
|
CH4
|
:
|
25
|
5. Tooraine kaevandamisel või kasvatamisel tekkinud heide (eec) sisaldab heidet, mis on tekkinud kaevandamise või kasvatamise protsessi käigus; tooraine kogumisel, kuivatamisel ja säilitamisel tekkinud heidet; jäätmetest ja leketest tekkinud heidet ning kaevandamisel või kasvatamisel kasutatud toodete või kemikaalide tootmisel tekkinud heidet. CO2 kogumist toormaterjali kasvatamise ajal ei võeta arvesse. Põllumajandusliku biomassi kasvatamisest tuleneva heite prognoositava koguse võib tegelike andmete kasutamise alternatiivina tuletada sellistest piirkondlikest keskmistest näitajatest kasvatamisega seotud heite kohta, mis on esitatud aruannetes, millele on osutatud artikli 31 lõikes 4, või teabest põllumajandustooraine kasvatamise summeerimata vaikeväärtuste kohta, mis on esitatud käesolevas lisas. Asjakohase teabe puudumisel nimetatud aruannetes on tegelike andmete kasutamise alternatiivina lubatud arvutada keskmised väärtused kohalike põllumajandustavade põhjal, kasutades näiteks andmeid teatava põllumajandustootjate rühma kohta.
▼M2
6. Punkti 1 alapunktis a osutatud arvutuse tegemisel võetakse arvesse kasvuhoonegaaside heite vähenemist, mis saavutatakse põllumajanduse parema juhtimisega (esca), näiteks üleminekuga vähendatud mullaharimisele või otsekülvile, täiustatud põllumajanduskultuuridele ja paremale külvikorrasüsteemile, vahekultuuride kasutamisele koos põllumajanduskultuuride jääkide käitlemisega ja orgaanilise mullaparandusaine (näiteks kompost, kääritatud sõnnik) kasutamisele, kuid ainult juhul, kui see ei ohusta elurikkust. Lisaks esitatakse usaldusväärsed ja kontrollitavad tõendid, et asjaomase tooraine kasvatamise ajal on mulla süsinikusisaldus suurenenud või et on mõistlik eeldada, et see on suurenenud; seejuures võetakse arvesse heidet, mis tuleneb väetiste ja herbitsiidide kasutamise suurenemisest sellise viljeluse ajal (
34
).
▼B
7. Maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tuleneva aastapõhiste heitkoguste (el) arvutamisel jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuste heitkoguste arvutamisel kasutatakse järgmist valemit:
el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P – eB, (
35
)
kus
|
el
|
=
|
maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalentmassina (grammides) biokütuse või vedela biokütuse energia ühiku (megadžaul) kohta); põllumaa (1) ja pikaajalise taimekultuuri all olev maa (2) loetakse üheks maakasutuseks;
|
|
CSR
|
=
|
süsinikuvaru (nii pinnases kui ka taimestikus) pindalaühiku kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) pindalaühiku kohta). Maa võrdluskasutus on maakasutus 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem;
|
|
CSA
|
=
|
nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru pindalaühiku kohta seoses tegeliku maakasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) pindalaühiku kohta). Kui süsinikuvaru koguneb rohkem kui ühe aasta jooksul, võrdub CSA-le antav väärtus hinnatava varuga pindalaühiku kohta 20 aasta pärast või kultuuri koristusküpseks saamisel, olenevalt sellest, kumb on varasem;
|
|
P
|
=
|
põllukultuuri tootlikkus (mõõdetakse biokütuse või vedela biokütuse energiana maa pindalaühiku kohta aastas) ning
|
|
eB
|
=
|
toetus 29 g CO2eq/MJ biokütuse või muu vedela biokütuse korral, kui biomass saadakse rikutud maalt, mis on taastatud punktis 8 sätestatud tingimustel.
|
(1)
Põllumaa osas kasutatakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) määratlust.
(2)
Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm).
|
8. Toetust 29 g CO2eq/MJ kohaldatakse, kui on esitatud tõendid, et asjaomane maa:
a)
ei olnud 2008. aasta jaanuaris kasutuses põllumajanduslikul ega mingil muul eesmärgil ning
b)
on oluliselt rikutud maa, sealhulgas varem põllumajanduslikul eesmärgil kasutatud maa.
Toetust 29 g CO2eq/MJ rakendatakse kuni 20 aastat alates maa kasutuselevõtust põllumajanduslikul otstarbel, tingimusel et alapunkti b alla kuuluval maal tagatakse süsinikuvarude pidev kasv ja erosiooni märkimisväärne vähenemine.
9. „Oluliselt rikutud maa“ – maa, mis on pikemat aega olnud kas märkimisväärselt sooldunud või sisaldanud märkimisväärselt vähe orgaanilist ainet ja olnud tugevalt erodeerunud;
10. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2020 läbi maa süsinikuvaru arvutamise juhendi, (
36
) mis tugineb kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamise IPCC 2006. aasta juhise 4. osale, ja vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/841 (
37
). Komisjoni juhendit kasutatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel maa süsinikuvarude arvutamiseks.
11. Töötlemisel tekkinud heide (ep) sisaldab heidet, mis on tekkinud töötlemisprotsessi käigus; jäätmetest ja leketest tekkinud heidet ning töötlemisel kasutatud toodete või kemikaalide tootmise käigus tekkinud heidet, sealhulgas CO2-heidet, mis vastab fossiilkütuste süsinikusisalduse hulgale, sõltumata sellest, kas neid tegelikult protsessi käigus põletati või mitte.
Kui võetakse arvesse sellise elektrienergia tarbimist, mis ei ole toodetud kütuse tootmise ettevõttes, eeldatakse, et kõnealuse elektrienergia tootmisest ja jaotamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste intensiivsus on võrdne määratud piirkonnas elektrienergia tootmisest ja jaotamisest tuleneva heite keskmise intensiivsusega. Erandina kõnealusest reeglist võivad tootjad kasutada ühe elektrijaama keskmist väärtust kõnealuses elektrijaamas toodetud elektrienergia puhul, kui see jaam ei ole elektrivõrguga ühendatud.
Töötlemisel tekkinud heide hõlmab materjalide ja vahesaaduste kuivatamise käigus tekkinud heidet, kui see on asjakohane.
12. Transpordist ja jaotusest tulenev heide (etd) sisaldab heidet, mis tuleneb tooraine ja pooltoodete transpordist ning valmistoodete ladustamisest ja jaotamisest. Käesolevat punkti ei kohaldata jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heite suhtes, mida võetakse arvesse vastavalt punktile 5.
13. Kasutatavast kütusest tulenevat heidet (eu) loetakse biokütuste ja vedelate biokütuste puhul nulliks.
Kasutatavast kütusest pärinevate muude kasvuhoonegaaside kui CO2 ((N2O ja CH4) heide võetakse arvesse vedelate biokütuste teguris eu.
14. CO2 kogumisest ja geoloogilisest säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccs), mida ei ole juba arvesse võetud ep, väärtuses, piirdub heitkogusega, mida välditakse kütuse kaevandamise, transpordi, töötlemise ja jaotusega otseselt seotud eraldunud CO2 kogumise ja säilitamisega, kui säilitamine toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ (
38
).
▼M2
15. CO2 kogumisest ja asendamisest tulenev heite vähenemine (eccr) peab olema otse seotud selle biokütuse või vedela biokütuse tootmisega, millele see omistatakse, ja piirduma CO2 kogumise kaudu välditud heitega, mille puhul süsinik pärineb biomassist ning mida kasutatakse fossiilse päritoluga CO2 asendamiseks kaubanduslike toodete tootmisel ja teenuste osutamisel enne 1. jaanuari 2036.
▼B
16. Kui soojus- ja elektrienergia koostootmisseade, mis annab soojus- ja/või elektrienergiat kütusetootmise protsessile, mille heiteid arvutatakse, toodab üleliigset elektrienergiat ja/või üleliigset kasulikku soojust, jagatakse kasvuhoonegaaside heitkogused elektrienergia ja kasuliku soojuse vahel vastavalt soojuse temperatuurile (mis peegeldab soojuse kasulikkust). Kasulik soojus leitakse nii, et korrutatakse selle energiasisaldus Carnot' kasuteguriga Ch, mis arvutatakse järgmiselt:
kus
|
Th
|
=
|
kasuliku soojuse absoluutne temperatuur (kelvinites) kasutamiskohas;
|
|
T0
|
=
|
ümbritseva keskkonna temperatuur, mis on võetakse võrdseks 273,15 kelviniga (see on 0 °C).
|
Kui hoonete kütmiseks eksporditud üleliigne soojusenergia on madalamal temperatuuril kui 150 °C (423,15 kelvinit), võib Ch määratleda ka teisiti:
|
Ch
|
=
|
soojuslik Carnot' kasutegur 150 °C (423,15 kelvini) juures, mis on: 0,3546
|
Nimetatud arvutuse puhul tuleb kasutada tegelikku kasutegurit, mis on määratletud kui aasta jooksul toodetud mehaaniline energia, elektrienergia või soojusenergia, mis on jagatud aasta jooksul kulutatud energiaga.
Nimetatud arvutuse puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„koostootmine“ – soojusenergia ning elektri- ja/või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;
b)
„kasulik soojus“ – soojus, mida toodetakse selleks, et rahuldada majanduslikult põhjendatud nõudlust soojusenergia järele kütmise või jahutamise tarbeks;
c)
„majanduslikult põhjendatud nõudlus“ – nõudlus, mis ei ületa nõudlust kütmise või jahutamise järele, mida muidu rahuldataks turutingimustes.
17. Kui kütuse tootmise käigus toodetakse nii seda kütust, mille heidet arvutatakse, kui ka veel üht või mitut toodet („kaassaadused“), jagatakse kasvuhoonegaaside heitkogused kütuse või selle vahetoote ja kaassaaduste vahel võrdeliselt nende energiasisaldusega (mis määratakse väiksema kütteväärtusega muude kaassaaduste puhul kui elektri- ja soojusenergia). Üleliigse kasuliku soojuse või üleliigse elektrienergia tootmisega seotud kasvuhoonegaasimahukus võrdub kütuse tootmisprotsessis kulutatud soojus- või elektrienergia kasvuhoonegaasimahukusega, ja määratakse kindlaks koostootmisseadme, põletuskatla või muu seadme kõikide sisendite ja neist väljuvate heidete, sealhulgas CH4- ja N2O-heidete põhjal. Elektri- ja soojusenergia koostootmise korral tehakse arvutused vastavalt punktile 16.
▼M2
18. Punktis 17 osutatud arvutuse tegemisel on jagatavad heitkogused eec + el + esca + heitkoguste ep, etd, eccs ja eccr see osa, mis on tekkinud protsessi selle etapi eel ja ajal, mil valmib kaassaadus. Kui kaassaadustele on juba omistatud heitkoguseid olelustsükli protsessi varasemas etapis, kasutatakse kõnealuse heitkoguste summa asemel seda osa heitkogustest, mis on kütuse vahesaadusele omistatud protsessi viimases asjaomases etapis. Biokütuste ja vedelate biokütuste puhul võetakse selle arvutuse tegemisel arvesse kõik kaassaadused, mis ei kuulu punkti 17 kohaldamisalasse.
Negatiivse energiasisaldusega kaassaaduste energiasisalduse väärtuseks võetakse selle arvutuse puhul null.
Üldjuhul loetakse jäätmete ja jääkide, sealhulgas kõigi IX lisas loetletud jäätmete ja jääkide olelusringi jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused kuni kõnealuste materjalide kogumiseni võrdseks nulliga, olenemata sellest, kas need töödeldakse vahesaadusteks enne lõppsaaduseks muutmist.
Rafineerimistehastes toodetud biomasskütuste puhul on punktis 17 osutatud arvutuse tegemisel analüüsiüksuseks rafineerimistehas, v.a töötlemisseadme ja põletuskatla või koostootmisseadme sellise kombinatsiooni puhul, kus põletuskatel või koostootmisseade toodab soojus- ja/või elektrienergiat töötlemisseadme jaoks.
▼B
19. Biokütuste puhul on punktis 3 osutatud arvutuse tegemisel fossiilkütuste võrdlusväärtus EF(t) 94 g CO2eq/MJ.
Elektrienergia tootmiseks kasutatavate vedelate biokütuste puhul on punktis 3 osutatud arvutuse tegemisel fossiilkütuste võrdlusväärtus ECF(e) 183 g CO2eq/MJ.
Kasuliku soojuse, samuti kütte- ja jahutusenergia tootmiseks kasutatavate vedelate biokütuste puhul on punktis 3 osutatud arvutuse tegemisel fossiilkütuste võrdlusväärtus ECF(h&c) 80 g CO2eq/MJ.
D. BIOKÜTUSTE JA VEDELATE BIOKÜTUSTE SUMMEERIMATA VAIKEVÄÄRTUSED
Kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtused: eec vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele, kaasa arvatud N2O heide mullast
|
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused
(g CO2eq/MJ)
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused
(g CO2eq/MJ)
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool
|
9,6
|
9,6
|
|
Teraviljast (maisist) toodetud etanool
|
25,5
|
25,5
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool
|
27,0
|
27,0
|
|
Suhkruroost toodetud etanool
|
17,1
|
17,1
|
|
ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
|
TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
|
Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus
|
32,0
|
32,0
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus
|
26,1
|
26,1
|
|
Sojaubadest toodetud biodiislikütus
|
21,2
|
21,2
|
|
▼C1
|
|
Palmiõlist toodetud biodiislikütus
|
26,0
|
26,0
|
|
▼B
|
|
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus
|
0
|
0
|
|
Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus (*1)
|
0
|
0
|
|
Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
33,4
|
33,4
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
26,9
|
26,9
|
|
Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
22,1
|
22,1
|
|
▼C1
|
|
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
27,3
|
27,3
|
|
▼B
|
|
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud vesiniktöödeldud õli
|
0
|
0
|
|
Loomse rasva sulatamisest toodetud vesiniktöödeldud õli (*1)
|
0
|
0
|
|
Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli
|
33,4
|
33,4
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli
|
27,2
|
27,2
|
|
Sojaubadest toodetud puhas taimeõli
|
22,2
|
22,2
|
|
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli
|
27,1
|
27,1
|
|
Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest
|
0
|
0
|
(*1)
Kehtib ainult biokütuste puhul, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. ja 2. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest, mille puhul pole rasvasulatuse osana toimuva hügieniseerimisega seotud heidet arvesse võetud.
|
Kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtused: „eec
“ – üksnes mulla N2O-heite kohta (eec tabelis esitatud kasvatamise summeerimata vaikeväärtused juba sisaldavad neid väärtusi)
|
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused
(g CO2eq/MJ)
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused
(g CO2eq/MJ)
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool
|
4,9
|
4,9
|
|
Teraviljast (maisist) toodetud etanool
|
13,7
|
13,7
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool
|
14,1
|
14,1
|
|
Suhkruroost toodetud etanool
|
2,1
|
2,1
|
|
ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
|
TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
|
Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus
|
17,6
|
17,6
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus
|
12,2
|
12,2
|
|
Sojaubadest toodetud biodiislikütus
|
13,4
|
13,4
|
|
Palmiõlist toodetud biodiislikütus
|
16,5
|
16,5
|
|
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus
|
0
|
0
|
|
Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus (*1)
|
0
|
0
|
|
Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
18,0
|
18,0
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
12,5
|
12,5
|
|
Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
13,7
|
13,7
|
|
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
16,9
|
16,9
|
|
Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest
|
0
|
0
|
|
Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest (*1)
|
0
|
0
|
|
Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli
|
17,6
|
17,6
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli
|
12,2
|
12,2
|
|
Sojaubadest toodetud puhas taimeõli
|
13,4
|
13,4
|
|
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli
|
16,5
|
16,5
|
|
Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest
|
0
|
0
|
(*1)
Märkus: kehtib ainult biokütuste puhul, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. ja 2. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest, mille puhul pole rasvasulatuse osana toimuva hügieniseerimisega seotud heidet arvesse võetud.
|
Töötlemise vaikeväärtused: ep vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele
|
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused
(g CO2eq/MJ)
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused
(g CO2eq/MJ)
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas)
|
18,8
|
26,3
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas)
|
9,7
|
13,6
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
13,2
|
18,5
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
7,6
|
10,6
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
27,4
|
38,3
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
15,7
|
22,0
|
|
Maisist toodetud etanool (tootmisel tavalises põletuskatlas kasutati kütusena maagaasi)
|
20,8
|
29,1
|
|
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1) kasutati kütusena maagaasi)
|
14,8
|
20,8
|
|
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
28,6
|
40,1
|
|
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
1,8
|
2,6
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas)
|
21,0
|
29,3
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
15,1
|
21,1
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena pruunsütt soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
30,3
|
42,5
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
1,5
|
2,2
|
|
Suhkruroost toodetud etanool
|
1,3
|
1,8
|
|
ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
|
TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
|
Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus
|
11,7
|
16,3
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus
|
11,8
|
16,5
|
|
Sojaubadest toodetud biodiislikütus
|
12,1
|
16,9
|
|
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (lahtine heitveetiik)
|
30,4
|
42,6
|
|
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
13,2
|
18,5
|
|
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus
|
9,3
|
13,0
|
|
Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus (*2)
|
13,6
|
19,1
|
|
Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
10,7
|
15,0
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
10,5
|
14,7
|
|
Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
10,9
|
15,2
|
|
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess täpsustamata)
|
27,8
|
38,9
|
|
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
9,7
|
13,6
|
|
Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest
|
10,2
|
14,3
|
|
Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest (*2)
|
14,5
|
20,3
|
|
Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli
|
3,7
|
5,2
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli
|
3,8
|
5,4
|
|
Sojaubadest toodetud puhas taimeõli
|
4,2
|
5,9
|
|
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik)
|
22,6
|
31,7
|
|
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
4,7
|
6,5
|
|
Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest
|
0,6
|
0,8
|
(*1)
Soojus- ja elektrienergia koostootmisega toimuvate protsesside jaoks esitatud vaikeväärtused kehtivad üksnes sel juhul, kui kogu protsessi soojus saadakse soojus- ja elektrienergia koostootmisest.
(*2)
Märkus: kehtib ainult biokütuste puhul, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. ja 2. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest, mille puhul pole rasvasulatuse osana toimuva hügieniseerimisega seotud heidet arvesse võetud.
|
Summeerimata vaikeväärtused üksnes õli tootmise kohta (ep tabelis esitatud kasvatamise summeerimata vaikeväärtused juba sisaldavad neid väärtusi)
|
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused
(g CO2eq/MJ)
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused
(g CO2eq/MJ)
|
|
Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus
|
3,0
|
4,2
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus
|
2,9
|
4,0
|
|
Sojaubadest toodetud biodiislikütus
|
3,2
|
4,4
|
|
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (lahtine heitveetiik)
|
20,9
|
29,2
|
|
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
3,7
|
5,1
|
|
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus
|
0
|
0
|
|
Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus (*1)
|
4,3
|
6,1
|
|
Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
3,1
|
4,4
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
3,0
|
4,1
|
|
Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
3,3
|
4,6
|
|
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (lahtine heitveetiik)
|
21,9
|
30,7
|
|
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
3,8
|
5,4
|
|
Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest
|
0
|
0
|
|
Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest (*1)
|
4,3
|
6,0
|
|
Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli
|
3,1
|
4,4
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli
|
3,0
|
4,2
|
|
Sojaubadest toodetud puhas taimeõli
|
3,4
|
4,7
|
|
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik)
|
21,8
|
30,5
|
|
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
3,8
|
5,3
|
|
Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest
|
0
|
0
|
(*1)
Märkus: kehtib ainult biokütuste puhul, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. ja 2. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest, mille puhul pole rasvasulatuse osana toimuva hügieniseerimisega seotud heidet arvesse võetud.
|
Transportimise ja jaotamise summeerimata vaikeväärtused: etd vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele
|
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused
(g CO2eq/MJ)
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused
(g CO2eq/MJ)
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas)
|
2,3
|
2,3
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas)
|
2,3
|
2,3
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
2,3
|
2,3
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
2,3
|
2,3
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
2,3
|
2,3
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
2,3
|
2,3
|
|
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
2,2
|
2,2
|
|
Maisist toodetud etanool (tootmisel tavalises põletuskatlas kasutati kütusena maagaasi)
|
2,2
|
2,2
|
|
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
2,2
|
2,2
|
|
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
2,2
|
2,2
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas)
|
2,2
|
2,2
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
2,2
|
2,2
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
2,2
|
2,2
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
2,2
|
2,2
|
|
Suhkruroost toodetud etanool
|
9,7
|
9,7
|
|
ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
|
TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
|
Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus
|
1,8
|
1,8
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus
|
2,1
|
2,1
|
|
Sojaubadest toodetud biodiislikütus
|
8,9
|
8,9
|
|
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (lahtine heitveetiik)
|
6,9
|
6,9
|
|
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
6,9
|
6,9
|
|
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus
|
1,9
|
1,9
|
|
▼C1
|
|
Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus (*2)
|
1,6
|
1,6
|
|
▼B
|
|
Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
1,7
|
1,7
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
2,0
|
2,0
|
|
Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
9,2
|
9,2
|
|
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (lahtine heitveetiik)
|
7,0
|
7,0
|
|
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
7,0
|
7,0
|
|
Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest
|
1,7
|
1,7
|
|
Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest (*2)
|
1,5
|
1,5
|
|
Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli
|
1,4
|
1,4
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli
|
1,7
|
1,7
|
|
Sojaubadest toodetud puhas taimeõli
|
8,8
|
8,8
|
|
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik)
|
6,7
|
6,7
|
|
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
6,7
|
6,7
|
|
Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest
|
1,4
|
1,4
|
(*1)
Soojus- ja elektrienergia koostootmisega toimuvate protsesside jaoks esitatud vaikeväärtused kehtivad üksnes sel juhul, kui kogu protsessi soojus saadakse soojus- ja elektrienergia koostootmisest.
(*2)
Märkus: kehtib ainult biokütuste puhul, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. ja 2. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest, mille puhul pole rasvasulatuse osana toimuva hügieniseerimisega seotud heidet arvesse võetud.
|
Transportimise ja jaotamise summeerimata vaikeväärtused üksnes lõppkütuste jaoks. Need on juba lisatud käesoleva lisa C osas määratletud transportimise ja jaotamise heite etd tabelisse, kuid järgmised väärtused on kasulikud, kui ettevõtja soovib deklareerida tegelikku heidet transpordil üksnes põllukultuuride või õli transpordi kohta.
|
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused
(g CO2eq/MJ)
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused
(g CO2eq/MJ)
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas)
|
1,6
|
1,6
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas)
|
1,6
|
1,6
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
1,6
|
1,6
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
1,6
|
1,6
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
1,6
|
1,6
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
1,6
|
1,6
|
|
Maisist toodetud etanool (tootmisel tavalises põletuskatlas kasutati kütusena maagaasi)
|
1,6
|
1,6
|
|
Maisist toodetud etanool (tootmisel soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1) kasutati kütusena maagaasi)
|
1,6
|
1,6
|
|
Maisist toodetud etanool (tootmisel soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1) kasutati kütusena pruunsütt)
|
1,6
|
1,6
|
|
Maisist toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
1,6
|
1,6
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas)
|
1,6
|
1,6
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
1,6
|
1,6
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
1,6
|
1,6
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
1,6
|
1,6
|
|
Suhkruroost toodetud etanool
|
6,0
|
6,0
|
|
etüül-tert-butüüleetri (ETBE) taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
Loetakse võrdseks etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
|
tert-amüül-etüüleetri (TAEE) taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
Loetakse võrdseks etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
|
Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus
|
1,3
|
1,3
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus
|
1,3
|
1,3
|
|
Sojaubadest toodetud biodiislikütus
|
1,3
|
1,3
|
|
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (lahtine heitveetiik)
|
1,3
|
1,3
|
|
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
1,3
|
1,3
|
|
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus
|
1,3
|
1,3
|
|
Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus (*2)
|
1,3
|
1,3
|
|
Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
1,2
|
1,2
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
1,2
|
1,2
|
|
Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
1,2
|
1,2
|
|
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (lahtine heitveetiik)
|
1,2
|
1,2
|
|
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
1,2
|
1,2
|
|
Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest
|
1,2
|
1,2
|
|
Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest (*2)
|
1,2
|
1,2
|
|
Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli
|
0,8
|
0,8
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli
|
0,8
|
0,8
|
|
Sojaubadest toodetud puhas taimeõli
|
0,8
|
0,8
|
|
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik)
|
0,8
|
0,8
|
|
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
0,8
|
0,8
|
|
Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest
|
0,8
|
0,8
|
(*1)
Soojus- ja elektrienergia koostootmisega toimuvate protsesside jaoks esitatud vaikeväärtused kehtivad üksnes sel juhul, kui kogu protsessi soojus saadakse soojus- ja elektrienergia koostootmisest.
(*2)
Märkus: kehtib ainult biokütuste puhul, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. ja 2. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest, mille puhul pole rasvasulatuse osana toimuva hügieniseerimisega seotud heidet arvesse võetud.
|
Kasvatamine, töötlemine, transport ja jaotamine kokku
|
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused
(g CO2eq/MJ)
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused
(g CO2eq/MJ)
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas)
|
30,7
|
38,2
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas)
|
21,6
|
25,5
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
25,1
|
30,4
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
19,5
|
22,5
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
39,3
|
50,2
|
|
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
27,6
|
33,9
|
|
Maisist toodetud etanool (tootmisel tavalises põletuskatlas kasutati kütusena maagaasi)
|
48,5
|
56,8
|
|
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1) kasutati kütusena maagaasi)
|
42,5
|
48,5
|
|
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
56,3
|
67,8
|
|
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
29,5
|
30,3
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas)
|
50,2
|
58,5
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
44,3
|
50,3
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
59,5
|
71,7
|
|
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1))
|
30,7
|
31,4
|
|
Suhkruroost toodetud etanool
|
28,1
|
28,6
|
|
ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
|
TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
|
Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus
|
45,5
|
50,1
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus
|
40,0
|
44,7
|
|
Sojaubadest toodetud biodiislikütus
|
42,2
|
47,0
|
|
▼C1
|
|
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (lahtine heitveetiik)
|
63,3
|
75,5
|
|
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
46,1
|
51,4
|
|
▼B
|
|
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus
|
11,2
|
14,9
|
|
▼C1
|
|
Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus (*2)
|
15,2
|
20,7
|
|
▼B
|
|
Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
45,8
|
50,1
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
39,4
|
43,6
|
|
Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli
|
42,2
|
46,5
|
|
▼C1
|
|
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (lahtine heitveetiik)
|
62,1
|
73,2
|
|
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
44,0
|
47,9
|
|
▼B
|
|
Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest
|
11,9
|
16,0
|
|
Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest (*2)
|
16,0
|
21,8
|
|
Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli
|
38,5
|
40,0
|
|
Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli
|
32,7
|
34,3
|
|
Sojaubadest toodetud puhas taimeõli
|
35,2
|
36,9
|
|
▼C1
|
|
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik)
|
56,4
|
65,5
|
|
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)
|
38,5
|
40,3
|
|
▼B
|
|
Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest
|
2,0
|
2,2
|
(*1)
Soojus- ja elektrienergia koostootmisega toimuvate protsesside jaoks esitatud vaikeväärtused kehtivad üksnes sel juhul, kui kogu protsessi soojus saadakse soojus- ja elektrienergia koostootmisest.
(*2)
Märkus: kehtib ainult biokütuste puhul, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. ja 2. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest, mille puhul pole rasvasulatuse osana toimuva hügieniseerimisega seotud heidet arvesse võetud.
|
E. 2016. AASTAL TURUL MITTE LEIDUNUD VÕI TURUL ÜKSNES TÜHISTES KOGUSTES LEIDUNUD UUTE BIOKÜTUSTE JA VEDELATE BIOKÜTUSTE PROGNOOSITAVAD SUMMEERIMATA VAIKEVÄÄRTUSED
Kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtused: eec vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele, kaasa arvatud N2O heide mullast (kaasa arvatud puidujääkidest või energiametsast puiduhakke saamine)
|
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused
(g CO2eq/MJ)
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused
(g CO2eq/MJ)
|
|
Nisuõlgedest toodetud etanool
|
1,8
|
1,8
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
3,3
|
3,3
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
8,2
|
8,2
|
|
▼C1
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer- Tropschi bensiin
|
3,3
|
3,3
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin
|
8,2
|
8,2
|
|
▼B
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME)
|
3,1
|
3,1
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME)
|
7,6
|
7,6
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud metanool
|
3,1
|
3,1
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud metanool
|
7,6
|
7,6
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
2,5
|
2,5
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin
|
2,5
|
2,5
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud dimetüüleeter (DME)
|
2,5
|
2,5
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool
|
2,5
|
2,5
|
|
MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
Summeerimata vaikeväärtused põldude N2O heite kohta (kaasa arvatud summeerimata vaikeväärtused kasvatamise heite kohta eec tabelis)
|
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused
(g CO2eq/MJ)
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused
(g CO2eq/MJ)
|
|
Nisuõlgedest toodetud etanool
|
0
|
0
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
0
|
0
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
4,4
|
4,4
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin
|
0
|
0
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin
|
4,4
|
4,4
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME)
|
0
|
0
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME)
|
4,1
|
4,1
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud metanool
|
0
|
0
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud metanool
|
4,1
|
4,1
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
0
|
0
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin
|
0
|
0
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud dimetüüleeter (DME)
|
0
|
0
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool
|
0
|
0
|
|
MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
Töötlemisega seotud summeerimata vaikeväärtused: ep vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele
|
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused
(g CO2eq/MJ)
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused
(g CO2eq/MJ)
|
|
Nisuõlgedest toodetud etanool
|
4,8
|
6,8
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
0,1
|
0,1
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
0,1
|
0,1
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin
|
0,1
|
0,1
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin
|
0,1
|
0,1
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME)
|
0
|
0
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME)
|
0
|
0
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud metanool
|
0
|
0
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud metanool
|
0
|
0
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
0
|
0
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin
|
0
|
0
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud dimetüüleeter (DME)
|
0
|
0
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool
|
0
|
0
|
|
MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
Transportimise ja jaotamise summeerimata vaikeväärtused: etd vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele
|
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused
(g CO2eq/MJ)
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused
(g CO2eq/MJ)
|
|
Nisuõlgedest toodetud etanool
|
7,1
|
7,1
|
|
▼C1
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer- Tropschi diislikütus
|
12,2
|
12,2
|
|
▼B
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
8,4
|
8,4
|
|
▼C1
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer- Tropschi bensiin
|
12,2
|
12,2
|
|
▼B
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin
|
8,4
|
8,4
|
|
▼C1
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME)
|
12,1
|
12,1
|
|
▼B
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME)
|
8,6
|
8,6
|
|
▼C1
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud metanool
|
12,1
|
12,1
|
|
▼B
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
7,7
|
7,7
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin
|
7,9
|
7,9
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud dimetüüleeter (DME)
|
7,7
|
7,7
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool
|
7,9
|
7,9
|
|
MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
Transportimise ja jaotamise summeerimata vaikeväärtused üksnes lõppkütuste jaoks. Need on juba lisatud käesoleva lisa C osas määratletud transportimise ja jaotamise heite etd tabelisse, kuid järgmised väärtused on kasulikud, kui ettevõtja soovib deklareerida tegelikku heidet transpordil üksnes lähteaine transpordi kohta.
|
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused
(g CO2eq/MJ)
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused
(g CO2eq/MJ)
|
|
Nisuõlgedest toodetud etanool
|
1,6
|
1,6
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
1,2
|
1,2
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
1,2
|
1,2
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin
|
1,2
|
1,2
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin
|
1,2
|
1,2
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME)
|
2,0
|
2,0
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME)
|
2,0
|
2,0
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud metanool
|
2,0
|
2,0
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud metanool
|
2,0
|
2,0
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
2,0
|
2,0
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin
|
2,0
|
2,0
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud dimetüüleeter (DME)
|
2,0
|
2,0
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool
|
2,0
|
2,0
|
|
MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
Kasvatamine, töötlemine, transport ja jaotamine kokku
|
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused
(g CO2eq/MJ)
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused
(g CO2eq/MJ)
|
|
Nisuõlgedest toodetud etanool
|
13,7
|
15,7
|
|
▼C1
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer- Tropschi diislikütus
|
15,6
|
15,6
|
|
▼B
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
16,7
|
16,7
|
|
▼C1
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer- Tropschi bensiin
|
15,6
|
15,6
|
|
▼B
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin
|
16,7
|
16,7
|
|
▼C1
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME)
|
15,2
|
15,2
|
|
▼B
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME)
|
16,2
|
16,2
|
|
▼C1
|
|
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud metanool
|
15,2
|
15,2
|
|
▼B
|
|
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud metanool
|
16,2
|
16,2
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus
|
10,2
|
10,2
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin
|
10,4
|
10,4
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud dimetüüleeter (DME)
|
10,2
|
10,2
|
|
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool
|
10,4
|
10,4
|
|
MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa
|
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga
|
1. Ülevaade
1.1 Viited
1.2 Tuvastatud nõuded
1.3 Seotud standardid
2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
- Builddate: 16.07.2024 00:00:00 -Doknr: CELEX:32018L2001
- EULAW -
EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.
DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.
|