156. Finantseerimisasutused peaksid konkreetset liiki riskipositsioonide jaoks määratlema …

Finantseerimisasutused peaksid konkreetset liiki riskipositsioonide jaoks määratlema makseviivituse tekkimise hetkest algava sissenõudmise protsessi maksimaalse ajaperioodi, mis on vastavuses lõpetatud sissenõudmise protsesside eeldatava vaatlusperioodiga, mille jooksul finantseerimisasutus realiseerib suurema enamuse sissenõutud summadest, võtmata arvesse märkimisväärselt pikemate sissenõudmise protsessidega erandlikke vaatlustulemusi. Sissenõudmise protsesside maksimaalse ajaperiood tuleks määratleda nii, et see tagaks lõpetamata sissenõudmise protsesside osas vastavasse perioodi jäävate sissenõudmiste hindamiseks vajalike andmete piisavuse. Sissenõudmise protsesside maksimaalse ajaperioodi pikkus võib erinevat liiki riskipositsioonide puhul varieeruda. Sissenõudmise protsessi maksimaalse ajaperioodi täpsustus tuleks selgelt dokumenteerida, selle aluseks peaksid olema täheldavate sissenõudmise mustrite tõendusmaterjalid ning see peaks olema kooskõlas tehingute iseloomu ja riskipositsiooni liigiga. Pikaajalise keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära otstarbel sissenõudmise protsessi maksimaalse ajaperioodi täpsustamine ei tohiks takistada finantseerimisasutustel võtta sissenõudmisega seotud meetmeid isegi nende riskipositsioonidega seoses, mis on makseviivituses vastavat liiki riskipositsioonidele määratletud sissenõudmise protsessi maksimaalsest ajaperioodist kauem.

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid

• EBA - Published by the European Banking Authority at https://www.eba.europa.eu/