+III LISA KAHJULIKU MÕJU HINDAMISE MEETODID

III LISA KAHJULIKU MÕJU HINDAMISE MEETODID




III LISA

KAHJULIKU MÕJU HINDAMISE MEETODID

(millele on viidatud artikli 6 lõikes 3)

1.    Kahjulik mõju

Kahjuliku mõju hindamisel võetakse arvesse järgmist:

— 
südame isheemiatõbi (ischaemic heart disease, IHD), vastab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt kehtestatud rahvusvahelise klassifikatsiooni ICD-11 koodidele BA40–BA6Z;
— 
suur häiritus (high annoyance, HA);
— 
märkimisväärselt häiritud uni (high sleep disturbance, HSD).

2.    Kahjuliku mõju arvutamine

Kahjulikku mõju arvutatakse ühel järgmisel viisil:

— 
kahjuliku mõju suhteline risk (RR), mis määratakse kindlaks järgmise valemiga:
(valem 1)
— 
kahjuliku mõju absoluutne risk (AR), mis määratakse kindlaks järgmise valemiga:
(valem 2)

2.1.    IHD

IHD kahjuliku mõju ja esinemissageduse (i) suhtelise riski (RR) arvutamiseks kasutatakse järgmist mürataseme ja müra mõju suhet:

(valem 3)
maateemüra puhul.

▼C3

2.2.    HA

HA kahjuliku mõju absoluutse riski (AR) arvutamiseks kasutatakse järgmist mürataseme ja müra mõju suhet:

[EUR-Lex]

maanteemüra puhul;

[EUR-Lex]

raudteemüra puhul;

[EUR-Lex]

õhusõidukimüra puhul.

▼C2

2.3.    HSD

HSD kahjuliku mõju absoluutse riski (AR) arvutamiseks kasutatakse järgmist mürataseme ja müra mõju suhet:

maanteemüra puhul;
raudteemüra puhul;
õhusõidukimüra puhul.

3.    Kahjuliku mõju hindamine

3.1.

Elanikkonna kokkupuutumist hinnatakse eraldi iga müraallika ja kahjuliku mõju kohta. Kui samad inimesed puutuvad samal ajal kokku eri müraallikatega, ei loeta mõju üldjuhul kumulatiivseks. Eri mõjuliike võib siiski võrrelda, et hinnata iga müraliigi suhtelist tähtsust.

3.2.

IHD hindamine

3.2.1.  Raudtee- ja õhusõidukimüraga seotud IHD puhul: elanikkonnal, kes puutub kokku indikaatori Lden normist suurema tasemega, on hinnanguliselt suurem IHD risk, samas ei ole IHD juhtumite täpset arvu N võimalik arvutada.

3.2.2.  Maanteemüraga seotud IHD puhul: konkreetse kahjuliku mõjuga seotud juhtumite osakaal, mis on seostatav keskkonnamüraga kokku puutuvale elanikkonnale avalduva suhtelise riskiga (RR), arvutatakse müraallika x (maantee), kahjuliku mõju y (IHD) ja esinemissageduse i puhul järgmiselt:

[EUR-Lex]

kus:

— 
PAFx,y on elanikkonnale omistatav osakaal;
— 
j müravahemikud koosnevad üksikutest vahemikest, mille suurus ei ületa 5 dB (nt 50–51 dB, 51–52 dB, 52–53 dB jne või 50–54 dB, 55–59 dB, 60–64 dB jne);
— 
pj on kogu elanikkonna P osakaal hinnatavas piirkonnas, kus esineb kokkupuude müravahemikuga j, mis on seostatav konkreetse kahjuliku mõju suhtelise riskiga RRj,x,y . RRj,x,y arvutatakse käesoleva lisa punktis 2 esitatud valemite alusel, kusjuures kasutatakse iga müravahemiku keskväärtust (sõltuvalt andmete kättesaadavusest nt 50,5 dB, kui müravahemik on 50–51 dB, või 52 dB, kui müravahemik on 50–54 dB).

3.2.3.  Maanteemüraga seotud IHD puhul: IHD juhtumite koguarv N (inimesed, keda mõjutab kahjulik mõju y; omistatavate juhtumite arv) tulenevalt allikast x on siis:

Nx,y = PAFx,y,i * Iy * P (valem 11)

maantee puhul.

kus:

— 
PAFx,y,i arvutatakse esinemissageduse i kohta;
— 
Iy on IHD esinemise määr hinnatavas piirkonnas, mida on võimalik arvutada selle piirkonna või riigi tervisestatistika põhjal, kus hinnatav piirkond asub;
— 
P on hinnatava piirkonna koguelanikkond (eri müravahemikega hõlmatud elanikkonna summa).

3.3.

Maantee-, raudtee ja õhusõidukimüraga seotud HA ja IHD puhul: nende inimeste koguarv N, keda mõjutab kahjulik mõju y (omistatavate juhtumite arv), tulenevalt allikast x iga müraallika kombinatsiooni kohta x (maantee-, raudtee- või õhusõidukimüra) ja kahjulik mõju y (HA, HSD) on siis:

[EUR-Lex]

kus:

— 
ARx,y on asjakohase kahjuliku mõju (HA, HDS) absoluutne risk (AR) ja see arvutatakse käesoleva lisa punktis 2 esitatud valemite alusel, kusjuures kasutatakse iga müravahemiku keskväärtust (sõltuvalt andmete kättesaadavusest, nt 50,5 dB, kui müravahemik on 50–51 dB, või 52 dB, kui müravahemik on 50–54 dB;
— 
nj on nende inimeste arv, kes puutuvad kokku müravahemikuga j.

4.    Edasine läbivaatamine

Käesoleva lisa edasise läbivaatamisega kehtestatavad mürataseme ja müra mõju suhe hõlmab eelkõige järgmist:

— 
häirituse ja indikaatori Lden suhe tööstusmüra puhul;
— 
une häirimise ja indikaatori Lnight suhe tööstusmüra puhul.

Vajaduse korral võidakse esitada konkreetne mürataseme ja müra mõju suhe järgmise kohta:

— 
elamud, millel on VI lisas määratletud spetsiaalne müraisolatsioon,
— 
elamud, millel on VI lisas määratletud vaiksed välispiirded,
— 
kliima- ja kultuurierinevused,
— 
tundlikud elanikerühmad,
— 
tonaalne tööstusmüra,
— 
impulsse sisaldav tööstusmüra ja muud erijuhud.

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue
  • Builddate: 29.07.2021 00:00:00 -Doknr: CELEX:32002L0049
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.