|
+II LISA |
II LISA
II LISA SÜSINIKUJALAJÄLG 1. Kohaldamisala Käesolevas lisas on esitatud olulised elemendid süsinikujalajälje arvutamiseks. Artikli 7 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga ettenähtud süsinikujalajälje arvutamise ja tõendamise metoodika tugineb käesolevas lisas esitatud olulistele elementidele, on kooskõlas komisjoni koostatud toote keskkonnajalajälje meetodi viimase versiooni ja asjakohaste tootekategooria keskkonnajalajälje määramise normidega ning kajastab rahvusvahelisi kokkuleppeid ja tehnilisi/teaduslikke edusamme olelusringi hindamise valdkonnas. Olelusringi süsinikujalajälje arvutamine peab põhinema materjalide loetelul, energial ja abimaterjalidel, mida konkreetses tootmisettevõttes konkreetse patarei- või akumudeli tootmiseks kasutatakse. Eelkõige tuleb täpselt kindlaks teha elektroonilised komponendid, näiteks patarei või aku haldusmoodulid ja ohutusmoodulid, ja katoodi materjalid, kuna neist võib saada patarei või aku süsinikujalajälje peamine suurendaja. 2. Mõisted Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„tegevusandmed“ – protsessidega seotud teave olelusringi andmike modelleerimisel, kusjuures protsessi tegevusi esindavate protsessiahelate olelusringi andmike koondtulemused korrutatakse vastavate tegevusandmetega ja liidetakse seejärel kokku, et tuletada selle protsessiga seotud süsinikujalajälg;
b)
„materjalide loetelu“ – aku või patarei valmistamiseks vajalike toorainete, alakoostude, vahekoostude, alakomponentide ja osade ning nende koguste loetelu;
c)
„ettevõttespetsiifilised andmed“ – ühest või mitmest üksusest otse mõõdetud või kogutud andmed (asukohaspetsiifilised andmed), mis esindavad ettevõtte tegevust; selliseid andmeid nimetatakse ka „esmasteks andmeteks“;
d)
„funktsionaalne üksus“ – aku või patarei funktsioonide või teenuste või mõlema kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed aspektid;
e)
„olelusring“ – tootesüsteemi järjestikused omavahel seotud etapid alates tooraine hankimisest või loodusvaradest tootmisest kuni toote lõpliku kõrvaldamiseni (ISO 14040:2006 või samaväärne standard);
f)
„olelusringi andmik“ – elementaar-, jäätme- ja tootevoogude vastasmõjude kogum olelusringi andmiku andmekogumis;
g)
„olelusringi andmiku andmekogum“ – dokument või fail, mis sisaldab konkreetse toote või muu võrdlusaluse, näiteks tegevuskoht või protsess, olelusringi teavet ja hõlmab kirjeldavaid metaandmeid ja olelusringi kvantitatiivset andmikku, mille hulgas võib olla protsessiüksuse andmekogum, osaliselt liidetud andmete andmekogum või liidetud andmete andmekogum;
h)
„etalonvoog“ – konkreetse tootesüsteemi protsesside väljundite kogus, mis on vajalik funktsionaalse üksusega väljendatud funktsiooni täitmiseks (standardi ISO 14040:2006 või samaväärse standardi põhjal);
i)
„teisesed andmed“ – andmed, mis ei ole saadud otseselt ei süsinikujalajälje uuringut tegeva ettevõtte tarneahelas konkreetse protsessi käigus ega otseselt ettevõtte poolt kogutud, mõõdetud või hinnatud, vaid mis on saadud kolmanda isiku olelusringi andmike andmebaasist või muudest allikatest. Sellised andmed hõlmavad tööstusharu keskmisi andmeid, näiteks avaldatud tootmisandmed, valitsuse statistika ja tööstusühenduste andmed, samuti kirjandusuuringuid, tehnilisi uuringuid ja patente ning võivad põhineda ka finantsandmetel ja sisaldada asendusandmeid ja muid üldisi andmeid; ning samuti hõlmavad esmaseid andmeid, mis läbivad horisontaalse agregeerimise etapi;
j)
„süsteemipiirid“ – olelusringi etappide hulka kuuluvad või nendest välja jäetud aspektid. Lisaks peavad patareide või akude süsinikujalajälje arvutamise ühtlustatud normid sisaldama muid nende tõlgendamiseks vajalikke määratlusi. 3. Funktsionaalne üksus ja etalonvoog Funktsionaalne üksus on määratletud kui üks kWh (kilovatt-tund) kogu energiast, mida patarei- või akusüsteem annab oma kasutusea jooksul, mõõdetuna kWh-des. Koguenergia saadakse tsüklite arvu korrutamisel iga tsükli jooksul väljastatud energia kogusega. Etalonvoog on määratletud konkreetse funktsiooni täitmiseks vajalik patarei või aku kaal, mida mõõdetakse patarei või aku kilogrammides kWh kohta kogu energiast, mida patarei või aku oma kasutusea jooksul annab. Kõik valmistaja poolt süsinikujalajälje mõõtmiseks kogutud kvantitatiivsed sisend- ja väljundandmed arvutatakse selle etalonvoo suhtes. Erandina esimesest lõigust on varupatarei või -aku puhul, mille peamine funktsioon on tagada toiteallika talitluspidevus, funktsionaalne üksus määratletud võimena tagada üks kWmin (kilovatt-minut) varuvõimsusest igal hetkel patarei või aku kasutusea jooksul. Seega on varupatarei või -aku etalonvoog patarei või aku kaal, mis on vajalik kindlaksmääratud funktsiooni täitmiseks, ja seda mõõdetakse patarei või aku kilogrammides varuvõimsuse kilovatt-minuti kohta, jagatuna patarei või aku kasutuseaga aastates. Kõik varupatarei või -aku valmistajate poolt süsinikujalajälje mõõtmiseks kogutud kvantitatiivsed sisend- ja väljundandmed arvutatakse kõnealuse etalonvoo suhtes. Erandjuhtudel, näiteks pistikühenduseta hübriidsõiduki akude puhul, võib metoodikas määratleda teistsuguse funktsionaalse üksuse. 4. Süsteemipiirid Süsteemipiiridesse arvatakse järgmised sellesse kuuluvad olelusringi etapid ja protsessid.
Süsteemipiiridest jäetakse välja järgmised olelusringi etappidesse kuuluvad protsessid:
—
patareide või akude kooste- ja ringlussevõtuseadmete valmistamine, kuna mobiilsete rakenduste jaoks ette nähtud suure erienergiaga patareide või akude tootekategooria süsinikujalajälje määramise normides arvutatud süsinikujalajälje mõju on tähtsusetu;
—
patareide või akude koosteprotsess algseadmete valmistaja süsteemi osadega; käesolev protsess vastab peamiselt mehaanilisele koostamisele ja kuulub algseadmete või sõiduki koosteliini koosseisu; selle konkreetse protsessi energia- ja materjalikulu on algseadmete valmistaja komponentide valmistamise protsessiga võrreldes tühine.
Kasutusetapp jäetakse olelusringi süsinikujalajälje arvutustest välja, kuna see ei ole valmistajate otsese mõju all, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et patareide või akude valmistajate poolt projekteerimisetapis tehtud valikud võivad anda kõnealusesse mõjusse mitteolulise panuse. 5. Ettevõttespetsiifiliste ja teiseste andmekogumite kasutamine Kuna patarei- ja akukomponente on palju ning tootmisprotsessid on keerukad, peab ettevõtja, kui see on põhjendatud, piirama ettevõttespetsiifiliste andmete kasutamist patarei- või akuspetsiifiliste osadega seotud protsesside ja komponentide analüüsimisega. Eelkõige peavad kõik tegevusandmed, mis on seotud patarei või aku anoodi, katoodi, elektrolüüdi, separaatori ja elementide kestadega, viitama konkreetsele patarei- või akumudelile, mis on toodetud konkreetses tootmisettevõttes (st vaikeväärtusi ei või kasutada). Patarei- või akuspetsiifilisi tegevusandmeid kasutatakse koos toote keskkonnajalajälje nõuetele vastavate teiseste andmekogumitega. Kuna süsinikujalajälje deklaratsioon on kindlaksmääratud tootmiskohas toodetud patarei- või akumudelit, ei ole lubatud valimi koostamine sama patarei- või akumudelit tootvatest eri tootmisettevõtetest kogutud andmetest. Kui muudetakse patarei- või akumudeli tootmiseks kasutatavate materjalide loetelu või energiaallikate jaotust, tuleb selle patarei- või akumudeli süsinikujalajälg uuesti arvutada. Artikli 7 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga väljatöötatavad ühtlustatud normid hõlmavad järgmiste olelusringi etappide üksikasjalikku modelleerimist:
—
tooraine hankimine ja eeltöötlus;
—
tootmine;
—
turustamine,
—
elektrienergia omatootmine;
—
olelusringi lõpp.
6. Süsinikujalajälje mõjuhindamine Patarei või aku süsinikujalajälg arvutatakse kasutades mõjukategooriat „kliimamuutused“ käsitleva olelusringi mõjuhindamise meetodit, mida soovitatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse 2019. aasta aruandes „Ettepanekud toote keskkonnajalajälje meetodi ajakohastamiseks“. Tulemused esitatakse kirjeldatud tulemustena ilma normaliseerimise ja kaalumiseta. Kasutatavate kirjeldustegurite loetelu on kättesaadav Euroopa olelusringi hindamise platvormil. 7. Kompenseerimine Kompensatsiooni arvutamisel võetakse aluseks võrdlusalus, milleks on hüpoteetiline stsenaarium, mis kirjeldab heidet olukorras, kus kompenseerivat leevendusprojekti ei ole veel rakendatud. Kompensatsioonimeetmeid süsinikujalajälje deklaratsioonis ei kajastata, kuid need võib esitada eraldi täiendava keskkonnateabena ja neid võib kasutada teavitamiseks. 8. Süsinikujalajälje tulemusklassid Olenevalt turule lastud patareide või akude süsinikujalajälje deklaratsioonides esitatud väärtuste jaotusest määratakse kindlaks otstarbekas arv tulemusklasse, kusjuures A-kategooria on parim klass, mille puhul süsinikujalajälg on olelusringi jooksul väikseim, et võimaldada turul eristada artikli 7 lõikes 1 osutatud akukategooriaid. Iga tulemusklassi künnisväärtuse ja klassi ulatuse kehtestamine põhineb eelneva kolme aasta jooksul turule lastud artikli 7 lõikes 1 osutatud akukategooriate tõhususe jaotusel, eeldatavatel tehnoloogilistel täiustustel ja muudel tehnilistel teguritel. 9. Süsinikuheite piirväärtused Tuginedes turule lastud akumudelite süsinikujalajälje deklaratsioonide kaudu kogutud teabele ja süsinikujalajälje tulemusklasside suhtelisele jaotusele ning võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut selles valdkonnas, määrab komisjon kindlaks artikli 7 lõikes 1 osutatud akukategooriate puhul olelusringi maksimaalse süsinikujalajälje piirväärtused pärast asjakohast mõjuhindamise läbiviimist künniste väärtuste kindlakstegemiseks. Esimeses lõigus osutatud maksimaalse olelusringi süsinikujalajälje künnise kehtestamisel võtab komisjon arvesse turul olevate akude süsinikujalajälje väärtuste suhtelist jaotust, turule lastud akude süsinikujalajälje vähendamisel tehtud edusammude ulatust ning kõnealuste olelusringi süsinikujalajälje künniste tegelikku ja võimalikku panust liidu kestliku liikuvuse ja kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisse 2050. aastaks. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|