Artikkel 4 Mõisted

„välisõhk“ – hooneväline troposfääri õhk, välja arvatud õhk nõukogu direktiivi 89/654/EMÜ (19) artiklis 2 määratletud töökohas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad sätted ning kuhu üldsusel pole korrapärast juurdepääsu;

„õhukvaliteedi normid“ – piirväärtused, sihtväärtused, keskmise kokkupuute vähendamise kohustused, keskmise kokkupuutetaseme eesmärgid, kriitilised tasemed, häiretasemed, teavitamistasemed ja pikaajalised eesmärgid;

„saasteaine“ – igasugune välisõhus olev aine, mis võib kahjustada inimeste tervist või keskkonda;

„tase“ – saasteaine kontsentratsioon välisõhus või sealt teatava aja jooksul pindadele sadenev kogus;

„sadenev üldkogus“ – teataval alal ja teatava aja jooksul atmosfäärist pindadele, näiteks pinnasele, taimestikule, vette või hoonetele, kanduvate saasteainete kogumass;

„PM10-osake“ – osake, mis PM10 proovivõtmisel ja mõõtmistel kasutatava standardmeetodi, standardi EN 12341 kohaselt läbib 10 μm aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava 50 protsendil juhtudest;

„PM2,5-osake“ – osake, mis PM2,5 proovivõtmisel ja mõõtmistel kasutatava standardmeetodi, standardi EN 12341 kohaselt läbib 2,5 μm aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava 50 protsendil juhtudest;

„lämmastikoksiidid“ – lämmastikmonooksiidi (lämmastikoksiid) ja lämmastikdioksiidi suhteliste sisalduste summa (ppbv) väljendatuna lämmastikdioksiidi massikontsentratsioonina (μg/m3);

„arseen“, „kaadmium“, „plii“, „nikkel“ ja „benso(a)püreen“ – nende elementide ja ühendite kogusisaldus PM10 fraktsioonis;

„polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud“ – orgaanilised ühendid, mis koosnevad vähemalt kahest konjugeeritud, ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavast aromaatsest tuumast;

„summaarne gaasiline elavhõbe“ – elementaarelavhõbeda aur (Hg0) ja reaktiivne gaasiline elavhõbe, st vesilahustuvad elavhõbeda ühendid, millel on piisavalt kõrge aururõhk gaasifaasis püsimiseks;

„lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ)“ – kõik inimtekkelised ja biogeensed orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan, mis võivad päikesevalguse toimel lämmastikoksiididega reageerides tekitada fotokeemilisi oksüdante;

„osooni eeldusained“ – ained, mis aitavad kaasa troposfääriosooni tekkimisele;

„must süsinik“ – süsinikku sisaldavad aerosoolid, mida mõõdetakse valguse neeldumise kaudu;

„ülipeened osakesed“ – osakesed, mille läbimõõt on 100 nm või väiksem ja mille puhul mõõdetakse ülipeente osakeste arvu kuupsentimeetri kohta suurusvahemikus, mille alampiir on 10 nm ja mille puhul puudub ülempiiri piirang;

„osakeste oksüdatsioonipotentsiaal“ – näitaja, mis kajastab osakeste võimet oksüdeerida võimalikke sihtmolekule;

„piirkond“ – liikmesriigi territooriumi osa, mille liikmesriik on õhukvaliteedi hindamiseks ja juhtimiseks ise piiritlenud;

„keskmise kokkupuute territoriaalüksus“ – liikmesriigi territooriumi osa, mille liikmesriik on määranud keskmise kokkupuute näitaja kindlaksmääramiseks ja mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 (20) sätestatud NUTS 1. tasandi või NUTS 2. tasandi piirkonnale või kahe või enama külgneva NUTS 1. tasandi või NUTS 2. tasandi piirkonna kombinatsioonile, tingimusel et nende kogusuurus on väiksem kui selle liikmesriigi kogu territoorium, kuid mitte suurem kui 85 000 km2;

„linnastu“ – linna-ala, kus elanike arv on üle 250 000, või kui elanike arv on 250 000 või vähem, on seal teatav asustustihedus ruutkilomeetri kohta, mille kehtestab liikmesriik;

„hindamine“ – igasugune meetod saasteaine taseme mõõtmiseks, arvutamiseks, hinnanguliseks määramiseks või prognoosimiseks;

„hindamispiir“ – tase, millega on määratud hindamise meetod, mida tuleb välisõhu kvaliteedi hindamiseks kasutada;

„paiksed mõõtmised“ – püsivates asukohtades asuvates proovivõtukohtades tehtavad mõõtmised, kas pidevalt või juhuslikult võetud proovide abil, et teha kindlaks tasemed kooskõlas asjakohaste andmekvaliteedi eesmärkidega;

„pistelised mõõtmised“ – mõõtmised, mis tehakse tasemete kindlakstegemiseks kalendriaasta jooksul kas korrapäraste ajavahemike tagant või juhuslikult võetud proovide abil ja mis vastavad vähem rangetele andmekvaliteedi eesmärkidele kui paiksed mõõtmised;

„modelleerimine“ – modelleerimissüsteemi rakendamine, mida mõistetakse mudelite ja alammudelite ahelana, sealhulgas kõik vajalikud sisendandmed, ja järeltöötlus;

„objektiivne hindamine“ – konkreetse saasteaine kontsentratsiooni või sadenemise taseme kohta ekspertanalüüsi ja võimaliku statistiliste töövahendite kasutamise teel saadud teave;

„ruumiline esindavus“ – hindamismeetodi omadus, mille puhul proovivõtukohas vaadeldud õhukvaliteedi näitajad esindavad selgelt piiritletud geograafilist piirkonda niivõrd, kuivõrd õhukvaliteedi näitajad selles piirkonnas ei erine proovivõtukohas täheldatud näitajatest rohkem kui eelnevalt kindlaks määratud lubatud hälbe võrra;

„suure õhusaastega alad“ – kohad piirkonnas, kus esineb kõige rohkem saasteaineid, millega elanikkond võib piirväärtuste või sihtväärtuste keskmistamisaja suhtes olulise ajavahemiku jooksul tõenäoliselt otseselt või kaudselt kokku puutuda, sealhulgas kohad, kus saastetaset mõjutavad tugevalt suurtest saasteallikatest tulenevad heitkogused, näiteks lähedalasuvad ülekoormatud ja tiheda liiklusega teed, üksainus tööstusallikas või paljude saasteallikatega tööstuspiirkond, sadamad, lennujaamad, intensiivne elamute kütmine või nende kombinatsioon;

„linnakeskkonna taustapiirkonnad“ – kohad linna- ja eeslinnapiirkonnas, mille tasemed iseloomustavad linnaelanikkonna üldist saasteainetega kokkupuute määra;

„maakeskkonna taustapiirkonnad“ – kohad maapiirkonnas, mille tasemed iseloomustavad maaelanikkonna, taimestiku ja looduslike ökosüsteemide üldist saasteainetega kokkupuute määra;

„superseirejaam“ – linna- või maakeskkonna taustapiirkonnas asuv seirejaam, mis ühendab mitut proovivõtukohta, et koguda pikaajalisi andmeid mitme saasteaine kohta;

„piirväärtus“ – tase, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel eesmärgiga vältida, ennetada või vähendada saasteaine kahjulikku mõju inimeste tervisele või keskkonnale ning mis tuleb teatava tähtaja jooksul saavutada ja mida ei tohi pärast selle saavutamist ületada;

„sihtväärtus“ – tase, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel eesmärgiga vältida, ennetada või vähendada kahjuliku mõju inimeste tervisele või keskkonnale ning mis tuleb võimaluse korral saavutada teatava tähtaja jooksul;

„keskmise kokkupuute näitaja“ – keskmise kokkupuute territoriaalüksuse linnakeskkonna taustapiirkondades, või kui kõnealuses territoriaalüksuses ei asu linnaalasid, siis maakeskkonna taustapiirkondades tehtud mõõtmiste põhjal määratletud ja elanikkonna kokkupuudet iseloomustav keskmine tase, mida kasutatakse selle kontrollimiseks, kas keskmise kokkupuute vähendamise kohustus on täidetud ja keskmise kokkupuutetaseme eesmärk kõnealuse territoriaalüksuse jaoks on saavutatud;

„keskmise kokkupuute vähendamise kohustus“ – inimeste tervisele avaldatavate kahjulike mõjude vähendamise eesmärgil kehtestatud keskmise kokkupuute territoriaalüksuse elanikkonna keskmise kokkupuute näitaja protsentuaalne vähendamine, mis tuleb saavutada teatava tähtaja jooksul ja mida ei tohi pärast selle saavutamist ületada;

„keskmise kokkupuutetaseme eesmärk“ – keskmise kokkupuute näitaja tase, mille eesmärk on vähendada kahjulikke mõjusid inimeste tervisele ning mis tuleb saavutada;

„kriitiline tase“ – tase, mille ületamisel võib tõenäoliselt ilmneda otsene kahjustav toime mõnele vastuvõtjale, nagu taimed, puud või looduslikud ökosüsteemid, kuid mitte inimestele;

„häiretase“ – tase, mille ületamisel ohustab lühiajaline kokkupuude saastatud õhuga kogu elanikkonna tervist ja mille puhul liikmesriigid peavad viivitamata meetmeid võtma;

„teavitamistase“ – tase, mille ületamisel ohustab lühiajaline kokkupuude saastatud õhuga eriti tundliku elanikkonna ja haavatavate rühmade tervist, ja mille puhul vajatakse kohest ja asjakohast teavet;

„pikaajaline eesmärk“ – inimeste tervisele ja keskkonnale tulemuslikku kaitset pakkuv tase, kuhu tuleb jõuda pika aja jooksul, kui see ei ole saavutatav proportsionaalsete meetmetega;

„looduslikest allikatest pärit saasteained“ – saasteained, mille eraldumine õhku ei ole tingitud otseselt ega kaudselt inimtegevusest, sealhulgas looduslikud protsessid, nagu vulkaanipursked, seismilised sündmused, geotermilised sündmused, loodusmaastike põlengud, tugevad tuuled, merepritsmed või kuivadelt aladelt pärinevate looduslike osakeste atmosfääri sattumine ja edasikandumine;

„õhukvaliteedi parandamise kava“ – kava, milles esitatakse poliitika ja meetmed piirväärtuste, sihtväärtuste või keskmise kokkupuute vähendamise kohustuse järgimiseks pärast nende ületamist;

„õhukvaliteedi parandamise tegevuskava“ – õhukvaliteedi parandamise kava, mis võetakse vastu enne piirväärtuste ja sihtväärtuste saavutamise tähtaega ning milles sätestatakse poliitika ja meetmed nende piirväärtuste ja sihtväärtuste järgimiseks kõnealuse tähtaja jooksul;

„lühiajaline tegevuskava“ – kava, milles sätestatakse lühiajalised erakorralised meetmed, et vähendada vahetut ohtu või häiretasemete ületamise kestust;

„tundlik elanikkond ja haavatavad rühmad“ – elanikkonnarühmad, kes on õhusaaste mõju suhtes alaliselt või ajutiselt tundlikumad või haavatavamad kui keskmine elanikkond oma eriomaduste tõttu, mis muudavad mõju tervisele kokkupuute korral tõsisemaks, või neil on suurem tundlikkus või madalam tervisemõju künnis või nad on vähem võimelised end kaitsma;

„asjaomane üldsus“ – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, keda artikli 9, 19 või 20 rakendamisega seotud otsustamismenetlused mõjutavad või tõenäoliselt mõjutavad või kes on sellistest menetlustest huvitatud; selle määratluse puhul arvestatakse, et selline huvi on inimeste tervise ja keskkonna kaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad riigisiseste õigusaktidega sätestatud nõuetele.