|
+Artikkel 3 Mõisted ---+Article 3 (1) ---+Article 3 (2) ---+Article 3 (3) ---+Article 3 (4) ---+Article 3 (5) ---+Article 3 (6) ---+Article 3 (7) ---+Article 3 (8) ---+Article 3 (9) ---+Article 3 (10) ---+Article 3 (11) ---+Article 3 (12) ---+Article 3 (13) ---+Article 3 (14) ---+Article 3 (15) ---+Article 3 (16) ---+Article 3 (17) ---+Article 3 (18) ---+Article 3 (19) ---+Article 3 (20) ---+Article 3 (21) ---+Article 3 (22) ---+Article 3 (23) ---+Article 3 (24) ---+Article 3 (25) ---+Article 3 (26) ---+Article 3 (27) ---+Article 3 (28) ---+Article 3 (29) ---+Article 3 (30) ---+Article 3 (31) ---+Article 3 (32) ---+Article 3 (33) ---+Article 3 (34) ---+Article 3 (35) ---+Article 3 (36) ---+Article 3 (37) ---+Article 3 (38) ---+Article 3 (39) ---+Article 3 (40) ---+Article 3 (41) ---+Article 3 (42) ---+Article 3 (43) ---+Article 3 (44) ---+Article 3 (45) ---+Article 3 (46) ---+Article 3 (47) ---+Article 3 (48) ---+Article 3 (49) ---+Article 3 (50) ---+Article 3 (51) ---+Article 3 (52) ---+Article 3 (53) ---+Article 3 (54) ---+Article 3 (55) ---+Article 3 (56) ---+Article 3 (57) ---+Article 3 (58) ---+Article 3 (59) ---+Article 3 (60) ---+Article 3 (61) ---+Article 3 (62) ---+Article 3 (63) ---+Article 3 (64) ---+Article 3 (65) |
Artikkel 3 MõistedArtikkel 3 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)
„digitaalne tegevuskerksus“ – finantssektori ettevõtja suutlikkus luua, tagada ja vaadata läbi oma tegevuse terviklikkust ja usaldusväärsust, tagades kas otseselt või kaudselt kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate pakutavate teenuste kasutamise kaudu kogu IKTga seotud suutlikkuse, mida on vaja selliste võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse käsitlemiseks, mida finantssektori ettevõtja kasutab ning mis toetavad finantsteenuste jätkuvat osutamist ja nende kvaliteeti, sealhulgas katkestuste vältel;
2)
„võrgu- ja infosüsteem“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 1 määratletud võrgu- ja infosüsteem;
3)
„IKT pärandsüsteem“ – IKT-süsteem, mis on jõudnud oma elutsükli lõppu (ealõpp), mis tehnoloogilistel või ärilistel põhjustel ei sobi uuendusteks või parandusteks või mida selle tarnija või kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja enam ei toeta, kuid mis on endiselt kasutusel ja toetab finantssektori ettevõtja funktsioone;
4)
„võrgu- ja infosüsteemide turvalisus“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 2 määratletud võrgu- ja infosüsteemide turvalisus;
5)
„IKT-risk“ – mõistlikult tuvastatav asjaolu võrgu- ja infosüsteemide kasutamisel, mis realiseerumise korral võib seada ohtu võrgu- ja infosüsteemide, tehnoloogiast sõltuva vahendi või protsessi, operatsioonide ja protsesside või teenuste osutamise turvalisuse, avaldades negatiivset mõju digitaalsele või füüsilisele keskkonnale;
6)
„teabevara“ – materiaalne või mittemateriaalne teabekogu, mida tasub kaitsta;
7)
„IKT-vara“ – finantssektori ettevõtja kasutatavates võrgu- ja infosüsteemides sisalduva tark- või riistvara komponent;
8)
„IKT intsident“ – finantssektori ettevõtja poolt planeerimata üksiksündmus või omavahel seotud sündmuste jada, mis seab ohtu võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ning mis avaldab negatiivset mõju andmete kättesaadavusele, autentsusele, terviklusele või konfidentsiaalsusele või finantssektori ettevõtja osutatavatele teenustele;
9)
„tegevust või turvalisust mõjutav maksetega seotud intsident“ – artikli 2 lõike 1 punktides a–d osutatud finantssektori ettevõtjate poolt planeerimata üksiksündmus või omavahel seotud sündmuste jada, mis avaldab negatiivset mõju maksete andmete kättesaadavusele, autentsusele, terviklusele või konfidentsiaalsusele või finantssektori ettevõtja osutatud maksetega seotud teenustele, olenemata sellest, kas need sündmused on IKTga seotud;
10)
„tõsine IKT intsident“ – IKT intsident, millel on suur negatiivne mõju võrgu- ja infosüsteemidele, mis toetavad finantssektori ettevõtja kriitilise tähtsusega või olulisi funktsioone;
11)
„tegevust või turvalisust mõjutav maksetega seotud tõsine intsident“ – tegevust või turvalisust mõjutav maksetega seotud intsident, mis avaldab suurt negatiivset mõju osutatud maksetega seotud teenustele;
12)
„küberoht“ –määruse (EL) 2019/881 artikli 2 punktis 8 määratletud küberoht;
13)
„oluline küberoht“ – küberoht, mille tehnilised tunnused näitavad, et selle tulemuseks võib olla tõsine IKT intsident või tegevust või turvalisust mõjutav maksetega seotud tõsine intsident;
14)
„küberrünne“ – IKTga seotud pahatahtlik intsident, mille on põhjustanud ohusubjekti katse hävitada, paljastada, muuta, desaktiveerida või varastada vara, saada varale loata juurdepääs või kasutada vara ilma loata;
15)
„ohuteadmus“ – teave, mida on agregeeritud, teisendatud, analüüsitud, tõlgendatud või rikastatud, et anda otsuste tegemiseks vajalik kontekst ning tagada asjakohane ja piisav arusaamine IKT intsidendi või küberohu mõju leevendamiseks, sealhulgas küberründe tehnilised üksikasjad, ründe eest vastutavad isikud ning nende töömeetodid ja ajendid;
16)
„nõrkus“ – vara, süsteemi, protsessi või kontrolli nõrkus, tundlikkus või viga, mida võidakse ära kasutada;
17)
„ohuteabel põhinev läbistustestimine“ – tingimused, mis matkivad taktikat, võtteid ja menetlusi, mida kasutavad tegelikud ohusubjektid, keda tajutakse tegeliku küberohu tekitajatena, ning mis võimaldavad teha finantssektori ettevõtja kriitilise tähtsusega töötavate tarbesüsteemide kontrollitud, kohandatud, teadmuspõhise (punane tiim) testi;
18)
„kolmandast isikust tulenev IKT-risk“ – IKT-risk, mis võib finantssektori ettevõtjat ohustada, kui ta kasutab kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate või nende alltöövõtjate IKT-teenuseid, sealhulgas tegevuse edasiandmise lepingute kaudu;
19)
„kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja“ – ettevõtja, kes osutab IKT-teenuseid;
20)
„kontsernisisene IKT-teenuste osutaja“ – finantskontserni kuuluv ettevõtja, kes osutab peamiselt IKT-teenuseid samasse kontserni kuuluvatele finantssektori ettevõtjatele või samasse finantsinstitutsioonide kaitseskeemi kuuluvatele finantssektori ettevõtjatele, sealhulgas nende emaettevõtjatele, tütarettevõtjatele, filiaalidele või muudele üksustele, mis on ühises omandis või ühise kontrolli all;
21)
„IKT-teenused“ – digi- ja andmeteenused, mida osutatakse pidevalt IKT-süsteemide kaudu ühele või mitmele sise- või väliskasutajale, sealhulgas riistvara teenusena ja riistvarateenused, mis hõlmab tehnilise toe pakkumist riistvara pakkuja tarkvara- või püsivarauuenduste kaudu, välja arvatud tavapärased analoogtelefoniteenused;
22)
„kriitilise tähtsusega või oluline funktsioon“ – funktsioon, mille katkestus kahjustaks oluliselt finantssektori ettevõtja finantstulemusi või tema teenuste ja tegevuse usaldusväärsust või jätkuvust, või selle funktsiooni häiritud, vigane või ebaõnnestunud täitmine kahjustaks oluliselt finantssektori ettevõtja tegevusloast tulenevate tingimuste ja kohustuste või tema muude, kohaldatava finantsteenuseid käsitleva õiguse kohaste kohustuste jätkuvat täitmist;
23)
„kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja“ – kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja, kes määratakse kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajaks vastavalt artiklile 31;
24)
„kolmandas riigis asutatud kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja“ – kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja, kes on kolmandas riigis asutatud juriidiline isik, kes on sõlminud finantssektori ettevõtjaga IKT-teenuste osutamiseks lepingu;
25)
„tütarettevõtja“ – tütarettevõtja direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punkti 10 ja artikli 22 tähenduses;
26)
„kontsern“ – direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 11 määratletud kontsern;
27)
„emaettevõtja“ – emaettevõtja direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punkti 9 ja artikli 22 tähenduses;
28)
„kolmandas riigis asutatud IKT alltöövõtja“ – IKT alltöövõtja, kes on kolmandas riigis asutatud juriidiline isik, kes on sõlminud lepingu kolmandast isikust IKT-teenuste osutajaga või kolmandas riigis asutatud kolmandast isikust IKT-teenuste osutajaga;
29)
„IKT kontsentratsioonirisk“ – suhe ühe või mitme seotud kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajaga, mis tekitab nendest teenuseosutajatest teatava sõltuvuse, nii et juhul, kui kõnealused teenuseosutajad ei ole kättesaadavad, muutuvad maksejõuetuks või omavad muid puudusi, võib sattuda ohtu finantssektori ettevõtja suutlikkus täita kriitilise tähtsusega või olulisi funktsioone või tulla toime muud liiki negatiivse mõju, sealhulgas suure kahjuga, või võib sattuda ohtu liidu kui terviku finantsstabiilsus;
30)
„juhtorgan“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 36, direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 7, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( 1 ) artikli 2 lõike 1 punktis s, määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 45, määruse (EL) 2016/1011 artikli 3 lõike 1 punktis 20 ning krüptovaraturgude määruse asjakohases sättes määratletud juhtorgan või vastavad isikud, kes tegelikult juhivad üksust või täidavad põhifunktsioone kooskõlas liidu või liikmesriikide asjakohase õigusega;
31)
„krediidiasutus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ( 2 ) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus;
32)
„asutus, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL kohast erandit“ – direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 4–23 osutatud üksused;
33)
„investeerimisühing“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing;
34)
„väike ja mitteseotud investeerimisühing“ – investeerimisühing, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 ( 3 ) artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele;
35)
„makseasutus“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 4 määratletud makseasutus;
36)
„makseasutus, mille suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/2366 kohast erandit“ – makseasutus, mille suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 32 lõike 1 kohast erandit;
37)
„kontoteabe teenuse pakkuja“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 33 lõikes 1 osutatud kontoteabe teenuse pakkuja;
38)
„e-raha asutus“ – direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutus;
39)
„e-raha asutus, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/110/EÜ kohast erandit“ – e-raha asutus, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/110/EÜ artikli 9 lõike 1 kohast erandit;
40)
„keskne vastaspool“ – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud keskne vastaspool;
41)
„kauplemisteabehoidla“ – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 2 määratletud kauplemisteabehoidla;
42)
„väärtpaberite keskdepositoorium“ – määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositoorium;
43)
„kauplemiskoht“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24 määratletud kauplemiskoht;
44)
„alternatiivse investeerimisfondi valitseja“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja;
45)
„fondivalitseja“ – direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja;
46)
„aruandlusteenuse pakkuja“ – aruandlusteenuse pakkuja määruse (EL) nr 600/2014 tähenduses, nagu on osutatud selle artikli 2 lõike 1 punktides 34–36;
47)
„kindlustusandja“ – direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 1 määratletud kindlustusandja;
48)
„edasikindlustusandja“ – direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 4 määratletud edasikindlustusandja;
49)
„kindlustusvahendaja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 ( 4 ) artikli 2 lõike 1 punktis 3 määratletud kindlustusvahendaja;
50)
„kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja“ – direktiivi (EL) 2016/97 artikli 2 lõike 1 punktis 4 määratletud kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja;
51)
„edasikindlustusvahendaja“ – direktiivi (EL) 2016/97 artikli 2 lõike 1 punktis 5 määratletud edasikindlustusvahendaja;
52)
„tööandja kogumispensioni asutus“ – direktiivi (EL) 2016/2341 artikli 6 punktis 1 määratletud tööandja kogumispensioni asutus;
53)
„väike tööandja kogumispensioni asutus“ – tööandja kogumispensioni asutus, mis haldab pensioniskeeme, millel on kokku vähem kui 100 liiget;
54)
„reitinguagentuur“ – määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud reitinguagentuur;
55)
„krüptovarateenuse osutaja“ – krüptovaraturgude määruse asjakohases sättes määratletud krüptovarateenuse osutaja;
56)
„varapõhiste tokenite emitent“ – krüptovaraturgude määruse asjakohases sättes määratletud varapõhiste tokenite emitent;
57)
„kriitilise tähtsusega võrdlusaluse haldur“ – määruse (EL) 2016/1011 artikli 3 lõike 1 punktis 25 määratletud kriitilise tähtsusega võrdlusaluse haldur;
58)
„ühisrahastusteenuse osutaja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 ( 5 ) artikli 2 lõike 1 punktis e määratletud ühisrahastusteenuse osutaja;
59)
„väärtpaberistamise register“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 ( 6 ) artikli 2 punktis 23 määratletud väärtpaberistamise register;
60)
„mikroettevõtja“ – finantssektori ettevõtja, kes ei ole kauplemiskoht, keskne vastaspool, kauplemisteabehoidla ega väärtpaberite keskdepositoorium, kus töötab vähem kui 10 inimest ning kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot;
61)
„juhtiv järelevaatamisasutus“ – käesoleva määruse artikli 31 lõike 1 punkti b kohaselt määratud Euroopa järelevalveasutus;
62)
„ühiskomitee“ – määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklis 54 osutatud komitee;
63)
„väikeettevõtja“ – finantssektori ettevõtja, kus töötab 10 või rohkem inimest, kuid vähem kui 50 inimest ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ületab 2 miljonit eurot, kuid ei ületa 10 miljonit eurot;
64)
„keskmise suurusega ettevõtja“ – finantssektori ettevõtja, kes ei ole väikeettevõtja ja kus töötab vähem kui 250 inimest ning kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilanss ei ületa 43 miljonit eurot;
65)
„avaliku sektori asutus“ – valitsusüksus või muu avaliku halduse üksus, sealhulgas riikide keskpangad. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|