Artikkel 2 Mõisted

„maksesüsteem“ – kolme või enama osaleja (v.a arvelduspangad, kesksed vastaspooled, arvelduskojad ja kaudsed osalejad) vahel vormistatud struktuur, mille tegevuse aluseks on ühised eeskirjad ja maksejuhiste täitmise ühtne kord;

„finantsturu taristu“ – osalevate asutuste (sh süsteemi käitaja) vaheline mitmepoolne süsteem, mida kasutatakse maksete, väärtpaberite, tuletisinstrumentide või muude finantstehingute kliiringuks, arveldamiseks või kirjendamiseks;

„eurosüsteemi süsteemselt oluline maksesüsteem“ – süsteemselt oluline maksesüsteem, mille omanikuks ja käitajaks on eurosüsteemi keskpank;

„tagatis“ – vara või kolmanda osapoole kohustus, mida kasutab tagatise andja, et tagada kohustus tagatise võtja ees. Tagatis tähendab nii riigisisest kui piiriülest tagatist;

„investeerimisrisk“– risk, et süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja enda või süsteemi osaleja vahendite, nt tagatise investeerimine, põhjustab kahjumi kas süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale endale või süsteemis osalejale;

„süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja“ –

„pädev asutus“ –

„filiaal“ – juriidilise isiku staatuseta ettevõte, mis on olemasoleva üksuse õiguslikult sõltuv osa;

„nõukogu“ – a) üheastmelise juhtimissüsteemi puhul süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja juhtimisorgan; b) kaheastmelise juhtimissüsteemi puhul süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja nõukogu või sellega samaväärne juhtimisorgan, mis on loodud kooskõlas riigisisese õigusega; c) kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajaks on määratud filiaal, siis selle juriidilise isiku nõukogu, mille õiguslikult sõltuv osa on asjaomane filiaal;

„juhatus“ – tegevdirektorid, nt üheastmelise juhtimissüsteemi puhul süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja nõukogu liikmed, kelle ülesandeks on süsteemselt olulise maksesüsteemi igapäevane juhtimine, ja muud tegevjuhid, kelle on määranud nõukogu ning kelle ülesandeks on süsteemselt olulise maksesüsteemi igapäevane juhtimine; kaheastmelise juhtimissüsteemi puhul süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja juhatuse liikmed ja muud tegevjuhid, kelle on määranud nõukogu või juhatus ning kelle ülesandeks on süsteemselt olulise maksesüsteemi igapäevane juhtimine;

„filiaali juhatus“ – kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajaks on liigitatud filiaal, siis selle filiaali tegevdirektorid, kes on ametlikult nimetatud vastutama selle filiaali eest ja kellele on delegeeritud süsteemselt olulise maksesüsteemi igapäevane juhtimine;

„asjaomane asutus“ – asutus, kellel on õiguslik huvi saada süsteemselt oluliselt maksesüsteemilt teavet, et täita oma seaduses sätestatud kohustusi, nt kriisilahendusasutused ja peamiste osalejate üle järelevalve teostajad;

„õiguslik risk“ – õigusnormide kohaldamisest tulenev risk, mille tagajärjeks on tavaliselt kahju;

„krediidirisk“ – risk, et vastaspooleks olev osaleja või muu isik ei suuda täita oma finantskohustusi nende sissenõutavaks muutumisel või mis tahes ajal tulevikus;

„likviidsusrisk“ – risk, et vastaspooleks oleval osalejal või muul isikul on ebapiisavalt vahendeid, et täita oma finantskohustusi nende sissenõutavaks muutumisel, ehkki tal võib olla piisavalt vahendeid, et teha seda tulevikus;

„tegevusrisk“ – risk, et puudused infosüsteemides või siseprotsessides, inimlik viga, juhtimisvead või välistest sündmustest, kolmandatest isikutest või edasiantud funktsioonidest, tegevustest ja/või teenustest tulenevad häired põhjustavad süsteemselt olulise maksesüsteemi pakutavate teenuste vähenemise, kvaliteedilanguse või lakkamise;

„üldine äririsk“ – süsteemselt olulise maksesüsteemi finantspositsiooni potentsiaalne nõrgenemine, mis tuleneb tema tegevustulude vähenemisest või -kulude suurenemisest sellisel määral, et kulud ületavad tulusid, tekitades kahjumi, mis tuleb kapitalist katta;

„esindajarisk“ – risk, et süsteemi liikme esindajaks oleva kontohalduri hoitavatest varadest tuleneb kahjum kontohalduri või allhalduri maksejõuetuse, hooletuse, pettuse, nõrga juhtimise või ebapiisava dokumenteerimise tõttu;

„küberrisk“ – küberintsidentide toimumise tõenäosuse ja nende mõju kombinatsioon;

„tegevuse edasiandmine“ – süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ja kolmanda isiku või grupisisese üksuse vaheline mis tahes vormis kokkulepe, mille kohaselt kõnealune kolmas isik või grupisisene üksus täidab funktsioone või tegevusi ja/või osutab teenuseid, mida muul juhul oleks täitnud süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ise;

„süsteemne risk“ – osaleja või süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja risk, et ta ei suuda täita oma asjaomaseid kohustusi süsteemselt olulises maksesüsteemis, mille tõttu teised osalejad ja/või süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ei suuda täita oma kohustusi, kui need sissenõutavaks muutuvad, ning millel võib olla ülekanduv mõju, mis ohustab finantssüsteemi stabiilsust või usaldusväärsust;

„parandusmeede“ – konkreetne meede või tegevus, olenemata selle vormist, kestvusest või tõsidusest, mille pädev asutus on süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja suhtes kehtestanud, et parandada või ära hoida artiklite 8 kuni 27 ja artikli 29 nõuete mittejärgimine;

„arvelduspank“ – pank, milles on maksekontod ning kus täidetakse maksesüsteemis tekkivaid kohustusi;

„kaudne osaleja“ – juriidiline isik, kellel ei ole vahetut juurdepääsu süsteemselt olulise maksesüsteemi teenustele ning kellele asjaomase süsteemselt olulise maksesüsteemi eeskirjad ei ole üldjuhul vahetult siduvad ning kelle maksejuhised kliiritakse, arveldatakse ja kirjendatakse süsteemselt olulise maksesüsteemi poolt otseosaleja kaudu. Kaudsel osalejal on lepinguline suhe otseosalejaga. Sellisteks juriidilisteks isikuteks võivad olla vaid:

„maksejuhis“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ (11) artikli 2 punkti i esimeses taandes määratletud maksejuhis;

„piiriülene tagatis“– tagatis, mille puhul selle riigi jaoks, kus vara on tagatisena kasutatav, on vähemalt üks järgmistest riigiväline: a) vääring; b) vara asukohariik; või c) emitendi asukohariik;

„finantskohustused“ – süsteemselt olulises maksesüsteemis osalejate vahel või osalejate ja süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja vahel tekkivad õiguslikud kohustused tulenevalt maksejuhiste sisestamisest sellesse süsteemselt olulisse maksesüsteemi;

„küberintsident“ – mis tahes vaadeldav juhtum infosüsteemis, sealhulgas teabe edastamiseks ja kommunikatsiooniks kasutatavates võrkudes, mis a) ohustab või kahjustab küberturvalisust või b) rikub infoturbepõhimõtteid, -kordasid või nõuetekohase kasutamise põhimõtteid, olenemata sellest, kas need tulenevad pahatahtlikust tegevusest või mitte;

„otseosaleja“ – juriidiline isik, kellel on otsejuurdepääs asjaomase süsteemselt olulise maksesüsteemi teenustele lepingulise suhte kaudu, mis kohustab järgima asjaomase süsteemselt olulise maksesüsteemi eeskirju, ning kellel on lubatud saata maksejuhiseid sellesse süsteemi ja kes on võimeline süsteemilt maksejuhiseid vastu võtma;

„küberturvalisus“ – teabe ja/või infosüsteemide, sealhulgas teabe edastamiseks ja kommunikatsiooniks kasutatavate võrkude konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kättesaadavuse säilitamine;

„pangapäev“ – direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis n määratletud pangapäev;

„küberoht“ – mis tahes asjaolu, mis võimaldab ära kasutada üht või mitut nõrkust ning avaldada negatiivset mõju küberturvalisusele;

„edasiantud teenuste osutaja“ – kolmas isik või grupisisene üksus, kelle kohustuseks on funktsioonid, tegevused ja/või teenused vastavalt teenuste edasiandmise kokkuleppele;

„piiriülene makse“ – makse eri riikides asuvate osalejate vahel;

„sõltumatu liige“ – üheastmelise juhtimissüsteemi puhul tegevjuhtimises mitteosalev juhtimisorgani liige; kaheastmelise juhtimissüsteemi puhul nõukogu või samaväärse organi liige, kellel puuduvad äri-, perekonna- või muud sidemed, millest tekiks huvide konflikt seoses süsteemselt olulise maksesüsteemi või selle käitajaga, nende üle kontrolli omavate aktsionäridega, nende juhtimisorganiga või neis osalejatega, ning kellel ei ole sellist suhet olnud nõukogu liikmeks nimetamisele eelneva kahe aasta jooksul;

„talitluspidevuse kava“ – süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja koostatud kava, mille eesmärgiks on taastada süsteemselt olulise maksesüsteemi tõrgeteta toimimine;

„korrapärase sulgemise kava“ – süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja koostatud kava süsteemselt olulise maksesüsteemi korrapäraseks sulgemiseks;

„asjaomased sidusüksused“ – osalejad ja finantsturu taristud (juhtumipõhiselt muud mõjutatud turuosalised), millel on mõju süsteemselt olulise maksesüsteemi riskantsusele;

„eriolukord“ – sündmus, juhtum või olukord, mis võib kaasa tuua süsteemselt olulise maksesüsteemi funktsioonide, tegevuste või ja/teenuste peatumise või häire, sealhulgas lõpliku arvelduse häirimise või takistamise;

„oluline“ – riski kvalifitseeriv sõltuvus ja/või muutus, mis võib mõjutada üksuse võimet tegutseda või osutada teenuseid ootuspäraselt;

„likviidsuse pakkuja“ – artikli 10 lõikes 3, artikli 11 lõikes 5 ja artikli 13 lõigetes 1, 9 ja 11 nimetatud raha andja või artikli 13 lõikes 4 nimetatud vara andja, sealhulgas süsteemselt olulise maksesüsteemi osaleja või kolmas isik;

„krediidirisk“ – summa või väärtus, mille puhul esineb risk, et osaleja ei tee täisarveldust tähtaja jooksul ega pärast seda;

„tähtajaline netoarveldussüsteem“ – süsteem, milles arveldus keskpangarahas toimub netopõhiselt eelnevalt kindlaks määratud arveldustsükli lõpus, nt tööpäeva lõpus või tööpäeva jooksul;

„sidusettevõtja“ – äriühing, mis kontrollib osalejat, on osaleja kontrolli all või osalejaga ühiselt kontrollitav. Kontroll äriühingu üle tähendab a) äriühingu hääleõigusega väärtpaberitest 20 % või suurema osa omamist, kontrollimist või hoidmist; või b) äriühingu konsolideerimist finantsaruandluses;

„tururisk“ – nii bilansiliste kui bilansiväliste positsioonide kahjumi risk, mis tuleneb turuhindade muutustest;

„korrelatsioonirisk“ – risk, mis tuleneb osalejast või emitendist, kui selle osaleja antud või emitendi emiteeritud tagatis on tugevas korrelatsioonis tema krediidiriskiga;

„nostroagent“ – süsteemselt olulises maksesüsteemis osalejate arveldamiseks kasutatav pank;

„kontohaldurpank“ – pank, mis hoiab kolmandate isikute finantsvara ja tagab selle säilimise;

„äärmuslik kuid realistlik turutingimus“ – ajalooliste ja hüpoteetiliste tingimuste terviklik kogum, sealhulgas süsteemselt olulise maksesüsteemi poolt teenindavate turgude kõige volatiilsemad perioodid;

„ühepoolne makse“ – üks vahendite ülekandmine ühes vääringus;

„kahepoolne makse“ – kaks vahendite ülekandmist eri vääringutes väärtuse vastu vahetamise arveldussüsteemis;

„kavandatud arvelduspäev“ – kuupäev, mille maksejuhise saatja on sisestanud arvelduspäevana süsteemselt olulisse maksesüsteemi;

„peamine risk“ – risk, et vastaspool kaotab kogu tehingu väärtuse, st risk, et finantsvara müüja loovutab tagasivõtmatult vara, ent ei saa makset või finantsvara ostja teostab tagasivõetamatu raha ülekande, ent ei saa vara vastu;

„teenuste ja kommunaalteenuste pakkuja“ – kolmas isik või grupisisene üksus, kes pakub süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale protsessi, teenust, kommunaalteenust või tegevust või selle osa;

„ohuteadmus“ – mis tahes teave, mis on koondatud, tuletatud, analüüsitud, tõlgendatud või rikastatud, et luua vajalik kontekst selliste otsuste tegemiseks, mis aitavad leevendada küberintsidendi või -ohu mõju;

„edasiantud tegevuse edasiandmine“ – funktsioonide, tegevuste ja/või teenuste osutamise kohustuse üleandmine edasiantud teenuste osutajalt kolmandale isikule või grupisisesele üksusele;

„kontsentratsioonirisk“ – risk, mis tuleneb ühe või mitme edasiantud teenuste osutaja suhtes tekkinud riskipositsioonist, mis on seotud sellise sõltuvusega teenuse osutajast, et teenuse osutaja mittekättesaadavus, tõrge või muu puudus teenuse osutaja teenuses võib süsteemselt olulist maksesüsteemi ja/või süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajat negatiivselt mõjutada, sealhulgas seades ohtu tema suutlikkuse tegutseda ja teenuseid osutada, ja/või ohustades liidu kui terviku finantsstabiilsust.