|
+VI LISA Eneseregulatsioonimeetmete kriteeriumid |
VI LISA Eneseregulatsioonimeetmete kriteeriumid
VI LISA Eneseregulatsioonimeetmete kriteeriumid (osutatud artiklis 21) Kooskõlas artikliga 21 tuleb eneseregulatsioonimeetmete hindamisel lähtuda järgmisest mittetäielikust kriteeriumide loetelust.
1.
Osalemise avatus Eneseregulatsioonimeetmetes peavad saama nii ettevalmistavas kui ka rakendusetapis osaleda kõik ettevõtjad, kes lasevad eneseregulatsioonimeetmega hõlmatud toodet turule, sealhulgas VKEd ja kolmandate riikide ettevõtjad. Eneseregulatsioonimeedet kehtestada kavatsevad ettevõtjad peaksid avalikult teatama oma kavatsusest, enne kui nad alustavad meetme väljatöötamist.
2.
Kestlikkus ja lisaväärtus Eneseregulatsioonimeetmed peavad vastama käesoleva määruse poliitikaeesmärkidele ja olema kooskõlas kestliku arengu majandusliku ning sotsiaalse mõõtmega. Eneseregulatsioonimeetmetes tuleb käsitleda keskkonna, tarbijate huvide, tervise, elukvaliteedi ja majandushuvide kaitset lõimitud viisil.
3.
Esindavus Eneseregulatsioonimeetmes osalev tööstusharu ja sellega seotud ühendused peavad kooskõlas artikli 21 lõike 3 esimese lõigu punktiga b esindama asjakohase majandussektori suurt enamust. Tuleb hoolitseda selle eest, et järgitakse liidu konkurentsialaseid õigusnorme, eelkõige ELi toimimise lepingu artiklit 101 konkurentsivastaste kokkulepete kohta.
4.
Kvantifitseeritud ja astmelised eesmärgid Eesmärgid, mille eneseregulatsioonimeetmele allakirjutanud meetmes kindlaks määravad, tuleb sõnastada selgelt, kvantifitseeritavalt ja ühemõtteliselt, alustades hästi määratletud lähtealusest. Kui eneseregulatsioonimeede hõlmab pikka ajavahemikku, tuleb seada vahe-eesmärgid. Eesmärkide ja vahe-eesmärkide täitmist peab olema võimalik kontrollida taskukohasel ja usutaval viisil, kasutades selgeid ja usaldusväärseid näitajaid.
5.
Kodanikuühiskonna kaasamine Läbipaistvuse tagamiseks tuleb eneseregulatsioonimeetmed avaldada, sealhulgas avalikul ja tasuta juurdepääsetaval veebisaidil ja muude elektroonilise teabe levitamise vahendite abil. Eneseregulatsioonimeetme kohta tuleb arvamust küsida sidusrühmadelt, nagu liikmesriigid, tööstussektor, valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid ja tarbijaühendused.
6.
Seire ja aruandlus Tuleb valida ja nimetada sõltumatu kontrollija, et jälgida, kas eneseregulatsioonimeetmele allakirjutanud täidavad selle nõudeid. Eneseregulatsioonimeetmega tuleb anda sõltumatule kontrollijale õigus kontrollida selle nõuete täitmist. Samuti tuleb eneseregulatsioonimeetmes kehtestada sõltumatu kontrollija valimise menetlus ning reeglid, millega tagatakse, et kontrollijal ei ole huvide konflikti ja et tal on vajalikud oskused sellega kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks. Iga meetmele allakirjutanu peab esitama igal aastal kogu teabe ja kõik andmed, mida sõltumatu kontrollija vajab, et usaldusväärselt kontrollida, kas allakirjutanu täidab eneseregulatsioonimeetme nõudeid. Sõltumatu kontrollija peab iga üheaastase aruandeperioodi lõpus koostama vastavusaruande. Kui allakirjutanu ei täida eneseregulatsioonimeetme nõudeid, peab ta võtma parandusmeetmeid. Sõltumatu kontrollija teavitab teisi eneseregulatsioonimeetmes osalevaid allakirjutanuid sellest, et teatav allakirjutanu ei täida nõudeid, ja parandusmeetmetest, mida see allakirjutanu kavatseb võtta. Sõltumatu kontrollija võtab eelkõige vastavusaruandes arvesse turujärelevalveasutuse mis tahes turujärelevalvetegevuse tulemusi, mille käigus on kindlaks tehtud eneseregulatsioonimeetmete nõuete täitmata jätmine, ning võtab parandusmeetmeid.
7.
Eneseregulatsioonimeetme haldamise kulutasuvus Eneseregulatsioonimeetme haldamise kulu, eelkõige mis puudutab seiret, ei tohi võrrelduna meetme eesmärkide ja muude olemasolevate poliitikavahenditega põhjustada ebaproportsionaalset halduskoormust. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|