Artikkel 162 2.

instrumendi puhul, mille korral kasutatakse rahavoo graafikut, arvutatakse lõpptähtaeg järgmise valemi kohaselt:

kus CFt tähistab rahavoogusid (põhisumma, intressimaksed ja teenustasud), mille võlgnik peab lepingujärgselt tasuma perioodil t;

tasaarvestuse raamlepingu koosseisu kuuluvate tuletisinstrumentide puhul on lõpptähtaeg (M) riskipositsiooni kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, kus M on vähemalt 1 aasta; kusjuures lõpptähtaja kaalumiseks kasutatakse iga riskipositsiooni tinglikku väärtust;

täielikult või peaaegu täielikult tagatud tuletisinstrumentidega, mis on loetletud II lisas, ning täielikult või peaaegu täielikult tagatud võimenduslaenu tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul, mis kuuluvad tasaarvestuse raamlepingu koosseisu, on lõpptähtaeg (M) tehingute kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, kus M on vähemalt 10 päeva;

repotehingute või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul, mis kuuluvad tasaarvestuse raamlepingu koosseisu, on lõpptähtaeg (M) tehingute kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, kus M on vähemalt 5 päeva. Lõpptähtaja kaalumiseks kasutatakse iga tehingu tinglikku väärtust;

tasaarvestuse raamlepingu koosseisu kuuluvate tagatud laenuandmistehingute puhul on lõpptähtaeg (M) tehingute kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, kus M on vähemalt 20 päeva; lõpptähtaja kaalumiseks kasutatakse iga tehingu tinglikku väärtust;

tasaarvestuse raamlepingu puhul, mis hõlmab rohkem kui üht käesoleva lõike punktidele c, d või da vastavatest tehinguliikidest, on M tehingute kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, kus M on vähemalt pikim hoidmisaeg väljendatuna aastates, mis on kohaldatav selliste tehingute suhtes, nagu on sätestatud artikli 224 lõikes 2, sõltuvalt asjaoludest kas 10 päeva või 20 päeva; lõpptähtaja kaalumiseks kasutatakse iga tehingu tinglikku väärtust;

kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt asutuselt artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute vastu olevate ostetud nõuete puhul makseviivituse tõenäosuse sisehinnanguid, on lõpptähtaeg (M) kasutatud krediidilimiidi korral võrdne riskipositsiooni aluseks olevate ostetud nõuete kaalutud keskmise lõpptähtajaga, kus M on vähemalt 90 päeva. Sama lõpptähtaja (M) väärtust kasutatakse ka mittetühistatava ostukrediidi kasutamata krediidilimiidi puhul, tingimusel et asjaomane ostuleping sisaldab tõhusaid klausleid, ennetähtaegset amortiseerimist käivitavaid tegureid või muid tingmusi, mis kaitsevad ostjaks olevat ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ selliste nõuete krediidikvaliteedi olulise halvenemise eest, mida ta kõnealuse lepingu kehtivusajal on tulevikus kohustatud ostma. Sellise tõhusa kaitse puudumisel arvutatakse kasutamata krediidilimiidi lõpptähtaeg (M) ostulepingu kohaselt kõige pikema tähtajaga potentsiaalse nõude ja lepingu järelejäänud tähtaja summana, kus M on vähemalt 90 päeva;

muude instrumentide puhul, mida ei ole käesolevas lõikes nimetatud, või kui finantsinstitutsioon ei saa arvutada lõpptähtaega (M) vastavalt punktis a sätestatule, on lõpptähtaeg (M) maksimaalne järelejäänud aeg aastates, mille jooksul võlgnik peab oma lepingulised kohustused, sealhulgas põhisumma, intress ja tasud, täielikult täitma, kus M on vähemalt üks aasta;

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad riskipositsioonide väärtuste arvutamiseks 6. peatüki 6. jaos sätestatud sisemudeli meetodit, arvutavad selliste riskipositsioonide jaoks, mille suhtes nad seda meetodit kohaldavad ning mille puhul asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi koosseisu kuuluva kõige pikema tähtajaga lepingu lõpptähtaeg on pikem kui 1 aasta, lõpptähtaja (M) vastavalt järgmisele valemile:

kus

►C11  finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab ühepoolse krediidiväärtuse korrigeerimise (CVA) arvutamiseks sisemudelit, võib pädevate asutuste loal võtta M väärtuseks sisemudeliga leitud tegeliku krediidikestuse.

Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kohaldatakse tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, milles kõik lepingud on vähem kui üheaastase esialgse tähtajaga, punktis a esitatud valemit;

finantsinstitutsioonide puhul, kes kasutavad artikli 382a lõike 1 punktis a või b osutatud meetodeid, ei tohi asjaomase vastaspoolega tehtud tehingute krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõue olla artikli 153 lõike 1 punktis iii sätestatud valemis suurem kui 1, et arvutada vastaspoole riskiga kaalutud vara samade tehingute puhul, nagu on osutatud artikli 92 lõike 4 punktis a või g;

uuenevate nõuete puhul määratakse M, kasutades tehingu maksimaalset lepingujärgset lõppkuupäeva; finantsinstitutsioonid ei kasuta kasutusel oleva krediidilimiidi tagasimaksekuupäeva, kui see kuupäev ei ole tehingu maksimaalne lepingujärgne lõppkuupäev.