4.1 Viivisnõuete strateegia väljatöötamine

Krediidiasutused peaksid kehtestama viivisnõuete strateegia, mille abil viivisnõudeid ajaliselt vähendada realistliku, kuid piisavalt ambitsioonika ajavahemiku jooksul (viivisnõuete vähendamise eesmärgid). Viivisnõuete strateegias tuleks sätestada krediidiasutuse mõjusa juhtimise lähenemisviis ja eesmärgid, et maksimeerida sissenõutud summasid ning lõpptulemusena vähendada viivisnõuete summat igas asjaomases portfellis selgel, usaldusväärsel ja teostataval viisil. Jaeportfellide viivisnõuete strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel peaksid krediidiasutused kaaluma sätteid, mille eesmärk on kaitsta tarbijaid, sealhulgas direktiivi 2014/17/EL,⁷ direktiivi 2008/48/EÜ⁸ ja EBA suuniseid võlgnevuste ja turulepääsu piiramise kohta⁹ .

⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL, 4. veebruar 2014, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34).

⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).

⁹ Suunised võlgnevuste ja turulepääsu piiramise kohta (EBA/GL/2015/12).

Viivisnõuete strateegia väljatöötamise ja rakendamise põhialuse peaksid moodustama järgmised sammud:

• a) tegevuskeskkonna ja välistingimuste hindamine (vt punkt 4.2);
• b) viivisnõuete strateegia väljatöötamine lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis (vt punkt 4.3);
• c) tegevuskava rakendamine (vt punkt 4.4);
• d) viivisnõuete strateegia täielik integreerimine krediidiasutuse juhtimisprotsessi, sealhulgas regulaarne läbivaatamine ja sõltumatu jälgimine (vt punkt 4.5).

Oma viivisnõuete strateegia väljatöötamisel peaksid krediidiasutused kaaluma ka meetmeid, mille eesmärk on tagada laenuvõtjate õiglane kohtlemine.